Meie Elu = Our life, December 23, 1982

              ,AIeie Elu" nr. 51 (1712) 1982
,^eie Elu" nr. 5r{ni2)
j . '
rio,M4K2R6
NELJAPÄEVM.. 23. BETSEMBRIL - THURSDÄY, DECEMBER 23
•KKT aastanäitus
Vaatamata vihmaröhketele püha­päevadele
külastas BKKT kupšti-näitust
paarisaja mimese ümber.
Näituselt- osteti 11 teost. Alberta Pe-hapilt
Eric Pehapi ,;Kitsas tänav
Brüsselis" (õli), „Võõnispeo .aeg'^
(õli), „Punased tulbid" (õli), nNäi-tusel"
(õli), ,;Metsarütm" (uus teh­nika),
,iKivisel supelrannal" (kivi­trükk)
ja „Montreaii tagahoov"
(linoollõige), samnti paljuid äratõih-beid
ja paar raamatut. Mai Järve
kolm teost: „Cäledon" (õli), «Loo­jang"
(õli) ja „Lmed" (õli). Tiiu Ka-dakult
omandati„Roosad liüiad".
.Nagu kuulda on saanud üksikud
kunstnikud ka tellimisi. Omaette lu­gupidamise
osaliseks sai Ants Võmm,
kes sõjaväelistes ringkondades maail­makuulsa
Bill Underwoodi portree 7.
dets. 1982 Rexdale'i raamatukogus
Bili'le ta loengul üle andis kingitu­sena.
HKKT JüilATUS'^
SÄRGID!
Superesto
1937. a. Jamboreel Hollandis.
Baden-Povvell vaatab eesti skautide poolt kingitud õllekannia
TÄHISED
>R
1LL0WDALE
LHOME
ITARIO
rõte
Maailma skautluse 75 a. suur juu­beli
aastal avaldame selle liikumise
olulisemaid tähisöid kõigilt aegadelt:
. 1857 — 22. veebruaril Robert Step-henson
Smyth Baden-Powell
sühdis Paddingtonis, Londou
nis, Inglismaal.
1889 - 22. veebruaril Olave St. Clair-
Soames siindis. t a abiellus
Baden^Powelliga 1912. aastal.
1907 — Badeni-Powelli katselaager
Brpwnsea saarel, Lõuna-Ing-
, 1 llsma^r il—9.1 augustini.
" 1908 — Liikumisel põhiräamat B.-P;
' . • „Sc'outing' for Boys" ilmus.
191 — alustati hundiide (hundipoe-
' gade) eriharuga. ,
191.9 — Gihvell Park rajati, alustati
juhtide treening-kursustega.
1920 — I Maailma Jamboree, Olym-
- pia — Londonis, Inglismaal.
Baden-Poweli aklameeriti
Maailma ^Peaskaudiks; I
Skautide' i l rahvusvaheline
•'V j|Converents;i rajati Rahvus,
vaheline 1 Skautide Büroo
, Londonis.
1921 _ Rahvusvahelise skautluse
ajaliirja „Jamboree" ava­number
ilmus (hiljem ,,Maa-'
, ilma skautlus" riime all —
' 1 9 5 5 ) .
1922 — 1 Rahvusvaheline Skautide
\ 'Komitee valiti — II Rong-ressil
Pariisis Prantsusmaal
Öesti Skautide Malev— asu-
' taja liige 28 maa hulgas. EsL
I mene koosseis (loendus) —
määrimas 1.019,205 liiget,31.
mail.
— Ijl Maailma Jamboree, Ko­penhagenis,
Taanis.
— Rahvusvaheline Skaudikögu
(Chariet) avatud Kanderste-gis,
Shveitsis.
III Maaema Jamboree —
Birkenheadis, Inglismaal Ba-
, den-Powellile anti. peerisei-l
sus; võttis i tiitliks — Lord
Baden^Pqwell of Gilwell.
-33 _ IV MäArl|ia Jamboree, Gö-döllos,
Uiigaris.
,1937 _ V. Maaifma Jamboree, Yo-,
. gelenzängis, Hollandis.
, 1924
1925
. 1925
1941 — 8. jaanuaril 1941 - Baden-
Powelü surm.
1947 — Maailma Jamboree (Jambo­ree
' of Peace) Moissonis,
Prantsusmaal.
1950 — Maailmas 5 ipilJQnit skauti
, 50 maal.
1951 — VII Maailma Jamboree Bad
Ischlis, Austrias.
1955 — VIII Maailma Jamboree Nia-garal,
Kanadas.
1957 — IX Maailma Jamboree, 50 a.
skautluse juubeli puhul Bir­minghamis,
Inglismaal.
1957 — Skautluse Maailmabüroo
ümberasumine Ottawa, Ka­nadasse.
1959 — X Maailma Jamboree Miki-
'lingis, Filipiinidel.
1963 — XI Maailma Jamboree Ma­ratonil,
Kreekas.
1967 — iil Maailma Jamboree-Ida­hos,
ÜS.A.
1968 — Skautluse Maailmabüroo
asus Genfi, Shveitsi.
1969 ~ Liikmeskond maailmas ~ 12
• miljonit skauti.;
1970 — XIII Maailma Jamboree - ~
Asagirikõrgend, Jaapanis.
1971 — Liikumine ületanud 100 liik-
. mesmaad.
1975 - XIV Maailma Jamboree Ol-letemmeris,
Norras.
1982—1983 'Skautluse 75. juubeliaas-
1982 — Maailmas 16 miljonit skauti.
1983 - XV Maailma Jamboree Cal­gary,
Alberta, Kanada.
H. MICHELSON
lllllllllllltillllllllllllllllllllilllilllllllilinilllllltllllllll^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-pärandused Ja
mälesjtusfohdid on tdlumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teisiele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti \ Maja, 958 Broad-v\&
w kve. Toronto, Ont.M4K 2R6
iiiiiiiiiiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiBi
ANTS VOMMI uus
KUNSTILOTERI!
10. detsembrist 1982 kuni ESTO
"84^11 toimub Ants Vommi isiklik
kunstiloterii — 1000 piletit, tuhat
võitu — $10.00 pilet... Kuna Ants
Vomm on „odavamad" visandicj sel
teel juba varem paaril korral reali­seerinud,
siis on enamus visa) deist
tavalistest kalliriiahinnalisemad.
peavõitudeks on kolm portreed võit­jatest,
tema 62-keelne sõnaraamat ja
üks skulptuur. Võitude hülges on ka
ta viimaseid illustreeritud luLtetus;
kogusid „Varjud", mille paljudele
luuletustele ;Ed. Tobreluts on loo­mud
viisiid. Saffliutr vjõiib võita ta
„Ristsõnasid". Kaotajaks võib en­nast
pidada vaid võitja, kes oma võir
duga rahule ei jää.
Väiksed, keskmised ja suured.
Hind $8.00. Postiga tellides
$10.00. Müügil „Meie Elu" tali­tuses
— 958 Broadview Ave.
Toronto, Oiit. M4K 2R6
i^lELÄNDERI
EMUAARIO
uus „MEIE ELU" teliijsi
sisukamale ajalehele.
ÄIANDUSKLUBi
TEATEID
Toronto Eesti. Aiandušklubi no-yembrikuu
koikkutulökiil.|oli lekto­riks
noor aiandusarhitekt J. Mar-ten,
kes vaatles vee tarvitainist
aianduses. Lektor esitas' arvukalt
'valguspilte, milliseid ta oma reisidel
Euroopas ja P.-Ämeerikas oli võt­nud.
Nii ilmusid ekraanile pildid voo­lavast,
langevast ja purskavast
veest.. Esinesid ka vaiksed veekogud,
mis olid. reflekteeritavad. Neist iga-variatsioon
andis erineva tunnetuse.^
Kõik, mis loodud suures skaalas
massidele, saab kujundada väikeses
skaalas ja paigutada kodu taga-aeda.
Sellest oli aiandusarhitekt J.' Mar-ten'il
suurepäraseid näiteid oma lõ­petatud
projektide näol. Lõpuks ja­gas
lektor- välja tööde kavandeid,
tutvustas kasutatavaid materjale jne.
Huvitav ettekanne lõppes tugeva ap­lausiga.
,
Loengul tegi M. Lepik teatavaks,
et järgmme klubi kokkutulek toimub
28. jaanuaril 1983. a. Eesti Majas,
kus esitatakse valguspilte ja toimub
klubi peakoosolek valimistega.
M.i;. •
Eestil rriemuaarjkiiljandus on rii^
kastunud olulise teosega: Stokhol-mis
ilmus Välis-Eesti & EMP kirjas­tusel
August Nieländeri raamat
„Taktikepi ja relvaga", mille 220-1
. tihedal leheküljel 1. septembril
ÜSÄ-s 95. sünnipäeva pühitsenud au­tor
jutustab mälestusi oma sünd-musrikkast
eluteekonnast. Tartumaa
mels-ayahi andekas poeg lõpetas.
Peterburi konservatooriumi 1910,
võttes juba enne seda juhtivalt osa
kodumaa muusikaelust. Lõpetanud
. Peterburis ka sõjaväe orkestrijuhti-de
klassi, oli ta eliitvägcde orkestri­juhiks
Tsäari-Venemaal. Esimese
maailmasõja puhkedes komandeeri­ti
ta Pauli ohvitserikooli,.mille lõpe­tas
kaptenina soomusvägede alal. Ta
oli 1917 üks eestlaste hiigeldemonst-ratsiooni
organiseerijaid Peterburis.
Aprillis 1919 kutsus Eesti Soomus-ro/
lgide diviisiülem kapten Anton Irv
t/dA iormeerima soomusautode ük-.
sust Eesti Vabadussõja^, võitlustes!.
Kapten August Nieländer teostas
ülesande kiirelt ja edukalt, võttes
.Eesti iseseisvusvõitlusest osa Soo­musautode
Kolonni ülemana. Tema
väeossa kuulus soomusautj) „Kalevi-poeg"
ülemana ka rootsi kapten Ei­nar
Lundborg, kes hiljem sai maail-nmkuülsaks
' polaarüurija Nobile
päästjana. A..Nieränder delkoreeriti
aütähega Eesti Vabaduse Rist 1/3.
. Pärast rahu tulekut asutas, ta Tar-:
tus esimese eesti konservatooriumi,
mille juhatajaks öli aastaid, samuti
•koorijuhiks laulupidudel ja muusi­kaõpetajaks
Tartu gümnaasiumes.
Põgenenud 1944 Saksamaale oU ta
juhtivalt tegev sealses eestlaste muu­sikaelus
ja pärast asumist USA-sse
ka seal innukas eesti ko9ride organi­seerija
ja juht. Kõigest sellest ju­tustab
ta oma memuaarides, aval-clades
paljusid senitundmatuid. kuk
luuriloolisi fakte Neid täiendavad
hiljuti Rootsis surnud publitsisti
Jüri Remmelgase kommentaarid
ja rida. haruldasi dokumentaalfoto-
'sid. ' ' .
HELLA LEIVAT
UUBELIKÜÜNALDE VALGEL
Aastad jooksevad Tuuletarest mööda.
Kivioja kõnnumaadele ekslema,
Toronto tänavatekärasse •—
nagu üldse loomupärasse.
Kusagil on see siiski pandud
Eluraamatusse...
Lahkunu elukaaslabe on l^antud
Toonela tahvlile, ^
purjetama Manalaj meredel — |
vaba muredest ja jvaludest, /
leinadest ja leppimatustest.
Ta ei vaja midagi -r- ainult mälestust.
j • • . • •
Suvetuul (peanjiiselt) lendub olemata väratist
Tuuletareesisele.
Puhkub viivu ja ütleb: „Tere, tere!"
Käes kirjalehtj kirjaga — „See siin on Hiiu pere!"
Tuleb hiljukesi tagasi loojaku ajal.
Toetub vanaema veimevaka najale —
. räl^vakeeles (kirstule.
Hiljem istub elatand elupuu alla,
et korraks kuival rohul tukastada...
Silmad-sihitud õitsva sireli õnne õiele. ' '
Kuulatab Vanemuise vaikset juttu
— iidsest isamajast
ja Murueide loitsilüulet
lapselapsest Maajast.
Tuuletare lilkdelõhnast sünnib koidikutuul —-
liigutab haavalehed lobisema,
künnilinnu laulemaie
- Äratab sünnipäevalapse — Helia!
juba kolmat aastakümmet kirja panema
ja luuletama noortele
ajalõikude voorustest.
Kes sunnib sündimata? '
seda innustunud eesti ema
hommikkas'tesele metsaradadele kuulatamaks r
Metshaldjate uudiseid, et nendest
„Me'e Elu" veergudel ke.elitada noori
müstilisse Looduse teatrisse.'.,
sinna, kus paisuvesi ülei rändkivide kohiseb,
ja kust see ailes teisel päeval Simcoe järve jõuab, .
Kuna Kivioja ei ole mitte kõrglee vaid jõgi.
Ulavel on jõekäärudes ja võrendikes
tegemist ja õiendamist ja *
üle lugematute rontide ronimist
vaatamata püha ja puhkepäevadele.
See on kirja pandud...
Ela kaasa loodusele! , "
See on imepärane ^
ja huvitav kui usud. .
See on ükstahk keerukal elusümbolil.
Niisugime on meie sünnipäevalaps —
looja ja looduse sõber! t
Saage ka teie — noored, sellasteks . ..
Loodus jüngriteks;
rõõmuks oma vanematele, ,
innustajaiks üleaedsetele
ja pärijateks oma Isademaale.
LEMBIT KÕVA.
»*4ia»<KB»(>«D(ra»<KQM>aE><i«a>0«xi><>ai><>aD<>cci><ra)D4Ka><KB9o«Di^^
KAUNEID LILLI
igqks sündhiuseks
soovib
ma WATERS FLORIST
INC.
445 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 1P2
Tel. (416) 463-1125 '
Lillede kohale viimine iJr Äri avatud pühapäeviti
Eesti keeles küsida Mary't
aiioiifiliiiioiiq iiDitiMfl«BnDMBimiimimimiiiiiiiiMiiiiiiiii»MiiiiJnoiiDiiDimiiaiipiiDiioiiiauQiiDiiinDimn
Rebans
noorusmaalt
tiailBIIDIiailDllDllIIIÖ!IBIlllllDllüllBII»llJllDII«l'lI'IDIIil'a'l"tl""""^
VAENE
itd leniinuliini
• •• e.
Cenhedy 999 West P(mder S(L
Süite 440
VANXOÜVER
B.C.V6C1M7
1173 Tel. im) 687-7582
Emajõgi — ^ijröomemägi Tartu
• liim — need on iahutamatu kolmik
. ja juba teadmata muinasajast peale,
kui eestlaste esivanemad ehitasid
• oma linna kaitsva jõekääru hõlmas
.asuvale kõtgele kaidapangale. Toda
• tarbatut taotsetakse küll ,,alandada''
•vaid linnuseks ehk sõjaliseks kind-
• lustuseks, kuid sümahästi võib ar­vata,
et suure kaubatee keskusena
omas ta ka ammu juba alalisi ela-
; nikke, hagu linn kunagi. Venelaste
poolt' pealesurutud •„Jurjev" ei õi-
' gusta^end millegagi, kuna see oli vaid
• venelaste kindlustus ja hävitati vars-
• ti eestlaste poolt, ega kõlba see üld-segi
mitte lugeda ^mhigiks linna asu-
-.f^iraisajaks.
Tarbatu 'asus miitte ainult maatee
ristarnisel jõega loodest kagusse,
vaci jõe äärcs, mis pmai ajal ühen­das
Läänemere läbi Võrtsjärve ja
Peipsi vene tagamaadele viivate vee­teedega
ja seall edasigi, kuni ida­maile.
Oma pika mineviku jooksul
on Tarbajiu (ei tea, miks eesti ajal
ei taastatud linna õiget nime?) läbi"
teinut mitmeid vaiupäevi, nii et ta
Käsu—Hansu nutulaulus ohkas üsna
õeti: „Oh,.ma vaene Tardo-Liin!" Nii
sageli põrisesid ta väraVais surma-trummid
ja ta põletati maha ja lasti
õhku mitmekordselt. Mineviku mä­lestusena
pole siia jäänud mingit
hansaaegset vanalinna, vaid ainult
.omaaegse Toomkiriku vägev vare
Toomemäe tipul, mille teise torni
järgijäänud jupis asus vee survere-servuaar
ülikooli veevärgi iaoks, te­ma
ai taripoolses restaureeritud osas
aga ülikooli raamatukogu, mis tol
. rjaVjuba c's2!:'as ü b railjon:!::^ a>
vü raamatuid. Raamatukogu tegi
I maailmasõja järel reisi Venemaale
jäTartu rahuiepingu põhjal tuli sealt;
vanasse 'kodusse tagasi. Joosep Toot-
.si arvates oh seal ka seitsmes Moo­sese
raamat, kettidega põranda kül­ge
kinnitatud, kuid see ikuriloom jäi
siis küll Venemaale maha!
Toomemäel asetses kõigile nähta­valt
ja kättesaadavalt muinasaja
ohvrikivi sellekohase õharusega kes­kel
ja (uuemast) keskajast pärine­vaid
maaaluseid koopaid. Üht sellist
pikka, madalavõlvilist sügavasse
mäkke minevat käüku ^aõtseti pidada
on:iaaegseks püssirohukeldriks. Kuid
ühe inglise reisija (Carr) jutustuse
põhjal (a. 1804) tuleb küll arvata, et
see oli, või oli kasutusel kui tolle­aegne
vangla.
Toomemäe tipul asus veel uuemast,
ajast pärinev observatoorium, mis'
kunagise professori Struve ajal „hoi-dis"
toda maakera meridiaani, mille
,järgi laevad maailmameredel mää­rasid
oma asukoha pikkuskraadi.
Hiljem ,,varasta.isid" ing-lased selle
meridiaani ja paigutasid Greenwichi.
Struve ehitas kä Eestimaa täis
trianglatsioohitorne ja mõõtis ära lä­bi
Tartu mineva veerandmeridiani
kuniV Mustamereni. Muidugi asus
Toomemäel terve rida kuulsate tead­laste
mälestusam?baid, tõendamal^s
siinse õppeasutuse kõrg3t teaduslik­ku
taset.
Aga tudengielus veelgi olulisemaks
olid ilus?.::', varjulised i^uiesteed, i^i-^
käisid ristirästi ja mille, ääres olid
pingid jalgade puhkamiseks või mui­du
romantilise aja viitmiseks, mil­lest
eriti tundsid rõõmu sääsed õhtu­sel
..ajal, keda surus pilvedena pin-.
kide ümbruses. Nähtavasti ei olnud
õhtvjitel pi,ng:>;istujail mahti neid
tähele panna, enne kui teisel päeval
tuli rohitseda massilisi sääsepisteid.
Kahjuks polnud/kõikidel pinkidel sel­jatuge,'
nii et võidi seliti lennata esi­mesel
ägedal suudlus-konfronteerin»
Ka oli Toomel kauneid vaateid üle
hnna-ja põõsaisl varjatud urgusid
ning künkatippe, kuhu eriti pimedail
öil_ võis lausa ära kaduda. Jalutada
vois ümber varemete ja vahetevahel
kimlata orkestrikontserte sealsamas'
vasuvalt katusega .poodiumilt. Vare-m^
te ees rinnaku ääres võis istuda ja
vaadelda all orus toimuvat tennise­mängu,
kus hilisemal ajal asus ka
sellekohane rõivastus- ja dushiruum.
S-slt üle mäge poolitava tänava asus
nn Kassitoom, looduse enese poolt
Korraldat^ud olekus Selle keskel oli
susav kausitaoline avar org, kuhu
cn scodus visata maiöö "rongkäigust
J^^nud tõrvikute tüükad ühiseks
.suureks lõkkeks ja kõnelda omad sõ-n^.
ja teha omad laulud sinnajuur-
Toomemägi oli ka ristumiskohaks
mitmetele teedele, nagu Savi täna-
^^-votse ülikooli hoone taha allalin-ra.
vaiksed kohtumissoovid või-
5- eede ristlemissl. kergesti täide
minna. Teiselt poolt lõikasid Valli­kraavi
tänav ja Lossi tänav sügavalt
mäkke, nii et üle Lossi tänava viis
koguni kaks silda — postidele toetuv
puust Inglisild (ka sobiv kohtamis-koht)
ja betoonkaareline Kuradi
sild, mis ^— ei tea, kas nime pärast?
— leidis vähest kasutamist. .
Muidugi pidi niisugune väljapais­tev
ilu olema mitte ühegi sureliku
inimese" maine teene, vaid selle loo­misel
pidi olema mängus jumalik
vaim. Kui Vanemuine kutsus kokku
loomad ja lasi neil kaevata Emajõe,
nagu kinnitab papa Faehlmann, siis
kuhjati jõesängi muld kõrgeks kün­kaks,
kuhu varsti kasvas püha Taara
tamtnik, mille keskuseks pidi olema
too auguga ohvrikivi. On siis arusaa­dav,
et meie ülikoolilinna meelitusni-meks
oli ammugi Taaralinn, kuhu
viis too pikk ja väsitav tee, mis kais '
üle mitme maa ja vee
Taaralinna elutegevuse platsdar­miks
oli kesklinn omas kogusas,
piiratud ulatuses, hõlmates vähemi­ku
Til-.emanni kellast läbi Promena-di
ja Küüni tänavate (hiljem Võidu
.t.) üle Suuretum ja läbi Rüütli tä­nava
kuni Laia tänavani. Teisipidi
võttes aga Toomemäest kuni Ema­jõeni.
Tartu oli pakatamiseni täis
õilsat haridust, mis teatud kellaae­gadel
kontsentreerus sellesse piir­konda,
õitses lõpmatuis iluvärvides
rii kooli- kui üliSpilaste peanuppu­del.
Koolid, paiknesid selle ala peri-feeride
taga, nii et pea kõikide kooli­teed
ühel või teisel mdcl sattusid ris­tamisi.
Pealegi oli see linna ärielu
peamiseks rajooniks, mille kesk­punktina
kerkis Suureluru otsas lin­na
raekoda oma torni ja kellaga, mis
lõi tunde ja veerand-tuntle üle linna
kõigile teadmiseks.
Võiks veel lisada, et oligfl suur tüli-küsimus
selle kohta, mis värvi just
kellegi peanupp peaks olema, või
kuidas niisugust peakatet üldse ni­metada.
Kas peaks see olema müts,
nagu Matsil, kes astus läbi mõisa
õue, või siis tekkel, nagu on teekan­nul,
milles ka möllavad salapärased
jõud ja otsivad väljapääsu? Tüli pai­sus
eriti suureks, kui Soome—Rootsi
eeskujul moodustati kõigile üliõpi­lastele
mõeldud pn. üldmüts, mis
oma valge põhjaga kaotanuks kõik
ilusad värvid ja teinuks otsa ka tck-lile,
sest üldmüts ei andnud kuidagi
ümber'nimetada üldtekliks! Et tek­lite
võitlusvõimet tõsta, olnud ühel
organisatsioonil kavatsus, võtta oma
organisatsiooni värvideks südamele
nii armsad ~ „Gold—Siiber—Edel-stein"!
' '
Muide tol ajal Taaralinna tänavail
kõndijail ei tulnud uneski meelde
karta mingit ohtu, ei päeval ega ööl,
eriti naistel, kuna mehe^ mõnikord
kaebasid öiste naisisikutest „kauba-päkkujate"
üle, kelle hinnad vasta­valt
pakkumise-nõudmise teooriatele
olevat langenud viimases meeleheites
aKa k::::i 25-le sendile! •
(Järgneb)