Meie Elu = Our life, October 29, 1987

              m
MLJÄPÄE^ÄL, 29. OKTOOBRIL - raURSDAY, OCTOaER 2S
•6- 65 ,0UM LIFE" « EstoiiilaE Weekly.
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House, Ö58 Broadview Ave., Toronto, Gnt. Ganada, M 4 K 2R6.
1.466-0951
jad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
. Parming, 473 Luhipann Dr., New Milford, N.J. U S A .
Tel. (201) 282-0773.
,,Meie E l u " väljaandjaks oh Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A . Weileri algatusel 1950; ^ •
„Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M 4 K 2R6 Gahada. - Tel. 466-0951.
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp.,kõlmap. ja reedel k l . 9 hm. - 5 p . l , teisip.
ja neljap. k l . 9 h m . - 8 õhtul, laupäeviti k l . 9 hm. - 1 p . l .
, , M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $45.00,6 k. $25.
3 k.J16.00. # USA-sse 1 a. $50.00, 6 k. $28.00, 3 k. ^i8.00.
® Ülemeremaadesse l a . $55.00,6 k. 130.00, 3 k. $20.00. ®
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $39.00,6 k. $19.50,3 k. $9.75. U S A -
sse 1 a. $48.00, 6 k. $24.00, 3 k. $12.00. Öhupostilisa üle-meremaadesse:
l a . $93.00, 6 k. $46.50, 3 k. $23.25.
ÜKSIKNUMBER ~ 75^
: 1 toll ühel veerul — esiküljel
tekstis $5.50.
Vaevalt tarvitseb Kremli isanda­tel
muret tunda oma maailmavallu-tamise
kava läbiviimisel^ kui agara­teks
abimeesteks on rahakad tšem-pionid
nagu Kanada peaminister
Brian Mulroney, kes kõige hingega
püüab Lõuna-Aafrikas pukki upi­tada
kommunistlikult häälestatud
ANG terroristide gruppi. Briti Ü-hiskonna
avakoosolekul peetud
kõnes nõudis Mulroney kõigilt
liikmesriikidelt suuremat panust
majaduslikkude sanktsioonide ra­kendamisel
Lõuna-Aafrika valitsu­se
kiiremaks põlvili surumiseks.
Arvatavasti on Mulroney* 1 teadma­ta,
et Lõuna-Aarika varustab lääne­riikide
sõjatööstust mineraalidega,
nagu on seda kroom^ plaatina j&
magneesium, mis langevad ANC
distud valvelaevad tulistamise taga­järgede
kontrollimiseks. Hilisema
Pentagoni teatega kinnitatakse vene
valvelaevade kohalolekut ja nende
poolt koheUSAvaatluslennuki tulis­tamist
laserkiirtega vaatluse takis­tamiseks
mis põhjustas ühel lenduril
ajutise nägemiskaotuse. Senator
Wallop'i arvates on selline eksimus
andestamatu ja ta nimetab seda vene­laste
praktiliseks katseks oma kahu­rite
laskekauguse kindlaksmäärami­seks.
Kuigi venelaste poolt tulistatud
kaugelaske mürsud maandusid ohu­tult
ookeani, kõigutasid need kahtle­matult
Pentagoni julgeolekutunnet
teadmisega, et U S A asub Moskva
kaugelaske kahurite piirkonnas.
Bee C!)!ii 26. oktoober 1987 ja ikka.
veel Tokio ja Hokg Kongi börsid
kõiguvad alla j a üles ja keegi ei tea,
kus aktsiaturg kord seisma jääb.
See algas nädalapäevad tagasi
New Yorgi, Toronto ja teistel akt­siaturgudel,
kus kaotused kursside
vahe tõttu olid suured ja mõnigi
spekulant on oma rahast ilma või
koguni võlgade slees.
See oli suurim krahh isegi võrnsl-des
1929.a. kokkuvarisemisega,
mille tulemused andsid end tunda
üle maailma ja mida tundsime ka
Eesti Vabariigis. Tulemuste iseloo­mustused
on siiski erinevad, sest
ka olukorrad on eriiievad. Mis juh­tus
tookord küll Torontos ja Kana­das,
sellest jiltustas omal ajal meie
„vanaee8tldne" Tõnu Tiidus aas­tast
19 29, kes oli siin värske uus­tulnukana.
Tal o l i ainult puudusest
ja viletsusest rääkida. Oma sõbra
Eemaniga oli nisil nõuks minna
Yonge'i ja Kingi nurgale, Toronto
tsentrumisse, võtta müts kätte ja
laulda möödaminejaile, et nii kogu­da
söögiraha. Kas nad seda tegid,
on ununenud, kuid olen mõlemaid
mehi näinud aastaid hiljem Musko-kas:
Tiidus suvituskoha arendaja-ina
j a iSemanni valgeis pükstes ja
golfikepid seljs siirdumas kusagile
golfi mängima. ,
Must esmaspäev börsil oli suur
ootamatus paljudele spekulantide­le,
kuid oli ka ette kardetud mit­meile
neile, kes oskasid kainema
peaga tulevikku vaadata. Vaatama­ta
inõnede kainusele ükski neist ei
osanud iseendale llahendada, mil­lest
või kunas oht varitseb. Nüüd
mil see on juhtunud, ei oska „as-jatundjad"
ikka veel seletada, mil­lest
ootamatu börsifcrahh oli tingiv
tud. Kanada rahaminister Wilson
on julgenud kinnitada, et 1929. aas­ta
majanduslikud sündmused ei
saa korduda, kuna vähemalt Kana­da
majandus on kindlal alusel.
1987.a. Kanada majandus ei ole
enam võrreldav 1929.a. majandu­sega,
mil puudusid sisseehitatud
tagatised hädalisteks piduriteks,
magu pensionifondid, tervishoidli­kud
fondid, tööpuuduse fondid ja
muud riiklikud institutsioonid, mis
hädaolukorras kaitset pakuvad.
Kuid nüüd ei ole tegemist vaid
kahe laulumehega Yonge'i ja Kingi
tänavanurgal oma lauluga toidura­ha
teenimas, vaid, küsimuseks on
oroise
kui efektiivsed on praegus@dl msi- '
janduslikud kaitsevahendid tekki-nu
vastu. Midagi on riiklikult teh­tud.
Kuid ükski r i i k l ik kaitsefond ei
ole küllaldane! Kaitsefondid ei lase
nälga surra, kuid nsid ei rahulda
kõiki vajadusi.
Kui nüüd ettevõtted ja isikud o&i
tugeva kursilanguse tõttu kannata­nud,
siis ei ole paljudele, ehk isegi
enamusele selge, kust tulevad järg­mised
löögid. Need võivad tulla
otse majandusest, sellest osast kus
oma kohustusi kanda ei jõuta. Vas­tutab
küll majanduslik juhtkond,
kuid töötute nimed võivad tulla
töölt vabanemisest. Vastutus on
üks pool, tööpuudus on teine pooL
Kuid finantsile olukord võib väl­ja
paiskuda teiselt poolt Arengu­maad
on Ameerika pangad üle
koormanud miljardite dollarite
ulatuses ja ikka kannatavad raha­puuduse
a l l . K u i d see rahapuudus
on ammu üle kandunud rikaste
maade pankadele, kes poliitilise
sugestsiooni ja maailmas valitseva
mentaliteedi tõttu ön nendele maa­dele
laene väijapaisanud nagu
oleks see lõpmata rahahunnik, kust
saab võtta ja mitte tagasi maksta.
Suurpangad kahtlemata tunnevad
tasumata laenude pigistust ja
peaksid kartma lokaalsete hoiusta­jate
tormijooksu oma ustele, nagu
see sündis 1929. aastal. Kuid ka siin
on arvatavasti osalised kaitseva­hendid
olemas, kuigi a^Uavett läi­nud.
Kui siin midagi juhtub, siis selle­pärast,
et valitsused ei ole osanud
kaitsevahendeid luua ja pangad ei
ole tahtnud oma liberaalsust pidur­dada.
Finantspoliitilise mõtlemise
puudus ja rahaahnus on tuleviku
süüdistus nende rahaasutuste vas­tu.
Kas süüdistus või mitte, ometi
jääb kanatajaks rahvas, kes on lep­pinud
panga hoiusekontoga ja e i
ole soovinud oma summasid taha
aeda suure kivi alla matta.
Rahanduspoliitiliseks kuriteoks
peab siiski lugema nende speku­lantide
tegevust,4ces ründavad tei­si,
majanduslikult terveid ettevõt­teid
pankadelt laenatud miljonite
ja miljardite dollaritega, et neid
ettevõtteid „õhu peale" üle võtta, et
siis teenimata miljoneid dollareid
teenida. Siin on süüdi pangad ja
rüppe.
Kuid tundub, et kõik see Mulroney
agarus sanktsioonide rakendamiseks
ei kanna vilja Inglise peaminister '
Thatcher'ipõikpeasuse tõttu, kes on
majanduslike sanktsioonide kasuta-:
mise vastane. Kuna Inglismaa' kau=
bavahetus on Lõuna-Aafrikaga suu­rem
kui kõigil teistel Briti Ühiskonda
kuuluvatel riikidel kokku, siis vae­valt
ähvardavad nende poolt antud
tühjad lubadused Lõuna-Aafrika ma­janduslikku
tulevikku. Pealegi võit­levad
nendest 33 riiki ise majandus­like
raskustega, millesse nad on sat­tunud
oma diktaatorite pillavate elu­viisidega,
kes kasutavad lääneriiki-delt
laenuks saadud summasid oma
elanike elustandardi tõstmise asemel
luksusautode ostmiseks ja isiklike
ihukaitse-vägede ülalpidamiseks.
Rahvusvahelise inimõiguste orga­nisatsioon
Amnesty International
andmetel toimuvad 33-s Briti Ühis­konda
kuuluvas diktaatorlikus riigis
vprdsed inimõiguste rikkumised N.
Liidu ja teiste kommunistlikkude rii­kidega.
Kuna majanduslike sankt­sioonide
rakendamine ilma Inglis­maa
toetuseta ei ole teostatav, siis
leidis Mulroney oma aupaiste säili­tamiseks
kohase olevat $350-miljoni­lise
võlasumma kustutamise 6-le dik­taatorile
ja lubaduse Lõuna-Aafrika
piiririikidele nende relvadega varus­tamiseks
Kanada maksumaksja ar­vel."
. •
^ © ® ®
Pentagoni teadmisel on venelased
korduvalt kasutanud Vaikse ookeani
põhjapoolset osa lasketiiruna oma
kaugelaske patareide proovimiseks.
Neil päevil toimunud proovilaskmi-ne
on aga muret tekitanud U SA sõja­väe
kõrgemas juhtkonnas, kuna vas­tandina
varemalt kasutatud aladele
maandusid 2 venelaste lõhkeaineta
kaugelaske mürsku Havai saarestiku
naabruses, mida Pentagoni poolt tõl­gendatakse
sihtimise veana. Senator
Malcolm Wallop'i arvates ei saanud
aga olla tegemist vale sihtimisega,^
kuna Moskva poolt olid kohale saa-
Kuna Lääne-Saksa ei tunnusta
Saksamaa jaotamist^ siis toimus ka
Ida-Saksa kommunistliku riigipea
Erich Honecker'i esimene ametlik
külastus ja vastuvõtt rangelt diplo­maatilise
viisakuse piirides. Kuigi
enamik Lääne-Saksa elanikest pool­dab
kahe riigi vahelist suhtlemist, ei
taheta sellega anda kommunistlikule
idale de factotunnustust ja jäädavat
eraldumist ühisest Saksamaast. Et
kahe erineva riigikorra ühinemiseks
lähemal ajal lootused puuduvad, sel­lest
annab kindla tõendi Honecker'!
väljendus kahe Saksamaa kandumi­sega
kaugemasse tulevikku ja kom­munistliku
ning kapitalistliku korra
võrdlemine tule ja veega. Kuigi ta
oma sünnikohta ja vanemate haudu
külastades avaldas lootust kunagi­seks
piiride kaotamiseks kahe erine­va
Saksamaa vahel, ei osuta Lääne-
Saksa ajakirjandus sellele mälestus­te
valduses avaldatud ütelusele eri­list
tähelepanu, kuna Honecker vana
kommunistina oli Berliini müüri
„arhitektiks". Vaatamata sellele, et
esimesel kohtamisel ei saavutatud
erilisi kokkuleppeid, on uks avatud
edasisteks läbirääkimisteks järgmi­sel
kohtamisel mis toiniub seekord
Ida-Saksamaal.
Pikema ägeda vaidluse tulemuse­na
otsustas U SA Kongress 241 poolt­häälega
141 vastuseismisel ametli­kult
vabandada 120.000 jaapani päri­toluga
ameeriklase sunniviisilise
ümberpaigutamise riigitruuduse
kahtlustusel isoleeritud laagritesse
viimase suursõja ajal ja $1,5 miljardi
suuruse kahjutasu maksmise 60.000-
le konfiskeeritud varanduste eest.
Kuna selle suure Summa väljamaks
mõjutab riigi eelarvet ja osaliselt on
juba suuremasummalisi kahjutasusid
jaapani päritoluga ameeriklastele
antud, siis on oodata kahjutasu sea­duse
keelustamist president Reagan'i
poolt, vaatamata sellele, et osa Kong­ressi
liikmeid leiavad selle olevat
moraalseks kohustuseks.
• H . K I V I •
OVER 50 YEARS OF CM SALES AND SERVICE
GhevOIds Limited
5000 Sheppard Ave. E . Scarborough, Ont. MIS 4L9
PAUL JUTTÜS
Müük ja reiitimine
Äris 291-5054
Kodus 423-571(5
LUGEJA KIRJUTAB
Diiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigigiiiiiiiiiiiinii^
NÄDALAKROONIKA
(Algus esiküljel)
© ÜhemdlriiMde JE Nõukogude vä-' läbirääkimislle muriumist siiski as^
lisministrite George Shultzi ja vamist, et aatomirelvastüäe osalis®
Eduard Shevardnadze vahelised keelustamise kokkuleppele kirju-läbirääkimised
keskulatusega, aa- tatakse alla veel enne käesoleva
tomirelvade keelustamiseks ja tip- aasta lõppu.
kohtumise kindlaksmäära- ® Neli Nõukogude patrull-leniiu-läks
ummikusse, kui Go^ kit peatati Kanada ja U SA valve-teatas,
et ta tippude koh- lennukite poolt Kanada idaranniku
tumisele ei saa tulla kui U SA ei lähedal ja sunniti tagasi pöörduma,
loobu oma strateegilise kaitse ehk Vene tupolev95 ,,Karu"-tüüpi len-
„tähtede sõja" programmist Kuigi nukit tehti kindlaks radaril kui nad
le konverents jäi
££ST! UtlEÄRI
1065 STEELES A V E W
NORTH YORK ONT
M2R2S9 1
Omanik UNDA SEPF
Avatud 7 päeva
Kodus 2234)201
AARDVÄRK
LTD
imine
„Meie B i t i " ovöMab meehasti
oma lugejate mõtteavaldusi — kd
neid mis eiühtu aialehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi-guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata. »
Kelle hääl?
Ontario liberaalide suurt võitu
analüüsides A. Nõmmik tsiteerib
„Meie Elus" nr. 39, 1987, vanade
roomlaste ütlust: „ Rahva hääl on
Jumala hääl".
See väljendus on õi^B ainuh siis,,
kui rahvas tegutseb ja häälitsebfja ka
hääletab) Jumala käskude kohaselt.,
— Aga, kui rahvas tõrgub Jumala
tahtele, ignoreerib Jumala käske ja
teeb endale kuldvasikaid, et siis neid
kummardades ja nende ümber pidut­sedes
tantsida, siis selle rahva hääl ei
ole Jumala hääl.
Vanade roomlaste riik lagunes,
sest nad tahtsid Jumala häält asenda­da
enda häälega. Ja kui ka kana-dalased
ei oska hääletada,. Väga po­sitiivse
programmiga" parteile, siis
ka siin oleme meie ühe kurva lagu­nemise
tunnistajad.
Kanada sipleb ja eksleb praegugi
jälle streikide rägastikus. A g a kes on
selles süüdi? Eikeegi muu, kui rahva
oma häälega valitud kuldvasikate
valitsused, kes kogu aeg ainult enda­le
häälte saamiseks jagavad töö- ja
heaok-takistajaile suuremaid õigusi.
„Meie Elu" nr. 441 (1984)1987
KASUTAGE OMA
TORONTO EESTI ÜHIS­PANGA
ARVET ÜLE
KANADA JA USAS
Nüüd on võimalik CUCARD rahakaardi kaudu raha
välja võtta Teie Toronto Eesti Ühispanga arvelt ülal­nimetatud
automaatkassadest üle Kanada ja USA.
^INFORMATSIOONIKS HEUSTAGE 465-4659
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Avenua
Toronto, Ontario M4K 2R6
Credit Union
Mida teed - kuidas mõtled
ane?
Loen eesti ajalehest, kus Tiit Ma-disson
23. augustil Tallinnas toimu­nud
meeleavaldusel omas kõnes
ütleb, et ^maailmas midagi ei muu­tu,
kui meie midagi ei muuda". „Sa
tegema pead kõik, mis suudad, ja
isegi kui suurt ei ouuda". Umbes
ly^ed lõhed
Sisenhower hoiatas
Taanit baltlaste
väljaandmise eest
STOCKHOLM - Rootsi ajaloo­lane
Hansake Persson valgustas
ühes raadiosaates N. Liidus taot­lust
baltlaste väljaandmiseks Taa­list,
sõjaarhiivist Inglismaal leitud
(dokumendi alusel.
Otsides hoopis midagi muud, sat­tus
tema silmade alla telegramm 22.
juulistl945, mis tegelikult oli korral­dus
Eisenhoweri peakorterist USA
sõja väevõimudele Taanis. Kästi iga
hinna eest takistada kellegi Brodkini-nimelise
mehe tegevust. Brodkin oli
venelane ja püüdis Taanis meelitada
balti sõjavange ja põgenikke N . Liitu
tagasi pöörduma. Hansake Personit
hakkas asi huvitama ja ta püüdis
asjale lähemat selgust saada.
Ajaloolane toonitas, et kapten
Brodkini ülesandel Taanis oli suur
sarnasus survega^ mida avaldasid N .
Liidu võimud pärast sõda Rootsile,
eesmärgiga toime panna ajalukku
läinud ..Baltlaste väljaandmist". Sur­veavalduste
tulemused olid aga mõ­lemas
riigis erinevad. Miks?
Asjal oli seos suurpoliitilise olu­korraga
Põhjalas pärast sõda. Taani
oli sõdiva riigina olnud okupeeritud
ja kuulus seega lääneliitlaste perre.
Ja kuna lääneliitlased ei andnud balt­lasi
välja, siis ei teinud seda ka taan-
On vaja Ühist
Informatsiooni-keskust
„Ee8ti Päevalehr (nr. 74) aval­dab
Margus Kalmaru lugejakirja,
milles üteldakse muuhulgas:
,,Riik riigi järel on äkki muutnud
oma poliitikat idapõgenike suhtes. Et
sihiks on just baltlasi kimbutada on
selgelt näha. USA deporteerib Lin­nase.
Austraalia on samamoodi ame­tis
seadusemuutmisega ja nüüd ka
Kanada. Riigid, milliseid me senini
oleme pidanud oma sõpradeks ja mis
peaksid olema hästi informeeritud
kommunistlikest propagandameeto-ditest,
käituvad äkki nagu nad olek­sid
eile sündinud, kelle mõju alla on
Kanada parlament sattunud? Mida
ütleb avalik arvamine Kanadas? Kas
on sellest seal üldse juttu? Kuidas on
reageerinud meie organisatsioonid
Kanadas?
Ülalnimetatud sündmused peak­sid
olema meile märguandeks, oma
ridu koondada. Jätta omavahelised
vägikaikavedamised sinnapaika ja
ühel jõul aktiivsemalt enda eest välja
astuma. E i ole hea enesetundele seis­ta
tegutsemishalvatult, selg küürus ja
vaikides hoope vastu võtta. Oleme
senini liigaalandikult ja tagasihoidli­kult
käitunud. Ja mis me sellega ole­ma
saavutanud: massimeedia koht­leb
meid respektitult.
Aeg on proovida uusi meetodeid ja
uut taktikat meie välisvõitluses. Meil
oleks näiteks vaja üht ühist infor-matsioonikeskust,
mis oleks alati ak­tiivne.
Me peaksime organiseerima
lobby-tegevust. Eestlased, kus nad
ka ei ole, on jõukad ja tähtsatel koh­tadel.
Miks seda mitte ära.kasutada?
Meie jõu tugevdamiseks tuleks luua
koostöö lätlaste ja leedulastega.
Peaksime välja mõtlema ühe ühise
strateegia, mille järgi me saaksime
tegutseda.
Rahvatants ja koorilaul on omast
kohast hea meile, kuid aeg on hakata
ka muskleid näitama. Võimalus sel­leks
avaneb varsti, Estol 1988.
MARGUS K A L M A RU
I • • • • • • • • • m i W W W W M W U M B M M M B M W W W B M M W I ^ M W B ^ M M W I M I i L - l M B M I I II
KÜTTEDja
TORUTÖÖD
ROLAND KULLIK
275-1280
Neutraalse Rootsis osas oldi siin
aga sunnitud võtma arvesse uut jõu­dude
tasakaalu Euroopas, arvestama
MASTERCRAFT
PAINTING & DECORAiaNG
Läti-Eesti firma
Soodsad hinnad - 30 aasta praktika
Helistage 439-2538
\^mmmmmwmmmmmmmmemmm
N. Liitu just selles küsimuses. Te­gemist
oli N. Liidu katsega Rootsit
samal ajal kui kolmes Balti riigi
pealinnas demonstreeriti Molotov-
Ribbentropi pakti aastapäeva pu­hul,
organiseerisid läti pagulased
eri-rongi, millega sõideti läbi Ida-
Saksamaa Berliini, et müüri juures
demonstreerida ja nõuda vabadust
Lätile. Seda kuulis terve maailm ja
lätlased oma kodumaal olid sellele
uhked. Vabadusristlemine Balti-merei
oli organiseeritud lätlaste
poolt ja enamuses nende rahadega.
Kui veel rääkida uue Läti Maja
ostmisest Torontost, kus üle 1100
isiku panid igaüks vähemalt 1 000-
10.000 dollarit välja toetusena ja ei
saanud selle eest isegi aktsiat —
siis paneb mõtlema, kas lätlased on
ka äravalitud rahvas, kes oskab,
annab ja teeb kõik paremini. M e i l
Kanadas on rohkem kui 18.000 eest­last
ja Eestlaste Kesknõukogu Ka­nadas
toetab nendest vaid veidi üle
1000-de üksikisiku või perekonna.
Seega laekub, aasta jooksul valis-likuks
tööks ja büroo käigus hoid­miseks
Toronto Eesti Majas umbes
45.000 dollarit, mis moodustab ai­nult
2/3 eelarvest. Sellega tuleb
katta kõik kulutused, tasuda sekre­täri
palk, üürid, postikulud, trüki­sed,
läbi viia üritused ja palju
imuud. U SA eestlaste arv on ainult
veidi vähem, toetus nende keskor­ganisatsioonile
on 3 korda suurem.
Kas tõesti vaenlase propagand^mil-le
eesmärgiks olnud vaba eestlas­konna
neutraliseeertmine, on Ka­nadas
paremini läbi viidud igasu­guste
kuulujuttude levitamise ja
lahkhelide tekitamisega või on see
lihtsalt minna-laskmine, et mis saa­me
meie teha oma väikese arvuga
suure Venemaa vastu. Toetuste
mitte-andmisel on paljudel selleks
vabandused olemas, mõni on pen­sionär,
tpine ei taha oma nime
kirja panna, kuna soovib kodu­maad
külastada, mõni lakkab toe­tamast
segaabielu tõttu ja mõni on
kaotanud huvi, kuna ei loe eesti
ajalehti, seega Eesti eluga mitte
kursis olles.
Arvestades meie enastohverda-vate
vabadusvõitlejate panust ko­dumaal,
tekib küsimus: Kas on meil
siin veel võimalik midagi korda saa­ta
ühiselt, kus iga eestlane Eesti ja
meie rahva vabaduse heaks oma
panuse annab — või on juba hilja?
Kas peaks nüüd keegi kõva häälega
hõikama „Ee8ti rahvas Kanadas,
^rka üles, läheme ja lööme kaasa
nõudes vabadust Eestile!" Iga eesti
organisatsioon või maakondlik
selts võib oma liikmeid üles kutsu­da
meie välisvõitlust majandusli­kult
toetama ja k u i vajalik, siis ka
suurel arvul demonstratsioonidest
osa võtma,'näidates et meie read on
pikad. Sama võivad teha ka kiriku­õpetajad
kantslist Võibolla siio
saame ka omale sisemise rahuldu­se,
et oleme siiski head eestlased,
just nagu need, kes rindel meile
ohvreid tõid, et meie vabaduses
oleme saanud elada. Tuleme kokku
Toronto Eesti Majja neljapäeval 22.
oktoobril, kell 20.00 ja uuendamfi
usku vaba eestluse elujõusse. Sel
õhtul kohtame meie vabadusvõitle­jaid
Veljo Kalep'it ja Tiit Madis­sonil
kellelt kuuleme, kui suure
tähtsusega on meiepoolne välis-võitluslik
abi kodumaale.
KALJU JÕGI,
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Vabadusfondi esimees
Toetused vabadusvõitluslikuks
tööks palume kirjutada „Ee8tla8te
Kesknõukogu Kanadas" nimele ja
saata aadressil: Eestlaste Kesknõu­kogu
Kanadas, 958 Broadview
Ave., Tojponto, Ont M4K 2R8.
„Meie Elu" nr. 4
® Haljas-skandinaa\
26FEI
FLO\
Sõj
Eesti
Pühapäeval 18.
Eesti Majas Toroi
jate Ühingu korral
koosolek rohkearvl
Esimees Ülo Tamri
tervitas liikmeid ja]
tati tegevusaasta j<
se varisenud kaas^
olekut juhatas Ruff
kollis Juhan Reinoj
Tegevusaasta aruj
miiees, kus ta märkis
ühingu raames ja ko(
ti organisatsioonide^
tööd Balti sõjaveterl
ga. Endised eesti Ijõj
nud truuks Eesti vt
ja nad kannavad
ning demonstratsiot
eesti rahvuslippe. T(
aruanded kinnitati
Toronto Eesti Vi
astub oma 36. tegevi
gevuskava esitas esii
mis välja kujunenudl
aastate jooksul vastj
dele ja vajadustele,
mis olla võimalike vi
kute puhul endiste si
ja selleks on vajadus]
riigi ja rahva hävitaji
mis ei unune ega ae|
aasta sügisest tänapät
kava ja eelarve kinniti
Ühingu juhatus
koosseisus tagasi kl
Samuti kõik teised
ametiorganite koossel
taks. Kohalalgatatud|
puudutati allkirjade
siooni jätkamist Ühei
te juurde Balti esindj
Samuti nõuti Kanada I
Ühingute Liidult v ad
resolutsiooni esltar^ll
muva sõjameeste koni
Sõnumid ja tcate<
metuselc anda
HILJEMA£T;^«
et kindlustada nei
järgmise nädala lel
Balti
ujumisvõii
21. novei
Laup. 21. nov. loi|
Balti ujumisvõistlu!
Pape Recreation Centl
11.30. Kohal olla kl. B.;|
Bahi ujumisvÕistlusGC
muvad USA-s ja Kant
poissi USA-st on soovi
neist 4 lendavad koha]
ja Ifesk-Ameerikast. U
leb Clevelandist ja N |
dalt. Eesti ujujaist oi
Õunpuu osavõttu, kei
Toronto Ülikoolis, sam|
ja Ken Ahlbergi, kes
igast Balti võistluseslj
konnas on veel Rod
Roose, kes on ühtlasi
Alati ön kohal perek.
ga Buffalo ligidalt. L|
Mängudel on Chanli
kaks korda parim nt
ühel korral Valia Rein;
ei treeni. Abistamas
Sportlaagri inimesi, kes
uusi, noori ujujaid,
aastal, kus ujus andekt
gaidide/hellakeste ujui
häid ujujaid. Hea oleks]
gaidlipkonnad osa võti
rult pole enam aastaid
nud, vaid üksikud uj
ujumisklubidest.
. Võistlusklassid on: 8
10 ja nooremad, II-I2I
vanemad, ning Hasteri]
dadeks võistluslindid ji
nad, kui on küllalt uji
Reimani mälestustrofee
rimale eesti ujujale.
Informatsioon ja rej
kuni 15. nov. telef.
Kreem'iie, et võistlus
kult läbiviidav. Päpe|
Centre asub 953 Gei
(Pape'i nurgal). Võistli
jad on Eesti Ujumisklub]
laagriga ja Balti Spordif