Meie Elu = Our life, August 26, 1977

              «Meie Elu" nr. 34 (1437) 197? REEDEL, 26..AUGUSTILFRIDAY, AUGUST'26' 3
34 (1437) 19'H millllWIIIIIWMIHIUHIim
BOSS
mtasid sealse
[saatust. Seda
fc. Sündmused
l, suure polii-otsuseid,
mli
juurde. Tuk­ile
Eestimaa
imaal. Tsaari
Revolutsioon
Ida Veebruari
Eesjti Võitle-
[dmuste kroo-mtüd
uue k:v
! Maanõukogu,
dilakse Artur
talisel rahvuLS-Lesti
esindaja
peab kujune-.-
osaks auto-j-
päeval 'aka>
Tallinnas ..E*-
autpnooniui
lellest, et nj-u-suurenes
ihvaste'-' au.LC.-
.) end iseseU-rippumatuks
Logu moocus-ilitsuse.
-Ma2--:
|i J. Raam-;:,
'•'komissariks
t>rganiseeri:ra-
Veebruari Rc-
?e'šti sõjaväe•
iste koose--ik '
laliseks Eesti.
ja mbodus-lüroö.
Esiir.c- ;
l-asügused bü-is,
Rakveres,
Rijal. Eriii>e;
lm organisee-
' Sõjaväelaste •
tomitee, ke.?
.eestlase e$j.-
. autonoon: ia
|sti polgu :-; r-
Igu ülemaks
Pindine.
titmeid s-.";:i-koosolekuiü
ide asut.anii-niiseks
Ee>-
KEVÜL *
litsenud- L ii;-,
•te väluu--iv
tamsena '-r..f iv
Mnada sC4a-.
võcluri v>>: .-.
Imehele. S ü i
iste kuluse.
';.el-'süjaHs.t:c
:Q00-le süuu- .
ma: miiUji:
e kaiisj;"^i-viis
vai i i - u -
ie ; . v o rm J'.:" ;
taoiicu.- .
i-.vanjsi<:<c '
alusel <ui>:
Põhilisi"y'äi- -.
:-tel igat a;?.-- .-
Kjsteem t ö ö :;
: u u r i m u s,
.miseii uue
kuiuuV
valjami/:- •
i.le.nirig >el-- .
tsenti. -Vie-;.
|s suuremail.
[deks, .;uu:v-.
!e.
1'aiub riiu­li.
li d o l l a r i ; J ••
ai 0:: ..••S','w'
1 • i
|K-a.p'.itaaised'
jonit duiia- '
|rve,'435 m i i - •
cejarveaas-
' väljami-.-.e-
.•hasei.t. SOO •
riigi kai' <o-
Mlari prae-,
l i i 1 jardi clui-h.
irnmad nn.
id, j..siis'' L I I
linud .-.uusi:
d, uusi tan-px'ihg
samal
[um, valmis
[n nüke id. ja-
Risukohtade
uiuste suh-
(guseid sMe-'
• son mainis
vai il s'ise
'anud veen­ad
jõud on
Q-kohustus-
• 'tr
ian Käis
IT!
Briti ja USA allikatest selgub, et Venemaa oli juba 1938. a. suvel aru­saamisele
jõudnud, et sõjaline konflikt võib tekkida Hitleri Saksamaaga
Samal ajal hakkab andmeid pudenema, et Kremlis on tekkinud tahe või
kava Balti vabariigid oma haardesse saada;
Augusti lõpul ja septembri alul
1938 kandis tuul tohutuid suitsupilvi
idast üle Peipsi järve, Narva ja Pihk­va
suunast ja ka üle Soome, Läti ja
Leedu territooriumi kohale läände.
Need suitsupilved kandusid isegi
Rootsini. Juhuslike metsapõlemiste
võimalus, ei olnud tõenäoline, kuna
see kestis paar nädalat.
Lääne-riikide diplomaatilised alli­kad
väidavad, et Venemaa taktilis-tel
põhjustel hävitas oma piiriäär­seid
metsa-vööndeid ja asus oma
läänepiirile kaitse-seadmete ehita­misele.
See tähendab: tegi sõjalisi etteval­mistusi
võimaliku kallaletungi ju­huks
või Balti riikide vastu sõjalise
okupatsiooni ettevalmistamiseks.
1939. a. alul pikendati Eesti Vaba­riigis
sõjaväes ajäteenimist 18,kuule
senise 12 kuu asemel ja vihjati isegi
24-kuisele teenistusele. Kindral Lai­doner
Sõjavägede Ülemjuhatajana
oma pöördumistes rahva poole rõhu­tas,
et Eesti Vabariigi iseseisvust tu­leb
igal juhul kõigi vahenditega
kaitsta. Suurenenud kulude katteks
tõsteti tulumaksu 10% võrra. Sama
aasta suve lõpul korraldati meie re­servohvitseridele
ja allohvitseridele
kordusõppusi, varajasema treeningu
värskendamiseks ja uuemate relva­dega
ja taktikaga tutvumiseks.
Märtsi lõpul 1939 pidi Leedu tuge­va,
surve all ja kohalike sakslaste
.''imõjutusel.-Meemeli ümbruse Saksa­maale
loovutama. Leedule jäi Mee-meli
sadama kasutamise õigus. Lee­du'valitsus
lootis Eesti ja Läti toe­tusele
Meemeli protektoraadi säilita­miseks.
Leedu soove oli aga mske
täita, kuna Eesti ja Läti oleks kohe
Saksamaaga vastuollu sattunud. Sak­samaa
maksis Leedule 600 miljonit
litti Meemeli kinnisvarade eest.
Maksmine toimus Saksa põllutööriis­tade
ja masinatega.
Eestil ja Lätil oli Venemaaga mit
tos ja jalutuskäigul metsa, kus Sel­ler
põhjalikult seletas, miks Eesti
Vabariigi Valitsus ei usalda Nõuk.
Vene kaitsepakte. Valitsuse poolt
hoiatati meie rahvast avalikult, et
suurem sõda võib puhkeda, tuleb val­mis
olla kõigeks jä rahvale soovitati
osta toitainete varusid. ,
Samal ajajärgul sõlmiti Saksamaa­ga
lisa-kaubaleping, et Saksamaalt
kätte saada vanu lepingu võlgu. Sak­samaa
tasus oma võlgu: tekstiilkau-padega
ja ostis lisaks elussigu.
USA Suursaatkond Prantsusmaal
raporteeris Pariisist 30. mail 1939
Washingtoni
oma:. välisministeeriumile, et Prant­susmaa
valitsus on veendunud, et
Prantsusmaa, Inglismaa ja Nõuk.
Liidu esindajate vahel toimuvate
läbirääkimiste tulemused ei saa
nurjuda. Loodeti, et Venemaa ühineb
Euroopa demokraatlike riikide kait-sepaktiga
Hitleri Saksamaa sõjaohu
vastu. Londonis ja Pariisis loodeti, et
Kremli diktaator Stalin ka Venemaa
enesekaitse huvides kaitseplaaniga
liitub. 27. mail kui vastava kaitsele­pingu
kavand Molotov'ile Moskvas
esitati, siis Mo.lp.tov protesteeris ka­he
klausli vastu. Moskva ei soovinud,
et neil tuleks arvestada Rahvastelii­du
arvamistega ja teiseks ei nõustu­nud
Molotov tingimusega, et Kremlil
tuleks konsulteerida teiste lepingu-osalistega
kui tekib sõja oht.
. Nõuk.«Venemaa tahtis vabu käsi
Balti riikide osas.
Näitena toodi võimalus, et kui Sak­samaa
tahab annekteerida Eesti või
Läti vabariike ja viimased ei kaitse
oma iseseisvust ega kutsu Venemaad
omale appi, s.t, eelistaks Saksa oku­patsiooni,
siis Kremlil ei ole vajadust
teiste lepinglastega konsulteerida.
Kremli seisukoht öü, et siis on Vene­maal
„õigus" ise Eesti ja Läti annek­teerida.
Lõuna-Fiori
iestlasfe.
Londonis toimunud Euroopa lätlaste neljandast üldlaulupeost osa võtjaid kogunevad St. Paul Cathedrall öku-meenilisele
jumalateenistusele, millest võttis osa ka Cantebury peapiiskop ja läti peapiiskop Torontost.
Foto--Raoul Laev
LONDON — Juuli lõpus siin peetud 4. Euroopa Lätlaste üldlaulupeo
avamisel oli üheks esimeseks tervitajaks Eesti Vabariigi esindaja peakon­sul
Ernst Jaakson, kes meenutades kahe naaberrahva ühist saatust ja kut­sus
koostööle ühises vabadusvõitluses^ Lätikeeles ta soovis laulupeole head
kordaminekut.
Kuni 1939. a, sügiseni Inglise ja
te-kallaletungi leping kehtiv alates [Prantsuse diplomaadid püüdsid läbi-
1929 .a., mida nimetati Litvinovt rääkimisi jätkata .Venemaaga, vasta-
Protokolliks. va kokkuleppe saavutamiseks. Mosk-
7. juunil 1939 Saksamaa algatusel vai olid aga alati uued argumendid
Sõlmiti Berliinis Eesti ja Lätiga sellest põiklemiseks, kuna Stalin oli
mitte-kallaleturigi leping, otsustanud Balti riigid okupeerida,
mis näitas, et Saksamaal ei olnud ka- Juuni algul 1939 ÜSA Suursaat-
;as Balti riike okupeerida. See l e - kõnd Moskvas saatis Washingtoni
ping ei meeldinud Moskvale, kuna täiendava teate, et Moskvas.asuvate
see segas Venemaa soove Balti riiki-] Soome, Eesti ja Läti Saatkondadelt
de anastamise kavade põhjendami-seks,
kaitseks Saksamaa agressiooni
vastu.
Juuni lppul toimusid Eestis tavali­sed.
Võidupüha paraadid. Ka need
saadud andmetel on nende vabarii­kide
valitsused tõrjuva seisukoha
võtnud, ega ole nõus mingi neile
peale surutud kaitselepinguga, mil­les
Venemaa on osaline. Oli ka tuvas­irriteerisid
Kremli võimumehi ja.; tatud, et Moskva ei ole hüvitatud
andsid võimalusi vaenuliku ja pro- Inglise ja Prantsusmaaga koos tao
votseeriva käitumise süüdistuste fab. l i s t lepingut oma^ põhja-lääne naaber-ritseerimiseks.
Juulis ja augustis riikidega sõlmima,
elavnes N. Vene algatuselvdiplomaa-.• •'..tüüre, andmed, kinnitasid, -et
iiline surve Balti riikidele Inglismaa, | Kremlil oli kavas omalt poolt Bai
Prantsusmaa ja Poola poolt, et Ees­lile,
Lätile ja Leedule iseseisvuse ja
julgeoleku garantii lepinguid ühiselt
peale suruda. Eesti ajalehtedes ilmus
ja Riigikogus peeti kõnesid, mis ad­resseeritud
Briti .avaliku arvamise
mõjustamiseks, et meie ei soovi ega
usalda Kremli poolt inspireeritud ga­rantiisid.
J •'•.. . : •
Lati välisminister^ Munters andis
ti riikidele „kaitselepingud" peale
suruda ja kui vajalik, siis väe või­muga,
kui seda vajalikuks peeti.
28. märtsil 1939 Venemaa esitas
Eesti Vabariigi Valitsusele diplo­maatilise
noodi,. milles teatati, et
Nõuk: Liit ei saa passiivseks jääda
kui Eesti iseseisvus on Ohustatud
•kas Eesti Vabariigi Valitsuse poolt
vabatahtlikult või välise "surve
jutuajamise London.„Times'ile"; mis (,,1'reely or under duress") tõttu. Sa
lõppes .".'/'•" mas lisati, et Soveti valitsuse huvi
Läti presidendi UlmamYe kuulsa d e s o n vajalik ära hoida, et keegi tei-väljendiga:
„Parem surra misü k u i l n e riik ei saaks poliitilisi, sõjaväeli-elada
põlvili'.' si ega majanduslikke eesõigusi Ees-
.,Times'is" ilmus, ka juhtkiri Balti tis.,Vajaduse korral on Soveti valit
riikide soovist, ja Inglise Aiamkojas s u s valmis kaitsma Eestit taolis
võeti sõna: seda ei tohi Balti riikide ^agressiooni" eest, olenemata sellest,
valitsustele sundida ega peale suru- UasEesti valitsus selleks Moskva abi
da. I soovib või ei soovi.
Meie tookordne, välisminister. K.
Selter. jättis USA saatkonda vastuvö-
.tule minemata ja selle asemel kut-
.... sus Briti saatkonna juhtiva diplo­maadi
Gallienne'1 (saadiku alaline
asukoht oli Riias), enda juure. Koos
sõideti Tallinnast välja ministri au-
EI
Lätlased, kelle tegevus maapaos
kulgeb umbes sama rada nagu meil,
paistavad silma oma suurüritustega.
Turistidele jagatavas „London
Week'is" oli tähelepanu juhitud nen­de
laulupeole, mis tõi kokku tuhan­deid
lätlasi, kellede rahvariideis
gruppe oli näha liikumas Inglismaa
pealinna tänavatel. Ürituste läbivii­miseks
oli valitud üldtuntud kohad
nagu Röyal Albert Hall, kus toimus
ühendkooride kontsert ja St. Pauls
Cathedral, kus peeti ökumeeniline ju­malateenistus,
millest, võttis osa_ ka
Cantebury peapiiskop, kelle saatjaks
oli läti peapiiskop Torontost. Suur-üri
tuse avaaktus toimus parlamendi­hoone
läheduses; asuvas Central
Hallis, mis asub Londoni ühes kesk­punktis
ja lõpupidu Wembley staa­dionil.
Mitmekesiste ürituste hulgas
laulupeo raames oli ka ,,Noorte hom­mik",
noorte talentide õhtu, Bostoni
läti teatri etendus moodsa London
Theatre laval jne.
Muusikaala üldjuhiks oli eestlas­tele
tuntud Älberts Jerums, kes Tar­tut
mälestab oma üliõpiiaspäevilt,
valdab eesti keelt hästi ja juhatab
Londoni Eesti Naiskoori j£a teisi eesti
koore Inglismaal.
eestlastele
Lõuna-Florida Eestlaste Koondise
juhatus palub kõigil neil eestlastel
kontakt võtta mõne juhatuse lükme-ga,
kes on huvitatud meie kiriku ja
surnuaia küsimustest, laulukoorist,
teatrist või rahvatantsust.
Eriti palume registreerida meie
noori, kes on võimelised või soovivad
millegiga esineda. Ka neid hoori, kes
on huvitatud seltskondlikust toost
osa võtma, vaatamata sellele, kas os­kab
eesti keelt või mitte.
Kirjad palume saata: Lõuna-Flori­da
Eestlaste Koondis, Box 4714 Ft.
Lauderdale, Florida 33338. Tel. 463
5861;
JUHATUS .
0EIBELS KAHTLUSTAS BALTSSÄÜSLÄ!
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
' K. Päts - 1918.
EESTI KINNISVARADE
• : VAHENDUS :
: ;t
Toronto Real Estate BoardT liige
Oleme kolinud UUS AADRESS ON:
2670 Ä. YON.GE ST.
Sissekäik Lytton Blvd-ilt
Tel. 4874477.
Kodus Tel. HI 7-2017
: Sõbralik ja õiglane teenimine.
7. aprillil Eesti valitsus vastas, et
nad ei saa kunagi nõustuda kitsen
dustega riigi suveräänsuse osas
ega ole nõus kunagi jagama ühegi
teise riigiga oma neutraalsuse ega
iseseisvuse määramist. v
USA suursaadik Pariisis (Mr. Bnliiit)
raporteeris, et Londonis ja Pariisis
tõlgendatakse 'seda Moskva nooti- kui
Soveti tahet jätta omale otsustamise
õigus kunas. Soome, Eesti, Läti, Poo­la
või Türgi ori /.agressiooni" ohus,
kuigi nimetatud riigid ei jfcunne min­git
välist ohtu. Samas oleks Inglise
ja Prantsusmaa/kohustatud Moskvat
abis-tama, .kui Nõuk. Liidu valitsus
otsustaks mõne neist naaberriikidest
okupeerida.
Saadik Bullitt telegrafeeris Wash­ingtoni,
et 28. märtsi noot Eesti
Vabariigi Valitsusele on Prantsuse
peaministri ' M . E. DaladierT arva­tes:
„.. .kõige rabavam (most
shocking) diplomaatiline doku­ment,
mida ta kunagi on lugenud."
Samas oh informatsioon M. E. Dala-dierii
kogemustest Soveti valitsuse­ga,
kes oli 1934.aa. Kremli võimumehi
nii palju mõjustanud, et Nõuk. Liit
astus 18. septembril 1934 Rahvaste­liidu
liikmeks. M. Daladier, tookord­ne
Prantsuse välisminister, on teata­nud
Vene saadikule Prantsusmaal, et
kui Nõuk. Liit ei astu Rahvasteliidu
liikmeks, siis Prantsusmaa kavatseb
Hitleriga.kokkuleppele jõuda.
Briti tookordne, peaminister
Chamberlain oli teiste riikide mõjus­tusel
huvitatud Venemaa kaasatõm­bamisest
Hitleri Saksamaa agressi­ooni
pidurdamiseks ja oli valmis
Moskva soovidele järele andma.
Oluliseks teguriks loeti siis ka USA
presidendi F. D. Roosevelt'1 kindlat
Hitleri vastast hoiakut ja abi luba­mist
Lääne-Euroopa demokraatiate­le,
kui Hitler tahaks neid rünnata.
Briti suursaadiku USA-s (Sir Ro-nald
Linsay) ja USA välisministri abi
Sumner WellesT 23. juuni 1939 koh­tumisest
Washingtonis, konversatsi-ooni
memo USA diplomaatiliste do.-
kumentide hulgas viHjab ohule, et
kuna parajasti Nõuk. Liidu valitsus
koosneb esimest korda ainult suur-venelastest,
kui Georgia päritoluga
Stalinit mitte hulka arvata, siis on
tekkinud oht, et Saksamaa ja Vene:
maa võivad liidu luua, mis võiks sõja
puhkemise-põhjustada. Saksa.Kind-ralstaapi
arvati seda soovivat.. Pidu­riks
loeti vaid Hitlerit, kes Stalinit
ja venelasi vihkavat. Samas infor­meeriti
Washingtoni kuuldustest, et
Hitler olevat teinud Moskvale era­korraliselt
ahvatlevaid pakkumisi, et
Stalin ajaks Inglise ja Prantsuse lä­birääkimised
nurja ja et ulatuslike
volitustega Saksa kaubandus-dele-ga
ts ioon läheb varsti Moskvasse.
Juuni lõpul USA • suursaadikud
Londonis (Joseph Kennedy) ja Parii­sis.
(Bullitt) olid veendunud, et Hit­ler
alustab sõja Ida-Euroopas kui su­vine
viljasaak on koristatud.; Lääne­riigid
lootsid, et Hitler ei julge sõda
alustada kui Inglismaa. ja 'Prantsus­maa
näitaks, et nad on absoluutselt
kindlalt valmis sõdima koos poola­katega
kui Hitler Poolale .kallale
tungida kavatseb. Ka loodeti, et USA
oma neutraalsuse poliitikast loobub
ja liitlasi Hitleri vastu sõjamaterja-lidega.
toetab .
, Briti diplomaadid õlid valmis kõi­ki.
Moskva, soove rahuldama, selleks
et Venemaad oina liitlaseks- saada;
Prantslased olid aga ettevaatlikumad
Venemaa osas. Soovitati Inglismaa­le
enne kindlaks teha,, millises ula­tuses
venelased on valmis sõjaliselt
kaasa aitama, enne kui Kremli po­liitilisi
nõudmisi: rahuldada. ,
Balti riikide, saadikud Moskvas
usaldasid Inglismaad . rohkem ja
kahtlesid Prantsusmaas, et see võiks
Balti riikide loovutamisega Vene­maale
kergemini nõustuda.
(Järgneb)
Rahvussotsialistliku Saksamaa
propagandaministeeriumi arhiivist
on leitud huvitav kiri. Sellest selgub,
et propagandaminister Joseph Goeb-beis
on teinud 1943-nda aasta lõpul
korralduse, mille järgi tema minis­teeriumist
tõrjutakse välja kõik bal­tisakslased.
Ei ole teada, mis on sel­le
dokumendi põhjustanud. Samuti
ei teata, millised tagajärjed sel olid.
Kirja avaldab äsjailmunud BÄLTI-SCHEBRIEFE
"(nr; 7-1977). '
Ühe rahvagrupi diskrimineerimine
on tüüpiline rahvussotsialismile. Tea­taval
määral koomilise kõrvalmaigu
saab juhtum kirja läbi, mille üks
ministeeriumi ametnikke, dr. Tau-bert,
on Goebbelsi kirja selgitami­seks
ja. pehmendamiseks välja saat­nud.
Kirjas selgitatakse kõigepealt, kes
baltlased on:
: Need kuuluvad Eesti ja Läti S3 ksa
soost aadli ja kõrgema kodanluse
hulka ja on tihti kommunistide vas­tu
võidelnud. Baltlasi ori ka ,,iseloo-mustatud":
ülbe olek, väike töötahe,
tihti esinev keisritruudüs või üldiselt
reaktsionäärile ilmavaade, kokkukuu­lumine
rahvusvahelise aristokraatia­ga
ja teatav dekadentsus — aga ka
sõdurlik mõtlemine ja isiklikult hea
käitumine.
Baltlaste hulgast arvatakse selle
kommentaari põhjal maha kõik, kes
on olnud ,,vastuvõtlikud uuendustele,
mis hiljem suundus rahvussotsialist­likuks
liikumiseks".
Härra minister olevat oma korral­duses
mõelnud ainult teatavate ise­loomujoontega
baltlasi — mitte ter­vet
rahvagruppi. Too rahyagrupp
olevat täiesti võrdne teistega, niis
puutub riigitruudusse ja talupoeglik­ku
ning linnalisse kultuuri;
Kauakestnud ettevalmistuste ja
läbirääkimiste tulemusena .asutati
11. juunil 1977 Lõuna-Florida Eest-laste
Koondis. Koondis algas tege­vust
oma põhikirja alusel, püüdes
koondada kõiki Floridas alaliselt või
ajutiselt elavaid eestlasi ja töötada
koos teiste eesti organisatsioonidega.
Koondise sihiks On kanda edasi eest- ..
lust ja eesti kultuuri, võtta osa siin­se
maa ja osariigi poliitilisest elust,
astuda välja Eesti maa ja rahva kait­seks,-
koostöös Eesti Rahvuskomitee­ga,
ja i abistada siinseid eestlasi või-.
maiuste piirides, kui keegi abi vajab..
Florida Eestlaste. Koondis ei ole
üleöö tekkinud organisatsioon, vaid
kasvas välja Fort Lauderdali ja selle
ümbruse seltskondlikust tegevusest.
Selle ajutise grupi tegevus laienes
niivõrd suureks, et oli tarvis kutsu­da
ellu uus organisatsioon,
Koondis on suve jooksul asunud
korraldama siinset usu ja kiriku kü­simust.
Kontakt on võetud õpetaja
Priit Rebasega, kes on aimud oma
nõusoleku pidada korralisi jumala­teenistusi
siinsetele eestlastele. Läbi­rääkimised
on käimas missuguses
kirikus need toimuvad. Samuti on
läbirääkimised käimas, kas on või­malus
asutada oma eestlaste osa
mõnda surnuaeda, kus saaks maetud
ainult eestlased. See annaks eelise, et
edaspidi saaksime korraldada surnu­aia
pühi, mälestades oma kadunuid.
Ka on kavas siinsest lauluartsamb-list
moodustada laulukoor ja ellu
kutsuda rahvatantsu rühm. Peami­sed
üritused kavatsetakse läbi viia
Hollywoodis, mis oleks keskne asu­koht
kõigile, i
Teated Koondise tegevusest saade­takse
ringkirjas ja kutsete.näol kõi­gile
Koondise liikmetele. Samuti tea­tatakse
võimaluste piirides ajalehte­de
kaudu.
Koondise ajutisse juhatusse valiti:
esimees H. .Hinno, abiesimehed Ä;
Põldmets, P. Kaur, sekretär E. Lu-ning,
laekur H. Jansen, abisekretär
E, Totsas, pidude korraldus I. Mal-dur.
• ;-
Kirjavahetuse aadress: Lõuna-Flor
rida Eestlaste Koondis/Estonian Na­tional
Association, Box 4714, Fort
Lauderdale Florida 33338,.U.S.A.
Kiire: iseloomuga kirjad palume
saata: esimehe Harald Hinno aadres­sil:
336 N., Birch Rd. Apt. 7G, Fort
Lauderdale FLA' .33304 U.S.A. Tele­fon
(305) 463-5861.
Juhatus
Kõlblusprokurör kaote
profšessi
Hiljuti määratud kõlblusprotsessi-de
prokurör Toomas Õunapuu kao­tas
protsessi kahe naise vastu, kes
Sheraton Centres kahele politsei-
Kirja saatja dr, Eberhard Taubert agendile pakkusid seksi.
palub kõiki propagandaministeeriu- Köhtunik Graham leidis, et ka
mi ida-osakonna ametnikke, kui tege- naistel on õigus viibida restoranis
Hiina kommunistliku partei 11-s
kongress Pekingis valis Hua Kuo-
.iengi Mao järeltulijaks. Samas mõis
teti hukka Mao lesk Chiang Ching ja
tema kölni poliitilist trabanti. nn.
neljaliikmeline gangsteri grupp, kes
olevat valestitõlgitsenud ja rakenda­nud
Mao õpetusi.
.' 48 tundi enne USA välisminister
Cyrus Vance saabumist publitseeriti
Hiinas Hua deklaratsioon, et N. Liit
ja USA põhjustavad oma poliitikaga
uue maailmasõja. Hua kutsus Hiina
rahvast üles võitlema nende kahe
suurvõimu sõjaässituste vastu. Selle
ga on C. Vance väljavaated uue koos­töö
alustamiseks Hiinaga kesised.
mi st on balti ametnikega, temaga
kontakti astuda.
Nü Goebbelsi korraldus kui seda
kommenteeriv kiri on näited rahvus­sotsialistliku
Saksamaa, bürokraatli­kust
eluvõõrusest .-—tegeledes. Teise
Maailmasõja lõpupoole, kui Saksa­maa
kaotus silmnähtavalt lähenes,
selliste „rassiküsimustega". (EPL)
0
n
30
ei m
(CANADIAN SCENE) — Kanada
ja Ühendriigid on jõudnud kokku­leppele,
et nad annavad Peace
Bridge'i (Rahu sild) 50. aasta, juubeli
tähistamiseks ; välja erilised kirja­margid.
Sild avati 1927. aasta ausus-tis
ning see ühendab Fort Erie (On­tarios)
Buffaloga (New Yorgis). Ka­nada
12-cendilisel juübelimargil on
kujutatud silla keskmine kaar.
Ühendriikides välja antav juubeli­ni
a rk on 13-ceridiline, kuna Ameeri­kas
on postitariifid kõrgemad. Mõle­mad
kirjamargid antakse välja 4.
septembril.:
ja kõnetada mehi ja niikaua, kui nad
ei valmista tüli, ei saa neid karista­da.
Kohe rassi poliitika
vastane konverents
Lagoses, •Nigeerias toimub -rahvus­vahelise
ulatusega konverents 68
riigi osay-otul, kus' Liitunud rahvaste
organisatsiooni patronaashi all koor-,
dineeritakse võitlust Lõuna-Aafrika
ja Nurtiibia kahe. rassi poliitika, hävi­tamiseks.
Konverentsi avas LRO pea­sekretär
Kurt Waldheim. USA-d esin-das
.•kon\'erentsil neegrist LRO saa­dik
A. Young. ':•;• •
Samal.ajal teatas.L.-Aafrika peami­nister,
et praegu on käigus uus
plaan, mille järele L.-Aafrika 4,3 mi 1-
joni valgele, 750.000-de indialasele ja
2,5 milj. segaverelisele moodustatak­se
eraldi parlamendid. Praegu ei ole
ette nähtud,võimu üleandmist L.-
Aafrika 18 miljonile mustale .
Iga uus tellija aitab kaasa säsito
IC-lo
23 WESTMORE .
SÜITE 404, REXDÄLE,
Ont, M9V 3Y7 — Tel. 7454622
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. — Tellige ja lugege „MEIE ELU". — Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid. -—,,MEIE ELU" tellimishinnad:..--.'.'.'
Kanadas: U a. S22.00, 6 krJ12.00, 3 k. |8.00. ÜSA-sse: l a . 23.00, 6 k.
$12.50, 3 k. S8.50. Ülemeremaadesse: 1 a. $26.00, 6 LS14.50, 3 k. 19.00.
Kiri- ja lennuposti lisa: .Kanadas ja USA-s: l a . $11.50,' 6 ,k. $5.75.
Ülemeremaadesse: 1 a. 23.50, 6 k. Sl 1.75.
,. . JÄEIE ELU" TALITUS . : ::'..;.;
958 Broadview- Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Cariada '
Tellimiskupong: .;
Palun saatke minule ,,Meie Elu" kuuks.
TelHmisraha siinjuures y...^r..t:.:.~'S..;^^
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga);
Nimi:
• •'-. ' ' '.. i ' • •
Postiaadress:
Kuupäev
••••••••#t«*t (Allkiri)
•ma