1977-08-26-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
«Meie Elu" nr. 34 (1437) 197? REEDEL, 26..AUGUSTILFRIDAY, AUGUST'26' 3 34 (1437) 19'H millllWIIIIIWMIHIUHIim BOSS mtasid sealse [saatust. Seda fc. Sündmused l, suure polii-otsuseid, mli juurde. Tukile Eestimaa imaal. Tsaari Revolutsioon Ida Veebruari Eesjti Võitle- [dmuste kroo-mtüd uue k:v ! Maanõukogu, dilakse Artur talisel rahvuLS-Lesti esindaja peab kujune-.- osaks auto-j- päeval 'aka> Tallinnas ..E*- autpnooniui lellest, et nj-u-suurenes ihvaste'-' au.LC.- .) end iseseU-rippumatuks Logu moocus-ilitsuse. -Ma2--: |i J. Raam-;:, '•'komissariks t>rganiseeri:ra- Veebruari Rc- ?e'šti sõjaväe• iste koose--ik ' laliseks Eesti. ja mbodus-lüroö. Esiir.c- ; l-asügused bü-is, Rakveres, Rijal. Eriii>e; lm organisee- ' Sõjaväelaste • tomitee, ke.? .eestlase e$j.- . autonoon: ia |sti polgu :-; r- Igu ülemaks Pindine. titmeid s-.";:i-koosolekuiü ide asut.anii-niiseks Ee>- KEVÜL * litsenud- L ii;-, •te väluu--iv tamsena '-r..f iv Mnada sC4a-. võcluri v>>: .-. Imehele. S ü i iste kuluse. ';.el-'süjaHs.t:c :Q00-le süuu- . ma: miiUji: e kaiisj;"^i-viis vai i i - u - ie ; . v o rm J'.:" ; taoiicu.- . i-.vanjsi<:<c ' alusel <ui>: Põhilisi"y'äi- -. :-tel igat a;?.-- .- Kjsteem t ö ö :; : u u r i m u s, .miseii uue kuiuuV valjami/:- • i.le.nirig >el-- . tsenti. -Vie-;. |s suuremail. [deks, .;uu:v-. !e. 1'aiub riiuli. li d o l l a r i ; J •• ai 0:: ..••S','w' 1 • i |K-a.p'.itaaised' jonit duiia- ' |rve,'435 m i i - • cejarveaas- ' väljami-.-.e- .•hasei.t. SOO • riigi kai' <o- Mlari prae-, l i i 1 jardi clui-h. irnmad nn. id, j..siis'' L I I linud .-.uusi: d, uusi tan-px'ihg samal [um, valmis [n nüke id. ja- Risukohtade uiuste suh- (guseid sMe-' • son mainis vai il s'ise 'anud veenad jõud on Q-kohustus- • 'tr ian Käis IT! Briti ja USA allikatest selgub, et Venemaa oli juba 1938. a. suvel arusaamisele jõudnud, et sõjaline konflikt võib tekkida Hitleri Saksamaaga Samal ajal hakkab andmeid pudenema, et Kremlis on tekkinud tahe või kava Balti vabariigid oma haardesse saada; Augusti lõpul ja septembri alul 1938 kandis tuul tohutuid suitsupilvi idast üle Peipsi järve, Narva ja Pihkva suunast ja ka üle Soome, Läti ja Leedu territooriumi kohale läände. Need suitsupilved kandusid isegi Rootsini. Juhuslike metsapõlemiste võimalus, ei olnud tõenäoline, kuna see kestis paar nädalat. Lääne-riikide diplomaatilised allikad väidavad, et Venemaa taktilis-tel põhjustel hävitas oma piiriäärseid metsa-vööndeid ja asus oma läänepiirile kaitse-seadmete ehitamisele. See tähendab: tegi sõjalisi ettevalmistusi võimaliku kallaletungi juhuks või Balti riikide vastu sõjalise okupatsiooni ettevalmistamiseks. 1939. a. alul pikendati Eesti Vabariigis sõjaväes ajäteenimist 18,kuule senise 12 kuu asemel ja vihjati isegi 24-kuisele teenistusele. Kindral Laidoner Sõjavägede Ülemjuhatajana oma pöördumistes rahva poole rõhutas, et Eesti Vabariigi iseseisvust tuleb igal juhul kõigi vahenditega kaitsta. Suurenenud kulude katteks tõsteti tulumaksu 10% võrra. Sama aasta suve lõpul korraldati meie reservohvitseridele ja allohvitseridele kordusõppusi, varajasema treeningu värskendamiseks ja uuemate relvadega ja taktikaga tutvumiseks. Märtsi lõpul 1939 pidi Leedu tugeva, surve all ja kohalike sakslaste .''imõjutusel.-Meemeli ümbruse Saksamaale loovutama. Leedule jäi Mee-meli sadama kasutamise õigus. Leedu'valitsus lootis Eesti ja Läti toetusele Meemeli protektoraadi säilitamiseks. Leedu soove oli aga mske täita, kuna Eesti ja Läti oleks kohe Saksamaaga vastuollu sattunud. Saksamaa maksis Leedule 600 miljonit litti Meemeli kinnisvarade eest. Maksmine toimus Saksa põllutööriistade ja masinatega. Eestil ja Lätil oli Venemaaga mit tos ja jalutuskäigul metsa, kus Seller põhjalikult seletas, miks Eesti Vabariigi Valitsus ei usalda Nõuk. Vene kaitsepakte. Valitsuse poolt hoiatati meie rahvast avalikult, et suurem sõda võib puhkeda, tuleb valmis olla kõigeks jä rahvale soovitati osta toitainete varusid. , Samal ajajärgul sõlmiti Saksamaaga lisa-kaubaleping, et Saksamaalt kätte saada vanu lepingu võlgu. Saksamaa tasus oma võlgu: tekstiilkau-padega ja ostis lisaks elussigu. USA Suursaatkond Prantsusmaal raporteeris Pariisist 30. mail 1939 Washingtoni oma:. välisministeeriumile, et Prantsusmaa valitsus on veendunud, et Prantsusmaa, Inglismaa ja Nõuk. Liidu esindajate vahel toimuvate läbirääkimiste tulemused ei saa nurjuda. Loodeti, et Venemaa ühineb Euroopa demokraatlike riikide kait-sepaktiga Hitleri Saksamaa sõjaohu vastu. Londonis ja Pariisis loodeti, et Kremli diktaator Stalin ka Venemaa enesekaitse huvides kaitseplaaniga liitub. 27. mail kui vastava kaitselepingu kavand Molotov'ile Moskvas esitati, siis Mo.lp.tov protesteeris kahe klausli vastu. Moskva ei soovinud, et neil tuleks arvestada Rahvasteliidu arvamistega ja teiseks ei nõustunud Molotov tingimusega, et Kremlil tuleks konsulteerida teiste lepingu-osalistega kui tekib sõja oht. . Nõuk.«Venemaa tahtis vabu käsi Balti riikide osas. Näitena toodi võimalus, et kui Saksamaa tahab annekteerida Eesti või Läti vabariike ja viimased ei kaitse oma iseseisvust ega kutsu Venemaad omale appi, s.t, eelistaks Saksa okupatsiooni, siis Kremlil ei ole vajadust teiste lepinglastega konsulteerida. Kremli seisukoht öü, et siis on Venemaal „õigus" ise Eesti ja Läti annekteerida. Lõuna-Fiori iestlasfe. Londonis toimunud Euroopa lätlaste neljandast üldlaulupeost osa võtjaid kogunevad St. Paul Cathedrall öku-meenilisele jumalateenistusele, millest võttis osa ka Cantebury peapiiskop ja läti peapiiskop Torontost. Foto--Raoul Laev LONDON — Juuli lõpus siin peetud 4. Euroopa Lätlaste üldlaulupeo avamisel oli üheks esimeseks tervitajaks Eesti Vabariigi esindaja peakonsul Ernst Jaakson, kes meenutades kahe naaberrahva ühist saatust ja kutsus koostööle ühises vabadusvõitluses^ Lätikeeles ta soovis laulupeole head kordaminekut. Kuni 1939. a, sügiseni Inglise ja te-kallaletungi leping kehtiv alates [Prantsuse diplomaadid püüdsid läbi- 1929 .a., mida nimetati Litvinovt rääkimisi jätkata .Venemaaga, vasta- Protokolliks. va kokkuleppe saavutamiseks. Mosk- 7. juunil 1939 Saksamaa algatusel vai olid aga alati uued argumendid Sõlmiti Berliinis Eesti ja Lätiga sellest põiklemiseks, kuna Stalin oli mitte-kallaleturigi leping, otsustanud Balti riigid okupeerida, mis näitas, et Saksamaal ei olnud ka- Juuni algul 1939 ÜSA Suursaat- ;as Balti riike okupeerida. See l e - kõnd Moskvas saatis Washingtoni ping ei meeldinud Moskvale, kuna täiendava teate, et Moskvas.asuvate see segas Venemaa soove Balti riiki-] Soome, Eesti ja Läti Saatkondadelt de anastamise kavade põhjendami-seks, kaitseks Saksamaa agressiooni vastu. Juuni lppul toimusid Eestis tavalised. Võidupüha paraadid. Ka need saadud andmetel on nende vabariikide valitsused tõrjuva seisukoha võtnud, ega ole nõus mingi neile peale surutud kaitselepinguga, milles Venemaa on osaline. Oli ka tuvasirriteerisid Kremli võimumehi ja.; tatud, et Moskva ei ole hüvitatud andsid võimalusi vaenuliku ja pro- Inglise ja Prantsusmaaga koos tao votseeriva käitumise süüdistuste fab. l i s t lepingut oma^ põhja-lääne naaber-ritseerimiseks. Juulis ja augustis riikidega sõlmima, elavnes N. Vene algatuselvdiplomaa-.• •'..tüüre, andmed, kinnitasid, -et iiline surve Balti riikidele Inglismaa, | Kremlil oli kavas omalt poolt Bai Prantsusmaa ja Poola poolt, et Eeslile, Lätile ja Leedule iseseisvuse ja julgeoleku garantii lepinguid ühiselt peale suruda. Eesti ajalehtedes ilmus ja Riigikogus peeti kõnesid, mis adresseeritud Briti .avaliku arvamise mõjustamiseks, et meie ei soovi ega usalda Kremli poolt inspireeritud garantiisid. J •'•.. . : • Lati välisminister^ Munters andis ti riikidele „kaitselepingud" peale suruda ja kui vajalik, siis väe võimuga, kui seda vajalikuks peeti. 28. märtsil 1939 Venemaa esitas Eesti Vabariigi Valitsusele diplomaatilise noodi,. milles teatati, et Nõuk: Liit ei saa passiivseks jääda kui Eesti iseseisvus on Ohustatud •kas Eesti Vabariigi Valitsuse poolt vabatahtlikult või välise "surve jutuajamise London.„Times'ile"; mis (,,1'reely or under duress") tõttu. Sa lõppes .".'/'•" mas lisati, et Soveti valitsuse huvi Läti presidendi UlmamYe kuulsa d e s o n vajalik ära hoida, et keegi tei-väljendiga: „Parem surra misü k u i l n e riik ei saaks poliitilisi, sõjaväeli-elada põlvili'.' si ega majanduslikke eesõigusi Ees- .,Times'is" ilmus, ka juhtkiri Balti tis.,Vajaduse korral on Soveti valit riikide soovist, ja Inglise Aiamkojas s u s valmis kaitsma Eestit taolis võeti sõna: seda ei tohi Balti riikide ^agressiooni" eest, olenemata sellest, valitsustele sundida ega peale suru- UasEesti valitsus selleks Moskva abi da. I soovib või ei soovi. Meie tookordne, välisminister. K. Selter. jättis USA saatkonda vastuvö- .tule minemata ja selle asemel kut- .... sus Briti saatkonna juhtiva diplomaadi Gallienne'1 (saadiku alaline asukoht oli Riias), enda juure. Koos sõideti Tallinnast välja ministri au- EI Lätlased, kelle tegevus maapaos kulgeb umbes sama rada nagu meil, paistavad silma oma suurüritustega. Turistidele jagatavas „London Week'is" oli tähelepanu juhitud nende laulupeole, mis tõi kokku tuhandeid lätlasi, kellede rahvariideis gruppe oli näha liikumas Inglismaa pealinna tänavatel. Ürituste läbiviimiseks oli valitud üldtuntud kohad nagu Röyal Albert Hall, kus toimus ühendkooride kontsert ja St. Pauls Cathedral, kus peeti ökumeeniline jumalateenistus, millest, võttis osa_ ka Cantebury peapiiskop, kelle saatjaks oli läti peapiiskop Torontost. Suur-üri tuse avaaktus toimus parlamendihoone läheduses; asuvas Central Hallis, mis asub Londoni ühes keskpunktis ja lõpupidu Wembley staadionil. Mitmekesiste ürituste hulgas laulupeo raames oli ka ,,Noorte hommik", noorte talentide õhtu, Bostoni läti teatri etendus moodsa London Theatre laval jne. Muusikaala üldjuhiks oli eestlastele tuntud Älberts Jerums, kes Tartut mälestab oma üliõpiiaspäevilt, valdab eesti keelt hästi ja juhatab Londoni Eesti Naiskoori j£a teisi eesti koore Inglismaal. eestlastele Lõuna-Florida Eestlaste Koondise juhatus palub kõigil neil eestlastel kontakt võtta mõne juhatuse lükme-ga, kes on huvitatud meie kiriku ja surnuaia küsimustest, laulukoorist, teatrist või rahvatantsust. Eriti palume registreerida meie noori, kes on võimelised või soovivad millegiga esineda. Ka neid hoori, kes on huvitatud seltskondlikust toost osa võtma, vaatamata sellele, kas oskab eesti keelt või mitte. Kirjad palume saata: Lõuna-Florida Eestlaste Koondis, Box 4714 Ft. Lauderdale, Florida 33338. Tel. 463 5861; JUHATUS . 0EIBELS KAHTLUSTAS BALTSSÄÜSLÄ! KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA ' K. Päts - 1918. EESTI KINNISVARADE • : VAHENDUS : : ;t Toronto Real Estate BoardT liige Oleme kolinud UUS AADRESS ON: 2670 Ä. YON.GE ST. Sissekäik Lytton Blvd-ilt Tel. 4874477. Kodus Tel. HI 7-2017 : Sõbralik ja õiglane teenimine. 7. aprillil Eesti valitsus vastas, et nad ei saa kunagi nõustuda kitsen dustega riigi suveräänsuse osas ega ole nõus kunagi jagama ühegi teise riigiga oma neutraalsuse ega iseseisvuse määramist. v USA suursaadik Pariisis (Mr. Bnliiit) raporteeris, et Londonis ja Pariisis tõlgendatakse 'seda Moskva nooti- kui Soveti tahet jätta omale otsustamise õigus kunas. Soome, Eesti, Läti, Poola või Türgi ori /.agressiooni" ohus, kuigi nimetatud riigid ei jfcunne mingit välist ohtu. Samas oleks Inglise ja Prantsusmaa/kohustatud Moskvat abis-tama, .kui Nõuk. Liidu valitsus otsustaks mõne neist naaberriikidest okupeerida. Saadik Bullitt telegrafeeris Washingtoni, et 28. märtsi noot Eesti Vabariigi Valitsusele on Prantsuse peaministri ' M . E. DaladierT arvates: „.. .kõige rabavam (most shocking) diplomaatiline dokument, mida ta kunagi on lugenud." Samas oh informatsioon M. E. Dala-dierii kogemustest Soveti valitsusega, kes oli 1934.aa. Kremli võimumehi nii palju mõjustanud, et Nõuk. Liit astus 18. septembril 1934 Rahvasteliidu liikmeks. M. Daladier, tookordne Prantsuse välisminister, on teatanud Vene saadikule Prantsusmaal, et kui Nõuk. Liit ei astu Rahvasteliidu liikmeks, siis Prantsusmaa kavatseb Hitleriga.kokkuleppele jõuda. Briti tookordne, peaminister Chamberlain oli teiste riikide mõjustusel huvitatud Venemaa kaasatõmbamisest Hitleri Saksamaa agressiooni pidurdamiseks ja oli valmis Moskva soovidele järele andma. Oluliseks teguriks loeti siis ka USA presidendi F. D. Roosevelt'1 kindlat Hitleri vastast hoiakut ja abi lubamist Lääne-Euroopa demokraatiatele, kui Hitler tahaks neid rünnata. Briti suursaadiku USA-s (Sir Ro-nald Linsay) ja USA välisministri abi Sumner WellesT 23. juuni 1939 kohtumisest Washingtonis, konversatsi-ooni memo USA diplomaatiliste do.- kumentide hulgas viHjab ohule, et kuna parajasti Nõuk. Liidu valitsus koosneb esimest korda ainult suur-venelastest, kui Georgia päritoluga Stalinit mitte hulka arvata, siis on tekkinud oht, et Saksamaa ja Vene: maa võivad liidu luua, mis võiks sõja puhkemise-põhjustada. Saksa.Kind-ralstaapi arvati seda soovivat.. Piduriks loeti vaid Hitlerit, kes Stalinit ja venelasi vihkavat. Samas informeeriti Washingtoni kuuldustest, et Hitler olevat teinud Moskvale erakorraliselt ahvatlevaid pakkumisi, et Stalin ajaks Inglise ja Prantsuse läbirääkimised nurja ja et ulatuslike volitustega Saksa kaubandus-dele-ga ts ioon läheb varsti Moskvasse. Juuni lõpul USA • suursaadikud Londonis (Joseph Kennedy) ja Pariisis. (Bullitt) olid veendunud, et Hitler alustab sõja Ida-Euroopas kui suvine viljasaak on koristatud.; Lääneriigid lootsid, et Hitler ei julge sõda alustada kui Inglismaa. ja 'Prantsusmaa näitaks, et nad on absoluutselt kindlalt valmis sõdima koos poolakatega kui Hitler Poolale .kallale tungida kavatseb. Ka loodeti, et USA oma neutraalsuse poliitikast loobub ja liitlasi Hitleri vastu sõjamaterja-lidega. toetab . , Briti diplomaadid õlid valmis kõiki. Moskva, soove rahuldama, selleks et Venemaad oina liitlaseks- saada; Prantslased olid aga ettevaatlikumad Venemaa osas. Soovitati Inglismaale enne kindlaks teha,, millises ulatuses venelased on valmis sõjaliselt kaasa aitama, enne kui Kremli poliitilisi nõudmisi: rahuldada. , Balti riikide, saadikud Moskvas usaldasid Inglismaad . rohkem ja kahtlesid Prantsusmaas, et see võiks Balti riikide loovutamisega Venemaale kergemini nõustuda. (Järgneb) Rahvussotsialistliku Saksamaa propagandaministeeriumi arhiivist on leitud huvitav kiri. Sellest selgub, et propagandaminister Joseph Goeb-beis on teinud 1943-nda aasta lõpul korralduse, mille järgi tema ministeeriumist tõrjutakse välja kõik baltisakslased. Ei ole teada, mis on selle dokumendi põhjustanud. Samuti ei teata, millised tagajärjed sel olid. Kirja avaldab äsjailmunud BÄLTI-SCHEBRIEFE "(nr; 7-1977). ' Ühe rahvagrupi diskrimineerimine on tüüpiline rahvussotsialismile. Teataval määral koomilise kõrvalmaigu saab juhtum kirja läbi, mille üks ministeeriumi ametnikke, dr. Tau-bert, on Goebbelsi kirja selgitamiseks ja. pehmendamiseks välja saatnud. Kirjas selgitatakse kõigepealt, kes baltlased on: : Need kuuluvad Eesti ja Läti S3 ksa soost aadli ja kõrgema kodanluse hulka ja on tihti kommunistide vastu võidelnud. Baltlasi ori ka ,,iseloo-mustatud": ülbe olek, väike töötahe, tihti esinev keisritruudüs või üldiselt reaktsionäärile ilmavaade, kokkukuulumine rahvusvahelise aristokraatiaga ja teatav dekadentsus — aga ka sõdurlik mõtlemine ja isiklikult hea käitumine. Baltlaste hulgast arvatakse selle kommentaari põhjal maha kõik, kes on olnud ,,vastuvõtlikud uuendustele, mis hiljem suundus rahvussotsialistlikuks liikumiseks". Härra minister olevat oma korralduses mõelnud ainult teatavate iseloomujoontega baltlasi — mitte tervet rahvagruppi. Too rahyagrupp olevat täiesti võrdne teistega, niis puutub riigitruudusse ja talupoeglikku ning linnalisse kultuuri; Kauakestnud ettevalmistuste ja läbirääkimiste tulemusena .asutati 11. juunil 1977 Lõuna-Florida Eest-laste Koondis. Koondis algas tegevust oma põhikirja alusel, püüdes koondada kõiki Floridas alaliselt või ajutiselt elavaid eestlasi ja töötada koos teiste eesti organisatsioonidega. Koondise sihiks On kanda edasi eest- .. lust ja eesti kultuuri, võtta osa siinse maa ja osariigi poliitilisest elust, astuda välja Eesti maa ja rahva kaitseks,- koostöös Eesti Rahvuskomiteega, ja i abistada siinseid eestlasi või-. maiuste piirides, kui keegi abi vajab.. Florida Eestlaste. Koondis ei ole üleöö tekkinud organisatsioon, vaid kasvas välja Fort Lauderdali ja selle ümbruse seltskondlikust tegevusest. Selle ajutise grupi tegevus laienes niivõrd suureks, et oli tarvis kutsuda ellu uus organisatsioon, Koondis on suve jooksul asunud korraldama siinset usu ja kiriku küsimust. Kontakt on võetud õpetaja Priit Rebasega, kes on aimud oma nõusoleku pidada korralisi jumalateenistusi siinsetele eestlastele. Läbirääkimised on käimas missuguses kirikus need toimuvad. Samuti on läbirääkimised käimas, kas on võimalus asutada oma eestlaste osa mõnda surnuaeda, kus saaks maetud ainult eestlased. See annaks eelise, et edaspidi saaksime korraldada surnuaia pühi, mälestades oma kadunuid. Ka on kavas siinsest lauluartsamb-list moodustada laulukoor ja ellu kutsuda rahvatantsu rühm. Peamised üritused kavatsetakse läbi viia Hollywoodis, mis oleks keskne asukoht kõigile, i Teated Koondise tegevusest saadetakse ringkirjas ja kutsete.näol kõigile Koondise liikmetele. Samuti teatatakse võimaluste piirides ajalehtede kaudu. Koondise ajutisse juhatusse valiti: esimees H. .Hinno, abiesimehed Ä; Põldmets, P. Kaur, sekretär E. Lu-ning, laekur H. Jansen, abisekretär E, Totsas, pidude korraldus I. Mal-dur. • ;- Kirjavahetuse aadress: Lõuna-Flor rida Eestlaste Koondis/Estonian National Association, Box 4714, Fort Lauderdale Florida 33338,.U.S.A. Kiire: iseloomuga kirjad palume saata: esimehe Harald Hinno aadressil: 336 N., Birch Rd. Apt. 7G, Fort Lauderdale FLA' .33304 U.S.A. Telefon (305) 463-5861. Juhatus Kõlblusprokurör kaote profšessi Hiljuti määratud kõlblusprotsessi-de prokurör Toomas Õunapuu kaotas protsessi kahe naise vastu, kes Sheraton Centres kahele politsei- Kirja saatja dr, Eberhard Taubert agendile pakkusid seksi. palub kõiki propagandaministeeriu- Köhtunik Graham leidis, et ka mi ida-osakonna ametnikke, kui tege- naistel on õigus viibida restoranis Hiina kommunistliku partei 11-s kongress Pekingis valis Hua Kuo- .iengi Mao järeltulijaks. Samas mõis teti hukka Mao lesk Chiang Ching ja tema kölni poliitilist trabanti. nn. neljaliikmeline gangsteri grupp, kes olevat valestitõlgitsenud ja rakendanud Mao õpetusi. .' 48 tundi enne USA välisminister Cyrus Vance saabumist publitseeriti Hiinas Hua deklaratsioon, et N. Liit ja USA põhjustavad oma poliitikaga uue maailmasõja. Hua kutsus Hiina rahvast üles võitlema nende kahe suurvõimu sõjaässituste vastu. Selle ga on C. Vance väljavaated uue koostöö alustamiseks Hiinaga kesised. mi st on balti ametnikega, temaga kontakti astuda. Nü Goebbelsi korraldus kui seda kommenteeriv kiri on näited rahvussotsialistliku Saksamaa, bürokraatlikust eluvõõrusest .-—tegeledes. Teise Maailmasõja lõpupoole, kui Saksamaa kaotus silmnähtavalt lähenes, selliste „rassiküsimustega". (EPL) 0 n 30 ei m (CANADIAN SCENE) — Kanada ja Ühendriigid on jõudnud kokkuleppele, et nad annavad Peace Bridge'i (Rahu sild) 50. aasta, juubeli tähistamiseks ; välja erilised kirjamargid. Sild avati 1927. aasta ausus-tis ning see ühendab Fort Erie (Ontarios) Buffaloga (New Yorgis). Kanada 12-cendilisel juübelimargil on kujutatud silla keskmine kaar. Ühendriikides välja antav juubelini a rk on 13-ceridiline, kuna Ameerikas on postitariifid kõrgemad. Mõlemad kirjamargid antakse välja 4. septembril.: ja kõnetada mehi ja niikaua, kui nad ei valmista tüli, ei saa neid karistada. Kohe rassi poliitika vastane konverents Lagoses, •Nigeerias toimub -rahvusvahelise ulatusega konverents 68 riigi osay-otul, kus' Liitunud rahvaste organisatsiooni patronaashi all koor-, dineeritakse võitlust Lõuna-Aafrika ja Nurtiibia kahe. rassi poliitika, hävitamiseks. Konverentsi avas LRO peasekretär Kurt Waldheim. USA-d esin-das .•kon\'erentsil neegrist LRO saadik A. Young. ':•;• • Samal.ajal teatas.L.-Aafrika peaminister, et praegu on käigus uus plaan, mille järele L.-Aafrika 4,3 mi 1- joni valgele, 750.000-de indialasele ja 2,5 milj. segaverelisele moodustatakse eraldi parlamendid. Praegu ei ole ette nähtud,võimu üleandmist L.- Aafrika 18 miljonile mustale . Iga uus tellija aitab kaasa säsito IC-lo 23 WESTMORE . SÜITE 404, REXDÄLE, Ont, M9V 3Y7 — Tel. 7454622 Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub eestlasi. — Tellige ja lugege „MEIE ELU". — Nõudke „MEIE ELU" proovinumbreid. -—,,MEIE ELU" tellimishinnad:..--.'.'.' Kanadas: U a. S22.00, 6 krJ12.00, 3 k. |8.00. ÜSA-sse: l a . 23.00, 6 k. $12.50, 3 k. S8.50. Ülemeremaadesse: 1 a. $26.00, 6 LS14.50, 3 k. 19.00. Kiri- ja lennuposti lisa: .Kanadas ja USA-s: l a . $11.50,' 6 ,k. $5.75. Ülemeremaadesse: 1 a. 23.50, 6 k. Sl 1.75. ,. . JÄEIE ELU" TALITUS . : ::'..;.; 958 Broadview- Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Cariada ' Tellimiskupong: .; Palun saatke minule ,,Meie Elu" kuuks. TelHmisraha siinjuures y...^r..t:.:.~'S..;^^ (Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga); Nimi: • •'-. ' ' '.. i ' • • Postiaadress: Kuupäev ••••••••#t«*t (Allkiri) •ma
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 26, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-08-26 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E770826 |
Description
Title | 1977-08-26-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
«Meie Elu" nr. 34 (1437) 197? REEDEL, 26..AUGUSTILFRIDAY, AUGUST'26' 3
34 (1437) 19'H millllWIIIIIWMIHIUHIim
BOSS
mtasid sealse
[saatust. Seda
fc. Sündmused
l, suure polii-otsuseid,
mli
juurde. Tukile
Eestimaa
imaal. Tsaari
Revolutsioon
Ida Veebruari
Eesjti Võitle-
[dmuste kroo-mtüd
uue k:v
! Maanõukogu,
dilakse Artur
talisel rahvuLS-Lesti
esindaja
peab kujune-.-
osaks auto-j-
päeval 'aka>
Tallinnas ..E*-
autpnooniui
lellest, et nj-u-suurenes
ihvaste'-' au.LC.-
.) end iseseU-rippumatuks
Logu moocus-ilitsuse.
-Ma2--:
|i J. Raam-;:,
'•'komissariks
t>rganiseeri:ra-
Veebruari Rc-
?e'šti sõjaväe•
iste koose--ik '
laliseks Eesti.
ja mbodus-lüroö.
Esiir.c- ;
l-asügused bü-is,
Rakveres,
Rijal. Eriii>e;
lm organisee-
' Sõjaväelaste •
tomitee, ke.?
.eestlase e$j.-
. autonoon: ia
|sti polgu :-; r-
Igu ülemaks
Pindine.
titmeid s-.";:i-koosolekuiü
ide asut.anii-niiseks
Ee>-
KEVÜL *
litsenud- L ii;-,
•te väluu--iv
tamsena '-r..f iv
Mnada sC4a-.
võcluri v>>: .-.
Imehele. S ü i
iste kuluse.
';.el-'süjaHs.t:c
:Q00-le süuu- .
ma: miiUji:
e kaiisj;"^i-viis
vai i i - u -
ie ; . v o rm J'.:" ;
taoiicu.- .
i-.vanjsi<: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-26-03