Meie Elu = Our life, August 26, 1977

              REEDEL, 26. AUGUSTIL - FRIDAY,.. AUGUST 26 , Ä i e Elu" nr. 34 (1437) 1977
1I1ILU1.1PHI
SUVEKODUS LANGETATI
UPU!
• ' Möödunud laupäeval laagetatiJ^kääral Suvekodu lipud, seekord
24-dat korda.
•Reede: õhtul 'toimus •b:aU-..ku£yaliti* sele lippude langetamisele, võime tä-
Suvekodu tänavune kuninganna ja
prints.
Suvekuningannaks valiti A. Niiten­berg
ja printsiks A. Vasila. Pühapäe­va
hommikul hakkas juba varakult
asjade pakkimine, et õigeks ajaks
valmis saada kui sõidutajad kohale
tulevad.
Kell 12 päeval kogunes arvukas
noorte pere, koos suvekodu persona­liga
lippude väljakule, kus neid oota­sid
vanemad ning rohkesti noorte*
sõpru, et kaasa elada suvekodu lõpp-tseremoniale
ja iippude langetami­sele,
i • .- j'
Suvekodu juhataja Jüri Laansoo
omas sõnavõtus tänas kõiki kes suve­kodu
hüvangule on kaasa aidanud
ning jagas välja auhinnad. Parim
noor näisujuja Välja Reinsalu, pa­rem
hoor meesujuja Niis Norheim.
Parem^eesujuja Hillar Heine ja pa­rem
näisujuja Christina 'Greenbaum.
Parem naissportlane Juta Metsala ja
parem meessportlane Martin Too­mes.
,
Eeskujulikumad kasvandikud olid
Tarede järjekorras — vanemad tüd?
rukud Taali Rooneem, vän. poisid:
Marcus .Silmbeijg, keskm. tüdrukud
Liisa Vähi, keskm. p. Karl Konze,
suured tr. Riina Niit, suured poisid
Martin Toomes.
Paremad eestikeele rääkijad:, väi­kesed
tr. Urve Voitk, v.p. Heikki ÄI-tõsaar,
keskm. tr. Ingrid Cveney,
keskm. p. Erik Valter,. suured . tr.
Leelo Valdsaar, suured p. Enn Kiu-dorf.
Spordivõistluste auhindu jagas
Jõekääru spordijuht ja treener Ro­bert
Kivil Auhindu said järgmised:
11—12 .astased: 400 m jooks — Juta
Metsala aeg 1.18,2 (eelmine rekord
1.25,9). Pesapall — 7—8 aastastele
Linda Värve 25' m 13 cm. (21 m 85
cm), kõrgushüpe 7—8. a. Välja Rein-
• salu 103 em. (100 cm), kõrgushüpe
13_14 a. Hillar Heine 163-cm (156
cm), 400 m. jooks 13—14 a. Ingrid
'-<••• • iman
nutundes tagasi vaadata hästi tehtud
ning kordaläinud tööle. Nagu iga et­tevõtte
juures on oma mured, äpar­dused
ja ka rõõmud, nii on ka meif
neid olnud. Meie oleme neist siiski
üle saanud ning kõik on.hästi ja üle
ootuste korda läinud. Meie võime
siit lahkuda rõõmsa meelega ja ra­huldustundega,
kaasa viies: unusta­mata
mälestusi sellest ilusast suvest.
Tuleval aastal pühitseme 25-ndat
Jõekääru sünnipäeva järgmise aasta
suvekodu algusega.
Teile, armsad lapsed soovin Jõe­kääru
Suvekodu korraldajate nimel
head edu kooli töös ning head tal­vist
kooliaega. Lastevanematele ku u-lub
meie tänu, et olete oma lapsi
meie hoolde Usaldanud, tänu neile
kes on aidanud kaasa Jõekääru hoo­nete
ja ümbruse korrastamisel. Meie
sooviks ja palveks on, et teie sama
ka edaspidi teeksite. Kaasa aidates
Jõekäärut ikka ilusamaks ja pare­maks
teha teie lastele."
Esinaine avaldas tänu ja kiitust
järgmistele: Suvekodu juhataja Jüri
Laansoole kes on alati oma sõbrali­ku
koostöö ja positiivsete vaadetega
suvekodu raskemad nädalad hästi, ju­hatanud.
Ants Sulev kes oli suveko­du
juhataks kolmel esimesel nädalal,
kasvatajad, abikasvatajad, suvekodu
õde Aive Salmre ja Reet Roos, Endel
Ruberg ja Vally ;Rägo, Regan Pal-landi,
perenaine Maimo Varik, kellel
täitus 15 suve Jõekääru Laste: Suve­kodu
kasvandike kõhumtirede eest
hoolitsemisel ja köögiabilisel. Edasi
kuulub tänu Johannes Saagile, kes
on palju ilusaid pilte valmistanud,
neid ajalehtedele saatnud ja palju
Jõekääru tegevusest jä uudistest kir­jutanud.
Lõpuks tänas esinaine juhatuse ni­mel
veel väsimatuid abilisi kes aasta
ringi on abiks olnud: Ly Rannala,
Elmar Pintson, Rein Rannala, Josep
Engso, Arnold Potisepp, Elmar Pot-sepp,
Valter Schaer, Alex Demidov.
Nad on — nagu üks noor lausus —
kõik Jõekääru haldjad, kes paljud
vead üle-öö ära parandavad."
Lõpuks jagati tegelastele mälestus­esemeid
ning iga üks sai ka punase
nelgiõie.
Soojade sõnadega pöördus laste
poole E. Ruberg ja pidas lõpupalve.
Seejärele kõlas suvekodu juhatajalt
käsklus: „Püsti, valvel, lippurid koh­tadele!-
Lipud langetati laulu „Hoia
Jumal Eestit" saatel, Seejärele hak­kas
rivi liikuma peamaja poole, mil­le-
ees langetati Jõekääru lipp.
- Pärast.einet söögisaalis mindi ta­redesse,
kus algasid hüvästijätud. Oli
siblimist ja pisaraid.
J.Sgi .;•
:ULTUURIUNE EK IC.
KANADALE
• 'MARCUS VAN ŠTEEtf
(CANADIAN SCENE) —.Kanadas
elavad inimesed, kes naudivad siin­set
mitmekultuurilist õhkkonda,
unustavad sageli, et teistes maades
on olukord sageli hoopis teistsugu­ne.
Siin tundub nii loomulikuna, et
inimesed elavad elu omal viisil, nau­tides
oma keeli ja kultuure ning nei­le
tundub see häirivana kui mõnes
riigis, eriti N. Liidus, suhtutakse sel­lesse
elustiili kui kuriteosse riigi vas­tu
ning inimesed saavad raskete ka­ristuste
osaliseks.
Võtame näiteks ukraina patrioodi
Sviatoslay Karavansky loo. See mees
on praegu 56-aastane kuid ta on lige­male
poole oma eluajast veetnud
nõukogude vanglates., Odessas sündi­nud
ukraina poeet ja'patrioot Kara­vansky
propageerib energiliselt uk­raina
natsionalismi ning ametivõi
mud tõstsid temast lahti saamiseks
tema vastu süüdistuse, et ta on Teise
Maailmasõja ajal sakslastega koos
töötanud, mille eest ta mõisteti 25
aastaks vangi. Ta kandis sellest ka
ristusest 16 aastat ning sai 1960. aas­tal
vabaks. '
Vanglas viibimise ajal puutus ta
kokku paljude vähemusgruppidesse
kuuluvate vangidega, kes olid saanud
karistada selle eest, et nad võitlesid
venestamise vastu. Vanglast vabane­misel
hakkas ta ägedalt protesteeri­ma
ukraina rahvusliku kultuuri hä­vitamise
vastu. Ta saatis kirju ka
Poola, Rumeenia, Tshehhoslovakkia
ja Jugoslaavia kommunistlikkudele
parteidele, mõistes hukka kommu­nistide
poliitika vähemusrahvuste;
suhtes. .
Kui tä pööras Ukraina peaproku­röri
poole "nõudmisega, et see võtaks
vastutusele Ukraina haridusministri
ukraina keele, vastu diskrimineerimh
se pärast, mis on vastuolus nõuko­gude
põhiseadusega, siis arreteeriti
ta uuesti, Ta mõisteti süüdi.nõuko­gude
vastase agitatsiooni ja propa­ganda
tegemises" ning teda karista­ti
15-aastäse. vangistusega.
Sviatoslav Karavansky ei pääse
vangist enne 1980. aastat. Siis on.tci
60 aastat vana ning on veetnud 31
aastat vangis selle eest, et ta on
nõudnud vabadust rääkida, kirjutada
ja lugeda ukraina keeles. Ning seal­juures
tuleb meeles pidada; et see ei
õle ainulaadne selline juhus.
IMMIGRANDID EHITAVAD TUGEVA
KANADA
MARCUS STEEN
Jõekääru Suvekodus oli lahkumispäev. Paremaid laskureid ja Kalevipoja
tundjaid hindas instruktor E. Ruberg. All — grupp kasvandikke lahkumis-juttu
puhumas. Foto — J. Säägi
•ÄTSIOONIMINISTRI LÄKITUS
ETNILISELE MEEDIALE
(CANADIAN SCENE) — Uus immigratsiooniseadus (Bill C-24) võeti
Kanada parlamendi alamkojas kolmandal lugemisel vastu 25. juulil, 1977;
See vajab veel senati kinnitust ja kuninglikku nõusolekut, üks päev pärast
seda kui alamkoda võttis vastu Bill G>24, saatis tööjõu ja immigratsiooni-mirtister
Bud Cullen etnilisele meediale allpool toodud läkituse.
Suvekodu juhataja Jüri Laansoo oma
^varandusega" koduteele asumas.
. Foto — J. Sääsi
Mandra 1,23,8 (1.23,4) Kõrgushüppe
rekord oli püsinud Jõekäärul 20 aas­tat.
•-: .;.. ; • ;
Parematele laskuritele ja '.Kalevi­poja
'tundjatele jagas auhindu nende
alade: õpetaja ja instruktor E. Ru­berg.
Laskmises CL märklaud. 1. Lii­sa
Vähi f00-st võimalikust 100 (nen­dest
6 südamikus), 1. Erik Nippak
100-st 100 (7 südamikus), 1. Mikk
Mölder 100-st 100 (6 siid.), 1. Karin
Rüütelmann 100-st 100 (6 siid.), 2.
Christina Greenbaum 100-st 100 (6
südm.), 3.1 Leelo'-Valdsaar 100-st 100
(4 südm.). Keskmised tüdrukud: 1.
Liisa Vahi 100-st 100 (4 südm.), 2.
Silvi Pirn 100-st 100 ja 3. Ruth Küng
96 100-st. Toomas-Kori 97 - 100-st
ja Rein TaUl 95 — 100-st.
Kanada kadettide laskmises pool­kuu
märklauale Olid paremad:. 1.
Mikk Möldre,^2. Andrus Vasila ja 3.
Martin Toomes.
Parimad Kalevipoja teadjad olid:
Piia Metsala, Silvi Pirn, Tenno And­ra,
Tuula-Hopp, Juta Metsala/Meri­ke
Lainevool ja palju teisi. Kõige
noorem neist oli 5-aastane Ivo Salm­re.
Nagu E. Ruberg mainis tundsid
Kalevipoja vastu, suurt huvi eriti
noored ja keskmised poisid-tüdru-kud
ja auhinda vääriksid neist veel
, mitmed. I
Laskmas tuli tänavu Jcäia Uxbridge
keskkooli laskerajal sest Jõekäärul
ja selle ümbruses on laskmine kee­latud.'
Pärast auhindadej välja jagamist
pöördus laste ja nende vanemate
poole Naisseltsi esinaine Helju. Noo-vek,
kes ütles muuhulgas:
Toronto piirkonna mesinike ühing,
Kuhu kuulub umbes sada mesilaste-pidajat
Suur-Toronto piirkonnast,
vörraldab pühapäeval, 11. sept. oma
kolmanda igaaastase meelaada
„Hockley Honey Fair", kus on müü­gil
na.turaalmesi,. kärjemesi, kärjeva-ha
ja muud. Tänavu oh uudiseks
meemüük naelaviisi, milleks tuleks
kaasa võtta Oma anum. Tutvustatak­se
mesilastepidamist, näidatakse, ta­resid
ja välja on pandud1 ka vanaaeg­seid
mesilastepidamise vahendeid.
Sõita mööda Airpört Road'i põhja:
poole, mööda Mono. Mills'ist (maan­tee
-.9)' kuni Ho.ckley Roäd'ini, pööra­ta
läände ja sõita 2 miili..
Informatsiooniks helistada:, tel.
534-0563.
eitse päevcs
äikest e"'•
Vi kingi merelipkonna poisid nauti­sid
. nädal aega päikesepaistelist ilma
ja purjetamist Brightoni lähedal
Roose talus, järve ääres salunuka
sees. Looduslikult väga ilus koht,
järv umbes viis miili pikk ja miil lai
ning peagu alaline lääne tuul-soodus­tas
poistele head purjetamist. Laag­ri
kava erines tavalisest skautlaag­rist
sellega, et täpset ajalist äratust
ega öörahu ei olnud, mida ei olnud
vajagi kuna päevane päike ja tuul
väsitas poisid ja asendas parimagi
unerohu. Poiste kohustusteks oli
laagriplatsi korrashoid ja söögi te­gemine,
ülejäänud aeg oli purjetami­seks
ja ujumiseks. Lahke pererahva
loaga saime ka igal teisel päeval sau­na.
Meie igapäevasele toidule tõid
värsket lisaks pr. Sillart, hrd. Kase­kamp
ja Leivat. Merelaager „Nep-tun'i"
juhiks oli meie meister-purje-taja
Mark Saar,' kelle abi ja Õpetu­sega
nii mitugi-poissi edutati suure
ma purjekaga sõitmiseks.
Bill on Kanada immigratsiooni
seadustes pöördepunktiks. Esma­kordselt
on seaduses kindlaks mää­ratud
sellised põhilised printsiibid
hagu diskrimineerimisest hoidumine,
perekondade ühendamine, inimlikud'
seisukohad, ning Kanada majandus­like,
sotsiaalsete, demograafiliste 'ja
kultuuriliste eesmärkide' viljelemine.
Seaduses' on kõrvaldatud endises
seaduses- esinenud ebaõiglused nagu
ranged eeskirjad langetõve ja teiste
haiguste all kannatajate vastu. See
tähendab seda, et sajad inimesed, kes
seni Kanadas elasid ministri eriloal,
saavad silmapilkselt maandunud im­migrandi
staatuse ja kiirendatud,
korras kodakondsuse.
Tagatiste . andmisele baseeruv ka­tegooria
. on :nüüd asendatud pere­kondliku
printsiibiga ning Kanada
kodanikud võivad anda tagatisi pal­judele
suguläst-ele,'kaasaarvatud alla
60-aastased vanemad.
Samal ajal on uutes eeskirjades
"endine määratud :klass säilitatud
ning need sugulased, kes, bn eelista­tud
praeguse seaduse järgi, saavad
samade soodustuste osaliseks uues
seaduses. '.. •
Uues seaduses on tarvitusele võe­tud
olulisi abinõusid, et kaitsta Kana­dat
organiseeritud kuritegevuse Ja
terroristide vastu. Samal ajal aga. ra­kendatakse
Kanadast väljasaatmisel
vähem drastilisi mooduseid kui :-«.-da
on deporteerimine ning need või mal­davad
Kanadasse tagasi tulla isiku­tel,
kes ei ole sooritanud raskeid ku­ritegusid.
•
Seaduses kinnitatakse esmakord­selt,
et Kanada on võtnud endale ko­hustused
Liitunud Rahvaste Organi­satsiooni
Convention and Protoeol
on Refugees alusel. See võimaldab
põgenike suhtes eriselektsiooni ning
annab isikutele, kes taotlevad põge­niku
staatust, seaduse alusel kaitse.
Seaduses säilitatakse.Immigration
Appeal Board'i praegune iseseisvus-ja
jurisdiktsioon. Need isikud, kes
vana seaduse järele võisid apelleeri­da
Board'ile deporteerimise otsuse
vastu, võivad seda teha ka uue sea­duse
alusel. . 1
Seadus nõuab, et minister teeb
Paaril õhtul toimunud lõkkel veet
„Kogunedeš käesoleva suve viima-' sid meiega koos lõbusaid tunde ümb
igal aastal pärast provintsidega ja
vastavate asutustega nõupidamist
teatavaks immigrantide, arvu teatava
perioodi kestel.
Uus seadus on progressiivne ja
painduv. Selles leidub sadade organi­satsioonide
ja üksikisikute seisukoh­ti,
kaasaarvatud, etnilised grupid.
Seadus taotleb kindlalt selget, ausat
ja diskrimineerimisest hoiduvat .suh­tumist
immigratsioonisse. Ma üsün,
et see seadus teenib meid hästi järg­nevatel.
aastatel. • •
S o a r h s f e yhing korrciSdab
. Oli ise v ä i j a s õ i d y
Jõekäärule 27. ja 28. augustil.: Meil
on kasutada T. E. Naisseltsi maa-ata
ja peahoone. Kogunemine on kell 12
näeval. Eeskävalise osa moodustame
kohapeal teie kõikide ühisel kaas­abil.
Tulge ja tooge kaasa enda sõb­rad
ja hea meeleolu, et ühiselt koos
veeta ühe ilusa nädala lõpu.
Meeleolu eest hoolitsevad meie noo­rema
generatsiooni rahvapillimehed.
KavaS- on ka loterii ja väikene kohvi­laud
«koos suupistetega. Vihmase
ilma • puhul toimub .koosviibimine
peahoones.
Kohtume Jõekäärul!:
Saarlaste Ühing
(CANADIAN SCENE) — Torontos
asuva Ryerson Polytechhical Insti-tutel
kaks professorit on üles tõst­nud
muudatuste tegemise föderaal­se
süsteemi isikulises koosseisus, mis
on vajalik arvestades pärastsõjaaeg­se
suure immigratsiooniga. Profes­sorid
dr. Donald Gyallay ja dr. Geor­ge
Korey esitasid oma seisukohad
kirjalikult organisatsioonile Cana-dian
Society for the Comparative
Study of Civilizations.
Kaks doktorit kinnitavad, et suur
immigrantide sissevool on nõrgesta­nud
põhilist inglise-prantsuse struk­tuuri
Kanadas, mis eksisteeris 1867.
aastal konföderatsiooni loomise ajal.
Kuid see immigrantide saabumine ci
ole nõrgestanud Kanadat. Dr Gya1-
lay ja dr: Korey -väidavad, ei olukord
on hoopis vastupidine, kuna immi­grandid
erinevatest rahvusgruppi­dest
valisid oma kodumaaks, vaba; ja
tugeva Kanada ning nad on huvita­tud,
et Kanada sellisena püsiks. .
Immigrantide poolt Kanada sse.
toodud jõudude ära kasutamiseks
teevad mõlemad professorid ettepa­neku,
et föderaalvalitsus peaks osu­tama
rohkem tähelepanu kohalikele
piirkondlikele huvidele. Etnilistel
gruppidel peaks olema võimalusi
oma seisukohti esitada, võibolla
oleks seda võimalik teha ümberku­jundatud
senatis, kus etnilistel grup­pidel
on oma esindajad. Ettepanekus
soovitatakse ka eriliste abinõude tar­vitusele'
võtmist, et kindlustada
prantsuse kanadlaste rahvuslikku ja '
kultuurilist eksistentsi.
Mõlemad õppejõud kriipsutavad
alla, et Kanada peab arvestama täna­päeva
realiteetidega ning teatud'
kontsessioonide tegemine etnilistele
gruppidele ei nõrgesta konföderatsi­ooni'.
Just vastupidiselt, väidavad et­tepaneku
tegijad, ümberkujundatud
Kanada kujuneb palju tugevamaks '
rahvuseks, kuna sellega antakse või­malused
kõigile erinevatele rahvus-gruppidele
konstruktiivselt kaasa
töötada maa hüvanguks.
ruskonna kaasmaalased. Nädal möö­dus
kaunis kiiresti ja saabuski päev
koju sõiduks koos vihmasajuga. Pa­rema
mereskaudi karika, laagris,
teenis endale Juhan Lindau. Tahak­sime
oma suurima^ tänud ütelda
Roose talu elanikele, kes meid- nii
lahkelt vastu võtsid ja täname juba
ette perekond Leivafit, kes enda ta­lu
ja rannaääre meile lubasid kasu­tamiseks
järgmiseks merelaagriks.
' - Ärni
(CANADIAN SCENE) — Stratfor-di.
teatripidustuste nõukogu on and­nud,
nõusoleku 20 miljoni, dollari
suuruse programmi rakendamiseks,
mille eesmärgiks on välja arendada
kanada talente ning hoida' neid Ka­nadas.
Plaani , koostas pidustuste
kunstiline juht Robin Phillips, ning
selle olulisemaks osaks on kavatsus
anda näitlejatele jä lavastajatele kol­me
aastaseid lepinguid, millega luu­akse
pidustustele ja seal esinejatele
teatud stabiilsus; .Näitekirjanikkude
le on ette nähtud kahe-aastane pro­gramm,
mille, raamides tiivustatakse
uute näidendite, kirjutamist, ja soh
va te romaanide dramatiseerimist
Stratfordi lavale. Plaani kõige kau
geleülatavamaks eesmärgiks on'teat­rikooli'"
ja eksperimentaalteatri raja­mine,
kus näitlejad, näitejuhid; de­koraatorid
ja lavastajad saavad oma
treeningu. Plaani raamidesse kuulub
ka TV ja kino stuudio, kus jäädvus
tatakse Stratfordi lavastused filmi­dena
mujale saatmiseks. Robin Phil­lips
kinnitab, et ükski teater ei ole
täiuslik enne kui ta ei kontrolli oma
struktuuri ulatuses kõiki teatrielu
faase, alustades treeninguga ja lõpe­tades
lavastamisega. Teatri drama­turgiks
on eestlane Ürjo Kareda.
Ühisreisid UMskoBneidlösfeSe
(CANADIAN SCENE)•—Torontos
tegutsev Cosmopolitan Club korral­dab
käesoleval suvel terve rea suvi­seid
väljasõite, mis võimaldab uus-kanadalastel
tütvuneda Kanada suu-,
re territooriumiga. Tüüpiline' üks
sellistest väljasõitudest on ühepäe­vane
reis 28. augustil, mille kestel kü­lastatakse
LeacockT maja Ori liias ja
peetakse piknikut . Couchiehing
Beach pargis. Labour Day pikal nä­dalalõpul
on' kavas suurem ringreis,
kuna kolme päeva kestel tahetakse
külastada Nipisingi järve ja Frenehü
jõge. Informatsiooniks tuleb helista­da
Mrs. Ol2a-Storian'ile, telefon 656-
8888.
qnfafe
lauluhörjuf used
algavad 6. septembril kell 8 õhtul
Pee ti i kiri ku suures saal i s. Juhatab
Charles Kipper. Lauluhuvilisi palu­me
ühineda Cantate Domino ridade­ga.
. • ';'C '•' '- •
Juhatus
IDChurch o f S c i e n t o l o g y"
s p i o o n i o r g a n i s a f s i o o n?
FBI, USA riigipölitsei üurimisasu-tis
on. avastanud, et üks kirikutest ja
nimelt „Scientolog'y" kirik, millel
rohkesti kogudusi ka 'Kanadas, tege­leb
USA vastase spioneerimisega.
Valve-alla võeti üks juhikohal olev
selle org. tegelane Michael Meisner
ja tema kaudu avastati tuhandeid
riigiasutistest kõrvaldatud dokumen­te.
Sellel kirikul on üle. 3 miljoni
liikme. Selle Kanada peakorter asub
Avenue Rd.-il ja Kanada esindajaks
on R; Warner, kes märkis,, et .spio­neerimises
süüdistatud organisatsi-sioon
tegeleb praktiliselt ülemaailm­selt
riikides korruptsiooni vastu võib
lemisega. FBI jätab märkimata, kel­le
kasuks see kirik spioneeris. Teata­vasti
kuulusid president R. Nixoni
lähemad-abilised J. Haldeman ja L
Ehrichman selle kiriku liikmeskon­da
ja nende „plumberite!\ asutus te­geles
ka teatavasti taoliste ülesanne­tega.
Nad maandusid aga kõik vang­las
ja ÜSA valitsevates ringkondades
valitseb) nende vastu suur viha. .Nen­de
.süüdistajad on aga enamik pa­hempoolsed
'ja radikaalsed elemen­d
i d . ;V .
tsirkus
Kanadas
: Moskva tsirkus -esinob 55 korda
seitsmes Kanada suuremas linnas
alates 21. septembrist. Tsirkuse ring­reisi
Kanadas korraldab Montreal
Forumi Inc. ja Torontos tegutse\'
CANTOUR. Esmakordselt käis sama
tsirkus Kanadas 1963. a.,Nüüd luba­takse,
pakkuda, eriti hea kava NOu-kögude
Vene .60. aastapäeva puhul ja
aeg on valitud nii, et tsirkus läheb
üle .piiri USA-sse .just oktoobrirevo­lutsiooni
aastapäeval.
7,Vabariigi laps"
',:-..käis.'RoQtsis''-;
Göteborgis ja Stokholmis viibisid;:
sugulastel ja tuttavatel külas abielu­paar
Arthur .ja Kiira Sinivee — mees
merekapten, ke s. Eesti st, lahk u s a. .
1939, abikaasa varem üldiselt tuntud-ajakirjanduse
kaudu kui ..Vabariigi
laps". Pr. Kiira Sinivee, n-na Toom.
sündis nimelt Pärnus hetkel, kui seal :
väi ja kuulutati Eesti Vabariik — :ma-niiest
loeti Endla teatri rõdult ette •
'23. veebruaril 1918. ..Vabariigi lapse­na"
andis valitsus talle hiljem m.h.
prii kooli.
Abielupaar elab praegu väikelinnas
Muskekonis Michigani osariigis.. Art­hur
Sinivee jäi peatuma sinna pärast
seda, kui ta oli 26 aastat sõitnud si- •'
sevete; laevades. Nagu ta jutustab,
lahkus ta kodumaalt 22. septembril
1939, sõites Kalevipoja pardal Stok-holmi,
.et siit Norra kaudu asuda ees­ti
laevale. Sõja ajal sõitis ta ka root­si
ja USA laevades, asudes • USA-sse
.elama a. 1942.
— Mul oli sõja ajal palju õnne.
Paljud neist laevadest, kus ma sõit­sin,
lasti põhja pärast minu lahku­mist
uutele laevadele, jutustab Art­hur
Sinivee. Teda saatnud õnne hul­ka
loeb ta ka kohtamist oma praegu­se
abikaasaga, ,.Vabariigi lapsega";
Muskekonis ei elanud nimelt teisi
eestlasi. Kiira Toomi vanemad, end.
Pärnu raamatukaupluse pidajad,
said käenduse Saksamaalt USA-sse
asumisel just Muskekonis! ja nii sat­tus
perekond samasse linna Arthur
Siniveega. Tutvumisele järgnes abi­elu;
. • "
Kiira Toom-Sinivee käis. koolis Tal­linnas
H.. Kubu tütarlaste eragüm­naasiumis.
(EPL)
Kt
kallal
ükski
probj
de kj
Kai
. lus
te, a|
•'oru
kauni
kuul]
Hapil
pruu|
suiv«
, luse
lisiml
ö.kok
Izd
laste
ta m|
milj(
da,
maja,
luse
ühesj
umbj
meetj
hulk,
Ieotaf
lel oj
oma
maa
meni
(u ni
res.
vesi
Vahel
sobis]
Niil
Üsei(
needl
kasvi
I urnal
tekki
merel
mah J
rikas
vast tij
RõhiJ
meref
• AsJ
menel
' j õu di
väljal
di.is ;l
Idel
ta ii p
ta, h(
kasii tl
cnnecj
sääst il
oli lel
saadi
kahe
' J u sel cl
Vai
•Kui \l
5,5. in
uus o|
' jardi
di või
soe tail
s kaal i
kvanti
.sust
Seef
Egip!
ma i|J
lid va|
•de.št CJ
da. Kl
. selle
•;: elada
kuigi
, l(Jodiu
mata'
•mus,
• te, iihj
• Üksi
ehitusi
'iiud rl
Niilus]
. Assil
aastail
nud
Kogu
" neb n
nimekl
enami
Ii kusti
. jääb
äšemc
mait.
vesi oil
•paiste;
met an­tu,
siif
varem
• idaosa
Plankt
järsult
väd m
nLid i
made
tähtis
sattuni
sellel
•venenü
' Niilu
Kuna J
jõuab
soolasL
suu.ren
võib p
-looma}
Kui