Meie Elu = Our life, August 26, 1977

              ^|^cW?n öevelopmerit 3ran
395 Wellington Strf l Order
Ottawa» Ont
„Meie Elu" toimetus ja talitus, E
Majas, 958 Broadview Ave., Toro
Ont. M4K 2R6, Canada0 Tel. 466-0'
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõt: ^
ne igal tööpi kl. 9 h.-5 p l , esmasp.>
neljap. kl.,9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l pl
tellimishinnad Kanadas: 1.a. $22.00
6 k. ,S12.00, 3 k. 18.00. USA-sse: la!
$23, 6. k. 12.50, 3 k. $8.50. Ülemere-maadesse:
1 a. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00.
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: 1 a. $11.50, 6 k. $5.75. üleme^
remabdesse: l|,a. $23.50, 6 k. $11.75;
Üksiknumber .40£.
Kuulutushimiad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel 43.25. . Second.Class Mail Registration No. 1351
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian Hoüse, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 O Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbäum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
BB
Nr. 34 (1437) 1977
BB3EB '
REEDEL, 26, AUGUSTIL FRIDAY, AUGUST 26 XXVIII aastakäik
O 0
— Toronto Eesti Maja vajab pidevalt meie ühiskonna toetust, ütles juhatuse esimees Nikolai Valge Meie
Elule" uue tegevushooaja alguse puhul antud jutuajamises. Eestlaste ühiskodu püsimine oleneb selle kasutami­se
intensiivsusest eestlaskonna poolt. Oleme teatud määral laiali valgunud ja peaksime mõtlema Eesti Maja tihe­damale
kasutamisele, kuna ruumi jätkub enamikuks üritusteks.
Kuidas Eesti, Maja juhatus on rä-hulejäänud
tehtud juurdeehitusega
ja kuidas see ennast tasub? Kuidas
eesti ühiskond kasutab Eesti Maja
ja millised on võimalused maja in­tensiivsemaks
käsutamiseks eesti
ühiskonna poolt?
— Eesti Maja on rahvamaja ja mõel­dud
eesti ühiskonna teenimiseks, rõ­hutas
Nikolai Valge. See ei ole ärili­selt
tulutoovaks ettevõtteks mõel­dud.
Mõnel juhul rahvamaja teenib,
ühiskonda tasuta. See on oluline va­he
ärilise ja rahvamaja^vahel. E. M.
7/
isfämiskornitee esimehe Alfred Sepq
|utuö]amirie f
Eesti Kodu ehitustööd on lõpetatud 90% ulatuses. Lõpetamata on veel
ujumisbassein, mõned elektri ühendused, vähemad parandustööd ja muru
korrastamine. Mõne nädala pärast peaks kõik ehitustööd lõpetatud olema
6 ulatuses. Müümata on veel 19 korterit.
hoolduskodu ehitamisega. Hoidumi­seks,
et mõned korterid ei läheks
teistesse rahvustesse kuuluvate, isi­kute
omanduseks, Abistamiskomitee
pani kuulutused ka New Yorgi.eesti
ajalehte, et sealsetele eestlastele sel­gitada
elu Toronto „Eesti Kodus" ja
korteri >stmise võimalusi. Lisaks.sel-lele
on korteriomanike poolt möo-austatud
eriline komitee, -kes aitab
kaasa vabade korterite müügile. Loo­detavasti
see on suureks kasuks eest­laste
kutsumisel elama „Eesti Ko­dusse".
Korra ja puhtuse järele valvab üld­kasutatavates
ruumides eestlasest
majahoidja. Muru korrastamine -ja
teede puhastamine lumest antakse
välja kontrakti 'alusel vastavatele
kompaniidele. /
.' Suvi möödus üldiselt vaikselt, kuid
nüüd, sügise lähenemisel on küsimi­ne
vabade korterite järele suurene­nud.
Kui välisvõlg on tasutud, siis
Abistamiskomitee annab „Eesti Ko­du"
valitsemise üle korteriomanike
Nagu. „Meie Elule" seletas Eesti
Abistamiskomitee esimees . Alfred
Sepa on isisse kolinud ,,Eesti Kodus-sc",
80 omanikku ja kõik on oma kor­teritega
rahul. Mõned uutest omani­kest
on korteris vähemaid ümberehi­tusi
teinud ja arhitekt Laikvee on
avaldanud imestust kui originaalsete
lisandustega mitmed: korteri omani­kud
on oma elu mugavamaks muut­nud.
Möödunud laupäeval oli Eesti
Kodu seltskondlikes ruumes esimene
suurem pidu. Üks korteriomanikest,
Elmut Lelov, kes tuli Eesti Kodusse
Miamis!, pühitses seal on '65. sünni­päeva
suurearvulise sugulaste, sõp­rade
ja tuttavate osavõtul.
A. Sepa seletuse kohaselt ei ole
„Eesti Kodul" mingisuguseid raskusi
oma kohustuste täitmisel, finantsko­misjoni
vastu, kui kõik korterioma­nikud,
kellega ostulepingud on sõl­mitud,
oma. kohustused ettenähtud
Tähtajaks tasuvad. Eesti Kodu peab
tasuma, oma võla 10. septembriks. ;',
Abistamiskomitee loomulikult .ta­haks
müümata 19-le korterile oma­nikud
leida lähemal ajal, et alustada1 ühingu poolt valitud juhatusele.
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Hiljuti läbis maailma aja­kirjandust
teade,! et Itaalias eluaegset vanglakaristust kandnud endineA
Saksa julgeolekupolitseiülem Roomas Herbert Kappler toodi nahkkohvris
Itaaliast välja tema naise Anneliese Kappleri poolt. Kuidas sõjaroimari va­bastamine
täpselt toimus, selle kohta puuduvad praegu veel üksikasjalised
andmed. Saks^a ajalehed on selle sensatsioonilise vabasjtamisloö koostanud
umbes järgmises rekonstruktsioonis:
on osaliselt ruume äriliseks otstar­beks
,mis aitavad tasuda maja välja-'
minekuid. Kui E. M. viia täiesti äri­lisele
alusele, siis ta ei teeni enam
eesti ühiskonda; Kuldse kesktee leid­mine
ühiskonnale kuuluva maja pi­damisel
on tähtsaim probleem. See
probleem on igal aastal erinev ja
uus, sest ühiskondlik elu niuutub:ja
toob esile uusi-probleeme,
Praeguseni on E. M. suutnud- pida­da
õiget tasakaalu ja sissetulekud on
katnud maja ülevalpidamise kiilud.
Inflatsiooni kasvades maja üleval­pidamise
kulud suurenevad ja see
asetab uute probleemide ette E. M.
juhatuse, ruumide kasutajad ja
eesti ühiskonna üldse.
Eesti Maja on ehitatud ühiskondliku
panusega 20 aastat tagasi. Nüüd tun­dub,
et eesti ühiskond loeb oma ko­hustuse
täidetuks ja mingit kohus­tust
ei oma. See seisukoht on vale.
E. M. vajab pidevalt eesti ühiskonna
toetust. Näiteks juurdeehituse teos­tamised,
mis läks maksmas JtŠO,000
ühiskonna panus oli ainult 1/6 sel­lest.
Teised toetused ja üritused kat­sid
ülejäänud osa. Tulevikus E. ?
tugevus ja püsimine oleneb tema ka­sutamise
intensiivsusest eesti ühis
konna poolt.
Eesti Maja Torontos on siinse
ühiskonna seltskondlikuks ja'kultuu­riliseks
.tsentrumiks, Kui seda tsent
rumi ei oleks, siis ei oleks Torontos
ka sellist tihedat seltskondlikku ja
kultuurilist tegevust, nagu praegu
näeme.
Eesti ühiskond on teatud määral
laiutunud või laiali valgunud To-
. rontös. .
Juurde on tulnud Tartu Cojlege, mit­me
kiriku seltskondlikud ruumid ja
hiljuti avatud „Eesti Kodu", kus ka
on avarad seltskondlikud, ruumid
See peaks eesti ühiskonna oanema
mõtlema sellele kuhu tuleb tõmmata
piir, .et E..M. ja teised eestlaste .ette­võtted
kindlasti püsima jääksid.
Praegu on käimas elav mõttevahe­tus
eesti kunstimuuseumi leidmise
ümber. Peatama on jäädud ühe 18-ne
(Järg lk. 2)
Lakevvoodis lõppes skäutlaager,,Noorusmaa", millest osavõtjaid oli umbes 200. Kanada eesti skautmalevat esin­das
nskm; Liä Pikkov, ävapalvuse osas teenis kaasa nskm, Tõnis Nõmmik. Pildil mööduvad hundud ja/hellake-.
sed laagri juhtkonnast. „Paraadi" võtab vastu laagrijuht nskm. W. Yllo. Foto — H. Karu
STOKHÖLM'.r-" „KuItuuritegelased Eestis, kes keelduvad käimast par«
tel ohjade järgi, sunnitakse vaikima või heidetakse vanglatesse või vangi­laagritesse"—
kirjutab Rootsi Eestlaste Esindus oma ringkirjas rootsi aja­lehtedele
seoses Nõukogude Liidu kultuuripäevadega, mis korraldati mit­mes
Rootsi keskuses.
„Pühapäeval; 14. augustil kell 19.30
. tuli Anneliese Kappler Rooma sõja­väehaiglasse
oma'meest, kellega ta
abiellus 1972. a., külastama. Varema­te
külastuste, puhul oli temal luba­tud
sageli jääda haigetuppa ka öö­seks..
Valvurid peasissekäigul kui ka
haige toa ukse taga valvet pidanud
politseinikud tundsid seda blondi ja
robustset naist juba väga hästi. Sa­muti
ka suurt pruuni nahkkohvrit,
millega naine tõi oma mehele pesu,
raamatuid ja muud vajalikku.
Kell 22.30 koputas haigetoa uksele
haiglaõde ning küsis, et kas haige va­iab
ööseks -.{värsket mineraalvett. Ari-rreliese
Kappler eitas. Esmaspäeva
.öösel. kell üks lohistas. Anneliese
Kappler kohvri, milles oli' Herbert
Kappler, tõstuki juurde. Olgu mär­gitud,.
et Herbert Kappler ön 165. cm,
rakk ja ainult 48: kilo raske.. On või­malik,
et teda aitasid seejuures ..vii­sakad
Itaalia politseinikud. Nendele
ütles pr. Kappler, et nad ei ärataks
meest enne kella kümnet. Valvur hei­tis
pilgu läbi vaateava haigetuppa-,
kus Kappler näis olevat teki all. Te­gelikult
oli see aga patjadest ja pa­rukast
atrapp. Anneliese Kappler
sõitis tõstukiga alla ning tassis-vära­vavahi
abiga suure kohvri autosse
ning kihutas minema. Põgenemine
avastati alles kümme. tundi hiljem.
Kuidas Kappler pääses üle piirikont­rollide,
on veel selgusetu. Ühe versi­ooni
järgi sõidutati Kappler' kahe
autosöidutunni ..kaugusel olevasse
Gaetä sadamasse ja toimetati seal
laevale, Teise oletuse järgi ületas
Kappler Itaalia-Shveitsi-Saksa piirid
preest.rirüüsse riietatuna. .
Viimaste teadete järgi.elab Kapp­ler
oma naise juures Lüneburgi nõm­mel
asuvas Solt.au linnas. Alguses an­tud
vahis.tamiskäsk änulleeriti. Vas­tavalt
Saksa seadustele loetakse elu-:
aegne vanglakaristus 30 aastaga kan­tuks.
Olgugi, et Itaalia võimud nõud­sid
kohe Kappleri väljaandmist, po­le
see' Saksa seaduste järgi lubatud.
Ja. kolmandaks pole. 70-tiastane ras­kelt
vähjahaige .Kappler enam. või­meline
karistust kandma. Seda vä­hemalt
Saksa humaanse karistuskoo-cleksi
järgi/' Nii palju saksa,lehedV
Dr. Herbert Kappler ja pärastine
ŠS-Obersturmbannführer oli enne
sõda Saksa saadikuks Roomas. Kü­na
ta valdab perfektselt.itaalia keelt,
määrati ta sõja ajal julgeolekupolit­sei
ülemaks Rooma. Märtsis 1944
lariges Rooma lähedal itaalia partisa­nide
pommiatentaadi ohvriks 32 sak­sa
sõdurit. Vastavalt Hitleri korral­dusele
lasi Kappler ühes kivimurrus
üsöestlane
Voldemar Veberi asemel on nüüd
Nõukogude Liidu saatkonnas Otta­was
uus eestlane, kelle nimi on Lille­nurm.
Voldemar Veber tuli Michael
Murnikovi asemele umbes 7 aastat
tagasi saatkonna 2. sekretäri kohale
ja oli ühtlasi konsulaarosakonna ju­hataja.
Tavaliselt taolistel kohtadel
olijad N. Vene saatkondades vahetu­vad
iga kolme aasta järele.
Uus 2. sekretär on umbes 30 aas­tane
ja asus Ottawasse koos pere­konnaga.
hukata 335 pantvangi/ Pärast sõda.
jäi Kappler itaallaste kätte ning
mõisteti sõjaväekohtu poolt 1948. a,
eluajaks vangi. Pärast haigestumist
vähjatõppe toimetati Kappler Gaeta
kindlusest ühte sõjaväehaiglasse
Roomas; Saksa valitsusvõimud on
nõudnud humanitaarsetel põhjustel
Kappleri vabastamist, ent see põrkus
itaallaste vastupanule. Itaalia valit­susele
avaldasid survet juutide ja
kommunistide organisatsioonid.
Praegu kannab Itaalias sõjaroimari­na
karistust veel austerlasest, SS-oh-vitser
Walter Reder. Hollandis Ere­da
vanglas hoitakse kinni. kolm. SS-rauka.
LäänerBerliinis Spandau vang­las
kannab eluaegset karistust Hitle­ri
asetäitja 83-aastane Rudolf Hess.
Eesti artistidegrupi juhiks ja poli­trukiks
oli varasemast ajast Stokhol-mi
N; Liidu suursaatkonna eestlasest
ametnikuna tuntud Vello Pavlovi tsll
Pohla. ,.
• Vokalistid ja Laine-nimelise an­sambli
liikmed olid Lagle Alpius, Lea
Vetter, Viivi 'Laas, Merle Ploom ja
Silvi Johanson.
Tantsuansamblisse kuulusid: Tiina
Vyysa, Lembo. Vyysa, Lalev Kalbus,
Uno Markus, Lea Miili,' Tiiu Raid­maa,
August Raidmaa ja Helle Hai--
liiv. •/';/ .:.••/..
Instrumentaalansamblisse kuulu­sid
Raivo. Diksön,. Emil. Laansoo,
Venda Tammarin, Lembit, Saarsalu,
Riho Lilje, Heiki Tark, Olavi Johan­son.
•'
Solistideks olid Anu Kaal ja Volde­mar
Kuslap. .
Tõlgina oli grupil kaasas Angelika
Järvi..Nimed siin on edasi antud sel­les
versioonis kui' need Rootsi—N.
Liidu sõprusühing on kirja' pannud.
Peaaegu igal pool, kus Eesti rahva­tantsu-
ja laulügrupid esinesid, oli
Rootsi, eestlasi väljas, et meelde tu­letada,
et. Eesti on ikkagi veel oku­peeritud
Venemaa poolt. Eestlased
ja mitmed rootslased on pannud üles'
müüril ehti suure lehviva Eesti.lipu­ga
ja jaganud pealtvaatajatele bro-shüüre
pealkirjaga „Vad händer i
Estland?" x
— Kultuurivahetust kasutatakse
ära poliitilisteks eesmärkideks,
kirjutas Andres Küng „Svenska
Dagbladeti" 3. augusti numbris.
,,Helsingi kokkuleppe sõnad ini­meste
ja ideede vabast vahendusest
on pilge eesti; läti ja leedu rahva suh­tes.
Samal ajal:kui Leonid Brezhnev
ja teised riigimehed pidulikult kirju­tasid
alla Helsingi kokkuleppele, aeti
eesti' vastupanuliikumise mehi taga
KGB poolt. Brezhnevi-salajaiae polit­sei
otsis, eestlasi, kes esitasid UNO-le
läheiepanuäratanud memorandumi
inimõiguste, olukorrast nende kodu­maal.
'.•'••! •."•/.,
Selle korterite läbiotsimise ja arre.
teerimiste laine jooksul lasti ametist
lahti muuhulgas Tartu Ülikooli sot­sioloogilise
laboratooriumi teaduslik
juhataja Ülo"Vooglaid, tuntud muu-sikauurija
Heljo Tauk, entsüklopee­dia
toimetaja Tunne Kelam, eesti
raadio sümfooniaorkestri adminis-
Cqnoda Savings
Bondldel kaovad
janik ning tõlkija Paul Mõtsküla.,
Palju teisi eestlasi arreteeriti ja
mõisteti mitmeks aastaks .vangi, selle
eest, et nad olid pöördunud UNO ja
maailma avaliku arvamise poole.
Paar neist, Sergei Soldatöv ja Kalju
Mätik, on hiljem olnud' poliitiliste
vangide vastupanuliikumise juhti­deks.
Nad on kirjutanud alla protes-tikirjale
Potma töölaagrist, milles te­ravasti
arvustatakse vabaduse puu­dust
N. Liidus. .
Nädal aega pärast Helsingi kokku­leppe
allakirjutamist suri tuntud
eesti poeet ja teatritegelane •Sven
Kreek. Temast ori juttu hiljutiilmu­nud
raamatus nõukogude psühhiaat­ria
iile (Peter Redvvay — Sidney
Block: ,,Rus.sia's Political Prisons").
Raamatu järgi arreteeriti Kreek jaa­nuaris
1975. Teda süüdistati: soveti-vastases
propagandas. Kreek olevat
levitanud oma luuletusi lendlehe vor­mis
ja sotsialistlikku manifesti, kus
on nõutud demokraatlikke reforme
nõukogude ühiskonnas.
.... Kohus leidis, et Kreek „pole'vastu­tav"
oma tegude eest. Ta.pandi vai­muhaiglasse
ja suri seal..Nõukogu­de
teate järgi olevat ta enda üles
poonud. Ta maeti salaja ja teadma­tusse-
kohta, On tõsiseid kahtlusi, et
KGB tahtis lahti saada eesti isamaa­lasest.
Igal juhul oli Kreegi varasel
surmal side ta poliitilise -maailma­vaatega
ja tegevusega. / .,.-••'
; Keegi ei', eita, et nõukogude-eesti
kultuur omab nii laiust kui sügavust.
Tahetakse tõepoolsest'luua ,,rahva
.kultuuri", kus. on võimalikult palju
inimesi. kaasas, nii produtseerimas
kui- tarbimas.' Sven Kreegi saatus
meenutab ometi neid piire, mis tsen­suur
ja partei asetavad kõigile nõu­kogude
kultuuriloojatele.
Mittervene kirjanikud ja kunstni­kud
peavad peale selle pidevalt hoi­duma
igasugusest patriotismist, mi­da
võidakse- tembeldada „kodanli-kuks
natsionalismiks" kuna midagi
ei võeta ette vene natsionalismi vas­tu,
mida nimetatakse „nõukogude in­ternatsionalismiks".
/".;.
Sellepärast on vale, kui seoses ak­tuaalsete
külalisetendustega sunni­takse
eesti kultuuriloojaid esinema
nõukogude propogandistidena. Eesti
kultuur elab kodumaal hoolimata
nõukogude tsensuurist ja parteikont-
Kanada ritgilaenupaberitel pok'
edaspidi enam kupongisid, selgus
möödunud nädalal etnilisele ajakir­jandusele
antud informatsioonist,
kus selgitati muudatusi Canada Sa­vings
Bönd-ides. Ontario Editorial
Büreau poolt korraldatud pressikon­verentsil
Bank of Canada väärtpabe­rite
osakonna abijuhataja Hartley
A. N. Janssön tõi1 kupongide kaota­mise
ühe põhjusena ette majandusli­ku
kokkuhoiu nii trükikulude kui ka
töö osas kupongide arvestamisel.
Alates lähemal ajal müügile tulevast
bondideseeriast, mille intressinormi
pole veeL teatatud, on ostjal kaks
võimalust: Omandada - Compund
Interest Canada Savings Bonds, kus
intressid arvatakse riigilaenupaberi
nominaalväärtusele pidevalt juurde
ja makstakse korraga välja selle
tähtpäeva saabumisel, või osta lae-nupaberidy
kus intressid maksetakse
välja iga aasta lõpul. Mõlemaid moo­duseid
saab vastastikku vahetada —
üle minna ühelt teisele. Samuti on
bondid likviidsed nagu varemalt --
neid saab realiseerida igal ajal, kus­juures
intressid arvestatakse välja
kuude viisi.
Compund bondide suurused uues
seerias .on' 100, 300, 500, 1000 ja 5000
dollarit. Igal aastal maksetava intres­siga
bondidel alates 300 dollarist.
caafomenergiaf
traator Oleg Trjütrjumov ja ajakir-| rollist, mitte selle tõttu!"
•'Kommunistliku Rumeenia, pearr.i-
• • -• i. •
nistri abi G. Oprea peab praegu Ka­nadas
läbirääkimisi., aatomenergia
ostmiseks Kanadast. Läbiiiiä!\imised
toimuvad ...Atomic Energy of Canada
Ltd" organisatsiooniga aatomenergia
ostmisesk. rahu-aesseks otstarbeks.
; Prantsuse, välisminister L. de.Gui-riquad
külastas Tanzaania pealinna,
kus toimusid tema vastu suured üli­õpilaste
demonstratsioonid, mis olid
korraldatud kommunistide poolt.
Süüdistati Prantsusmaad relvade
müügis Lõuna-Aafrikale. Välisminis­ter
nõudis, et-peaminister J, Nyere-rel
tuleb tema ees vabandada ja kui
vabandust ei tulnud, siis Prantsuse
välisminister lahkus viibimata Tan-zaniast.