Meie Elu = Our life, April 16, 1987

              936) 1987
lue East
giihton
-0186
h i i i i i i i i i n i i i i i i B i i o i
It nad
Istuses.
saama
I sündis
armu-kõik-tBgi
se-ijal.
Ta
väljus
hauast
üle ka
ijast on
fidanud
pidust
ind sel"
sn sinu
ine või-urm
on
>ee oli
[õit Ki­in
sinu V
astel?
M patu
lumala-meie
läbi!"
levikus,
md Ju-
Seetm
Ijumala
la olen
[ui ini-
„ et kõ-irmast,
jästõus-
[ ristuse
räljas-piire,
L Apos-liimane
ihakse,
|]|b elav
'ga tun-
Instõus-in
Kris-jelles
ja
laKiri:
|om ega
list ega
indised
„Meie
^hete ja
luvasse
fus oma
|akub jä
ise ole-
[iii piib-je
on la­iule
viku
ikonna-tee
öur-lle.
OJA
ra
m
m
ra
m
a
ra
õ
Kl
m
ai
n
Cl
n
a
B
ta
n
a
5
a
.5
n
l i i i i i i i i i i i i i i i n s i i i i
SE
lonar
[ašpäevast
im. kuni 2
pluss toit
latsiooniks
lell 10-11
lma't
iv
r,
'ii.
J;
„MeieElu" nr.-16 NELIAPÄEVAL, 18. APRlUIi - "^HUKSDAY, APRIL 16 3
Eesti Õppetooli ja Metsaülikooli
loenguõhtul 27, märtsil käsitati ka­hes
ettekandes praegu aktuaalset
sõjakurjategijate küsimust. Prof.
Tõnu Parming, Toronto Ülikooli
Eesti Õppetoolilt jõ inimõiguste
eest võitlemise aktivist, Eesti Rah­vuskomitee
USA-s lüge Mari-Ann
Rikken USA-st selgitasid praeguste
sõjakurjategijate protsesside taga­põhja
ja Karl Linnasega ühenii|uses
Prof, T. Parming oma pikemas et­tekandes
andis ülevaate USA sõja­kurjategijate
protsesside tagapõhjast
alates Nürnbergi protsessist. Nürn­bergi
tribunal lõi õiguslikud ja- mo­daalsed
alused õigusemõistmisele ü-hekülgselt,
kus käitumistavad, mil­lede
alusel kohut mõisteti kaotajate'
üle, ei käinud võitjate kohta. Sõja­kurjategijate
küsimus tõusis elavalt
päevakorda . möödunud kümnendi
keskel kahe asjaosalise poole, Nõu­kogude
Liidu ja USA juudi ühiskon­na
huvide kokkulangemisega.
Nõukogude Liidus kulutatakse
palju aega ja jõudu pagulasküsimus-t^
ga tegelemiseks. Seal peetakse pa-gulasringkondi
küllaltki tähtsaiks
vastasteks ja nende vastu.on levitatud
palju mahategevat kirjandust paljudes
keeltes. Pagulaskondade vastu on
Moskva juba 60 aastat ^tarvitanud
kolme vahendit; pagulaskondi püü­takse
õõnestada, neid diskrediteerida
: ja nende kohta levitada desinformat­siooni.
Praeguses olukorras paistab,
et pagulaste diskrediteerimisel
Moskvalnäis olevat USA-s algul võit
käes, Rootsis ja Inglismaal nad kao­tasid,
olukorda Kanadas võib pidada
viigiks ja Austraalias on tuliemus veell
lahtine. Ühendriikides onjuudid pea­miseks
kohalikuks jõuks, kes ,,sõja­kurjategijaid''
taga ajavali ja n^il on
USA-s suur mõju. '
yASTUREAKTSIOON . . '
Viimased kohtuprotsessid ja kasu­tatud
meetodid on kutsunud esile-
USA-s suure pahameele ja kriitika.
'Rida tuntud ajakirjanikke on asunud
kriitilistele seisukohtadele ja ajakir­janduses
on ilmunud arvukalt kriiti-1
lisi artikleid protsesside kohta. Toi-muvadkohtuprotsessid
on tegelikult
kohtus toimuvad administratiivme-netlused,
lõppedes kodakondsuse
äravõtmisega, kuid väljasaatmistega
on neil kriminaalkohtulikud tagajär­jed.
Seepärast on nende prot­sesside
puhul nõutud kriminaalkoh-tulikku
menetlust, mis võimalda^b
paremat kaitset. j
Karl Linnase asjas põh ineb otsus
kodakondsuse äravõtmiseks Nõu­kogude
Liidust saadud tõendeid. See­juures
on iseloomustav, et 1962.a.
peetud protsessil, mis lõppes surma­otsusega,
avaldati otsus tema jcohta
juba enne, kui kohut oli peetud. Prot­sesside
õhutamisega loodab *N. Liit
mustata pagulaskondi ja sellega nõr­gendada
nende poliitilist mõju. Prot­sessidega
saavutavad Nõukogud ka
• seda, et pagulaskonnad peavad oma
energia suunama oma. valitsustega
võitlemiseks. . j
Kokkuvõttes asus referent siiski
seisukohale.et N. Liit.nende protses­sidega
jääb lõpuks kaotajaks, kuigi
' rahvusgruppidel ei ole kannatused ja
katsumised veel mööda. Protsesside­ga
ühenduses on rahvusgruppide po­liitiline
aktiivsus.suurenenud ja ma­janduslikud
toetused 1 rahvuslikuks
tööks kasvanud. Kõneleja juhtis tä-epanu
ka mõnedele taktikalistele vi­gadele,
mida on tehtud, nagu lugu
. ühe isiku teravalt antisemiitliku ring­kirjaga
poliitikategelastele USA-s,
mis kutsus välja süüdistusi pagulas­kondade
vastu je tegi eestlasteleipal-ju
halba. .
Sõjakurjategijate küsimusega ü-henduses
tekkinud võitlus on poliiti­line
võitlus, ja selles peame takti­kaliselt
toimima nii, et tulemuseks on
võit.
'. MARI-ANNRIKKEP^ :
oma ettekandes käsitas lähemalt sõ­jakuritegude
protsessidega ühendu­ses
tehtud üldist poliitilist selgitus­tööd,
eriti „Coalition for Justideji"
organisatsiooni loomist ja tegevust.
Selle organisatsiooni loomisega, oli
palju raskusi. Pikemaajalise tegevu­sega
on nüüd siiski saavutanud läbi­murre.
Ajakirjanduses on viimasel
ajal ilmunud rida meile heatahtlikke
ja eriuurimisbüroo OSI suhtes tuge­valt
kriitilisi seisukohti, nagu seda
oli hiljutine mõjuka „Los Angeles
Times'i" juhtkiri. Referent esitas hul­galiselt
näiteid ajakirjandusest, mis
on hiljuti ilmunud.
Oma ettekandes tegi referent tea­tud
etteheiteid meie keskorganisat­sioonidele,
et need ei pööranud algul
. „ sõjakurjategijate" protsessidele
küllaldast tähelepanu ega toetdnid
suuremal määral nendega ühenduses
peetavat poliitilist võitlust. Toodi.
ette nii vajaliku raha kui ka tööjõu
puudust.
Mari-Ann Rikkeni sõnavõtu järel
esitas prof, t. Parming veel mõned
kokkuvõtlikud seisukohad, milledes
soovitas keskorganisatsioonidel suu­remat
aktiivsust üldises poliitilises
selgitustöös ühenduses praegu päe­va
korral olevate sõjakurjategijate
küsimusega. Põhja-Ameerika kohta
oleks vaja ühise „Valge Raamatu"
koostamist ja väljaandmist Rahvus­gruppide
seisukohad tulevad aval­dada
avalikult ja neid aktiivselt pro­pageerida.
LÄBIRÄÄKIMSIED
Ettekandeile järgnesid elavad läbi­rääkimised.
EKN-i esimäes L. Leivat
märkis, et Kanadas on eestlaste kesk­organisatsioon
EKN jälginud pide­valt
nn, ,,sõjakurjategijate" küsimu­se
käsitamist ja ühenduses Desche-nes'i
komisjoniga tehtud üldises sel-igitustoös
ja juriidilises kaitses ühele
kaasmaalasele, kulutanud üle 20.000
dollari. EICN tegi oma esildise ko­misjonile
juba 1985.a. ning see on
märgitud ka komisjoni aruandes. B.
Bockfeldt mainis K. Linnase kaitse
majanduslikku toetamist Kanadas.
. H. Meret ja E, Berendsen tõid ette
sõjakurjategijate probleemiga ühen­duses
olevaid ajaloolisi ja juriidilisi
küsimusi.
Mitmed sõnavõtjad tõstatasid küsi­muse,
kuidas saaks päevakorrale tõs­ta
neid süüdistusi, mis eestlastel on
Nõukogude Liidu, ta agentuuride ja
Eesti Vabariigi ja eestlaste vastu teh­tud
hulgaliste kuritegude pärast. Dr^
A. Kõressaar küsis, miks maailm ei
protesteeri vähemalt 50 miljoni ini­mese
hukkumise pärast kommunis­mi
kuritegude tõttu, küll aga kõneleb
palju juutide väidetud 6 miljonist. Ka
50 miljoni häving tuleks maailma
massiteadvusse viia. Soovitati kom­munistide
kuritegude kohta üksikas­jaliste
andmete kogumist ja avalik­kuse
ette toomist..
E. Salürand märkis EKN-i tugevat
panust Deschenes'i komisjoni tege­vusega
ühenduses tehtud rahvus­gruppide
selgitustöös ja ülekuulami­sel
olnud ühe kaasmaalase juriidilise
kaitse korraldamisel Täiendav and­mete
kogumine kommunistide poolt
tehtud kuritegude kohta oleks tarvi­lik.
See oleks nagu omaaegse Kers-teni
komisjoni töö jätkamine ja tar­vilik
nii kommunismivastaseks.sel­gitustööks
kui ka ajaloolise tõendma-terjalina
kasutamiseks vajaduse kor­ral.
Ka Kersteni komisjoni puhul ko­gutud
materjale oleks praegu kasulik-avalikkusele
meelde tuletada. USA
kongress toetas 30 aasta eest nende
materjalide kogumist ja publitseeri­mist,
nüüd on need materjalid ja kogu
' Balti küsimuse tagapõhi nagu unus-
'tatud.
Sisukas loenguõhtu lõppes Met­saülikooli
esindaja Toomas Merilo
tänusõnadega esinejaile. Rahvast oli
loenguõhtulrohkesti.
S6
fž n 0 0
i
wmmmäm^
mmmm li
Bffliü Vefterainide LiidiB aasftakocpsoleki^itiihffltiiise laiiaas lippuderivi taustlal abisekretär E. Linidajsi ja esimees
S.Jokubaitis, kõnepuldis senaator SfŠiiley H. Haidasz.
Igasugused elektritööd, paraifidused,
uue^ndysed, kodudes või ettovöiietos.
Tel. 762-
Liö. E1044
•Rohke osavõtuga 9 0 0
(Algus esiküljel)
'88 pidustustega seoses olevatest
paikadest valguspilte Sven Türno
selgitustega. Ekraanil tutvustati
Melbourne linna plaani, nii saadi pilt
ka suhtelisest asukohtade kaugusest.
Lõpuks võttis mikrofoni jälle E.
Mõisa, juhtides tähelepanu kolmele
suuremale Esto '88 sildile sama ruu­mi
seinal. Neile oli kirjutatud allkir­ju,
kes kavatsevad minna Austraa­liasse.
Esto '88 tutvustamise komitee
võtab nood sildid allkirjadega kõi­kidesse
veel külastatavatesse kes­kustesse,
et sealsed eestlased näeksid,
kes nende tuttavatest mujalt kavatse­vad
sõita teisele maakera poolele.
Koosolekul'toimus ka kolme kingi
üle andmine Evald Mõisa poolt Es-todega^
seoses olevatele isikutele:
Kaius Meipoom ja Toomas Metsala
said ehtsad bumerangid koos tarvi-tamisõpetustega,
aga esimese Esto
esimees Robert Kreemile andis Evald
Mõisa enda seljast Esto '88 kutse-tekstiga
särgi.
Koosoleku lõpul algas publiku
tunglemine rohkema saadavaloleva
informatsioonikirjanduse järele lau­dade
juures.
E.L
Laupäeval^ 4. aprillil kogunesid
eesti, läti ja leedu sõjaveteranid
Leedu Majja Torontos, kus toimus
Balti Veteranide Liiga järjekordne
aastakoosolek. Arvuka osavotjas-konna
seas oli 14 eesti esindajat
Toronto ja Hamiltoni Eesti Võitle­jate
Ühingutest Peakõnelejaks oli
endine liberaalide minister ja
praegune senaator Stanley H. Hai-dasz.
Kanada valitsusele saadeti
resolutsioon, milles nõuti Vene
KGB-ga koostöö lõpetamist ning
paluti toetust Balti rahvusgruppide
püüetele nende kodumaade pääst­misel
Moskva ikkest
Pidulik koosolek oli kolmeosaline:
algas aktusega, jätkus lõunalauas ja
lõppes Liidu ametliku peakoosoleku­ga.
Aktusel viibis rohkesti välisküla-lisi,
nende seas Läti aukonsul dr. E.
Upsenieks, rahvasaadik A. Witer,
Ontario parlamendiliikmeiä Y.
Shymko ja K. Robinson, kindral-ma-jorB.
Legge jt
Aktus algas lippude sissetoomise­ga,
mida korraldas Toronto Eesti
Võitlejate Ühingu, esimees Ülo Tam-re.
Eestipoolseteks lippuriteks olid].
Kirsipuu (TEVÜ) ja A, Himma
(HEVÜ)..
Kanada hümni lõppedes ütles ava­sõna
Liidu kauaaegne esimees S. jo-kubaitis
(Leedu).
Avapalvuse pidas leedu õpetaja A.
Simanavicius, mille kestel mälestati
leinaseisakuga möödunud" aasta
jooksul manalasse varisenud kaas-võ
Dr. S. Haidasz oma poliitilise
orientatsioonigff kõnes mõistis huk­ka
NDP seisukohad, mis nõuavad
Kanada lahkumist NATO-st, uute
kaitserelvade katsetamise keelusta­mist
ja riigikaitseliste kulutuste vä­hendamist.
Kanada peab oma sõjalist
võimet suurendama. Valitsuse veen­miseks
tuleks ka vähemusgruppidel
sekkuda Kanada poliitilisse ellu ja
omad seisukohad välja tuua. Eriti on
see soovitus mõeldud sõjaveterani­dele
nagu me seda näemetänaselgi
kokkutulekul. Ettekande lõppedes
avaldas dr. Haidaszele tänu A. Jurs,
ärgnes pikk rida tervitusi. Eest­lasist
kõneles Michiganist köhale
sõitnud energiline vabadusvõitleja ja
ERK esinduskogu liige R. Tralla. L i ­saks
üldisele informatsioonile val­gustas
ta lähemalt ka Nev^ Yorgis
vangistuses viibiva K. Linnase traa­gilist
olukorda.
Aktuse lõpul Liidu juhatuse poolt
koostatud resolutsiooni luges ette E.
Lindaja. See esitatakse peaminister
B. Mulroney'le ning teistele valitsus-liikmetele
ja rahvaesindajatele.
Aastakoosoleku pidulik osa lõp­pes
Eesti, Läti ja Leedu hümnidega.
Töörohke päeva vümaseks osaks
oli Balti Veteranide Liiga korraline
aastapeakoosolek, kus juhatusele
anti volitused veel üheks aastaks.
Liidu esimehena tegutseb seega S.
Jokubaitis, abiesirheesteks on A. Jurs
(Eesti) ja Ed.Ozols (Läti), Eestlasist
kuuluvad juhatusse veel A. Tooming
(1 aekur), E. Lindaja (abisekretär), Ü.
Tamre ja A. Himma.
. V,L,
Kesk-Floridast
Kesk-Florida Eesti Seltsi tegevus
on olnud elav. Võeti osa suurest rah­vuste
näitusest St. Petersburgis ja
tähistati nagu mujalgi E.V. aastapäe­va.
(t®@u^a ©alarve)
7010 igal
Iga UUS „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
Abistamiskomitee peakoosolek
toimub kolmapäeval, 29. aprillil
kell 6 Eesti Maja väikeses saalis.
Kui keegi ei ole kutset kätte saa­nud,
palutakse võtta teadannet kut-
St, Petersburgi rahvuste näitust
korraldab selle linna rahvuste selts,
miile liikmeskonna moodustavad ligi
40 erirahvustest gruppi. Seltsi presi­dendiks
oti praegu Norma Rebane.
Rahvusgrupid võtavad osa näitusest
väljapanekutega, laval esinemistega
ja müügilaudadega, pakkudes erirah-vuste
toite.
Näituse avatseremoonia algaS^
rahvaste paraadiga. See oli pidulik ja
värvirikas, iga grupp rahvarõivais
oma rahvuslipuga eesotsas. Sini-must-
valge kandjaks oli Paul Reba­ne.
Lipukandjad eraldusid teistest
oma lippudega moodustades suure
ringi. Nendega liitus sama arv lipu­kandjaid
ameerika tähelipuga. See
kogu nagu sümboliseeris ühtsust.
Eestlaste väljapanek rahvusese-n^
etega ja pruudirõivas mannekeeni­ga
äratas elavat tähelepanu. Laval
punus pruudipärga ja tantsis kaera­jaani
paarikümnene rahvarõivas
grupp. Olid ju pulmakombed selle
aasta näituse peateemaks. Seletusi
andis Henn Rebane. Pulmalaule lau­lis
Evald Pohl, Ludwig Wahteri saa­tel
akordionil. Artikli eesti rahvapul-makommetest
näituse katalogile kir­jutas
Sylvia Kirsimägi. Tema oli ka
osavõtu koordineerijaks ja sideme-pidajaks
näituse üldjuhatusega. Eesti
müiigikioskis pakuti juba tuntuks
saanud kuremariini ja lisaks ka veel
„Estoburgereid". (omatehtud kotle­tid).
Mõlemal oli hea hiinek.
sel jumalateenistusel kohalikus Lu­teri
kirikus, kus dr. Priit Rebane on
pastoriks, peeti' näituse puhul üht
palvet mitmes keeles. Eestikeelse
palve pidas õpetaja Juhan Suurkivi.
• I se a äeva-
Vabariigi aastapäeva tähistati veeb­ruari
lõpus Clearv^^ateri roheliste gol-fiväljade
keskel asuvas Countriside
Country Club'i ruumes. Osavõtjaid
kogunes sellele pidulikule sündmu­sele
üheksakümne ümber.
Aktus kulges traditsiooniliste ta­vade
kohaselt. See algas lippude sis­setoomisega
Linda ja Paul Rebase
poolt, millele järgnes riigi hümn
Evald Pohla eeslaulmisel. Päevako­hase
palvuse pidas õpetaja Juhan
Suurkivi. Avasõna ütles seltsi esi­mees
Henn Rebane.
Aktuse kõnelejaks oli E.V. konsul
dr. Aarand Roos.
Eesti seltsi lauluansambli ettekan­ded
pärast paariaastast vaheaega,
Heinz Koopi juhtimisel, olid aktuse-listele
meeldivaks üllatuseks. Esitati
kolm laulu; J. Aaviku ,,Hoia Jumal
Eestit" ja „Langenud kangelastele",
viimast kuulati püsti seistes, ja Rit-singu
,,Otsin onne
Tervitusi tõid Läti ja Ukraina esin­dajad,
samuti ka rahvuste president
Norma Rebane. Seltsi sekretär Hilja
Pohl liiges ette valitsuse tervituse.
Lõppsõna oli E. Nurmetilt, Aktus
lõppes hümni laulmisega.
Järgnes lõunasöök prouade Stei-ni
ja Uusvelli poolt pidulikult deko­reeritud
laudade ääres. '
„Esto '88 vaim.
(Algus esiküljel)
Austraaliat tulijaid näib olevat rekor­diline
arv.
/•
— Kuidas on Austraalia eestlaste
eneste suhtumine sellesse, et eest­lased
üle maailma neile külla tule»
vad?
— See on midagi sellist, mis Aust­raalia
eestlased on nagu mesilased
külaliste vatuvõtmiseks ja ühispeo
korraldamiseks tööle pannud. Igal
pool on vabatahtlikke kaasaaitajaid
palju. Asjade plaanitseminegi on
loov, rahuldustpakkuv toiming. Kui­gi
kohustus Esto vääriliseks korral­damiseks
on suur, meie 7000 eestlast
tuleme sellega toime. Noortele on
Esto korraldamine Melbournes otse
põnev. Suur, üllas eesmärk. Hr.
Mõisa kodulinnas on loodud 4 - 12-
aastaste laste rahvatantsu trupp. Et
lapsed tantsivad, siis hakkasid ka
nende vanemad tantsima. Nii tantsi­vad
perekonnad ja lõpuks eesti rah­vas
meie ühisel ülemaailmsel rõõ-mupeol.
,,Jah, Eesti Päevade vaim
teeb imesid. Meid tuleb omalt maalt
kokku kindlasti 3000 eestlast."
— Mida V UEP saaks saavutada
poliitilisest vaatepunktist?
Kui nii pnlju eestlasi tuleb Aust­raaliasse
külla, siis iseenesest see
fakt on avalikkuses märkimisväär­ne.
See annab võimaluse meile oma
küsimust rohkem selgitada kui mui­du.
Kuna pidustus on võetud ka
Austraalia 200-aasta juubeli tähista­mise
raami, siis on see ka sillaks
Austraalia masside juurde pääsemi­seks
oma sõna ja kultuurilise kõnega.
Esimesed kontaktid Austraalia polii­tikutega
on ammugi loodud ja need
on lootustandvad. Meie eesti Sir Arvi
on oma mõjuga palju kasu toonud.
Eks meil tule oma tahet üheskoos
väljendada ka võimsa rongkäiguga,
vabadusnõudlusega Eestile. Eesti
lippe saab seal olema rohkem kui
kunagi varem.
j"
— Mis uut Austraalia ÜEP pakulb
kavaliselt?
— Laulupidu toimub surres kõla­kojas,
mis ümbritsetud parkidest.
See on rohkem kodumaisem. Valgus-peo
või ükskõik, mis nimetust rahva-tantsijate-
võimelejate üritus minevi­kus
on ka kandnud, leiab Austraalias
aset Kalevipoja ainelise suurlavastu-sena,,
Muinasaja mälestused". Selles
löövad kaasa ka lauljad ja sõnase-pad.
Ball aastavahetusel tuleb kind­lasti
suurem kui kunagi varem kor­raldatud.
Ruum qn 4000-le. See on
vana ajalooline ehitus. Näitused on
kõik koos. Rahvapidu toimub ka va­bas
looduses ning kestab hommikust
järgmise päevani. Spordivõistluste
läbiviimine on Austraalia Eesti Spor­diliidu
kätes. Nii võiksime paljudest
asjadest edasi rääkida. Toomas Met­sala
poolt Austraaliasse toodud eesti
lipp, mis kõikidel Estodel käinud,
saab nüüd Esto esinduslipuks. Sel­lele
tehakse nägus varras ning iga
eelmise ÜEP peakomiteel tuleks val­mistada
varda otsa riputamiseks
,nende pidustuste lint. See teeks meie
ühislipu esinduslikumaks ning saab
seda ülesannet täita ka kõikidel järg­nevatel
Estodel.
— Meil oli Põhja-Ameeriko
mandri idaosas kavas korraldada
Esto'88 hoopäevi V P.A. Eesti Päe­vade
nime all mais 1988. Osa ini­mesi
kartis, et see ehk võib Aust­raalia
üritust segada. Kuidas vaata­te
sellele mõttelej?
— See, oleks tõre asi kui see teoks
saaks. Kõik ei saa ju Estole tulla. See
üritus aitaks veel kaasa kutsuda neid,
kes veel lendajatega ühinenud pole.
Ära see neid ei võtaks. Küll aga
annaks see minejatele uut hoogu ja
vaimustust juurde.
^Ütleme teile kõigile teretulemast
Austraaliasse, Edu teie tegevusele!"
See oli meie Austraalia külalise lõpp­sõna.
Estoir