Meie Elu = Our life, April 9, 1987

              9. A P R I L L I L -
Oesiree Reisisalia jši Loi Aigeleso maratonil
0 0 0 0
0
Los Angelese linn korraldas 1
märtsil oma teise linnamaratoni.
41,8 km pikkune rada oli paiguta­tud
kesklinna ja osalejaid oli 15 000,
neist 40 välisj(iikidest. Eesti lipu all
jooksjaid oli kümme, neist kaks
Torontost — Valdur Reinsalu ja
tema abikaasa Desiree.
Eestlastest osalesid veel jaan Peet-re
Rootsist, Jüri Kalviste, Ain Rajala,
Jüri Tint, ja Uve- Sillat Los Ange-lesisti
Heien ja Penny Paabo Aust­raaliast,
Siim Sööt Chicagost. Jook­sid
ka iieli lätlast, kuna leedu ainus
esindaja langes välja jalavigastuse
tõttu.
Ta jookseb viis korda nädalas, olgu
ilm milline tahes.
Kui olümpiamängude ajal ei pan­dud
baltlasi üldse tähele, siis olid.
nüüd eestlased, lätlased ja leedulased
igati tähelepanu tsentrumis. Neist
oli juttu • ajalehe „LosAngeles Ti­mes"
lehekülgedel ja televisiooni-kompanii
ABC tegi intervjuu Helen
ja Penny Paaboga, milles jHelen Paa-bc
rääkis oma eesti päritolust.
Eesti Vabariigi aukpnsul võttis osa
lantšist, mis anti iLos Angelese lin­napea
poolt kohalikule diplomaat-"
konnale, kusjuureVta Eesti nimel
võttis vastu Sõpruskarika.
Baltlastele määratud teeäär võist­lusrajal
oli tihedalt täis Eesti lippe,
mis äratasid ka jooksjate tähelepa­nu,
küna nii mitmedki pärisid lippu­de
päritolu. Päev enne maratoni vas­tuvõtt
Läti Majas, kusloli võimalik
üksteisega tutvuda. Peetre Rootsist
qn osa võtnud maratonidest New
Yorgis, Bostonis ja Lääne-Berliinis.
kokkutulek
ärjekordne Valgamaalaste Seltsi
kokkutulek toimus Eesti Maja klubi­ruumis,
1.märtsil, kell 14.00 - 19
osavõtjaga. v
Koosolekut juhatas Leo. Tamberg,
protokollijaks oli Marja Nielsen.
Koosoleku juhataja andis ülevaate
seltsi senisest tegevusest. Selts asuta­ti
1984. aastal, kuid senini on olnud
organiseerimise ajajärgus. Siiski on
jõutud mitmeid ürilusi läbi viia. Selts
on olnud võimeline valgamaalasi
üld-maakondlikes üritustes esinda­ma.
Tulude ja kulude aruande koha­selt
oli seltsi kassas $390,73.
Asutamisest saadik on seltsil puu­dunud
kodukord-põhikiri, selle koos­tamise
eeltöö olid L. Tamfcerg ja A.
Till läbi viinud. Koosoleku juhataja
tutvustas üksikasjalikult kodukorra
punkte. Mõtteid vahetades leiti et
kodukord on kõigiti sobiv, ainult mõ­ningate
muudatustega. Parandatud
kujul kodukord kinnitati Üldkoos­oleku
poolt:
Valiti 5-^liikmeline.juhatus: esi-meesL.
Tamberg, abiesimees A. Till,
kirjatoimetaja Marja Nielsen, laekur
Ed. Kriisk ja varahoidja Helle Kreem.
' Revisjonikomisjoni l|iikmed: Leo
Koff, Ed. Sild, Joh. Roosimägi. Seltsi
iga-aastase tegevuse korraldamiseks
otsustati.määrata|5,00 igalt isikult.
Rõõmsaks teateks kõigile oli, et
Helle Kreem on yalmistan|Lid Valga
maakonna vapi jä^ kinkis selle seltsi­le.
Tänu selle eest Helle Kreemile!
Koosolek otsustas korraldada ju­hatuse
juhtimisel liikmete värbamis-aktsiponi.
et kõik kaasmaalased kes
on kunagi jätnud jälgi Valgamaa pin­nale,
võiksid ühmeda Valgäniiaalaste
Sehsiga. Palutalcse võtta -ühendus
laekuri Ed. Kriisk'iga, tel. 622-9160
^võtteiste juhatuse liikmetega.
Koosolekule järgnes mõnus jutu­ajamine
kohvilauas. Tuletati meelde
vanu sõpru-tuttavaid ja nende saatu­si,
mis teada olid — mõned kurvad,
mõned rõõmsad. -ICoosölijad tundsid
huvi aktiivsemast tegevusest eelole-^
vai aastal. Leiti, et organiseeritud
kokkutulekud seovad meid. Otsusta­ti
kokkutulek korraldada maikuu lõ­pupoolel
sel aastal. Vastava ruumide
leidmine jäi Aino Sildi ja L. Tarrl-berg'i
hoolde.
Vancouverl
133 ?,Toromio M4G 3VS
® Soome kilud ja silgud
® Skandinaavia delikatesid ja
® Eesti ja soomcpagarisaiaidiiisedl
<^ Väga maitsvad islandi rasvaheeringad
® Suurv
0
Helen ja Penny Paabo saabusid
Los Angelesesse Sydney Eesti Seltsi
ja Eesti Spordiühingu toetusel. Ema
ja tütar tõstsid.eriti esile Sydney Eesti
Sehsi esinaist Tiiu Kroll-Simmulit ja
Spordiühingu esimeest George Sec-ki,
kes korraldasid nende sõidu ma­jandusliku
külje. Helen Paabo on
jooksnud mitmel maratonil Austraa­lias.
Valdur Reinsalu on jooksnud vii­mased
kuus aastat. Tema jooksupart-neriks
on abikaasa Desiree, kes tuli
naistest "2. kohale. Siim Sööt Chica­gost
on jooksnud pooheist aastat.
Jooksuhuvi tekkis, kui ta viibis puh­kusel
Wisconsini osariigis — kaunis
loodus meelitas jooksma.
Los Angelese maratonis osales ka
Ain Rajala, kes aastaeest tuli Los
Angelesi elama Alaskast. Ta on osa­lenud
Viies maratonis ja ta jookseb
iga päev, et hoida end vormis. Los
Angelesi eestlasist jooksid veel Jüri
Tint — kauaaegne mitmekülgne
sportlane, Jüri Kalviste, kes hakkas
jooksma südamehaiguse tõttu ja Uve
Sillat.
Baltlasist oli parim lätlane Lapkiss
ajaga 2.43. Teine oi Jaan Peetre 3,20
— ta on 43 a. vana hambaarst. Kol­manda
koha ajaga 3.31 saavutas Val­dur
Reinsalu Torontos, 43. a. vana
ettevõtja.
ärgnevalt • teiste eestlaste aegu:
Jüri Tint 3.54 (vanus 49), Ain Rajala
4.01 (vanus 44), Siim Sööt 4.03 (va­nus
43) ja Uve Sillat 4.47 (vanus 31).
Maratoni üldvõitjaks tuli Art Boileau
kanadast ajaga 2.13, kes sai auhinna­na
15 OOO dollarit ja Mercedes Benz
auto. •
Olümpiamängudel Amsterdamis,
aastal 1920 tuli. maratonijooksus Jüri
Lossman 2. kohale ajaga 2 t. 32 m.-
48,6 s. Los Angelese maratonijooksu
jälgis vähemalt miljon inimest. •
ostjate pooM toodud lihasaadusn
liilllUilflillUlllllllilliliillllillllllllliililliUllliUtilllllll^
Äri avatud pühade nädalal: teisip., kolmap, 8—6, neljap. 8—7,
Suur-reedel suleiud. Laupäeval 8—4. Esmaspäeviti suletud.
Real Estate Servicej
: 752-3111
RES: 488-0129 pfs»u£Nrs GUÜ
(705) 426-9158 iT^J, ScMboe-ough, Ont. R 2Y6
YourHostTmel
Agency (1986) Ltd.
Küsida omanikku.
Professionaalne ja sõbralik nõuanne igasuguste
puhkuste, ari- või maailmareisude tegemisel.
Woodside Square Mall. 1571 Sandhurst Circls
Scarborough. Ontario. Canada MIV 1V2
r^^—g Leas
I I Comi
- S I Phäri
422-0186
Loeng putukatest -
T.E. Ai.Midusklubi märtsi kuu
loenguõhtul oli lektoriks entomoloog
(putukateadlane) Rein Jaagumägi, ices
töötab Torontos Kuninglikus Onta­rio
Muuseumis. Valguspiltide saatel
vaatles Rein Jaagumägi putukaid tee­mal
Putukatest üldiseU'-. Ta leidis
kokkuvõttes, et igapäevases elus
kohtame mitmesuguseid putukaid.
Entomoloogias eraldatakse putukaid
kehaosade järgi."
Putukate esivanemad esinesid tu-
. hande-jalgsetena, nüüd (^n aga järel
kolm paari jalgu. Siis arenesid hiljem
putukatele tiivad jne. Putukaid esi­neb
mullas, vees, taimedel j.m. Suu­rem
osa nendest teevad läbi ümber­kujunduse
— metamorfoosi. Taime-suhtuvad
inimesed siis putukatesse?
Püüame neid keemiliste ainetega
kontrollida. Tänapäeval on paljud
veekogud mürgitatud, taimed ja ka­lad
surevad nendes. Keemiliste aine-
. te kõrval taotletakse ikka enam ja
enam bioloogilisi putukate tõrjeviise.
. Kuninglikus Ontario Muuseumis on
Entomoloogia osakond, kus On üle
miljoni putuka. 1979.a. kuni 1981.a.
uuriti putukaid Kanada põhja osas
kuni Jäämereni. Lõuna-Ameerikas
puuduvad vastavad majanduslikud
võimalused, seal teevad seda ainult
teiste maade entomoloogid. Putukate
püüdmiseks kasutatakse püüniseid,
võrke, ultra-violet lampe jne.
Sageli soovitakse nõu saada putu­kate
kohta, selleks võib helistada
Kuninglikku Ontario Muuseumi te­lefonil
586-5764,seal on eriteadlased,
kes võivad informatsiooni anda, võib
ka küsida entomoloog Rein Jaagu-mäge.
Samuti on seal saadaval mitme­sugused
trükised ja voldikud nagu
näiteks ,,Insect Control in the Home
Garden", ,,Termites", ,,Ants", „Pes-ticide
Safety in Your Home",,,Flies
Tn and around the Home" jn^e.
Küsimuste ja vastuste ajal lahen­dati
nii mõnigi putukate probleem.
Klubi esimehe M . Lepiku tänuga lek-
. * . Fenno Pharmacy Ltd.
® Meil on täielik valik koduravimeid ja pöetusvahendeid.
® Võtame vastu ravimite kindlustusi.
© S o o m e apteek ,,Suomi-Koti's"
Esmaspäevast reedeni \
9.00 h. - 9.00 5.
Laupäeviti
9.00 h. - 6.00 5 .'
Laird ja Egiinton
422-0186
„Kui ma Seedrioru
0 mt 6 6
Suvi koputab varsti ukse taga.
Seedrioru mets on sulamas, oodates
laagrisõpru suvekodusse. Lõbus on
veeta suviseid päevi koos sõpradega
värskes õhus ja päikesepaistes.
Seedrioru laagri eelregistreerimine
on täies hoos. Laager sel suvel kestab
12. juulist 2. augustini (3 nädalat).
Esimesed kaks nädalat on mõel­dud
nii hästi eesti keelt valdavatele
lastele kui ka nendele lastele, kel on
raskusi eesti keelega. Viimane näda
on aga ainuh lastele, kes räägivad
eesti keelt, kuna laagri tegevus toi­mub
ainult eesti keeles.
Sooviavaldused tööjõuna Seedrio-ru
küngastele (kasvatajad, perenai-sed,
köögiabilised jne.) palutakse esi­tada
Reet Roman Metsmaa'le enne
12. aprilli.
Seedrioru laagri oraganiseerijad
oleksid väga tänulikud, kui saaksime
kontakti inimBsega, noor või vanem,
kel oleks võimalik suvekodu ajal tul­la
ja näidata või õpetada käsitöö-tehnikat,
hobitööd või muud, mis
oleks lastele huvitav.
Laste vanus laagris 4-st kuni 15 aas­tani.
Registreerimislehti ja lähemat in­formatsiooni
on saada: Reet Roman
Metsmaa, 246 Floyd Ave., Toronto,
Ont. M4J 2J3. Tel. kodus (416) 463-
2180, kontoris (416) 477-4850.
torile huvitava loengu eest lõppes
klubiõhtu. Järgmiseks on 30, aprillil
lektoriteks M . Lepik teemal „Honey
Harbour'i taimestik" ja Ü. Soots tee­mal
..Kotkajärve taimestik". ,
EKs
Eesti rahvustoitude
valmistamise kursus
Maakondliku Esinduskogu poolt
korraldatud eesti rahvustoitude val­mistamise
kursus lõppes märtsikuu
viimasel nädalal.. Kursus koosnes
loengute sarjast viiel õhtul umbes nä­dalase
vaheajaga. Esimene osa kur­susest
toimus Toronto Eesti Maja
väikeses saalis ja ülejäänud osa To­ronto
Eesti Ev. Luteriusu Kolmainu
Koguduse kasutusel olevais ruumes,
kus on eeskujulik köök.
Lektoriks oli kodundusteadlane
Hilja Jukkum.
Kursusel leidsid käsitamist järg­mised
teemad: leib ja leivakõrvane,
toidukalender, kanepitoidud, toidud
teraviljasaadustest, liha- ja kalatoi­dud,
toidud kaunviljadest, seene- ja
piimatoidud, toidud marjadest.
Igal loengul oli 45 kuni 50 kuula­jat,
nende hulgas palju noori ja ka
mehi.
Viimasel kokkutulekul austati lek­torit
lilledega ja kinnise ümbrikuga
Maakondade Esinduskogu poolt.
Üleandjaiks olid Esinduskogu esi­mees
Johannes Vihma, kes ise oli
(ursuslane, ja abiesimees Salme Ve­si,
kelle õlul lasus, kogu ettevõtte
hade toidud.
Pühapäeval, 8. novembril on kavat­sus
korraldada Eesti Maja suures
saalis eesti rahvustoitude pärastlõu­na.
Maakondlikul Esinduskogul on
samuti plaanis ajakohastada Eesti
Maja kööki vajalike toiduvalmista­mise
nõude muretsemisega, milleks
luba ön olemas Eesti Maja juhatuselt.
Järgmine Maakondliku Esindus­kogu
suurüritus käesoleval aastal on
Võidupüha ja jaaniõhtu pühtsemine
kõigis Eesti Maja saalides teisipäe­val,
23.Ji
E.A.
esti Päevadele!
Eestlaste suurkokkutulekutel on
olnud tähtis osa meie rahvusliku
elu ja tegevuse kujunemisel. Juba
26. juunil 1949 korraldati St. Cat-harines
Lõuna-Ontario eestlaste
suvepäevad, kus Aleksander Wei-leri
algatusel loodi ka Kanada eest­laste
keskorganisatsioon, Eesti Liit
Kanadas. 1950 pühitseti Võidupüha
II Lõuna-Ontario suvepäevadega
Grand Riveri kaldal tolleaegse
Hamiltoni Eesti Seltsi esimehe
Heino Reio juhtimisel. Samaaeg­selt
korraldati Eckvilles, I Alberta
Eestlaste Suvepäevad tolleaegse
Medicine Oru Eesti Seltsi esimehe
ja endise Harju maavanema abi
Voldemar Tammetsa juhtimisel.
1951. aastaga algab Ontario Eest­laste
Suvepäevade traditsioon,
milles MartTarum esimestel aasta­tel
juhtivat osa etendas. Neil pidus-tusil
kasutati esmakordselt ka sõna
„killamängud", mis väljendas too­kord
rahvalikku spordiprogrammi.
1953 korraldas Ernst Idla Stockhol­mis
unustamata valguspeo 40.000
pealtvaatajaskonna ees, kelledest
5000 eestlased. Siit pärineb meie
edaspidiste suurürituste liikumisla-vastuste
aluspõhi. 1953 pandi alus
ka Lääneranniku Eesti Päevadele
ja Eesti Organisatsioonide Liidule
Läänerannikul. See mõte hakkas
idanema esmalt San Francisco ja
Los Angelese eestlaste hulgas, kus­juures
mõtte teostajaks sai nime­kas
vana-eestlaste tegelane John
Ostrat San Franciscost, kus ka esi­mene
lääneranniklaste kokkutulek
aset leidis 5. - 7. septembrini. Esi­mesed
Eesti Päevad Austraalias
toimusid Sydneys 1954.
1. - 5. juulini s.a. toimuvad Van-couveris
arvult 18-dad Lääneran­niku
Eesti Päevad. Need näivad
kujunevat sel aastal suurimaks
eestlaste kogunemiseks vabas
maailmas, kindlasti aga tähtsa-maiks
oma iseloomu ja ulatuse tõt­tu.
Kavaliselt teevad kaasa kõik
läänekalda eestlaste keskused, ke­da
kuni mitmed tuhanded kilo­meetrid
lahutavad. Kava kestab te­gelikult
kuus päeva, kui arvesse
võtta ka E.P. avapäeva eel toimuvat
suurt sümfooniakontserti. Toron­tost
on tänavu Vancouverisse mi­nejaid
rekordiliselt. Selle põhjaks
on nn. maakondade rahvas. Ka
USA idaosas on rohkesti läände-sõitjaid.
Nii täidab eelolev suur-kokkutulek
kindlasti tähtsat osa
meie rahvuslikus kommunikat­sioonis.
Vancouver korraldas esiniesed
lääneranniku rahva päevad 1961
Eduard Kalkuni juhtimisel. Uuesti
oldi l^aljumägedest ja ookeanist
piiratud linnas 1969 Toivo Laane­mäe
peaorganisaaatori kohal ole­misel.
1977 võttis peolisi vastu Bo­ris
Tesnov EOLL jä E.P. esimehena.
1987.a. pidustuste juhtkond koos-
Parimad
skaut-laskurid
Eesti Skautide Malev Kanadas
korraldas laskevõistlused Eesti
Maja lasketiirus 28. märtsil „Vaba
Eesti" karika ja Eesti Üliõpilaste
Seltsi rändkarikale.
Võistlustest võtsid osa 18 skauü
k 5 gaidi.
neh peamiselt noorema generat­siooni
haritlastest, kes oma kutse­aladel
kaugele jõudnud. Esime­heks
on Matti Klaar. Nooremate
jõudude juhipositsioonidele asu­mine
on märkimisväärne julgustav
samm eesti elu edaspidisekski
arenguks.
Need, kes Lääneranniku Eesti
Päevadel käinud, on sealt positiiv­sete
hinnangutega tagasi tulnud.
Midagi on seal kaasakiskuvat. Mis
see on? Uued vahelduvad asuko­had,
programm, inimesed? Võibol­la
osa kõigest. Paneksin siiski ini­mesed
esimesele kohale oma säde­leva
vaimuga, mis soojemas klii­mas
rohkem näib arenevat kui kül­mas
kinnisuses. Küllap on aga lää­ne
inimestel ka rohkem loomingu-rõõmu,
sest kaugelt väikestest gru-pikestest
tulnutena saab koostöö
korras ikkagi asju teha, mis mui­du
pole võimalikud. Orgjinisatsioo-nide
liidu töövorm on lääneranni­kul
äraproovitult otstarbekaks ku­junenud.
VIII Lääneranniku EesU Päeva­de
kavas on üle poolesaja erineva üri­tuse.
Igaühe jaoks on seal midagi.
Silma paistavad esmalt mitmesu­gused
kultuurilised üritused nagu
laulupidu, teatrietendus, kunsti- ja
käsitöönäitus, rahvatantsijate esi­nemine
jne. Meelelahutusliku poo­le
pealt leiame.veel rohkemgi üri­tusi,
nagu ball, sõduriõhtu, rahva­pidu,
rannapidu, noorte peod, pen­sionäride
kokkutulek, akadee­miliste
organisatsioonide lõunaei­ne,
igaõhtune Eesti Klubi jne. Neile
lisandub rida teisi kitsamapiirilisi
kokkutulekuid. Diskussiooni alal
on kirja jiandud noorte, usu, välis-võitluste
ja kommunikatsiooni se­minarid
või sümpoosionid ning
EOLL üldkoosolek. Peale ülalöel­du
on korraldamisel palju teisi eri-koosolekuid
ühel või teisel alal.
Nände nõupidamistega püütakse
aluseid panna edaspidiseks rah­vuslikuks
tegevuseks.
Näib, et meid väljapoole tutvus­tamise
raskuspunkt on asetatud
avaüritustele, kuhu oodatakse hul­galiselt
Kanada poliitikuid ja ava-likuelu
tegelasi. Pidustuste peakor­ter
ja hulk väiksema,id üritusi toi­muvad
esinduslikus Hotel Van-'
couveris, mis tagab meeldiva mil­jöö.
Kuigi Torontost korraldatakse
grupisõit Vancouveri, oleks soovi­tav,
et need, kes oma soovide järgi
Vancouverit tajhavad külastada,
oma reisi reservatsioonid, sõpra­dega
kontaktivõtmised jne. nüüd
teeksid, sest aeg läheb ruttu.
Teeme oma lääneranniklaste
kokkutulekust suurema osavõtuga
ida-lääne silla laiemaks ja tugeva­maks!
Lähme Vancouveri!
ROBERT KREEM
Eesti Majas asuvas vitriinis on pal­ju
väärtuslikke auhindu. Eesotsas
„Vaba Eesti" karikaga, mis välja
pandud T.E.V.Ü. poolt. Meie looda­me,
et need auhinnad saavad Icunagi
olema Eesti Rahva Muuseumis kodu-
Eestis.
Too auhindade kogum jääb üheks
reaalsemaks tõendiks meie noorte
visadusest ja jõulikkusest, nagu
muudki meie saavutused kultuurilisil
ja majanduslikel aladel.
Meistritiitlid muutuvad igal järg­neval
võistlusel, kuid kunagi ei kao
eesti laskesportlaste suursaavutused
rahvusvahelise laskespordi ajaloost
ja meie mälestustest. Eesti noored
laskesportlased on parimad eesti rah­va
visaduse, tahte ja järjekindluse
kehastajateks meie paguluse elus.
1987. aasta „Vaba Eesti" karika
võidumeeskonda kuuluvad järgmi­sed
skaudid: Andres Looritš, Margus
Silmberg, Toomas Kaid ja Mark
Evard. Uus maleva rekord 2157 sil­ma.
Rändkarika võitis Andres Loo­ritš.
Individuaalselt tuli kolmest asen­dist
(3 X 20] esimeseks Andres Loorits
554 silma, teiseks Margus Silmberg
538 silma, kolmandaks Toomas Kaid
533 silma ja neljandaks Mark Evard
532 silma.
Gaididest tulid kohtadele: Silla
Verder 185 silma, Lisa Kaid 182 silma
ja Tiina Martjak 180 silma.
Maleva võistluste korräldaja^/las-keala
juhid: A. Oiling, J. keinoja, A.
Kontus ja j . Vares.
KUHU MMNA?
9 Neljap., 9. apr. Mulkide Seltsi
aasta üldpäev Eesti Majas algusega
kl. 19.00.
® Neljap., 9. apr. Pensionäride
Klubi koosviibimine Eesti Majas
algusega kl. 14.00.
@ Reedel, 10. ja 11. apr. Peeter
Kaups'i maalide näitus Baptisti ki­rikus.
® Laup., 11. apr. Esto-88 informat-sioonikoosolek
Eesti Majas alguse­ga
kl. 11.00.
© Laup., 11. apr. EKL-i squash-turniir
21. McCaul St. algusega k l
18.30.
® Pühap., 12. apr. Invaliide Toeta­va
Naisringr loterii Eesti Majas al­gusega
kl. 12.00.
<ö) Reedel, 24. apr. Eesti Sõjakooli
aastapäeva perekondlik koosviibi­mine
Royal Military Institute ruu­mes,
426 University Ave. algusega
kl. 19.00.
® Reedel, 24. apr. „Mai vastuvõtS
metsas" Tartu CoIlege'i8 algusega
kl. 20.00.
® Pühap., 26. apr. Segakoori 35.
aastapäeva kontsert Gastle Frank'i
High Sclioori aulas algusega kl.
16.00.
® Pühap., 26. apr. Balti Naiste Nõu­kogu
35. aastapäeva tähistamine
Leedu Ressurection saalis, 1021
College St algusega kl. 16.00.
© Pühap., 3. mail Hamiltoni Eesti
Seltsi „Lauluga kevadesse" Hamil­toni
Public Library auditooriumis
algusega kl. 14.00.
® Laup., 9. mail TERR „Kungla"
Maiball Constellation hotellis al­gusega
kl 19.00.
KIF
Yvonne Vääri fotoi
Ule
Yvonne Väär'i fol
möödunud nädalail
kaks kunstisündmul
basüle tuhande kuu
Kultuurimaja avarl
desse. Ja elav huvij
vusgrupis tegi selli
letaolise eesti-läti ül
Erakordselt suur(
VäärM tööde vastu
sed, kes sadade ka{
vältust avamisest
korral näisid lötlosi
muscs omaenda gali
vi tõttu oli näitus av|
keskel.
Näituse avamis^Ii
kogunes hulgalisell
kanada kunstihuyiü
gas palju tuntud kui
Lipinski stra
Slradivariuso viiul
viiulikunstnik Evi Liii
kontscrlidol jn eolsoi
Segakoori kontserdil
oma pika ajaloo vältel
viiuldajale Carl Ios|
(1790-1061), kes oli
ganini suurimaks või|
oli sama viiul tuntiu
jandi helilooja ja-
Giuseppe Tartini on|
lelt. selle päris tema
Viimane — olles Lipi
laiendi suur imetlejaf
poola viiulivirtuoosil
mäluks ..mängukaaj
järgneva 42 aastd
kunstniku surmani,
desl aastatest mööci
kontsertide andmisd
Euroopa ja kahel m
koguni koos oma sui
ganiniga. Tolle aja
muse kohaselt oli
,,mahlakama" kõlagt
jälle köitis tähelepani
tehnilise virtuooslikk
tunnistas" vastumeelJ
varjatud kadedusej^üj
nenlsi ja olevat vasta|
küsiti,kes ta arvates
viiuldaja on: ,,Ma eil
tuleb maailma parim
pidada, kuid teine
saa olla keegi muu k
,,Lipinski" on vnl|
nic Stradivariuse (K
a. 1715, mis langeb
„kuldsesse".perioodi
likku ploomi-puna^jij
küljed vahtrapuust,
sest ning on viiulieksi
sel Stradivariuse s
igati esinduslikuks i
Olles aastaid oln
leklsioonis Saksam
Hill & Sons (Londoi
Stipendium
õppimi!
Eestlastest usuleac
on võimalus laotlei
Hugo Kolgi fondist. SJ
vijaid palutakse pööl
maid EELK konsisf
mille aadress on Bo:
Stockholm, Rootsi, t(
mmm m