1985-04-04-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
nMeie El 4 „Meie Elu" nr. 14 (1831) 1985 ort amboreeüksus treeningus Noored „kokad" jagavad toitu eSmetajatele Esto „BrumclilI". Vasakult — Rein Tammisto, Aino Lokk, Elmar Maripuu. Foto —0. Haamer Korraldajad taevad veel kokkuvõtet esimese Esto „Brunchi" tulemustest, mille menu oli üllatav. Ettenähtud 350 pääset olid müüdud juba nädala keskel ja järjekord ootamas tagasitoodavaid. Keskpäevale nihutatud hommikueine, mil-leks eeskuju andsid lätlased oma kultuurimajas, oli huvitekitavaks uudiseks, mis tõi kokku neidki, keda muidu harva l ä h a meie üritus-kas see\„brunch" saab muutuda iga-pühapäevakš nagu Läti Kultuurikeskuses, oleneb jätkumisest pärast uudsuse kadumist. Märgiti, et tõenäolikult aitaks populaarsuse hoidmiseks kaasa hindade kärpimine eriti jookide osas, mis ainult „tulu-öhtul" võisid olla õigustatud. Aga veelgi enam üllatasid noored korraldajad, neid oli poolsada. Toidu serveerijad Elmar Maripuu teatri näitlejad, koogijagäjad. baarimehed, ettekandjad ja köögiabilised aktiivsemad tegelased noorte-, gaidide- . skautide hulgast, Metsaülikooli ringkonnast ja teisi, kes innukalt aitasid kaasi. Peäperenaiseks oli Eesti Maja kohvikupidaja p i u Henley. Taustamuusika eest hoolitses Allan Liik. Pakuti nii külm*a kui sooja toitu ja baar oli avatud. Nagu Eesti Maja abiesimees Alfred Sepa ütles ,,Meie Elule", tuleb taoline jDÜhapäevane eine tõenäolikult kordamisele sügisel ja võib-olla ka veel hiljem. Puhastulu läheb Eesti Maja heaks, kusjuures saal ja toidu-nõudp kasutamine o\\> korraldajatele tasuta. Einetajad jäid üldiselt rahule.;kuid Esto ,,Brunchi" korraldajad olid: peakorraldajad: Rita V i i v i P i i l , Ingrid Poom, Linda Saaliste, Tiina Tammis-to. Perenaine: Tiiu Henley. Abilised: Koidula Aedna, Priit Aruvald, Krista^ Evert^Mark Evert, Kristi Hess', Ülo Isberg, Jaak Järve, Lembit Jõgi, Mark Kass, L i l l y Kastelic, AnnerLiis Keel-mann, Väino Keelmann, Arno Kiilaspea, Ava Kiilaspea, Pia Kiilaspea, Heli Kivilaht, Piret Komi, Elle Koor, Tiit Koplimägi, Linda Kukk, Anne Kungla, Helge,Kurm, Lea Kõiv, Pille Leitham, Alan Liik, Linda L i i k , Maret Liik.fMaie Liiv-Polli, AirioLokk, Asta Lokk, Käbi Lokk, Alvine Luukas, Kaarin Maimets, Elmar Maripuu, Toomas Merilo, Heily Niidas, Mark Olo, Asta P i i l , Ingrid P i i l , Osvald Piil, Rein Polli, Lydia Poom, Monica Pääbo, Toomas Põldre, Jüri Ruus, Laine Saaliste, Ilmar Soom, Urmas Sui, Pearu Tamm, Eugenia. Tamm, Rein, Tammisto, Toomas Trautvag. > 9 ,Teie sihid on õiged. o o ' / ,,Teie' sihid pn õiged . . n e n d e sõnadega tervitas kindral-majorB.J. Legge "Balti Vetleranide Liidu konverentsist osa võ|jaid. Konverents peeti 9. märtsil Torontos läti sõjaveteranide Daugavas Vanagi" majas. Üritusest võtsid osa 12 üksust oma esindajat eg a . Koha 1 oiid veteranid Mont-realist, Delhist, St. Catharine'ist, Ha-miltonist ja Torontost. Koosolekut juhatas liidu president St. Jokubaitisj ja protokollisid 0. Beztiss jä E.Lindaja. Oma palvuses õp. U. Petersoo mainis, et praegu räägitakse igal pool rahust, aga nii kaua kui maailmas valitseb kurjus, kommunismi näol, ei saa olla tõelist rahu. Peokõnelejaks ,oli Ontario parlamendi liige T.Ruprecht. Ta ütles, et Jaltas tehtud ülekohut jda-Euroopa rahvaste suhtes ei või me unustada. Kanada valiidsuse organid, alates keskvalitsusega, peavad igal sammul nende rahvaste vabaduse eest välja astuma ja nenoe õigusi rahvusvahelisel foorumil kaitsma, eriti Ü R O koos-plekutel. Sama kohustus ön ka igal üksikul isikuil, 1 eriti teil, veteranid, lisas kõnelejal Ärge kartke neid süüdistusi, mis aegajalt teie vastu teatud gruppide poolt üles tõstetakse. Need katsed' on kontrollitud väljaspoolt Kanadat ja uhtuvad tavaliselt raudeesriide taguste maades olevate va-baduspüüetega. Selle sihiks on mõjutada siinse rahva avalikku arvamist. Ontario.valitsuse esindajaksoli A l . Kolyn,parlamendiliige. Ta soovitas baltlastel jätkata võitlust oma oku-. peeritud rahyast eest ja luges ette Ontario poam nistri F. Miller'i isikliku tervituse. Teisteks tervitajateks olid E, V. aupeakonsui I. Heinsoo, brigaderkindral ja Canadian Insti-tute of Strategic Studies president G.G. Bell, I.,Breithaupl ja kol.ltn. M.A.^ SteVenson. Viimased saatsid oma tervitused kirjalikult. Pärast lõunavaheaega president St. Jokubaitiš esitas tegevusearuan-de, laekur A. Tooming kassaaruan- - de. Juhatusse valiti St. Jokubaitiš, A. Jurs, 0. Berztiss. E. Lindaja, A. Tooming, A. Himma, U. Tamre, P. Ka-nopa, V. Kalnins, E, Ozols ja veel 2 , leedu esindajat, Koosolek kinnitas ühel häälel juhatuse poolt valmistatud resolutsioonid, mis otsustatisaata tähtsamatele valitsusli'ikmetele.E. Lindaja tegi et-tepanbku kõigil esindajatel anda üle koopia resolutsioonidest oma piirkonna parlamendiliikmetelejühtlasi Skautlike noorte 0 • •• pripaeva paraa toimub pühapäeval, 28. aprillil kell 1.30 p.l. Eesti Majas. Kogunemine gaidid^el ja skautidel kell 1.00 p.l. Kõik on kutsutud pealtvaatajatena. Kohe pärast paraadi on noorte-iruumis gaiderite ja skautmastrite ühine erakorraline üldkoosolek nooruse fondi asjus, millele järgneb gaiderkogu 30-da jaskaütmast-rite kogu 35-da aastapäeva tähistamise koosviibimine. EESTI GAIDIDE ja SKAUTIDE MALEVAD KANADAS TÄNUAVALDUS : Toronto Eesti Segakoor avaldab siirast tänu järgnevatele üksikisiku-' tele ja ettevõtetele, kellede poolt annetatud väärtuslikud esemed aitasid nii tõhusalt kaasa koori 16. märtsil toimunud Lõbusa Laupäevaõhtu loterii leaks kordaminekuks: Aardvark Flowers. Broadview De-licatessen. Gardenia Flowers & Gifts. H. Later & Co Ltd. Kellasepaäri R. Pilvel, Rattas Optical & Jewellers, Rooneems Bakery Ltd. Sam The Record Man [Mrs. Eve Vammus-Jo-nes), Pr. Eleonore Sepp, The Scandi-navian Shoppe. Kanada @§imestel noorte sisehalli tennise meistrivõistlustel i4-a. vanusegrupis, mis toimusid 21- 24. märtsil Mayfair West Rocquet Club'i sisehallides võitis Laure Kandmaa kaks Kanada meistritiitlit, tulles võitjaks nii üksik- kui ka paarismängus. Eelmistel aastatel, tavaliselt augusti lõpul, peeti neid võistlusi ainult välisväljakutel. Laura Randmaa pn nende kahe võiduga saavutanud omapärase rekordi. Ta on tulnud aasta ja 7-me kuu väjtel kuus korda Kanada meistriks. Esimesed kaks meistritiitlit saavutas 11-aastasena augusti lõpul 1983. 1,984.a. vahel 12-aastasena võitis 2 ja nüüd 13-aastasena jälle 2. Võistlustest võttis osa 16 tütarlast ja 8 poissi. ÜKSIKMÄI]GUD Laura esimeseks vastaseks oji Candice Alderson, B.C., keda ta võitis kergelt 6:0, 6:0. Teiseks - Nata-lie Forest, Que., keda võitis .6:0,6:1.. Kolmandaks — Quebeci parim mängija Isabel Lager, suutis talle, juba vähe rohkem vastu panna, kuid siiski kaotas Laurale 6:2,6:2. Selle yõiduga Laura jõudis finaali. Finaalis esikoha pärast tuli tal mängida oma treeningukaaslase Maureen Drakega Torontost, kes on temast aasta vanem, sest Laura sai alles hiK juti 13-äastasekSv Nendevaheline võistlus, mis toimus pühapäeval ja kestis ligi kaks tundi, oli üks põneve-maid võistlustel. Esimeses setis Laura asus kohe juhtima ja hoidis oma edu kogu aeg, lõpetades seti võiduga 6:2.Kuid teises setis Maureen Drake mängis paremini, kuid ei suutnud siiski juhtimisele pääseda ja ka see sett lõppes Laura võiduga 6:4. Selle võiduga Laura Randmaa saavüias 1985. a. sisehalli meistritiitli, N^^ites ühtlasi ka suure karika.' - Võistlused paarismängus algasid kohe pärast üksikvõistluste võitjatele auhindade kätteandmist, rais vaevalt kestsid 15 minutit. PAARISMANGUD • Nendel võistlustel Laura kaaslaseks oli tema viimane vastane üksikmängus Maureen Drake. Esimesteks vastasteks olid neil Gandice Alderson ja Robin MolsynBritish Colum-bia'st, keda nad võitsid kergelt 6:2.6:0. Teine mäng toimus teise Ontario naiskonna vastu, kus mängijateks olid Monique Adamczak ja Su-san Cullik. Ka see lõppes Laura.ja tema kaaslase võiduga 6:2,6:1. Selle võiduga jõudsid finaali, kus neil tuli mängida sega-naiskonna vastu, koosseisuga Lisa Park Ontariost-ja Jennifer Bishop Newfouiidlandist. Selles mängus esmakordselt Laura ja tema kaaslane sattusid raskustesse, sest nad olid sel päeval palju rohkem võistelnud kui nende vastased. Errli „MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond ja seisab eesti ühiskonna teenistuses. • Skautide maleva jambõreeük-sus, mis koosneb poistest kahest suurest Toronto lipkonnast — Lembitu ja Kalev — on praegu treeningus oma regulaarüksuste koosseisus. Enne kanada skautide suurlaagrisse sõitu toimub aga ühine nädalalõpu laager, mille esialgne aeg on määratud 25. ja maile. Kuna esindusüksuses on poisse mitmetest Toronto keskoolidest, koolide eksamite ajad on aga erinevad, siis püütakse eellaagri aega valida nii, et see ei takistaks poistele eksamite ettevalmistamist. Sellest on tingitud praegune esialgne ajavalik maikuu viimane nädalalõpu peale. Juhtkond on tegelenud laagrika-vade arutamise kõrval ka esindusük-suse. välimuse kujundamisega. Laagrites on alati vajadus ametliku skau-divormi kõrval mugavaks igapäevaseks riietuseks, mis tavaliselt ühtlustatakse. Nii ka seekord" otsustati poiste riietuseks valida sinine T-särk ja tumesinine kapuutsiga higisärk. Mõlemale trükitakse kolmes värvis eesti esindusüksuse jamboreemärk, mille teatavasti joonistas kunstnik Jüri Punno. Riietuse juurde kuulub veel sinine valge ristiga murumüts. Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi juhatus otsustas toetada esindusüksuse saatmist kanada skautide kuuendale jamboreele tuhande dollariga. Kuna suurlaager toimub niiöelda Toronto ukse all rahvarohkes Lõuna-Öntarios, kus elab ka suurem osa Kanada eestlasi, siis on võimalik meie rahvuslikku skautlust ja eestlust tutvustada nii oma kui kanada publikule. Kanada jamboree juhtkond ootab laagrisse tuhandeid küla- Hsi. \ ' • Vaatamata asupaigalähedusele on esindusüksuse kulud suured mitmesuguste Eestit tutvustavate projektide läbiviimisel, nagu lõkkeettekan-ded, kavatsetav telksaun laagris, laagrivärav, vahetusmärgid teiste skautidega ja muud, rääkimata muidugi ühtlasest riietusest, millest oli juttu eelpool. Kui kaaseestlased soovivad skautide Eesti esindamise projekti toetada, siis on see suurima tänuga vastuvõetav. Eesti Sihtkapitali Kanadas nimele kirjutatud tshekk läheb skautide jamboreefondi ja on samaaegselt tulumaksust maha arvestatav. Toetused palutakse saata jamboree Eesti esindusüksuse juhile: skm. Harold Kivi, 135 Northwood , Drive, Willowdale, Ontario, M2M 2K2. Telefon; 221-9735. Mulkide „äldpäev" / i h * . €•1 U ' ' LAURA RANDMAA oli neid väsitanud nende omavaheline võistlus üksikmängude finaalis. Nad kaotasid esimese seti 3:6, kuid suutsid siiski võita teise seti 7:6 ja ka kolmanda 6:4, kuid väga tasavagiste mängudega. Selle võiduga, Laura Randmaa ja tema kaaslane Maureen Drake saavutasid 1985. a. sisehalli meistritiitli ja võitsid mõlemad suured karikad. Roistegrupis eestlasi ei võistelnud. ,,Toronto Sun" avaldas, koos Laura suure pildiga, pikema kirjelduse võistlustest pealkirja all — ,,Laüra las it her way". Ka kohalikus lehes ,,Markham Economist and Sun'is" kirjeldati võistlust üksikasjalikult. Kui Laura,.kes õpib Unionville'i algkoolis, esmaspäeva hommikul kooli läks, siis teatati seal juba esimese õppetunni algusel valjuhhääldaja kaudu kõikidele klassidele tema kahekordse meistritiitli saavutamisest, mis õpilaste poolt võeti vastu suurte juubeldustega. HARALD RAIGNA ..MEIEELU'^ A lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast „MEIE ELU" „MEIE ELU' ESISyDAJA MONTREALIS iCARL UTSAL ^875 Cavendish Blvd. Apt. Montreal, P.Q. H4W 2X9 Tel. (514) 488-6228 selgitada Balti riikides valitsevate inimõiguste rikkumisi. Konverents lõpetati Baiti riikide hümnide laulmisega, • • ' E.I.: • Lohse, Litzmann ja Mäe Neljapäeval 18. aprillil keü 17.30. esineb Tartu Instituudi ettekannete sarjas loenguga Eesti Arhiivi Ühendriikides juhatuseesimees Heino Ta-remäe. Tema loengu teemaks^ on ,.Lohse, Litzmann ja Mäe — mõnda Saksayokupatsioonisf. Eestis 1941- 1944." • • Saksa okupatsioon Eestis' on aeni-ajani leidnud suhteliselt vähe käsitlust meie ajaloouurimuses, mis.on olnud põhjuseks miks H.Taremäe on selle perioodi .võtnud vaatluse alla. See ettekanne ei vaatle Saksa oku-. patsiooni üldiselt, vaid peamiselt suhteid riigikomissarLohse, kindralkomissar Litzmanni ja Eesti Omavalitsuse, juhi dr. Hjalmar Mäe vahel. H. Taremäe ettekanne põhjeneb Saksa dokumentatsioonil ja sisaldab valdavas enamuses meie avalikkusele senitundmata informatsiooni. Ettekandes leiavad käsitlemist Lohse ja Litznfianni vahelised tülid, Lohse püüe Litzmanni kõrvaldamiseks kindralkomissari kohalt, teine .,Lan-deswehri sõda" kui ka dr. H".' Mäe ultimaatum 'sakslastele novembris 1943. Nagu tavaliselt, loengule järgneb läbirääkimine ja kohvi omavahelise iutlemisega. Sissepääs on vabatahtliku annetusega; mis katab ka kohvi-kulud. Kalev-Estienne esines Floridas üks imponeerivamatest tulevikumaailma . meelelahutuskohtadest Floridas on Epcot Center Orlandos, mille kavandi koostas Walt Disney enne oma surma 1966.aastal. (Epcot tähendab: Environmental Prototype Community of Tomorrov»/). Pärast tema surma aga siiski ehitati Walt Disney unistus fantastiliseks meelelahutuspaigaks, mis avati 1. oktoobril 1982. Epcot koosneb kahest osast, „Tuleviku maailm" ja „Maailmanäi-tus", kus tuuakse esile 10-ne maa erikultuurhja tähelpanuväärsusi. Kanada põhimotiiviks on seal Chateau Laurier Ottawast. Maade paviljonid on koondatud kunstilise sisejärve ümber, mille keskpunktiks on ameerika Georgia stiili ehitis ülimoodsa tehnikaga varustatud hiigellavaga. Sellel Taval esinesid Evelyn Koop'i esinemi.srühmad käesoleva aasta veebruarikuu vältel neli korda päe-vas, viis päeva nädalas. Sellele lisandusid veel televisioonisaated nende esinemisest kahel korral. Evelyn Koop'i esinemisrühmad olid kutsutud sinna koos paari teise kanada laulu- ja tantsurühmadega Ot-tav\/ ast ja Quebecist. Programmi koostajad Disneyländist andsidmeie tüdrukutele tsentraalse osa esinemis-tek Evelyn Koop'i rühmade esinemine sai hea vastuvõtu osaliseks, kus väl-nagu „suurepärane esinemi- Mulkide Selts oli valinud vihma-, lume- ja jäävihmasegase ilma oma peakoosoleku ja seltskondliku koosviibimise päevaks. See polnud muidugi nende süü. Kui kuupäev määrati seltsi „üldpäevaks", nagu seda ametlikult nimetati, ei osanud keegi ettenäha märtsikuu ilriataa-di tujukust. Üllatavalt tuli aga Eesti Maja keskmine saal pühapäeval rahvast täis ja vajati isegi lisalaudu. Mulgid ja kutsutud külalised järgnesid oma juhtide kutsele. Üldpäev algas peakoosolekuga, mida juhatas seltsi esimees Johannes Vihma, "protokollis sekretär Elmar Silm. kassaaruande esitas Valdeko Ojasson. Kõik aruanded leiti korras olevat. Tegevus eelmisel aastal oli kulgenud Esto '84 tähe all, mille kulminatsioon seltsi osas oli maakondade päevast osavõtt Royal York'i hotellis, Järgmises aasta tegevuskavas sooviti jällegi kokku tulla omavaheliseks seltskondlikuks koosviibimiseks, Samuti lubati rohkearvuliselt osa võtta eelseisvast maakondade, killapeost 13. aprillil Eesti Majas. Valimiste juurde, asudes sooviti - üksmeelselt endist juhatust ja revisjonikomisjoni tagasi. Kõik senised liikmed nõustusid kandideerima. N i i va-litigi seltsi järgmise aasta juhtkonda järgmised innukad mulgid: esimees — Johannes Vihma, juhatuse liikmed; Valdeko Ojasson, Elmar Silm, Jaan Vares, V i l l i Mandra, Elmar Ta-ni. Helju Salumets, Ellen Irs, Hilda Truupere, Leida Randlepp. Revisjonikomisjoni valiti: Tõnis Laar, Paul Juttus,, Jüri Ramjalg. Esimees Johannes Vihma konstateeris, et peakoosolek oli võtnud aega 20 minutit. Mulinee suurepärane eeskuju teistele organisatsioonidele. Järgnes seltskondlik osa. Siin.olid kaasaaitajaiks ka mõningad teiste maaakondade inimesed. Maakondlik liikumine on teatavasti,,internatsionaalne", kus sõber aitab sõpra. Selle tunnistajaks on meil Torontos edukalt tegutsev maakondlik esinduskogu — kõikide maakondade liit, Erna Libe ja Olev Härm laulsid Elmar Tani akordioni saatel kodukoht! meenutavaid viise. Kalle Viires luges humoreski, mille pealkiri ..Tõestisündinudlood", V i l l i Mandra jutustas mõningaid igapäevaseid mälestusi kodumaakonnast ja Augus! Tuvikese külapillimehed Elmar Tani. Enn Merivee ja Joss ise musitseerisid lõbusaid lugusid kuulamiseks ja isegi väikeseks jalakeerutamiseks. Mulkide üldpäevai viibis ka Viljandi maavanem Mihkel Hansen abikaasaga, kes teadaolevalt on ainuke paguluses viibiv Eesti vabariigiaeg-ne maavanem. Koosviibimise lõpuosas näidati valguspilte möödunud suvel toimunud Esto '84 pidustusist ja selle raa-niies peetud maakondade päevast. Ekraanile manati eriti rahvuslike tikanditega kaunsitatud rõivaste moe-näitus, kus nii mõnigi tundis iseennast või omasõpra kõndimas mööda kitsast purret Royal York'i hotelli suures peosaalis. Maakonna daamid olid katnud kohvilaua rikkalike suupistetega, kus veedeti juteldes aega, kuni luli paratamatult asuda koduteele läbi varakevadise -külma vihma, Toetusrahasid EESTI SAATKONNAHOONE KORRASTAMISEKS LONDONIS võtab vastu Toronto Eesti Ühispank, 958 Broadview Ave. Arve #7908-0. iii. i i ne", „üleootuste meelde jääv" ja Kalev-Estienne võimlejate seenior-grupp esinemas Floridas. „elegaritne ja meeldiv" oli järjekind- andsid suurepärase panuse esinda-lalt kuulda. Paljud publiku hulgast des Kanadat Epcot Centeris - Amee-tulid esinemistele mitu korda. 22 tüd- rika ühes tuntumas ja kaunimas kul-rukut, kelledest mõned vaheldusid, tuurikeskuses. Eesti v{ tihti, et pi ku. Sooi veelgi põl hata lapij nõidu-šai ma säladi kui tulevil Nüüdoil las, Fort esile kerki John Mall mõttel arg; her] nimetl nud omal maailma gu teadut] dab. . Matsi nas hästi t hes aväldl leid ja on se suure Heaven (Maasikat] seostus). Kuna fia põhinj me muistj artikleis o| lemapane parafraaa eesti keeli neile, kesi linnakultil Kuid kl juba mool enne selg lõike OskI jõust": Soomel vaatlema lema, nil ja milailm (või ütlek on kobaml leitud omi lahendusi vaid mõttel PÕHJAl Kõik kii endis peic informati(| neetiline informütsi kosmil si põrkavad nnikübbmi telligentsi] ouHikordaj vette ja kust looni neist, nii id ja seedival Kuna pij ga tugev, asetseb oji 60 põhja! asub Forti Soome ja pool Uuril selles vöö] soomcugi aanlasle jil hulgas kõij ehk rahval milise üll ühenduss(| MUST \i Põhilist ,, musta' hariliku v| vad. Nei( veel mitn mis muuti tud teooriij ja seletata kõikehaarf tunnetaniil ehk kosnj loomadeslj ne ja vasli] ne hauat( suurte ktu| ESIMENl Hauataj esimese \\\ „aatompoj kellega nej talle minf päässe saq Nobeli aul . Matson ti raaliprõgr] versaalsp deli, mille Mä Aut San( Hiiu pius
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 4, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-04-04 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850404 |
Description
Title | 1985-04-04-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | nMeie El 4 „Meie Elu" nr. 14 (1831) 1985 ort amboreeüksus treeningus Noored „kokad" jagavad toitu eSmetajatele Esto „BrumclilI". Vasakult — Rein Tammisto, Aino Lokk, Elmar Maripuu. Foto —0. Haamer Korraldajad taevad veel kokkuvõtet esimese Esto „Brunchi" tulemustest, mille menu oli üllatav. Ettenähtud 350 pääset olid müüdud juba nädala keskel ja järjekord ootamas tagasitoodavaid. Keskpäevale nihutatud hommikueine, mil-leks eeskuju andsid lätlased oma kultuurimajas, oli huvitekitavaks uudiseks, mis tõi kokku neidki, keda muidu harva l ä h a meie üritus-kas see\„brunch" saab muutuda iga-pühapäevakš nagu Läti Kultuurikeskuses, oleneb jätkumisest pärast uudsuse kadumist. Märgiti, et tõenäolikult aitaks populaarsuse hoidmiseks kaasa hindade kärpimine eriti jookide osas, mis ainult „tulu-öhtul" võisid olla õigustatud. Aga veelgi enam üllatasid noored korraldajad, neid oli poolsada. Toidu serveerijad Elmar Maripuu teatri näitlejad, koogijagäjad. baarimehed, ettekandjad ja köögiabilised aktiivsemad tegelased noorte-, gaidide- . skautide hulgast, Metsaülikooli ringkonnast ja teisi, kes innukalt aitasid kaasi. Peäperenaiseks oli Eesti Maja kohvikupidaja p i u Henley. Taustamuusika eest hoolitses Allan Liik. Pakuti nii külm*a kui sooja toitu ja baar oli avatud. Nagu Eesti Maja abiesimees Alfred Sepa ütles ,,Meie Elule", tuleb taoline jDÜhapäevane eine tõenäolikult kordamisele sügisel ja võib-olla ka veel hiljem. Puhastulu läheb Eesti Maja heaks, kusjuures saal ja toidu-nõudp kasutamine o\\> korraldajatele tasuta. Einetajad jäid üldiselt rahule.;kuid Esto ,,Brunchi" korraldajad olid: peakorraldajad: Rita V i i v i P i i l , Ingrid Poom, Linda Saaliste, Tiina Tammis-to. Perenaine: Tiiu Henley. Abilised: Koidula Aedna, Priit Aruvald, Krista^ Evert^Mark Evert, Kristi Hess', Ülo Isberg, Jaak Järve, Lembit Jõgi, Mark Kass, L i l l y Kastelic, AnnerLiis Keel-mann, Väino Keelmann, Arno Kiilaspea, Ava Kiilaspea, Pia Kiilaspea, Heli Kivilaht, Piret Komi, Elle Koor, Tiit Koplimägi, Linda Kukk, Anne Kungla, Helge,Kurm, Lea Kõiv, Pille Leitham, Alan Liik, Linda L i i k , Maret Liik.fMaie Liiv-Polli, AirioLokk, Asta Lokk, Käbi Lokk, Alvine Luukas, Kaarin Maimets, Elmar Maripuu, Toomas Merilo, Heily Niidas, Mark Olo, Asta P i i l , Ingrid P i i l , Osvald Piil, Rein Polli, Lydia Poom, Monica Pääbo, Toomas Põldre, Jüri Ruus, Laine Saaliste, Ilmar Soom, Urmas Sui, Pearu Tamm, Eugenia. Tamm, Rein, Tammisto, Toomas Trautvag. > 9 ,Teie sihid on õiged. o o ' / ,,Teie' sihid pn õiged . . n e n d e sõnadega tervitas kindral-majorB.J. Legge "Balti Vetleranide Liidu konverentsist osa võ|jaid. Konverents peeti 9. märtsil Torontos läti sõjaveteranide Daugavas Vanagi" majas. Üritusest võtsid osa 12 üksust oma esindajat eg a . Koha 1 oiid veteranid Mont-realist, Delhist, St. Catharine'ist, Ha-miltonist ja Torontost. Koosolekut juhatas liidu president St. Jokubaitisj ja protokollisid 0. Beztiss jä E.Lindaja. Oma palvuses õp. U. Petersoo mainis, et praegu räägitakse igal pool rahust, aga nii kaua kui maailmas valitseb kurjus, kommunismi näol, ei saa olla tõelist rahu. Peokõnelejaks ,oli Ontario parlamendi liige T.Ruprecht. Ta ütles, et Jaltas tehtud ülekohut jda-Euroopa rahvaste suhtes ei või me unustada. Kanada valiidsuse organid, alates keskvalitsusega, peavad igal sammul nende rahvaste vabaduse eest välja astuma ja nenoe õigusi rahvusvahelisel foorumil kaitsma, eriti Ü R O koos-plekutel. Sama kohustus ön ka igal üksikul isikuil, 1 eriti teil, veteranid, lisas kõnelejal Ärge kartke neid süüdistusi, mis aegajalt teie vastu teatud gruppide poolt üles tõstetakse. Need katsed' on kontrollitud väljaspoolt Kanadat ja uhtuvad tavaliselt raudeesriide taguste maades olevate va-baduspüüetega. Selle sihiks on mõjutada siinse rahva avalikku arvamist. Ontario.valitsuse esindajaksoli A l . Kolyn,parlamendiliige. Ta soovitas baltlastel jätkata võitlust oma oku-. peeritud rahyast eest ja luges ette Ontario poam nistri F. Miller'i isikliku tervituse. Teisteks tervitajateks olid E, V. aupeakonsui I. Heinsoo, brigaderkindral ja Canadian Insti-tute of Strategic Studies president G.G. Bell, I.,Breithaupl ja kol.ltn. M.A.^ SteVenson. Viimased saatsid oma tervitused kirjalikult. Pärast lõunavaheaega president St. Jokubaitiš esitas tegevusearuan-de, laekur A. Tooming kassaaruan- - de. Juhatusse valiti St. Jokubaitiš, A. Jurs, 0. Berztiss. E. Lindaja, A. Tooming, A. Himma, U. Tamre, P. Ka-nopa, V. Kalnins, E, Ozols ja veel 2 , leedu esindajat, Koosolek kinnitas ühel häälel juhatuse poolt valmistatud resolutsioonid, mis otsustatisaata tähtsamatele valitsusli'ikmetele.E. Lindaja tegi et-tepanbku kõigil esindajatel anda üle koopia resolutsioonidest oma piirkonna parlamendiliikmetelejühtlasi Skautlike noorte 0 • •• pripaeva paraa toimub pühapäeval, 28. aprillil kell 1.30 p.l. Eesti Majas. Kogunemine gaidid^el ja skautidel kell 1.00 p.l. Kõik on kutsutud pealtvaatajatena. Kohe pärast paraadi on noorte-iruumis gaiderite ja skautmastrite ühine erakorraline üldkoosolek nooruse fondi asjus, millele järgneb gaiderkogu 30-da jaskaütmast-rite kogu 35-da aastapäeva tähistamise koosviibimine. EESTI GAIDIDE ja SKAUTIDE MALEVAD KANADAS TÄNUAVALDUS : Toronto Eesti Segakoor avaldab siirast tänu järgnevatele üksikisiku-' tele ja ettevõtetele, kellede poolt annetatud väärtuslikud esemed aitasid nii tõhusalt kaasa koori 16. märtsil toimunud Lõbusa Laupäevaõhtu loterii leaks kordaminekuks: Aardvark Flowers. Broadview De-licatessen. Gardenia Flowers & Gifts. H. Later & Co Ltd. Kellasepaäri R. Pilvel, Rattas Optical & Jewellers, Rooneems Bakery Ltd. Sam The Record Man [Mrs. Eve Vammus-Jo-nes), Pr. Eleonore Sepp, The Scandi-navian Shoppe. Kanada @§imestel noorte sisehalli tennise meistrivõistlustel i4-a. vanusegrupis, mis toimusid 21- 24. märtsil Mayfair West Rocquet Club'i sisehallides võitis Laure Kandmaa kaks Kanada meistritiitlit, tulles võitjaks nii üksik- kui ka paarismängus. Eelmistel aastatel, tavaliselt augusti lõpul, peeti neid võistlusi ainult välisväljakutel. Laura Randmaa pn nende kahe võiduga saavutanud omapärase rekordi. Ta on tulnud aasta ja 7-me kuu väjtel kuus korda Kanada meistriks. Esimesed kaks meistritiitlit saavutas 11-aastasena augusti lõpul 1983. 1,984.a. vahel 12-aastasena võitis 2 ja nüüd 13-aastasena jälle 2. Võistlustest võttis osa 16 tütarlast ja 8 poissi. ÜKSIKMÄI]GUD Laura esimeseks vastaseks oji Candice Alderson, B.C., keda ta võitis kergelt 6:0, 6:0. Teiseks - Nata-lie Forest, Que., keda võitis .6:0,6:1.. Kolmandaks — Quebeci parim mängija Isabel Lager, suutis talle, juba vähe rohkem vastu panna, kuid siiski kaotas Laurale 6:2,6:2. Selle yõiduga Laura jõudis finaali. Finaalis esikoha pärast tuli tal mängida oma treeningukaaslase Maureen Drakega Torontost, kes on temast aasta vanem, sest Laura sai alles hiK juti 13-äastasekSv Nendevaheline võistlus, mis toimus pühapäeval ja kestis ligi kaks tundi, oli üks põneve-maid võistlustel. Esimeses setis Laura asus kohe juhtima ja hoidis oma edu kogu aeg, lõpetades seti võiduga 6:2.Kuid teises setis Maureen Drake mängis paremini, kuid ei suutnud siiski juhtimisele pääseda ja ka see sett lõppes Laura võiduga 6:4. Selle võiduga Laura Randmaa saavüias 1985. a. sisehalli meistritiitli, N^^ites ühtlasi ka suure karika.' - Võistlused paarismängus algasid kohe pärast üksikvõistluste võitjatele auhindade kätteandmist, rais vaevalt kestsid 15 minutit. PAARISMANGUD • Nendel võistlustel Laura kaaslaseks oli tema viimane vastane üksikmängus Maureen Drake. Esimesteks vastasteks olid neil Gandice Alderson ja Robin MolsynBritish Colum-bia'st, keda nad võitsid kergelt 6:2.6:0. Teine mäng toimus teise Ontario naiskonna vastu, kus mängijateks olid Monique Adamczak ja Su-san Cullik. Ka see lõppes Laura.ja tema kaaslase võiduga 6:2,6:1. Selle võiduga jõudsid finaali, kus neil tuli mängida sega-naiskonna vastu, koosseisuga Lisa Park Ontariost-ja Jennifer Bishop Newfouiidlandist. Selles mängus esmakordselt Laura ja tema kaaslane sattusid raskustesse, sest nad olid sel päeval palju rohkem võistelnud kui nende vastased. Errli „MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond ja seisab eesti ühiskonna teenistuses. • Skautide maleva jambõreeük-sus, mis koosneb poistest kahest suurest Toronto lipkonnast — Lembitu ja Kalev — on praegu treeningus oma regulaarüksuste koosseisus. Enne kanada skautide suurlaagrisse sõitu toimub aga ühine nädalalõpu laager, mille esialgne aeg on määratud 25. ja maile. Kuna esindusüksuses on poisse mitmetest Toronto keskoolidest, koolide eksamite ajad on aga erinevad, siis püütakse eellaagri aega valida nii, et see ei takistaks poistele eksamite ettevalmistamist. Sellest on tingitud praegune esialgne ajavalik maikuu viimane nädalalõpu peale. Juhtkond on tegelenud laagrika-vade arutamise kõrval ka esindusük-suse. välimuse kujundamisega. Laagrites on alati vajadus ametliku skau-divormi kõrval mugavaks igapäevaseks riietuseks, mis tavaliselt ühtlustatakse. Nii ka seekord" otsustati poiste riietuseks valida sinine T-särk ja tumesinine kapuutsiga higisärk. Mõlemale trükitakse kolmes värvis eesti esindusüksuse jamboreemärk, mille teatavasti joonistas kunstnik Jüri Punno. Riietuse juurde kuulub veel sinine valge ristiga murumüts. Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi juhatus otsustas toetada esindusüksuse saatmist kanada skautide kuuendale jamboreele tuhande dollariga. Kuna suurlaager toimub niiöelda Toronto ukse all rahvarohkes Lõuna-Öntarios, kus elab ka suurem osa Kanada eestlasi, siis on võimalik meie rahvuslikku skautlust ja eestlust tutvustada nii oma kui kanada publikule. Kanada jamboree juhtkond ootab laagrisse tuhandeid küla- Hsi. \ ' • Vaatamata asupaigalähedusele on esindusüksuse kulud suured mitmesuguste Eestit tutvustavate projektide läbiviimisel, nagu lõkkeettekan-ded, kavatsetav telksaun laagris, laagrivärav, vahetusmärgid teiste skautidega ja muud, rääkimata muidugi ühtlasest riietusest, millest oli juttu eelpool. Kui kaaseestlased soovivad skautide Eesti esindamise projekti toetada, siis on see suurima tänuga vastuvõetav. Eesti Sihtkapitali Kanadas nimele kirjutatud tshekk läheb skautide jamboreefondi ja on samaaegselt tulumaksust maha arvestatav. Toetused palutakse saata jamboree Eesti esindusüksuse juhile: skm. Harold Kivi, 135 Northwood , Drive, Willowdale, Ontario, M2M 2K2. Telefon; 221-9735. Mulkide „äldpäev" / i h * . €•1 U ' ' LAURA RANDMAA oli neid väsitanud nende omavaheline võistlus üksikmängude finaalis. Nad kaotasid esimese seti 3:6, kuid suutsid siiski võita teise seti 7:6 ja ka kolmanda 6:4, kuid väga tasavagiste mängudega. Selle võiduga, Laura Randmaa ja tema kaaslane Maureen Drake saavutasid 1985. a. sisehalli meistritiitli ja võitsid mõlemad suured karikad. Roistegrupis eestlasi ei võistelnud. ,,Toronto Sun" avaldas, koos Laura suure pildiga, pikema kirjelduse võistlustest pealkirja all — ,,Laüra las it her way". Ka kohalikus lehes ,,Markham Economist and Sun'is" kirjeldati võistlust üksikasjalikult. Kui Laura,.kes õpib Unionville'i algkoolis, esmaspäeva hommikul kooli läks, siis teatati seal juba esimese õppetunni algusel valjuhhääldaja kaudu kõikidele klassidele tema kahekordse meistritiitli saavutamisest, mis õpilaste poolt võeti vastu suurte juubeldustega. HARALD RAIGNA ..MEIEELU'^ A lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast „MEIE ELU" „MEIE ELU' ESISyDAJA MONTREALIS iCARL UTSAL ^875 Cavendish Blvd. Apt. Montreal, P.Q. H4W 2X9 Tel. (514) 488-6228 selgitada Balti riikides valitsevate inimõiguste rikkumisi. Konverents lõpetati Baiti riikide hümnide laulmisega, • • ' E.I.: • Lohse, Litzmann ja Mäe Neljapäeval 18. aprillil keü 17.30. esineb Tartu Instituudi ettekannete sarjas loenguga Eesti Arhiivi Ühendriikides juhatuseesimees Heino Ta-remäe. Tema loengu teemaks^ on ,.Lohse, Litzmann ja Mäe — mõnda Saksayokupatsioonisf. Eestis 1941- 1944." • • Saksa okupatsioon Eestis' on aeni-ajani leidnud suhteliselt vähe käsitlust meie ajaloouurimuses, mis.on olnud põhjuseks miks H.Taremäe on selle perioodi .võtnud vaatluse alla. See ettekanne ei vaatle Saksa oku-. patsiooni üldiselt, vaid peamiselt suhteid riigikomissarLohse, kindralkomissar Litzmanni ja Eesti Omavalitsuse, juhi dr. Hjalmar Mäe vahel. H. Taremäe ettekanne põhjeneb Saksa dokumentatsioonil ja sisaldab valdavas enamuses meie avalikkusele senitundmata informatsiooni. Ettekandes leiavad käsitlemist Lohse ja Litznfianni vahelised tülid, Lohse püüe Litzmanni kõrvaldamiseks kindralkomissari kohalt, teine .,Lan-deswehri sõda" kui ka dr. H".' Mäe ultimaatum 'sakslastele novembris 1943. Nagu tavaliselt, loengule järgneb läbirääkimine ja kohvi omavahelise iutlemisega. Sissepääs on vabatahtliku annetusega; mis katab ka kohvi-kulud. Kalev-Estienne esines Floridas üks imponeerivamatest tulevikumaailma . meelelahutuskohtadest Floridas on Epcot Center Orlandos, mille kavandi koostas Walt Disney enne oma surma 1966.aastal. (Epcot tähendab: Environmental Prototype Community of Tomorrov»/). Pärast tema surma aga siiski ehitati Walt Disney unistus fantastiliseks meelelahutuspaigaks, mis avati 1. oktoobril 1982. Epcot koosneb kahest osast, „Tuleviku maailm" ja „Maailmanäi-tus", kus tuuakse esile 10-ne maa erikultuurhja tähelpanuväärsusi. Kanada põhimotiiviks on seal Chateau Laurier Ottawast. Maade paviljonid on koondatud kunstilise sisejärve ümber, mille keskpunktiks on ameerika Georgia stiili ehitis ülimoodsa tehnikaga varustatud hiigellavaga. Sellel Taval esinesid Evelyn Koop'i esinemi.srühmad käesoleva aasta veebruarikuu vältel neli korda päe-vas, viis päeva nädalas. Sellele lisandusid veel televisioonisaated nende esinemisest kahel korral. Evelyn Koop'i esinemisrühmad olid kutsutud sinna koos paari teise kanada laulu- ja tantsurühmadega Ot-tav\/ ast ja Quebecist. Programmi koostajad Disneyländist andsidmeie tüdrukutele tsentraalse osa esinemis-tek Evelyn Koop'i rühmade esinemine sai hea vastuvõtu osaliseks, kus väl-nagu „suurepärane esinemi- Mulkide Selts oli valinud vihma-, lume- ja jäävihmasegase ilma oma peakoosoleku ja seltskondliku koosviibimise päevaks. See polnud muidugi nende süü. Kui kuupäev määrati seltsi „üldpäevaks", nagu seda ametlikult nimetati, ei osanud keegi ettenäha märtsikuu ilriataa-di tujukust. Üllatavalt tuli aga Eesti Maja keskmine saal pühapäeval rahvast täis ja vajati isegi lisalaudu. Mulgid ja kutsutud külalised järgnesid oma juhtide kutsele. Üldpäev algas peakoosolekuga, mida juhatas seltsi esimees Johannes Vihma, "protokollis sekretär Elmar Silm. kassaaruande esitas Valdeko Ojasson. Kõik aruanded leiti korras olevat. Tegevus eelmisel aastal oli kulgenud Esto '84 tähe all, mille kulminatsioon seltsi osas oli maakondade päevast osavõtt Royal York'i hotellis, Järgmises aasta tegevuskavas sooviti jällegi kokku tulla omavaheliseks seltskondlikuks koosviibimiseks, Samuti lubati rohkearvuliselt osa võtta eelseisvast maakondade, killapeost 13. aprillil Eesti Majas. Valimiste juurde, asudes sooviti - üksmeelselt endist juhatust ja revisjonikomisjoni tagasi. Kõik senised liikmed nõustusid kandideerima. N i i va-litigi seltsi järgmise aasta juhtkonda järgmised innukad mulgid: esimees — Johannes Vihma, juhatuse liikmed; Valdeko Ojasson, Elmar Silm, Jaan Vares, V i l l i Mandra, Elmar Ta-ni. Helju Salumets, Ellen Irs, Hilda Truupere, Leida Randlepp. Revisjonikomisjoni valiti: Tõnis Laar, Paul Juttus,, Jüri Ramjalg. Esimees Johannes Vihma konstateeris, et peakoosolek oli võtnud aega 20 minutit. Mulinee suurepärane eeskuju teistele organisatsioonidele. Järgnes seltskondlik osa. Siin.olid kaasaaitajaiks ka mõningad teiste maaakondade inimesed. Maakondlik liikumine on teatavasti,,internatsionaalne", kus sõber aitab sõpra. Selle tunnistajaks on meil Torontos edukalt tegutsev maakondlik esinduskogu — kõikide maakondade liit, Erna Libe ja Olev Härm laulsid Elmar Tani akordioni saatel kodukoht! meenutavaid viise. Kalle Viires luges humoreski, mille pealkiri ..Tõestisündinudlood", V i l l i Mandra jutustas mõningaid igapäevaseid mälestusi kodumaakonnast ja Augus! Tuvikese külapillimehed Elmar Tani. Enn Merivee ja Joss ise musitseerisid lõbusaid lugusid kuulamiseks ja isegi väikeseks jalakeerutamiseks. Mulkide üldpäevai viibis ka Viljandi maavanem Mihkel Hansen abikaasaga, kes teadaolevalt on ainuke paguluses viibiv Eesti vabariigiaeg-ne maavanem. Koosviibimise lõpuosas näidati valguspilte möödunud suvel toimunud Esto '84 pidustusist ja selle raa-niies peetud maakondade päevast. Ekraanile manati eriti rahvuslike tikanditega kaunsitatud rõivaste moe-näitus, kus nii mõnigi tundis iseennast või omasõpra kõndimas mööda kitsast purret Royal York'i hotelli suures peosaalis. Maakonna daamid olid katnud kohvilaua rikkalike suupistetega, kus veedeti juteldes aega, kuni luli paratamatult asuda koduteele läbi varakevadise -külma vihma, Toetusrahasid EESTI SAATKONNAHOONE KORRASTAMISEKS LONDONIS võtab vastu Toronto Eesti Ühispank, 958 Broadview Ave. Arve #7908-0. iii. i i ne", „üleootuste meelde jääv" ja Kalev-Estienne võimlejate seenior-grupp esinemas Floridas. „elegaritne ja meeldiv" oli järjekind- andsid suurepärase panuse esinda-lalt kuulda. Paljud publiku hulgast des Kanadat Epcot Centeris - Amee-tulid esinemistele mitu korda. 22 tüd- rika ühes tuntumas ja kaunimas kul-rukut, kelledest mõned vaheldusid, tuurikeskuses. Eesti v{ tihti, et pi ku. Sooi veelgi põl hata lapij nõidu-šai ma säladi kui tulevil Nüüdoil las, Fort esile kerki John Mall mõttel arg; her] nimetl nud omal maailma gu teadut] dab. . Matsi nas hästi t hes aväldl leid ja on se suure Heaven (Maasikat] seostus). Kuna fia põhinj me muistj artikleis o| lemapane parafraaa eesti keeli neile, kesi linnakultil Kuid kl juba mool enne selg lõike OskI jõust": Soomel vaatlema lema, nil ja milailm (või ütlek on kobaml leitud omi lahendusi vaid mõttel PÕHJAl Kõik kii endis peic informati(| neetiline informütsi kosmil si põrkavad nnikübbmi telligentsi] ouHikordaj vette ja kust looni neist, nii id ja seedival Kuna pij ga tugev, asetseb oji 60 põhja! asub Forti Soome ja pool Uuril selles vöö] soomcugi aanlasle jil hulgas kõij ehk rahval milise üll ühenduss(| MUST \i Põhilist ,, musta' hariliku v| vad. Nei( veel mitn mis muuti tud teooriij ja seletata kõikehaarf tunnetaniil ehk kosnj loomadeslj ne ja vasli] ne hauat( suurte ktu| ESIMENl Hauataj esimese \\\ „aatompoj kellega nej talle minf päässe saq Nobeli aul . Matson ti raaliprõgr] versaalsp deli, mille Mä Aut San( Hiiu pius |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-04-04