Meie Elu = Our life, April 4, 1985

              N a d ütlesid üksteisele: , , E k s
meie süd^ põlenud meie sees,
k u i ta leel meiega rääkis ja
meile k i r j u seletas?M N a d tõu­s
i d samal t u n n i l ja läksid ta­gasi
Jeruusalemma ja l e i d s id
koos olevat need üksteist ja
kaaslased, kes ü t l e s i d : , . I s s a nd
on tõesti üles tõusriüd ja S i i -
monale i l m u n u d ! " L k . 24:32-
'34.
• , , K n s t u s i o n tõesti.. üles
tõusnud" sai algkriitlaste ter­vituseks^
Ülestõusmine sur­nuist
oli hämmastav tõsiasi
jüngritele, kes mõistsid, et
surm on inimliku arusaamise
viimane tegelikkus. Nad olid
kaasa elanud Pühalinna suur»
sündmused. Kristuse tulek le-rüusalemma
oli pannud liiku­ma
rahva hulgad juubeldtise
saatel. Rahvas oli teele puista­nud
palmioksi ja laotanud omi
rõivi, et avaldbda austust Jee­susele,
kui saabuva Messiale.
Kõik ootasid. Ootasid rahvus­likku
juhti— Päästjat, kes lahen­daks
iiende ühiskondlikud
pröhleemid. Kuid Jumala mõt­ted
on kõrgemad kui inimese;
nii oli Kristus tõotatud vaimu-liku
vabaduse toojana.
Hoosianna hüüete Isaatel al­gas
Kristuselekannatus-nädal.
Nädala suur-s.iipdmiu.s^^^^
titati Pühalinna müi^ri taha
Kolgata künkale kblm risti.
Sooviti rahvuslikku ^juhtija põ­lati
Kristust, kui Jumala Poega.
Temale hüüti hüüd juub|elduse
asemer„Poo risti, poo risti!".
Isegi kolme-kordse tsiviilkohtu
siiütuks mõistmine ei suutnud
vaigistada märatsevat rahva­massi
ja Kristuse kannatus nä­dal
lõpper Kolgatal rislisur-mas.
Jeesus oli korduvalt kõnele­nud
Jumala armastusest huk­kuva
inimkonna vaslliji, öeldes:
„Sest nõnda on Jumal maailma
armastanud, et ta oma ainu­sündinud
Poja on annud, et
ükski, kes temasse usub ei
saaks hukka, vaid temal oleks
igavene elu." Kristuse, vastu
rääkimatu, õigeks mõistetu,
kuid siiski surma minek Kolga­ta
ristile oli Jumala ainuke
pääste-plaan hukkuvale inim­konnale.
Jeesus suri meie eest,
ohverdades oma elu meie üler
astumistejapätu pärast. Jumalik
loomingu seadus on antud:
„Inimesele on seatud ükskord
surraja pärast seda on kohus."
Ka Kristus, sündides inimeseks
maapääle,allutas end Jumala
loodusseadusele — surmale.
Materiaalsele^ inimesele näib
see olevat inimese eksistentsi
lõpp. Tõelikult surm pole ole­masolu
lõpp, vaid ülemineku
periood. Füüsika aksioom on:
„Midagi ei hävi". Ka mitte ini­mene
surmas ei hävi.
Kristus on seega ainuke la­hendus
tervele inimkonnale.
Kristus kõneles Oma maisel
eluajal rohkep oma ülesse
tõusmisest kui' oma 'surmast.
Kristuse iseloomustav väljen­dus
oma elu eesmärgist on:
„Mina olen ülestõusmine ja
elu". Seega surm on ainult loo­giline
eelkäija ülestõusi|iisele
ja sellele järgnevale elu olma-le.
Kristliku usundi ainulaadne
alustala on ülestõusmine tõde.
Kristuse elu, surm ja ülestõus­mine
pole üksinda meile ees­kuju,
vaid elujõud, mis andes­tab,
päästab, vabastab, annab
uuesti elu ja selles võime elada
Jumala tahtel. 1
Jeesuse Kolgata ristisurm
meie iga üksikueest oli, on ja
jääb Pühakirja alusel ainuke­seks
päästmise võimaluseks,
kuna seal ohverdas Jeesus ene­se
meie eest. Veel enam on Jee­suse
ülestõusmine surnuist,
mida tõendab meile Pühakiri ja
suur hulk esimesi
murdnud surma võimuse ini­mese
üle. Seni allus inimkond
täielikult loodusseaduse kõige
rangemale karistus^ostusele —
surmale, kuna kanname enda­ga
ülekohut kaasas kas mõttes,
sõnas või teos, Jeesuse üles­tõusmine
oli tegelik võit surma
üle, võim ja jõud elamiseks ja
omada elu, mis kunagi ei sure
— igavest elu. Sõna ütleb, et
Jumal oma igaveses olemises
pole surnutele Jumalaks, „vaid
on elavate Jumal".
Meeleldi tahame küsida,
miljal siis algab meie igavene
elukehastus, mis ei allu nähta­vale
kosmos seadustele. Vastu­se
neile küsimustele annab
Jeesuse ülestõusmise elamus
jä isiksus. Surmavaid, midalni-mesed
arvasid olevat igavese,
ei suutnud kinni pidada Elu
Kuningat Kristust. Pühakirja
alusel tõi Jeesus sinna oma
ülestõusmise väega täieliku
muudatuse. cTema oli Jumalik
elu surnute riigis. See oli ainu­laadne
sündmus, kui Jeesus —
Elu Ise väljus surnute riigist.
Surmal pole anda viimasisõna,
vaid lõpplahenduse annab Elu,
kes meile ilmus ülestõus­mise
hommikul. Pühakiri kõ­neleb
meile selget keelt, et
meie tõeline igavene Jsiksus-kehastus
ei alga meie surmas,
vaid ülestõusmises. Meie usu­tunnistus
ülestõusmisest tule­tab
meile alaliselt meelde, et
säält meie algame oma igavest
surematut elu.
Ule kõige kõneleb ülestõus­mise
tõde Jumala täiuslikku
õiglusest. Jeesus juba oma va­rasel
tegevus-ajal mõistis ini­mesi,
kes leidsid võimaluse
elada ükskõik kuidas, vastutus­tundetult
kõik oma eluaja. Eda­si
nad lootsid, et kui kustub
nende eluküünal,on ka nende
elutöö tule;mused muutunud
tähtsusetuks. Säärase ideoloo­gia
vastu astus Jeesus rangelt
välja, kuna säärasel juhul
oleks jumal ebaõiglane. Jeesus
paigutas Jumaliku majapida­mise
kokkuvõtmise igavesse
aega, sest siis ei esine enam
muuteid. Ta ütles: „Ärge pange
imeks; sest tuleb tund, mil
kõik, kes on haudades, kuule­vad
tema häält, ning tulevad
välja need, kes on teinud headj
elu ülestõusmiseks, aga kes on
teinud halba, hukkamõistmise
ülestõusmiseks." Seega Juma­la
õiglane majapidamine saab
ilmsiks igaviku ülestõusmi­seks.".
Seega Jumala õiglane
majaipidamine saab ilmsiks
igaviku ülestõusmises. Jumal
tasub iga üksikule tema tegude
järele^ Suurel ülestõusmisel
meie Õigeisa avab oma täiusli­ku
arvepidamise, kus väiksem­gi
tegu, mõte ja soov on testi­tud
jumalikus valguses ja seega
kuulub tasustamisele.
Lõpuks motiive, miks Kristu­se
ülestõusminiB sai võrratu
kalliks esimeste kristlastele,
nii et nad hakkasid tervitama
sõnaga: „Kristus on tõesti üles
tõusnud". Esmalt see oli neile
üllatav uus kogemus, et Jeesus
võis neid kohata oma ülestõus­mise
ihus kõikjal, olgu see teel
Emmausse või hoolega lukus­tatud
toas: Damaskuse teel või
järve kaldal. See uus kogemus
avas nend« arusaamise, et
Kristuse oma ülestõusmise ke­has
polnud olenev kaugustest,
ajast Ja maistest tõketest. Teine
uhi-uus kogemus ülestõusnud
Jeesusega oli, et ta tuli just
õigel jüngrite vajaduse silma­pilgul,
Päälegi Ta oli täiuslikult
olukordadest teadlik ja arusaa­ja.
Sääl kus häda suurim, ahas­tus
raskeim, tuli Jeesus lohutuse-
(Järg lhk."2]
A J A L E H T P A G U L U S ES
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 14 (1831) 1985 NELJAPÄEVAL, 4. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 4 XXXVI aastakäik
- Pmntsusmaal
aveidati salajane
Ajaleht „Le Monde" avaldas Pa­riisis
salajase vene dokumendi,
mis andis Prantsusmaa presidendi­le
Francois Mitterrandile põhjuse
välja saata Prantsusmaalt 47 vene­last
1983.a. See oli 6-leheküljelrne
kokkuvõte ühest 195-leheküljeli-sest
rapordist, fotografeeritud
Moskvas vene agentide poolt.
Selle rapordi kohaselt venelaste­le
oli hea ülevaade uutest USA
lennukitest, mis olid valmistamisel
Hughes lennukitööstuses, i uidas
Nõukogude ametnikud olid Ljotud
selle informatsiooni saamisega
Ameerikast, seda ajaleht ei nendi.
Peaminister Miller
Ontario provintsi oppositsiooni-parteide
liidrid pettusid peaminis­ter
Frank Milleris, kui see otsustas
mitte võtta osa parteijuhtide oma­vahelisest
vaidlusest praeguses va­limiskampaanias.
Peaministri ar­vates
on tähtsam kohata tegelike
valijatega ja selgitada nendele oma
partei taotlusi otseselt aga mitte
teiste parteiliidrite vahelesegami-seL-::
• , ;•
Peaminister Miller seletas, et see
on tema isiklik otsus ja mitte partei
soovitus. Vaatamata sellele on
opositsiooniparteide juhid arva­misel,
et Miller kardab nendega
vaielda.
A/S Eesti Maja uus juhatus: Vasakult Anne-Liis Keelmann (Tüll), Osvald P i i l ( e s i
N i i t e n b e r g . Seisavad Jaak Roänd, Tõnu Toome, Alfred Sepa (abiesimees).
es), A i l i Silm, Vaige
. F o t o — S. P r e em
Toronto Eesti Maja aktsionäride peakoosolekul tõstatati põhikirja muutmise küsimus, et mittekasu-taotleva
heategeva organisatsiooni kaudu vältida linna kinnisvara makse. Koosolek andis juhatusele
Volituse olukorra põhjalikumaks uurimiseks.
T A n T II « N S T i t u UT:
I A K I U 310BLOORST.WEST"
I n 11 I V TORONTO,*te 1W4
Sissekäik: Madison Averiue •— Spadina jaam
LOENG
LOHSE.tlTZMANN Ja
MAE - mõnda Saksa
latsioonist Eestis
HEINO TAREMÄE, Eesti Arhiiv
USA-s juhatuse esimees
Neljapäeval, 18. aprillil kell 19.30
Lõpuks keskustelu ja kohv
Kõik on kutsutud
* * *
Eelteade: Luuletaja Alexis Rannit (t)
- professor Galina Krubergi loeng
1. mail kell 19.30
Eesti Maja peakoosolek toimus
pühapäeval, 31. märtsil 2117 hää­leõigusliku
esindaja osavõtul.
Koosoleku avas E M juhatuse esi­mees
Osvald P i i l teatades, et selle 34.
peakoosolekuga võime pühitseda
ka Eesti M a j a 25. aastapäeva, kuna
see endine k o o l i m a j a osteti 1. a p r i l l il
25 aastat tagasi. Sel p u h u l on kooso­lijaile
varutud prii k o h v ja k a k s suurt
sünnipäeva k r i n g l i t.
0. Piil teatas, et mööclunud aasta
jooksul on surma läbi. l a h k u n u d mit­med
E M aktsionärid, kelledest ta
eriti esile tõstis Joann S a a r n i i d u , kes
oli paljude aastate j o o k s u l E e s t i M a j a
kunstiliseks j u h i k s . Kõiki l a h k u n u id
. mälestati lühikese leinaseisakuga.
RAKENDAMINE,
Koosoleku rakendamisel esitas
Jaan Terts häältelugejate k a n d i d a a t i ­deks
pr. K i l u , pr. V a h t r a , hr. Vares,
hr. Liik, pr. K a j u , hr. K a j u ja ta ise.
B^AAKOSyDülCU ESINDUSKOGy
I
K o o s o l e k kinnitas esitatud kandi­daadid
käte tõstmise kaudu.
0 . P i i l tegi ettepaneku väljasaade­tud
päevakorras teha muudatus jär­jekorra
osas, viies põhikirja muutmi­se
Icüsimus (nr. 3) peale v a l i m i s i (nr.
5), kuna see p u n k t võib muutuda
aeganõudvaks. H r . B o c k f e l d t arvas,
et kuna kuulduste järgi põhikirja
muutmise küsimus on seotud E M
juurdehitusega. või ehitustegevuse­ga,
siis see ei kuuluks üldse,
hääletamisele ja selle arutamiseks
pole mõtet aega k u l u t a d a . H r . Rände
oma sõnavõtus väitis, et k u i juhatus
soovib muuta põhikirja, siis peab ta
v a r em teatama osanikele, milles see
uudatus seisneb. Praegusel peakoo­s
o l e k u l ei saa põhikirja mingil mää­ral
muuta,
0 . P i i l teatas, et juhatusel ei ole
kavas sellel k o o s o l e k u l põhikirjas
"midagi muuta, o n ainult soov teatud
muudatuste üle diskuteerida. K o o s o ­lek
kinnitas järjekorra muudatuse
päevakorras.
ARUANDED
Tegevus — ja majandusaruannete
osas mainis 0 . P i i l , et möödunud
aasta o l i E e s t i M a j a l e väga tegevus-
Baupäeval/13. apr. kell 5 p.l.
Eesti Maja saalides ja ruumides
, E E S K A V A 1 \ I 0 0 R T E L E J Ä VANADELE
EIWELAUD ® BAAR ® TÄI^TS ® LOTERÄB
Pääse $7.00, õpilased S5.O0 S^uhastulu Eesti IVäajal
iCALEVA KbiDpfVillNIUlVi KORTERIMAJA
1 Innismore Cr. (Victoria Pätii h Innsmore n
öpfew
Toronto
alarmiseisukorras
Armeenia terroristid Torontos
ähvardasid asetada pommid To­ronto
liiklussüsteemi, kui neid ar-meenlasi
ei vabastata vangistusest, R o ^ n d l l e k a mõnrkuld^^ või"'hõbe-kes
ründasid Türgi saatkonda Otta- ^..^^ annetada, k^una mingi selleko-rohke
ja pingerikas, mis o l i peami­selt
tingitud viimastest Ülemaailm­setest
Eesti Päevadest. E r i t i selgelt.
ilmnes E M r a h v u s l i k osatähtsus, k u i
vajalik eestluse keskus. Eesti M a ja
külastasid iga päev 1500 k u n i 2000
inimest. International C e n t r i s k o r r a l ­datud
rahvapeost võtsid osa umbes
6000 inimest ning k o r r a l d a t i k a tra­d
i t s i o o n i l i n e uue-aasta vastuvõtt.
V i i d i läbi u l a t u s l i k k e sise- ja välispa-randusi
ja vjärvimisi. U u r i t i võimalu­si
k i n n i s v a r a m a k s u vähendmiseks ja
mõeldavateks juurdeehitusteks, m i l ­le
üle kõneleb lähemalt arhitekt
G u i d o L a i k v e . Kõik see o n nõudnud
juhatuselt tagasihoidlikult arvesta­des
üle 1500 töötunni. E e s t i M a j a on
võimaldanud tegevust paljudele or^
ganisatsioonidele, kelledest võiks
esile tuua: eesti lasteaed, eesti täien­duskoolid^
gaidid ja s k a u d i d , rahva-tansijad
ja pensionärid, l a u l u k o o r i d,
võimlejad, laskeportlased, m a l e k l u -
bi, orkester ja teised. Samuti asuvad
Eesti Majas paljud ettevõtted. 0 . P i il
avaldas tänu kõikidele i s i k u t e l e ja or­ganisatsioonidele,
kes on suhtunud
sõbralikult Eesti M a j a s s e ja k a kõiki­dele
j u h a t u s l i i k m e t e l e ennastsalgava
koostöö eest..
^ Üksikute |abi ja kaa.stöö eest aval­das
esimees tänu E v i V a l g e ' l e ' ja
Jakob V a r e s ' e l e ning hr. P i n t s o n ' i l e .
Samuti nimetas ta tänuväärselt hr.
K u r v i t s a t ja hr. Naabrit.^Erilist tänu
avaldas 0 . P i i l j a a k R o a n d ' i l e , kes on
E M juhatuses tööga aidanud 25 aas­tat,
m i l l e tänutäheks juhatus annetas
aak R o a n d ' i l e sellekohase auaadres-si.
Keegi koosolijaist soovitas hr.
st
27, 1985/kellall kuni 5 p.\
vsa^amiseks - ostmiseks
B^õned väga head kondomiiniumid saadaval 0 AlnuU
20 korterit-privaatsust Kõrge kvaliteet-öhujahutus
B^ÜÜD! Enne kui hinnad töusovad 1. mm\
' S 2 0 Ö 0 võrra.
ESTOSVlASy ENTERPR8SES ISyC.
G. E. Laikve,
was ja surmasid selle juures ühe
valvuri. Kaiiada valitsus sellele
nõudmisele vastu ei tulnud ja karta
oli, et armeenia terroristid oma äh­varduse
esmapäeval teostuvad.
Toronto politsei ei teinud salsi-dust
armeenlaste ähvardusest. Or­ganiseeriti
laialdane liikluse kait­se,
mis hõlmas allmaaraudtee,
trammiliinid ja bussid. ,
Paljud kartsid kasutada liiklus­vahendeid.
Vastupidiselt sellele
Toronto politseiülem^ linnapea ja
kardinal Carter sõitsid esmaspäe­va
hommikul allmaaraudteel, de­monstreerimaks,
et transport on
hoolega valvatud ja karta pole mi­dagi.
Armeenlaste ühiskond Torontos
tegi sama. Nad mõistsid hukka ter­roristide
ähvarduse.
hane märk peaks' i k k a olema.
K u n a majandusaruanne o l i kõigile
posti teel välja saadetud, siis enne
selle arutamist r e v i s j o n i - k o m i s j o ni
liige Jaan Terts luges ette siserevis-joni
k o m i s j o n i aruande, kus leiti E M
arvepidamine igati k o r r a s olevat. S a ­mas
selgus, et E s t o '84 rahvapeo
kuludeks on üle 6000 dollari välja
makstud, k u i d E e s t i M a j a l e k u u l u va
sissetuleku ei o l e E s t o juhatus veel
jõudnud E M ' l e üle k a n d a .
0 . P i i l pvaldas tänu 5000-dollarise
annetuse jest Leonhard K a h r o pä­randist
ja avaldas lootust, et see
annab eeskuju ka teistele.
Sõnavõttude osas osanike poolt
Egbert Runge, esindades kaht orga­nisatsiooni,
avaldas nende organisat­sioonide
tänu E M juhatusele möödu-
( l ä r g l h k . 3]