Meie Elu = Our life, April 23, 1987

              17 (1937) 1987
tao
aks
Istapäeva
eogu Kanadas
lega kogunevad
Intos Royal Ga-
|ute'i ruumides
)ariigi Sõjakoo-
Iva. •
ülemjuhataja
rrialdüsel keva-
[rniee o.li raske-inaarmee:
uute
tustega, Peale"
lelja'see suude-li
linna lähistel.
Väeosad vaja-,
briti nooremate
Lkiri 19. apr.
?gsete ohvitse-
|t lühikursuse
tükiväe klassi-
Ikopli väeosad
?re ja reamehi,
[Utes olid üles
Just, andekust
jindamist ja ot-lüli
asukohaks
tl õpilasi nime-i
ülemaks oli
i, jalaväeklas-skapt.
Jakob-tarei
ilemaks
Sõjakoolis oli
casutali isikli-skusearenda-kasvandikud
bsadesse hilis-
:uspuntVaba-is
üle Narya
litsmine kuju-iseks
Eesti ise-taitstifanaati-l.
Nendes ve-tasid
endid Sõ-tndikud
ja pä-lõlvedele
mä-
11 võimekast
l i . - • :
Lool likvidee-okupantide
tis likvideeriti
iberkujunda-
Irmee koossei-.
llestust võitle-mastsalgavast
Itkonnast.
NÕMMIK
lllllilliililiillilllllliiiill
1NA?
(imulik kont-algusega
kl
fsti Sõjakooli
liik koosviibi"
llnstitüte ruu-
Lve. algusega
(ai vastuvõtt
;e'i8 algusega
[abakoguduse
i2 jones Ave,
lostliku Õige-
|k-perekonna-algusega
kl
iBgäköori 35,
lastie Frank'i
algusega kl
Iti Naiste NÕU"
tähistamine
saalis, 1021
<1. 16.00.
Välismisjoni-
JB algusega kl
Aian.dusklubi
algusega kl.
jartin Lepik ja
p'i\jaKot"
[ahvalaulud ja
[Tartu College'
[etri kogudus®
Il 6. õ. kirikla
[olme generat-
^lorthern Dist-
|2 Gallery's, 40
hmiltoni Eesti
lesse^Hamil-mditooriumis
iRR„Kungia"
\n hotellis al-
.ilgusegsa kl.
[abaree II Läti
m Drive algu-
LSuurkoondus
laega kl 14.00.
IVõiduipüha ja
ts.
|illllllliillllllllllli|{!tlil|^
loon Fraternitas Estica
0-aastane
0
0 © 1
oo Ha estl Päevad
oo ©
Poiiitillged muudatused Nõu!
gude Liidus — Gorbatshovi nõnda=
nimetatud avatuse ja uutmispoliiti-ka
— on äratanud Läänes siu^t tä­helepanu,
mille üksikasju käsitleti
kohati Metsaülikooli jaEesti Õppe­tooli
ühisüritusel mõne nädala eest
Eesti Majaski. Läänes on tekkinud
ka debatt kuidas reageeridai siin
Moskvas toimuvale. Kuid võib olla
üsnagi kindel, et Nõukogude Liidu
ja Lääneriikide valvekordades toi­mub
eelolevail aastail muudatusi,
mis osaliselt juba peale hakanud.
Kõigil toimuval on paratamatu mõ­ju
anastatud Eestile, Lätile ja Lee­dule,
ning kolmele nimirahvale,
elagu nad Nõukogude Liidus või
uses.
Balti Liit Kanadas ja Toronto Üli-dusel
toimub asjaosaliste küsimus­te
sõelumiseks ingliskeelne süm­poosion
1-2. ; mail, üldteemadel
„Kanada-Nõu'kogude Liidu suhted
ja Balti küsimus ".Sümpoosion on
avatud publikule, ning selle kavas
esinevad küllaltki silmapaistvad
akadeemilised eriteadlased ja kõr­gemad
riigiametnikud. Üritus algab
vastuvõtuga reede õhtul, 1. mail,
algusega kell 19.30 Läti KultuurikeS"
kuses, 4 Credit Union Drive.
Vastuvõtt on pühendatud Kaijiada
kodakondsuse neljakümnendale aas­tapaevale,
kusjuures on oodata valiid­suse
esindajana minister Dayid
Crombie osavõttu ja sõnavõttu. Tei­seks
kõneleb vastuvõtu raames Wil­liam
Hou^h, kelle hiljuti ilmunud
monograaf Balti küsimuse kohta rah­vusvahelises
õiguses on saavutanud
suure tähelepanu. See on põhjali­kem
töö sel alal mitmekümne aasta
jooksul. Hough lõpetas rahvusvahe­lise
õiguse erialal New York Law
Schoofi ja töötab- praegu New
Hampshire'i osariikliku ülemkohtu
juures.
Laupäevane akadeemiline osa
leiab aset Toronto ülikooli Ignatieff
Theatre'is, 15 Devonshire Place, mis
asub otse VarsityStadium'i taga. Sa­mas
on toimunud mi^mea AABSi
sümpoosionid ja muudki eesti üritu­sed.
Sümpoosion algab,registreeri­mist
ja kohviga kell 9.00. Esimene
istungjärk algab kell pool kümme
teemal ,,Suunad Nõukog,ude Liidu
sise- ja välispoliitikas", Toronto üli­kooli
tuntud Vene ajaloo professori
HarveyDyck'] juhendamisel..
Esimeseks kõnelejaks onsämaüli-
Ganadian Media
uus
icesKorsanisatsioon
Minoriteetide algatusel ja läbivii­misel
on Torontos asutatud uus ühis­kondade,
organisatsioonide ning
meedia esindajate koalitsioon — Ga­nadian
Media Coaiition.
Üldeesmärgiks on suurendada Ka­nada
oma osa meedias, kaasa) arva­tud
minoriteetide õige palge tõlgen­dus
ning pärisasukate probleemide
valgustamine.
Komiteed on moodustatud järgmi-kooli
poliitteaduste professor ja
praegune Nõukogude Liidu ja Ida-
Euroopa uurimiskeskuse juhataja,
dr. Timothy Colton. Siin on tegemist
ühe tunnustatuima Nõukogude Liidu
sisepoliitika eriteadlasega terves
Põhja-Ameerikas, ning mehega kelle
viimane samateemaline raamat,, kir­jastatuna
New Yorgis asuva moo-tuandva
asutise Council of Foreign
Relations'i poolt on saavutanud suu­re
tähelepanu.
Temale järgneb Eesti Õppetooli
esimene külalisprofessor, dr. Tõnu
Parming, kes kõneleb Nõukogude
Liidu välissuhetest Lääne-riikidega.
Marylandi ülikooli sotsioloogia pro­fessorist
saab eeloleval sügisel oma
ülikooli juures rajatava Nõukogude
Liidu ja Ida-Euroopa uurimiskesku­se
esimene juhataja, ning ta on olnud
ka vastutaval kohal kaks aastat ÜSA
Välisministeeriumis. Järgnevalt ette­kannetele
toimub arutelu, milles
kuulajaskonnal võimalik kaasa rää­kida
on.
Sümpoosion jätkub teemal^^ana-da-
Nõukogude Liidu suhted ja Balti
küsimus rahvusvahelises õiguses".
Teise istungjärgu juhendajaks on un­garlane
dr. Nandor Dreiszinger, kes
on praegu Toronto Ülikooli Ungari
õppetooli külalisprofessoriks. Esi­mesena
saab sõna Kanada Välismi­nisteeriumi
Nõukogude Liidu ja Ida-
Euroopa osakonna juhataja härra
Derek Fraser, kellele taas järgneb
William Hough.
Trinity College'i „The Buttery's"
peetaval. ühislantšil on kõnelejaks
taas eelmainitud. William .Hough.
Lantš kui ka reedene vastuvõtt on
arvatud |25-lisse registeerimishinda,
kuid lantši puhul on eelregistreerimi­ne
hädatarvilik. Vastuvõtust ja süm­poosionist
on aga võimalik osa võtta
ka lantšita, mis puhul on võimalik
registreerida kummalegi kohapeal.
Laupäeva pealelõunalise sessiooni
teemaks on „Kanada baltlaste pers­pektiivid
Kanada poliitikale", mis
algab kell 15.00. Ürituse kava on
praegu trükkimisel, ning seda haka­takse
peatselt levitama eelregistree­rimise
tarvis. Kava ön saadaval muu­hulgas
Eesti Kesknõukogu Kanadas
juurest. Üksikasjalikuma informat­siooni
saamiseks palutakse pöördu­da
Balti Liit Kanadas büroo poole,
mis asub Läti Kultuurikeskuses, 4
Credit Union Drive, Toronto M4A
2N8, või helistada dr. Parmingu bü­roosse
Toronto ülikoolis telefonil
978-5066.
aeas toetusi
Sifiitasutug Eesti Päevad Kanadas
jagas tänavu jällegi toetusi meie
ühiskondliku ja kultuuritöö eduta­miseks.
Põhikirja järgi antakse toe­tusi
eestlaste poolt korraldatud eri­projektidele,
millede läbiviimine
miniese vaimne pale on eri-nevja
see kehtib ka iga akadeemili­se
üliõpilasorganisatsiooni kohta.
Aj^ ja ruumi ning ühiskondlikud
võimutegurid' võivad küll neid
standardiseerida, ent mitte kunagi
sarnastada. Kas saadakse luua ini­mesest
või mõnest ühikust tõetruu
ree ainult fotografeerimise
? Tuleb osata vaadata sisse-e
ja näha, mis sünnib samaaeg-skkonnas,
kus eksisteeritak-
Ma püüan luua juubilarist mo-ikpanhood.
Antropoloogiline
pärivuslikkus, ühiskondlik võimu-korraldus,
eneseotsingute idealism
ja realsus, ideoloogilist eesmär­kide
taotlused ning nende võima­luste
ärakasutamise oskus on
J_H1 mmu
ta poleks võimalik. Toetused tule­vad
Sihtasutus Eesti Päevad Kana­das
poolt investeeritud põhisumma
intressist, mis 1986. aasta jooksul
võimaldas jsigada |5 000,00.
Športlaager '86 $2 000,00, eesti
noortele spordivarustuse ostmi­seks.
Eestlaste Kesknõukogu Kana­das—
2 000,00, Viini konverentsil
esilduse tegemiseks. Toronto Eesti
Maleklubi — $500,00, Paul Kerese
nimelise internatsionaalse male-võistluse
korraldamiseks. Heliloo­ja
Kaljo Raid — SSOOjOOj^^eesti muu­sika
heliplaadi väljaandmiseks.
Seni on Sihtasutus Eesti Päevad
Kanadas jaganud oma põhikapitali
intressidest juba $18.500,00. Siht­asutuse
esimees Toomas Metsak
aastal on võimalused toetuste jaga­miseks
hoopis väiksemad. Ühen­duses
järgmiste Ülemaailmsete
Eesti Päevade organiseerimisega
Melbournes, Austraalias, on ka Ka­nada
osas nende korraldamisega
ette näha suuremaid kulutusi.
sel alus
valvsus,
nis ja fi
:1: kanadalik sisu, meedia
rassivahekorrau televisioo-mis,
pärisasukate program­mid,
televisioon, raadio ja mitmekul-tuurilisus,
etnilised talendid, tunnus­tus,
majandamine jne. ^
Asutavate liikmete hulgas on terve
rida etnokultuurilisi organisatsioone
ja isiksusi. Presidendiks on Vlad
Handera, asepresidentidena toimi-ad
George Imai ja dr. *Ostap E. So-kolsky.
• i' •
4. märtsil toimus Torontos St.
Lawrence Centre'is nn. Public Fo-rum
teemal „Future öf Ganadian
Broadcasting", kus laudkonnas olid
sõnavõtjaiks Trina McQueen
CBG; Phil Lind - Rogers Gable TV;
Paul Morton — Global; föderaalpar-iamendi
liige Lin McDonald; Gerry
Gaplan ning vahendajaks ^l^eeter
Herndorf.
Koosolekul algatatud küsimuste
all võttis sõna ka dr. Sokolsky, tõs­tes
välja V. Andre poolt varem väl­je!
datud häiritud seisukohta Torön-
;Värss teeb värsse.
Torontos ollakse ikka aktiivsed:
kokkutulekuid ja koosolekuid, koh-viõhtuid,
pidusid ja balle leidub sel­lele
kes vaatab Kuhu minna?" Esi­nevad
Koorid, toimub lõbusaid õh­tuid,
kunstinäitusigi on. Paraku on
aga kirjandusõhtuid peetud või luu­let
loetud haruharva.
,,Pill on keeleta jäänud./Laps on
lauluta jäänud". „See laul algas hä-marast\
ajast", ,,See laul oli hingele
hea", ,,ei sure see laul, see lugu/see
laul on meilegi hea". Tsitaadid on
rahvapärase Hando Runneli luule­tustest,,
ja ,nagu teama, oli meie rah­valauluks
algselt regivärss. 1. mai
kell 8 toimub Tartu Kolledžis sellise
lauluvara esitamine.
Regilaule pakub nais-lauluansam-bel
,,Saanikü", kes on meie rahva­laulu
uusesitustega tänuväärse töö
teinud. ,,Jaaniku" laulab koosseisus:
Ilo Maimets, Talvi Maimets, Liisa
Norheim, Tiina Tammisto, Leena
Tiisman ja Hilja Toom.
Runneli luulet esitavad Ingvar
Liitoja, Tõnu Naelapea ja Alan Te­der.
Nad on samalaadse kavaga käi-'
nud esinemas USA eestlaskonnale.
Korraldajaks on VÄRSS ehk Vai­muelu
Ärgitajate Ring Siin Samas
ehk... (ise lisada, kaasa
nagu endal soovi on).
ito üheTV-saatejaama poolt näidatud
sovjeti TV-filmide näitamise kohta.
Vastused olid.ebamäärased.
Kolme generatsiooni
kunstinäitus
Kunstinäitusi on igasuguseid-suu-ri,
väikseid, halbu ja häid. Palju ole­neb
vaatlejatest kes näitust külasta­vad.
Oma silm on kuningas, ütleb
vanasõna.
Publikule avaneb esmakordselt
võimalus näha ühe perekonna kolme
generatsiooni näitust millest võtavad
osa viis perekonnaliiget, üks neist
fotokunstiga, teised neli maalide ja
joonistustega. Arvatavasti on see üks
vähestest kui mitte esimene selline
näitus Torontos.
Kõige vanem esineja on Benita
Vomm, kes lõpetas Pallase Kunsti­kooli
1929. a. On olnud joonistusõpe-taja
nii Eestis, Saksamaalküi Ve­nezuelas.
Torontos oli I Ülemaailm­sete
Eesti Päevade Kunstinäituse
peakorraldajaks ja on olnud 17 aastat
Eesti Kunstnike Koondis Torontos
esimeheks. Kaua aega tuntud portre­tistina.
/
B. Vomms poeg Ants Vomm on
internatsionaalse kuulsuse saanud
karikaturistina, joonistades Expo '67-
Expodel Montrealis, Expo '72 Jaapanis,
reisinud mitmel maal ja joonistanud
kõikjal kus on käinud.
Kõige kaugem koht Põhja-Ameeri­kas
oli Fairbanks, kus vaimustus oli
nii suur, et mootorsaanidega toid
mehed oma naisi ja lapsi poseerima.
Inimesi kes ori Ants Vommile po­seerinud
on tuhandeid, nende hul­gast
võiks nimetada tema isa skulp­tor
professor August Vomm'i, kunst­nik
Aksel Tamme'it Erik Pehap'it
Rutt Tulving'it dr. ja pr. Pahapill'i,
endist Ontario peaministrit Wm.
Davis't, endist, Kanada peaministri't
J. Clark'i dr. Morton Shulman'i näit­lejat
Julie Andrews'i lauljad't Pointer
Sisters'it, Bill Underwood'i, Steve
Roman'it, John Crosbie'it, M.P. ja
palju teisi, riigimehi, sportlasi, lapsi,
perisionäre jne.
^iastaid 15 on Ants Vomm olnud
Ontario Place'is ja samuti C.N.E.'l,
Royal WinterFair'il, Kitchener Oc-toberfest'il,
Sportsman Šhow'l, jne.
, Samal ajal on ta tuntud kui skulp­tor,
maalikunstnik, poeet.
' Antsu õde Mai Järve-Vomm on te­mast
7 aastat noorem, kes juba Ve-nezueelas
sai koolis auhindu oma
joonistuste eest. Õpetas Tottenhamis
ja Beetonis joonistamist, on esinenud
kunstnikuna aastast 1960, osa võt­nud
I, II, III Ülemaailmsete Eesti
Päevade kunstinäitustest, Balti näi­tustest,
mitmest žüriinäitustest. On
. olnud paar aastat Eesti Kunstide
Keskuse kunstikogu kuraator. Vii­mased
paar aastat on aidanud
E.K.K.T. esinaist näituste korralda­mistega,
kelle idee oli teha ainulaad­ne
perekonnanäitus kuna kõik esine­jad
on Torontos ja kõik veel elavad.
Uuemad esinejad perekonnas on
Mai ja Tõnu Järve kaks poega Jaak ja
Indrek. Vanem esineb fotokunstiga,
noorem õlimaalidega.
Kuna see on esmakordne selL J
Korp! Fraternitas Estica on esime­ne
Eesti pinnal asutatud korporatiiv­se
mõtte raamistikuga ainult eesti
rahvusse kuuluvaist liikmeist koos­nev
mees-korporatsioon.
Esimene Eesti Laulupidu 1869 oli
võimas tuulepuhang, mis pani hõõ­guma
meie rahva • hinges tuha all
olevad söed, tekitades sellest sama­väärsuse
j a rahvusliku eneseleidmise
leegitsevad tulesambad. Enamik ees­ti
haritlaskonnast kuulusid võõrastes­se
korporatsioonidesse. Neis puudus
rahvuslik elutunnetus. Pärast laulu­pidu
tuldi kokku „Kalevipoja õhtu­te"
nime all. Selle südamiku moodus­tasid
korporandid, kellede eesmär­giks
oli luua puht-eesti korporat­sioon.
Haritlaste tolleaegne omava­heline
suhtlemine baseerus väga tu­gevalt
korporatsiooni kuulumise ta­semel.
Mitmekordsed üritused oma
korp. loomiseks nurjusid. Et kokku­tulekuid
kuidagi legaliseerida, siis
koondis registreerus Tartu Ülikooli
juures 4. veebr. 1883 teadusliku selt­sina,
millest hiljem tekkis Eesti Üli­õpilaste
Selts.
Aastakümnete pikkust ebaõnnes­tumist
.trotsides õnnestus korp! Fra­ternitas
Estical siiski saada luba Ve­ne
haridusministrilt 26. apr. 1907.
(mek.j. 9. mail). Sel päeval asetasid
eestseisuse liikmed Tartu Ülikooli
rekiori juuresolekul tema ametiruu-.
mes värviteklid pähe ja ilmusid neis
avaiikkuse'foorumile. Seda tähtpäe­va
loetakse ka asutamispäevaks.
VÄLISTUNNUSED
Kolmevärviline sinine-roheline-valge
vapp, tekkel ja pael. Vapp on
kilbikujuline, mille ülemise osa sini­sel
{3õhjal on kuldtähtedega lipukiri
„Teos õiglane ja vahvas, ustav Sulle
Eesti rahvas." Parempoolsel roheli­sel
põhjal on sirkel. Sirkel on põimik
algustähtedest — vivat, crescat, flo-reat
korp! Fraternitas Estica. Vapi
vasakpoolsel osal valgel põhjal on
asutamispäev ümbritsetud ketist,
millel 16 lüli, mis sümboliseerivad
asutajate liikmete arvu. Muide,Eesti
Korporatsioonide Liitu kuulub 12.
Kolmel neist on ühine lipukiri (üks
kõige eest, kõik ühe eest) ja teistel on
seekolmesõnaline. Korp! Fraternitas
Estica lipukiri on omapärasem —
esimehe osa haarab isiksuse tubli­dust,
teine aga truudusevannet oma
rahvale. Lipulaulus antakse igale
värviline sümboolne tähendus ja laul
AUVILISTLANE
KONSTANTIN PÄTS
ise lõpeb sõnadega: ,,Isamaa mu l i ­puga,
ela, kasva, õitse sa".
KAJASTUSI AVALIKKUSE
TEADVUSES .
Läti Korp! Lettonia loodi juba 1882
Tartus ja eesti korp! Vironia 1900
Riias. Need olid oma rahvuskehast
kaugel võõral pinnal ega saanud oma
rahva elumõtestust juhtivalt suuna­ta.
Seepärast esimese eesti korp. loo­mine
Tartus, meie vaimuelu tsentru­mis,
mõjus julgustavalt m^ie rahvus­likele
pürgimustele. Baltisaksa kor­poratsioonid
ja isegi osa meie oma
ajakirjandusest suhtusid ebasõbrali­kult
ning tekitasid provokatiivseid
süüdistusi. Korp! Fraternitas Estica
suutis kõike seda oma väärika käitu­misega
pareerida, mis andis hoogu, et
peatselt tekkis ka teine samalaadi­line
üliõpilasorg. Tartus — korp! Sa­kala.
POLIITILINE KREEDO
Korp! Fraternitas Estica kui tervik,
või enamus neist ei ole erinevatel
ajajärkudel eesti ühiskondlikus elus
ennast sidunud ei ühegi parteipolii­tilise
või rahvuspoliitilise programmi
või vooluga. Nii on auvil! Konstan­tin
Päts mitmekordse riigivanemana
ja esimese presidendina kuulunud
põllumeeste poi. parteisse» kuna
auvil! Freidrich Akel riigivanemana
kuulus kristlikku rahvaerakonda. Ka
haridusministrid Heinrich Bauer ja
Nikolai Kann ei kuulunud ühte ja
samasse parteisse. Vilistlaskokku on
kuulunud hulk teadlasi ja nii paljudel
ühiskondlikel aladel juhtivalt tegut­senud
isiksusi. Üldiselt võib nentida,
et korp! Fraternitas Estica ühtehoid-likkust
on mõjutanud progressiivne
^ parempoolne elutunnetuslik filosoo­fia.
RIIGIKAITSELINE SUHTUMINE
Korp! oli üks esimeste hulgas, kes
otsustas in corpore vabatahtlikult
astuda Vabadussõtta, kusjuures oli
imperatiiviks, et tuleb liituda rinde-väeosaga
vanusele ja tervisele vaata­mata.
Samasugune otsus tehti ka pä­rast
1. dets.1924 mässukatset astuda
kaitseliidu koosseisu. Vabadussõjas
langes neli liiget ja 14-le annetati
vahvuse ja teenete eest Vabadusris­tid.
Ka II maailmasõjas võideldi rel­vadega
käes oma kodupinna kaitsel.
Eesti kirjanduse tõlkija
Wilhelm yon Pezold suri
Eestist pärinev balti-saksa kultuu­ritegelane
ja Eesti ning eestlaste tee­nekas
sõber Wilhelm von Pezold on
hiljuti surnud Loxstedtis Saksamaal.
Tema matusetalitus leidis aset 24.
veebruaril Loxstedti Friedhofskabe-lis.
Viimased aastakümned tegutses
ta eesti ilukirjanduse innustunud tõl­kijana,
valikuga peamiselt eesti ek­siilkirjanduse
alalt. Ta tõlketöö vilja­na
on saksa keeles ilmunud üks Ain
Kalmuse romaane.
Trükivalmis on temalt järele jää­nud
vähemalt kümmekond käsikirja.
Aastate vältel oli ta tihedas kirjava­hetuses
paljude eesti kirjanikega pa­guluses.
\ . EP/VY
esinemine ühes kunstnike perekon­nas
ning vanemad neist on kõik kah­juks
tõsiselt haiged, ei ole kindel kas
samasuguseid näitusi enam tulevi­kus
saab korraldada.
Vommide-Järvede sugukonnal on
hea meel kui nende näitust külasta­takse
2. kuni 30. mail, Northern Dist-rict
raamatukogu-Stairv^ell Gallery' s,
40 Orchardview Blvd. (Younge St ja
1 blokkpõhjapool Eglinton Ave.W,].
Avatud raamatukogu aegadel es­maspäevast
laupäevani.
Tere tuleniast maikuu näitusele,
^us kunstnike pere tervitab 40-ndat
Kanada kodakondsuse juubeliaarfat^
ja on tänulikud, et oleme saanud
vaba loomingut teha Kanadas 34 ais-
Lugupidavalt,
MAI JÄRVE-VOMM ja kõik per©
liikmed
Toronto Eesti
Segakoor tähistab
tegevusjuubelit
Toronto Eesti Segakoor tähistab
oma 35. tegevusaastat kontserdiga
pühapäeval, 26. apr. hästituntud ja
allmaa-raudteega kergesti ligipääse­tavas
Gastle Frank High Schooriau-ditooriumis.
Koor,olles juba pikemat aega kont­serdi
ettevalmistustega tegevuses ol-nud,
esitab Asta Ballstadfi taktikepi
all kireva valiku eesti koorilaulu
meistrite mitmekülgsest loomingust.
Lisaks viiulivirtuoosile Evi Liiva­kule,
keda rõõm kuulda üle mitmete
aastate, saatjaks klaveril abikaasa
Richardt Anschutz, teevad kontserdi
raames esitatava Roman Toi kantaa­di
,,Sina suudad" ettekandes kaasa
solistidena sopranid Monica Zerbe,
ja Evi Valge, klaverisaatega Gharles
Kipper'ilt.
Uudsusena saame seekord kuulda
koori naissektsioonist moodustatud
kolmekordset tertsetti kolme laulu­ga.
Kolm on siin ilmselt maagiliseks
numbriks...
Tor. E. Segakoor bodab, et laulu­sõbrad
tulevad rohkearvuliselt selle­le
sühdmusele kaasa elama, tuues
koorile nii moraalset kui ka majan­duslikku
toetust ja saavad vastuta­suks
kaasa viia mälestusi ühest kau­nist
muusikalisest pärastlõunast ja
olulisest teetähisest T.E. Segakoori
pikal arenguteel (õpilastele sisse­pääs
tasuta).
G.T.
Nii paljud said vapruse eest vasta­vaid
aumärke, kusjuures kolonel vii!
Alfons Rebasele annetati Rüütlirist
Tammelehtedega.
TOLERANTSUS JA RIVALITEET
Akad. intiimorg. eluaegse vendlu­se
printsiibil peab arvestama oma
arvulist suurust. Enne riiklikku ise­seisvust
(1918) sellenäoliste org.
omavaheline rivaliteet oli sallivuse ja
vastastikkuse tolerantsuse pinnal,
sest ühisvaenlaseks oli baltisakslus
ja tsaari-Vene ülemvõim. Kui olime
saavutanud pikkade, sajandite unis­tuse
täitumise — oniariiklisuse, siis
olukord muutus hoopis teiselaadili­seks.
Asutati hulk uusi üliõpilasorg6,
millede lähtealus oli väga erinev.
Näiteks: väheniusrahvused. Vaba­dussõjast
osavõtnud, parteipoliitili­ne
programm vaimsete huvide ühtlus,
maakondlik kuuluvus jne. RiikHk
võimusuveräänsus vabastas akad.
org. rahvuspoliitilisest ja osaliselt ka
rahvuskultuurilisest kohustusist.
Vabadust kasutati taie sõõmuga —
sageli pillavalt ja plaanitult. Usk oma
võimetesse, otsingutetahtlikkus ja
härrasmehelikkus oma käitumises —
kõik see kujundas teataval määral
väga erineva ja vastuolulisuse tausta.
Juba varem loodud Eesti Korporat­sioonide
Liidule|(EKL) rajatakse vas­tukaaluks
Eesti Üliõpilaste Sehside
Liit. Nähti väliseid vormiliselt taju­tavaid
erinevusi, kuid ei tunnetatud
hoopis suuremaid ja põhilisi ühiseid
veendumusi meie rahvuslikus enese­teostuses.
See muretu vabaduse pu­berteedi
ajastu akad. peres õnneks
osutus lühikeseks. Elurõõmsuses sai
primaarseks töörõõm, töökusega
saavutati hariduslikku kõrgust ja pa­remaid
töökohti. I
Korp! Frat. Estica oli esimeste hul­gas
kes püüdis vabaneda meile võõ­rastest
korp! kommetest ja rõhutas
järjekindlusega üksikisikliku eetilis­te
väärtuste süvendamist. Oldi väga
tagasihoidlik ülikooli lõpetanute
kopteerimisega vilistlaskogusse. On
peetud tõeks, et harmoonilise ja ise­teadliku
vendlusorganisatsiooni pü­sivuseks
on vajalik iga üksikliikme
isiklik tublidus. Ehesekasvatuslikult
eetiliste ja moraalsete väärtustega
isik peab muutunia organisatsioonis
võrdvõimeliseks partneriks ja kom­ponendiks,
mitte' aga sulama koguni
numbriks. >
EKL vilistlastekogu raamis presi-deeris
1938/39 korp! Fraternitas Es­tica
Tartus. Selle esimeheks oli Tartu
Ringkonnakohtu esimees auvil!
Ernst Hansson, kes algatas ürituse, et
leevendada üliõpilasorg. iJivaliteet-sust.
Seltside Liitu esindas Riigikoh­tu
prokurör Rihjo Rägo. Rohkear­vuline
koosolek toimus korp! Frater­nitas
Estica ruumides Aia tänaval.
Sellel koosolekul avaldati mõtteid
nende aspektide üle, mis meid ühen­dab
rahvuslik-riiklikus enesesteos-tuses.
Väga võimalik, et juba siis
alateadvuses aimati, et suured ja
pöördelised rahvusvahelised sünd­mused
on algamas.
KORP! FRATERNITAS ESTICA
MAAPAGULUSES
1939/40 oli koosseisus ligilähedalt
' 450 nime. Okupatsiooni aastail kao­tas
konvent umbes 1/3, ja vabasse
maailma pääses ligikaudu 200 liiget.
Praegune koossejs on ületanud juba
400 piiri. Tervikluse säilitamise hu­vides
on loodud asupaigamaades
koondised ja osakonnad. Roteerimi­se'
korras üks koondis;' koordineerib
globaalses ulatuses korp. tegevust.
Juubeliaastaks on selleks USA
Koondis.
Kanada koondis on üks elujõuli­semaid
tänu sellele, et Suur-Toronto
orbiidis eluneb hulk frater esticusi.
Koondis rajas juba 1951 õppefondi»
mille põhikapitaliks on umbes 6000
dollarit. Õppelaenu on paljud kasuta-nus
oma õpingute lõpetamiseks kõr­gemais
õppeasutistes. Hulk frater es­ticusi
osalevad aktiivselt noorsootöö
organiseerimisel, kultuuriloomingu
viljelemisel ja samuti ka vabadus­võitluse
alal. Eesti Vabariiki esindab
Ilmar Heinsoo^ Ülemaailmse Eest­laste
Kesknõukogu esimeheks on
Lembit Savi ja Eestlaste Kesknõuko­gu
Kanadas (EKN) esimeheks on
Laas Leivat. Eesti Sihtkapital Kana­das
(ESK) esimeheks on Hans Lupp.
Skautide Malev Kanadas vanemaks
on Ermi Soomet, kes on ühtlasi ka
Kanada Estlaste Ajaloo kom. esime­heks.
Ülemaailmsete Eesti Päevade
ESTO '84 organiseerimisest ja teoks­tegemisest
võtsid juhtivalt osa paljud
frater esticused.
EKN viimastel valimistel 45-liik-melisse
koosseisu eestlaskond Kana­das
andis mandaadi tervelt 11-le fra­ter
esticusele, kellede hulga on hulk
noorema põlvkonna liikmeid. See on
julgustav ja rõõmutekitav nähe, et
konvendis on suudetud sujuvalt ehi­tada
sild põlvkondade vahele või na­gu
teatejooks mõttepulk üle antud
puhanud edasivõitlejale.
HARALD TEDER