Meie Elu = Our life, September 9, 1977

              Section; J t e*
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp., kl. 9 h.-5 p.L, esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. )Laup. kl. 9 li.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: L a . $22.00,
6 k. $12.00, 3 k. $8.00. USA-sse: 1 a'.
$23, 6 k. 12.50,i3 k. S8.50. ülemere-maadesse-
T a. $26.00, 6 L $14.50, 3 k.
$9.00.
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: l a . $11.50, 6 k. $5.75.üleme-remaadesse:
1 a. $23.50, 6 k. $11.75.
Üksiknumber .400.
Kuulutushinnad: i toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25. Second Class
,,OUR LIFE"— „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co.; Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­vievv
Ave., Toronto, Ont.. Canada.
M4K 2R6 I•/.,'•"• Tel. 466-0951
• !
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming
473 Luhmann Dr., New Mii-ford,.
N.J., ÜSA. Tel. (201) 262-0773
«MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Nr. 36 (1439) 1977 REEDEL, 9. SEPTEMBRIL ^FRIDAY, SEPTEMBER 9 XXVIII aastakäik
Möödunud laupäeva varastel ennelõuna-tundidel hakkas saabuma Seedriorule Virumaa poegi ja tütreid, kus
neid tervitas üle sissesõidutee pingutatud „Tere tulema&t virülaste kokkutulekule". Pärast lõunat kogunes um­bes
150 Virumaalast ja külalist kaunile Seedrioru ausamba esisele väljakule, et avada II virülaste kokkutulekut.
Pärast lipu heiskamist ütles avasõ- Kreutzwald, Wilde, ja veel palju- teisi
nad korraldava toimkonna liige ja paljudelt aladelt. Käsitamist leidis
eelmine esimees Maks Pertens, kes , ka Narva saatus ja tema hävitamine
tervitas kokkutulnuid ja soovis päe­vadele
head kordaminekut, ning osa­võtjaile
head tuju. Palvuse pidas abi-praost
Tõnis Nõmmik, kus ta palus
õnnistust, meie maale ja rahvale,
ning sellele kokkutulekule. Rahvarii­des
noored; virulased, Andres ja'
Eduard Äarlaht kandsid/pärja lan­genute
ausamba jalale, ning Endel
Rubergi sügavalt hingestatud ja isa-,
maalik kõne meie langenute, eriti
aga Viru 'poegade1! mälestuseks, liigu­tas,
kõiki koosolijaid. Päevakohase
luuletuse oli teinud Lidia Tori, mille
ta ka ette kandis.
viimase sõja ajal. Veel leidis kõnele­ja,
et ori õige [heita pilk minevikku,
vaadata tulevikku, ent sealjuures
mitte unustada meie olevikku. Meid
eestlasi, vaatamata igasugu ahvatlus­tele,
peibutustele ja survetele, nii
kodumaal kui ka väljaspool, pole
suudetud siiski veel tasalülitada ning
ümberrahvüstäda, kuigi seda püü­takse
1 saavutada, eriti kodumaal.
Meie-siin paguluses ei tohi unustada
kes me oleme ja seda peame me sel­gitama
ka oma noorusele" ning maa­de
päriselanikele, kus me iial asume.
Et meid ei. unustataks, ei tohi ka
Peokõnelejaks oli Ly Krabi-Parma,' meie ise unustada kes ' me oleme,
kes andis; humoorika ülevaate Viru­maa
ajaloost, majandusest, loodu­sest
ja muidugi virulasest.endast. Ni­metas
virulästest suurmehi, nagu he-
•iloöja Raimond Kull, kirjanikest
kust -me. tuleme ja milleks me siin.
oleme. Nii kaua kui kõlab meie kau­nis
emakeel, nii kaua püsib ka meie
rahvas!
Sarnased kokkutulekud nagu täna-
GEiSLSNGI
Pärjapanejk eestlaste mälestussambale Geišlingeni kalmistul. Palvust peab
praost emer.fäax Waher. Foto — A. Kokk
GEISLINGEN (,>Ieie Elu" kaastööliselt) — Kunagine eestlaste ,,pea-linn"
Saksamaal -r- Geislingen — oli tänavu paigaks, kus korraldati eesti
kultuuriõhtu. Korraldajaks oli Eestlaste Keskkomitee koos Geišlingeni
Eesti Rahvus%ondisega. Kultuuriöhtule andsid rahvusvahelise koloriidi
sopran Eva Wilson-Märtson ja orelikunstnik Garl-Otto Märtson. Mõlemad
o n kaheldamatult tuntud ka eestlastest kontsertpublikule Põhja-Ameerika
mandril. Rahvast oli koos paarisaja ümber.
kunstnikke, ja korraldajaid tänas
lõpp-palvuses praost emer. M. Wa­her.
Meie Isa laulis dr. E. Käsi.
Pidulik sündmus algas pärjapane-kuga-
eestlaste mälestussamba jalale
Geišlingeni kalmistul. Palvuse pidas
Draost emer. Max Waher.
•". Pärastlõuna, 'kunstiliseks kõrg-
; punktiks kujunes, kontsertjumalatee-nistus
eestlastele tuntud Linnakiri-kus.
Eestlaste kõrval .võttis jumala­teenistusest
o$a ka sakslasi, nende
hulgas Geišlingeni ja ümbruskonna
evangeelse kiriku kõrseim vaimulik
dekaan Paul Lempp.
. Jumalateenistus algas R. Tobiase
^.Prelüüdi ja fuugaga" Carl-Qtto
Martsoni Virtuooslikus esituses. Ees­li
ofelipala kohta'kirjutab linna ni­mekaim
muusikaarvustaja „Geislm-ger
Zeitungis"':' ,-, Võimsad helimassid
= meelitas la orelist mahukate akordi-'
-Jega, millele õrnad, müstiliselt sala­pärased
pianokohad moodustasid
mõjuva vastandlikkuse".
Liturgia luges pastor E. Soosaar.
: Münchenist. Jutruse- pidas õp. dr. H,.
Kagi Oldenburgisi, võttes oma jutiu-se.
tekstiks Luuka 19, 41—46. Külalisi,
; Edasises-.
• kontsertosas esitas meie rahvusva
helisse klassi kuuluv sopran Eva
Wilson-Märtson
A. Kapi ,,Vaimuliku aaria" ja;P. Ter
ziani ,,Salve Regina". Saksa muusika
arvustaja Hermann Clement kirju
tab: „Oma kõrgdramaätilise. soprani-ne,
ori tarvilikud, et me tuletaks ikka
ja jälle meelde, kes me oleme ja mis
On meie kohustus oma kodumaa vas­tu.
Et me jääksime hingeliselt ter­veks
ja võitlusvõimeliseks, selleks
andkem oma lastele tilgake ,,virru
verrd" ja otse kui küllussarvest Ees­ti
Vaimu! lõpetas kõneleja.:
Lõppsõna aktusele oli Sigfrid
Preem'ilt, kes luges ette ka aupea-konsul
Ilmar Heinsoo tervituse, ning
veel mitmed teised. Ta tänas ka kõi­ki
kes on kaasa aidanud ürituse et­tevalmistamisele,
, kui ka läbiviimise­le,
Lõpuks kõlab ühiselt lauldud
Eesti hümn.
Pärast lühikest vaheaega järgnes
õhtusöök peamajas/ mille oli deko­reerinud
hiliste süvevärvidega Regi­na
Toomsalu. Laudadel asuv toitude
mitmekesisus, maitsevus ja küllus
oli otse hümmastav, mis leidis mai­nimist
ka peoliste poolt. Kõigi selle
külluse saavutamises olid ,,süüdla-sed"
perenaised Armilda Tammer,
Siina Pertens, Ella Kaijaste, Olga
Paluver, Luule Tiilen, Leonora Aar-laliL,
Alviine Oiupere, piv Amsftia ja'
Evi Pertens. Muide, oli varemsaabu-jaile
serveeritud ka varem, juba .ker­ge
eine'.', mis ei jäänud palju maha
Õhtusöögist.
Õhtusöögile järgnes eeskavaline
osa, ja jalakeerutus Georg II tali ka­pelli
helide saatel.: Eeskavalist osa
äitsid, üks päris virulane, Meinhard
Viiinvee ja. kaks ,,naturaliseeritud",.
Hilda Sepp ja Silvia Preem, kandes
ette vanu, armsaks saanud viise na­gu:
Seal kus rukkiväli, On möödu­nud
ilusad ajad, Istun õhtui õues ja
Kord Viru rannikul — Niinvee;
Mustlaselu, Igal öösel unistan, Sa
oled mu hinge, kuningas ja Antsuke
— Preem; Õhturahu, Vikerkaar jä
Õnne tipul — Sepp. Kõik esitatu
võeti vastu marulise aplausiga, ning
daamid said tänutäheks .kimbukese
suvililli. Teadustajana esines Sigfrid
Preem. Rekördajaga müüdi läbi
väärtuslike võitudega loterii. Lõbusa-tujuline
pidu kestis varaste hommi
kutundideni, ning paljud, veetes öö
Seedriorul, jätkasid ka veel järgmi
sel päeval, mil ei puudunud ka tra­ditsiooniline
Seedrioru saunamÖnü.
• Lisaatraktsioonina oli mõlemal
päeval välja pandud Endel Ruu-berg'i
kunstinäitus. .»
{' Korraldavat;toimkonda küsitledes
kelle koosseisu kuulusid'. Carf Äar­laht,
Alfred;'Bäl j andi - Liidia Haljand
Kay Lember, Ellen Linda ja, Maks
Pertens, - Sigfrid Preem (toimkonna
esimees), Miila Suit ja Regina Toom
salu, selgus, et üldiselt, jäädi rahule
kokkutuleku kordaminekuga, kuig
loodeti .;' rohkemaarvulist- osavõttu
Küsitlusel selgus ka, et ilmtingimata
tulevad korraldamisele kolmandad
„Viruiaste päevad", kus ja kunas, see
jäeti esialgu lahtiseks.
Reporteri silmaga vaadates tekkis
Tegelasi virülaste kokkutulekul Seedriorul. Ees, vasakult — Alfred Hai
and, Maks Pertens, Lydia Tori, Ellen Undaja-.Regina Toomsalu, Ly Krabi
*arma, Liidia Haljand. Teises reas —- Siegfried Preem, õp. Tõnis Nõmmik
Endel Ruberg, Carl Äarlaht ja Meinhard Niinvee. All — perenaised rikka
ikult kaetud toidulaua juures, Foto — S. Preem
ga, millest kiirgus täiust ja sära, lau
lis Eva Wilson Kapi aaria. Mängle-; küsimus, kas virulastel polegi järel
vait ületas ta kõrged toonid ja lilla- h .tulevat põlve, sest 9996 kokku tui
USA dipbmesadid Kuuba!
Pärast 16-ne aastast vaheaega taas­tati
diplomaatilised vahekorrad, esi­algul
küll ainult osaliselt ja USA dip
lomaadid asusid oma vanasse saat
konnahoönesse, mis ei olnud veel
täielikult remonditud. Haväna diplo­maatlik
korpus ja üle saja Fidel
Castro kuubalase viibisid vastuvõtul
USA Haväna diplomaatliku esinduse
avamisel. F. Castro ei olnud nende
hulgas, vaid pidas tund aega pärast
saatkonna avamist kõne, kus märkis,
et Kuuba saadab uusi sõdureid Aaf­rikasse,
Angoolasse ja mujale. Teata­vasti
viibis USA. Liitunud rahvaste
org. saadik A. Young ka Angoolas ja
pidas seal läbirääkimisi Rodeesia
valgete valitsuse hävitamiseks.
Samal ajal toimus Kuuba diplo­maatliku
esinduse avamine Washing­toni
Tshehhoslovakkia saatkonnas,
sest Kuuba saatkonnahoone ei olnud
veel elamiskördä.seatud.
Kolme serblase
• i i•n esurrn
Baltimore Eesti
Majale $46-500
toetust
Baltimore'! linnapea „Office of,.,
Maripovver Resources" võimaldab es­makordselt
majanduslikku toetust
etnilistele gruppidele kuuluvate ehi-uste
restaureerimiseks ja renoveeri­miseks.
Toetuse allikaks on föderaal­valitsuse.
linnades tööpuuduse vähem
damise programm. Baltimore'i linn,
olles järjekindlalt toetanud etnilisi
uiltuuriavaldusi, määras osa eelmai•
nitud toetusest töö võimaldamiseks
tööta. etniliste gruppide liikmeile
nendele kuuluvate hoonete ümber­ehitamiseks.
Kõnesoleva programmi
alusel saab Baltimore Eesti Maja
ühe aasta joksul palgad neljale töö­lisele
ja veel lisaks materjale ning
varustust $13.000 väärtuses.
B. Eesti Maja on palganud 4 töölist
meie nooremast generatsioonist, kes
on praegu tööta. Ametlikult algas,
töö 26. augustil ja see toimub o/ü :
B. E. Maja ehitusala juhataja Lud-vig
Saare' Vabatahtliku järelvalve
all. Ettevõtte üld koordineerijaks on
B. Eesti Maja esimees Peeter Kiik.
Kava kohaselt algaks töö toolide ja
laudade hoidla 'konstrueerimisega
saali välisukse kõrvale. Projektid,
mida kõnesoleva programmi raames
läbi, viiakse on: uus katus tervele
Eesti Majale; Maja kolmandale kor­rusele
uus lagi ja seintele uued pa­neelid;
saali lava seintele sobiv insu-latsioon;
välismaterjali hoidla üm­berehitamine;
kööei üriiberehitamise
lõpuleviimine; tagahoovi sobivate
puude ja põõsaste istutamine..
tavalt; hästi õnnestusid üleminekud
fortest pianosse. Ei ole ka ime, et
ta on saanud nii sise- kui ka välis­maal
nii silmapaistvad kriitikad, mi­da
tõendas oma: esimese esinemisega
Geislingenis. , :- ": ..
Koguduse poolt lauldud koraalide
'kaudu võisid kehalikud elanikud
veenduda eesti keele . kaunis kõlas.
Viieosalise- ulatusliku soolokantaadi
sopranile ja orelile „Salve Regina"
(Järg. lk. 3)
nuist olid 50 ja;üle!
Inslismaai tõuseb ikka suuremaks
opositsioon värviliste' immigrantide
sissevoolämise;vastu Briti ülerah-vustatud
saarele. Järjekordsed kok-;
kupõrked puhkesid Läane-India kar­nevali
ajal Londonis, kus üle 200.000
mustariahaiise pidasid; oma pidustu­si
Londoni tänavatel. Politsei vangis­tas
227 inimest. 16 politseinikku ja
üle 100 tsiviilisiku said haavata kok­kupõrgetes.'
Parempoolsed; nõuavad,
et värvilised tulevad Briti saarelt
välja saata. ;
ssoain" kais.
EESTI KUNSTIDE KESKUS esitab
AVE: mm ' ' Tl '--•*;
TUSHI JOONISED Fairview Raamatukogu ruumides.
35 Fairview Mall Dr. Sept. 10—30.1977.
STOK.HÖLM (EPL) — Nõukogude
ajakirjandust .läbis, kaheveerune
ametlik teadaanne, et N. Liidu valit­susjuht
Kossõgin on viibinud'T.allin
nas. ' • / . ••'•;."•.'
Millal, ei mainita. Märgitakse vaid,
et. Kremli külalisele „muusesas" on
näidatud Tallinna olümpiakeskuse
ehitustöid, V i r n hotelli jä ringsõidu;
:.maal kolhooside sea- ja loomafarme
Teadmatuks jääb aga, milline oi
Kossõgini tegelik eesmärk Eesti kü­lastamisel.
Seda tõenäoliselt selgi­tab
lähem kommunistliku partei po­liitika
Eesti pinnal .
Möödunud nädala esmapäeval oli
Lääne-Torontös Foxley tänaval asu­vas,
garaazhis plahvatus, mis rebis
seal viibinud kolm meest tükkideks
ja . garaazh purunes. Surma said
kolm serblast-jugoslaavlast: 43. a.
Raympnd Panic, 29. a. Paavio Kljajic
ja 41. a. Peter Bumjevac Wellandist
Ontariost.. Plahvatuse tekkimises on
kahesuguseid arvamisi. „Toronto
Stari" järgi, mida näivad toetavad
ka politseilised uurimused, langesid
kolm J. Tito vastast serblast J. Titot
pooldavate terroristide ohvriks, kes
võisid garaazhi pommitada väljast­poolt
ehk olid asetanud lõhkepommi
sinna varem. J. Tito salapolitsei
agendid on mõrvanud Euroopas vii­maste
aastate jooksul rohkesti korn-muni.
smivaštaseid. jugoslaavlasi, nen­de
hulgas k^lm- kommunismivastase
ajalehe toimetajat. Kõige viimati
mõrvati Chigagos kommunismivasta­se
ajalehe toimetaja Dragista Kasi-kbvits
ja tema teismeline kaaslane.
Jugoslaavia saatkond .Torontos ja
„Torontö Sun" levitavad, et kolm
serblast olid J. Tito' vastased' terro­ristid
ja said. surma lõhkepommi val­mistamisel.
Seda ei usu.Jugoslaavia
ühinsu esimees W. Duro.vic, kes .turi-neb'
terrori ohvreid, kui vaikseid ja
rahulikke kodanikke. Samal arvami­sel
on Toronto Jugoslaavia lehe toi­metaja,
kelle lehe kontorit on Sel
aastal kolm korda põletatud.
kokkuleppele
gaqsiforusfiku asjas
Ottawas leppisid USA ja Kanada
esindajad kokku, et USA ehitab ca
10-ne miljardilise gaasitorustikü
Alaskast üle • Aleani Calgarisse. Le­pingu
üksikasju ei tehtud teatavaks,
kuid on teada, et kauplemine käis
selle ümber, kuipalju"ameeriklased,
maksavad selleks, et torustik kah­justab
Kanada loodust. Peaminister
P. E. Trudeau läheb Washingtoni,
kus toimub ametlik lepingu allakir-.
jutamine. Kanada loodab selle suur­projekti
ehitamisel anda materjale
ja rakendada oma töötatöölisi toru­de
valmistamiseks ja ehitustööde lä­biviimiseks.
. •
0-Ämeerika Kööeesra
'plaati
Rodeesia peaminister I. Smith s^.i
valimistel suure võidu ja lükkas, iv-gasi
USA esindaja A. Youngi ja Briti
välisministri' Rodeesia mustade. va-,
litsuse alla viimise plaani, mille jä- .
reie I.' SmitlVil tuleks tanasi astuda,
kelle asemele astuks inglane. Rodee­sia
armee saadetakse laiali ja prae­gustele
kommunistlikele terroristide­le
antakse LRO mandaat. I. Smith
märkis, ei tal on oma plaan, milleks
kuulub 66-e liikmelisse uude; parla­menti
.16 mustade; esindajat. Seeg.i
on parlamendis mustade esindus ju­ba
olemas. Ta nimetas Anglo-Ameeri-ka
Rodeesia plaani' „hullude p'an­niks".
= '•
Valges. .Saalis,; T.erantö. '.Iinna'$
. V
••v
.
*>
*>
•*>
s
• s
• S.
*)
**
Eerik Purje, 65 Sunset Trail, Weston, Ont. tel. 653-7815, asjaarmastaja |
Arvi Tinits, 28 Falmouth Ave. Scarboro, Ont. tel. 261-5200, asjaajaja |
tmb, kell 7*00. Eesti Mäj.a.-.-
mif V:erpf iegung... und-Märkefender....
eti.d: sciädäväd asjämeesfe käest.ühine 'SO-aästasöks saamise 'pühitsemine
1927-dfale; aastakäigwle^ Hind 25 pulka näo pealt.
imane''feqdö-qii^ fser kadraqdff fa vof®
mees-v5/-na/sšoösfo