Meie Elu = Our life, September 9, 1977

              Lv36 ( 1439) 1977 eie EW' nr.,36 (1439) 1971 REEDEL,. 9. , SEPTEMBER 9 5
K
iaks. Sellest on
kui tulumaksu
mõtle nendele;
[ust aasta jöok-rinatsioonidele,
I . Järgnev^ artik-luluhiaks
"koda-
I (•
lktsia lOPp bond
.5 10.0 •
1.5'
.0
p'
1.5"
1.0
10.0
6.0
•6.0
4.0.
laskasu, .peame
sse $1.00, aki-
I- senti. Teoree-ole
nii täpne,
id Tax Credii
ps-up; Ontarios
oleks ülältoo-investeerhtii-
Dividend Tax
unult Kanada,
pealt saadud
kaasa, arva­id
makstakse
• t, millest on
ktatud. Bondi-
\i ei ole, välja-'
ionds". .
irnaksu ülem-
'sissetulekust
fO-eh 43.°o ja
lly Johanson
lõppes
|d järjekordne
>o\ lõppes 27.
bid. Arvo Nao-.-
lo Raun. Mari
[sta W.illmann,
hrming. õppe--,
lsid juhatasid
Müllerbeek,
Šalo, Oiev
lvi Vellenurm, •
feldt. -Huvirin-'
Peekna, Pee-
• Osvald Tim-
|i Veskoia. Lü-
;n Lipp, Mare
-1951
-1502
Ave.,
M4K 1N8
JK LILLI
kinkeese-
A ja PUU-
»ik ja
Kaitselised
litsuribid
161-2238
i alakse .uyis ."•
se kõi."|>enia J '
I kaks ni.ndr .
jamav, m,.- Ka-pOolü
. l o S i l l ü :.
este"U,-';i :nc!i •
vVüo i ü ü r ib
:iia ia a n i i c i h \
(ilu .saab ar \ LI •
pii rasi tuleb;;
liiati • tagasi,
k. Dollarile
ana ci Veda-
,,Kas sellest
|n. Kolmsada
vähemalt
"ibes 4 kaud.
|a kohta 100
dollarit päe-sissetulekuks
imum", sele-
Id teevad ku­is
on, aga iga
:ama. ei saar
mmume ran-Õnn
oli, et
Isteline' ilm.
•maru, mis.
A. I. '.;
'.'.V.V.*.V.'.V,
• * • » • • * •
1ARII UNDERI ftül
U i i B t i B i i i i i t i i t t i i i t i i i i i i i n i i i n i i i i i i ü i i i i i i a i i a i i i i i i i i s ü i i i D i m t i o i t ? '
noon
Avaramaid
võimalusi
;ST0198Ö-a
KEEL
Kuna meie kahe j viimase ülemaa­ilmse
kokkutulemise — ÜEP-1972 ja
Esto-76 järele sai mõlemate kunsti­näitused
küllaltki kritiseerivate ar­vustuste
osaliseks, — sellele vaata­mata,
et mõlemal olid kõige kaalutu­malt
valitud korraldavad töimkon
nad, kes ka kogu oma ülesande kõi­ge
hoolikamalt läbi viisid, — ei ole
vist üleliigne eelolevale Esto-1980-le
vastu minnes mõningaid eelmiste
näituste arvustustes mainitud prob
leeme veel kord pisut puudutada.
Näituste tase olnud ebaühtlane ja
nõrk, ning paistnud silma, et suur
i osa meie vanemaid, nimekamaid
kunstnikke, peamiselt Rootsist, puu­dunud
üldse.
Sellele on juba mõnelt poolt vasta­tud,
et kaaluvamaks põhjuseks oli
kaugus ning sellest tingituna suure­mad
kulud pakkimisel, kindlustami­sel,
saatmisel jne. Aga päris eemale­peletavalt,
kui mitte otse haavavalt,
pidi küll meie ^ammugi juba oma
..esinemise- ja t^nnustuseksamid"
sooritanud:\vanameistreid solvama
Esto-76 puhul — zhürii. Nii ongi ju­ba
soovitatud korraldada see eelolev
kunstinäitus isiklike kutsete põhjal.
Kuid oi-oi! Missugune tüli ja pahan­dus
sellest jälle võib tulla! Ehk on
siis juba õiglasem korraldada samal
ajal ja võimalikult samas hoones mi­tu
eraldi näitust: esimene, ilma zhü-riita,
ainult meie vanameistreile,
kusjuures ehk piir tõmmata Eesti
vabariigiaegse kooliga ja tunnustuse­ga
kunstnike, ka juba puhkama läi­nute,
järele, esitades neilt igalt tin­gimata
rohkemgi, kui vaid 3 tööd, —.
kui ruum lubab kas või iga kohta
keskmiselt 10 või veelgi enam. Oleks
omalgi, meil, vanadel, neid mullu-
Fcidki kunstiaardeid jälle kord tore
näha saada, seda enam, et pikkadele
pagulasaästntele vaatamata "meil on
vaid paar väikest kunstikogu ole­mas,
kuid needki tohutu kauguste
tõttu kättesaadavad vaid vähestele.
Eriti tähtis oleks aga sellise kogu
näituselepanek meie noortele, kelle­dest
paljudel pole senini näha olnud
õieti mitte midagi, kuuldud vaid mõ­ned
üksikud nimed.
Äga sama tähtis on näha saada ka
mis meie oleme saavutanud ja kuhu
jõudnud oma pagUlusajal võrsunud
ja maailma eri nurkades õppinud ja
innustust ning sageli ka oma asuko­hamaades
tunnustustki leidnud üus-kunstnike
arvel. Muidugi, see näitus
tuleb oma koolilt (või mitteköolilt),
teemalt, materjalilt, käsitluselt jne.
väga ebaühtlane, aga: c'est la vie! Nii
valib selle näituse nüüdki zhürii kok-kusaadetud
värvilistest diapositiivi­dest,
kui ei. leidu siia mõnda veelgi
paremat selekteerimise viisi.
Ja siis liitub neile kahele näitusele
juurde tingimata veel kolmas: meie
noorkunstnike, või õigemini —
künstnike-kandidaatide.... — ..näitus.
See on meie tulevik, kellele ka pea­me
uksed lahti hoidma ja neile ka
omalt poolt aitama teed siluda Need
on üldiselt noored, meie noored, al­les
kunstikoolide õpilased või ka ise­õppijad,
kelle tööd on juba siin-sea]
esinenud ja pniavahelistelt näitustelt
ja mu jah natuke avalikku tähelepa­nu
ja hindamistki leidnud, kuid kel­lel
puuduvad veel need «vähemalt
kahest zhüniga näitusest" osavõtt.
Andkem neile nüüd see esimenegi
suurem võimalus ja aidakem neile
ka omalt poolt avada uks välja, va­badusse,
kõigi kõrguste poole.
Kristlased-on ligi 2000 aasta jook­sul
kutsunud Piiblit Jumala Sõnaks,
s.t. raamatuks, mille kaudu Jumal
kõneleb meie hingega kõigest sellest,
mis tähtis meie elule ja igavikule.
Teoloogiliselt .väljendatakse seda
*nõnda, et Piibel on Jumalast inspi­reeritud
raamat. Praktiliselt on Pii­bel
Jumala leib meie hingele.
: Eestikeelse piiblitõlke esialgsete
tulemuste kohta meil on säilunud
andmeid mag. Henricus Stahli suu­res
tuhandeleheküljelises käsiraama­tus,
mis hakkas ilmuma a. 1632, so
samal aastal, mil asutati Tartu Üli­kool.
Tingituna sõdadest: ja rasketest
nälja ja katku aegadest, ilmus Uus
Testament esmakordselt tervikuna
meie rahva keeles a. 1686, seega 290
aastat tagasi."Tõlge oli tehtud origi
naalsest kreeka keelest Lõuna-Eesti
murdesse. Põhja-Eesti murdes Uus
Testament sai ilmuda alles pärast
Põhjasõda, a. 1715. Kogu Piibel, mis
sisaldas tervikuna Vana ja Uue Tes­tamendi,
ilmus a. 1739.
See Piibel jäi 200 aastaks teenima
meie rahvast. Tõlget redigeeriti kee­leliselt
aga põhiliselt oli see 1739. a.
Piibel, r
Eesti riikliku iseseisvuse ajal pü­hendati
Kiriku poolt tõsist .tähelepa­nu
uue eestikeelse piiblitõlke.saami­sele.
Selle töö tulemusena ilmus Uus
Testament moodsas eesti keeles. Tõi
ke valmistas, praost Harald Vilhelm
Põld. See tõlge teenis eestlasi iseseis
vuse lõpuaastail/paguluses ja on alu
seks ka uuele Eesti Piiblile, mis il
mus Londonis a. 1968.
Praost Harald'V. Põld oli välja
paistvate võimetega usuteadlane ja
hea kreeka, heebrea ja eesti keele
tundja. 1934. aastal valmis temalt ka
Vana Testamendi moodne tõlge. Kui
kommunistid meie maa vallutasid,
sattus see käsikiri tõenäoliselt nende
kätte ja hävitati, teiseks võimalu­seks
on,, et ta peideti võõra ja usule
vae;nulikü võimu eest.,
Nii siis tuli paguluses viibival Ees-
Artur Adson, Esseid. Hinnan­guid.
Bibliograafiat (Lund,
Kirjastus Vaba Eesti), 1974.
teos algab Friedebert Tuglaše sii­ra
kirjutusega «Rõõm ühest sõpru­sest'',
mis ilmus ^Loomingus", 1933,
nr. 3, Marie Underi 50 a. juubeli pu­hul.
See artikkel sisaldab ainult mä­lestuspilte
Tuglase kohtamisest ja
sõprusest Underiga;0 kirjutus lõpeb
sõnadega: „On nimelt rõõm olla
suure ande kaasaeglane ja tohtida
teda ta tähtpäeval sõbrana tervita-da".
Järgnev stiilitihe artikkel, «Vara­sem
Under", Gustav Suitsu sulest,
analüüsib noore Underi loomingut
(ka see kirjutus on võetud eelnime­tatud
„Loomingu" numbrist). Pärast
sonettide iseloomustamist kui täis
lõõma ja tuld ja pitsivahtu, eritleb
ja vaatleb Suits Underi sõnamaalilist
tehnikat sonapiltide esitlemisel loo­dusest,
mis sarnanevad Konrad Mäe
Maalinguile. Nii Underi kui ka Mäe
loominguis muutub loodus «salapä­rasuste
põlevaks, erutavaks, uimas^
tavaks aiaks".
Samast joomingust" pärineb ka
Henrik Visnapuu «Kiri Marie Unde-ti
Kirikul kanda hoolt selle tähtsa I riie", milles ta ütleb: «Verivalla ja
raamatu uue.tõlke valmistamise eest. Pärisosa tähendavad Teie loomingus
Aastatepikkuse väärtusliku ja põhja- suurt murrangut, mitte üksi Teie,
liku töö tulemusena valmis uus Vanal vaid kogu eesti luules. Sest neist luu
Testamendi tõlge õp. Endel Kõppu letiskogüdes 1920. aasta ümber lik-töö
viljana. videerite Teie eneses parandusliku
Piibel on nüüd tervikuna meie aja estetismi ning vabanete kogu oma
eesti keeles kättesaadav vabaduses suure ja kõrgemeelse naisešüdamega
'elavale eestlaskonnale. Kodumaa on aja eetosele".
sellele raamatule endiselt suletud. Neile kirjutustele järgneb Suitsu
Seda rohkem on meil põhjust oma artikkel 1948. a, paguluses, milles ta
Eesti Piiblit ustavalt kasutada, lähe-' annab ülevaate Underi luuleteekon-nedes
kodumaalt lahkumise aasta- nast ja kirjeldab Underi valmimist
päevale ja järgnedes juhlmõttele: | esmajärguliseks luuletajaks. Samal
,;Lugege iga päev Jumala Sõna".
Rudolf Kiviranna
IVÄilLSON
Eva Wilson-Märtsoni nimi,on tõus-, naat, millest minu mees omab origi
nud viimaste aastat jooksul komee- j naalmanuskripti."
dina nfuusikataevasse .Tä on tutvus
TIIU KADAK
Seks Rannif
Virginia ülikooli
Yale ülikooli õppejõud mag. Alek
sis Rannit on vastavalt „MacDowel
Colony Fellows in the News" (nr.
1977) teate! valitud Charlottenvilles
asuva Virginia ülikooli audoktoriks
Samas ülikoolis korraldati suurem
näitus, luule ettekande õhtu ja süm
poosium A. Ranniti toodangu austa­miseks.
Ä. Rannit on.eesti kvantita­tiivse
luule isa ja avaldapud pagulu­ses
rea kõrge: esteetilise tasemega
luulekogusid. Ta on korduvalt olnud
Rahvusvahelise PEN-i kongressidel
Eesti PEN klubi peaesindaja. A. R.
sai üle-ameerikalikult kuulsaks, kui
eminentseni N. Vene pagulane ja No­beli
laureaat A. I. Solzhenitsõn viibis
kümmekond päeva itlema- kodus küla­lisena.
ta eesti muusikat paljudes välisriiki­des
ning esinenud hea eduga ka eest^
lastele iiing saanud kõikjal kiitvad
arvustused. Eestlaste kultuuriõhtu
puhul Geislingenis küsitles sümpaat­set
kunstnikku meie lehe kaastööli­ne
Saksamaal:
,,Proua Märtson, teie olete esinenud
Saksamaal ja mitmes välisriigis nii
eestlastele kui ka muulastele ning
saanud rohkel arvul ülikiitvaid ar­vustusi.
Kunas teie alustasite laul­misega?"
, Aas tal 1963 Stuttgartis tolleaegse
Stuttgart! konservatooriumi direk­tor
prof. Hermann Retitteri soovitu­sel,
kellele ette laulsin, ning kes saa­tis
mind oivalise' lauluõpetaja prof.
Friedel Mielsch-Niedi juurde."
„Mis rahvusest on teie vanemad?"
„Ema prantslanna Carmen Wi.lson,
isa inglane Henry Wilšon."
,,Kus studeerisite muusikat?" .
,Algul Stuttgartis, alates 1965. a.
iannoveris. Eriala oli ooper- koos
avalõpmikuga. Edasi sooritasin riik-iku
katse muusikaõpetajatele."
„Kunas tulite ülesaksamaalisel
võistlusel noortele kunstnikele esi­kohale?"
.Aastal 1972 koos kontserdikohustu
sega kogu Saksamaal." '•.-7 •'V
«Kellena tegutsete praegu?"-
,,Minu kontserdikohustuste. kõrval
(lauluõhtud, oratooriumikontserdid
reisid,. ringhäälinguülesvõtted) olen
dotsendiks Hannoveri pedag. ülikoo
i' lauluklassis. Ma õpetan meele Id
ning mul on praegu 24 üliõpilast."
,,Mis oli tõukeks, et teie nii inten­siivselt
pühendute eesti muusikale
ehkki teie soontes ei voola tilkagi
; eesti verd?
,,Esimese impulsi andis loomulikul
minu mees. See ja reie tuli kauaaegne
koostöö hn Karl Bergemanniga, kes
sel ajal juba tegi heliplaadiülesvõt­teid
Naan Põlluga ning on eesti lau
luvaramust väga vaimustatud. .M^ie'
võtsime algul mõned eesti laulud re­pertuaari
ning nüüd kasvab see koos­töös
minu mehe ja hr. Berge mann i-ga."
-: .'• . "•• ^
«Kuidas hindate eesti muusikat?"
«Eesti muusika fastsineerivaks ele­mendiks
on kompositsioonide tege­lik
omakõla, olgu see rahvalaulude
või. klassikaliste muusikapalade j uu-res.
Mis puutub vokaalmuusikasse,
siis on see väga avarmeloodiline, vär­virohke.'-
ja hästi kujundatav. Ka
moodsamad komponistid (Tubin,
Raid j.t.) on need omadused, selle
omakõla säilitanud. Huvitav on mär­kida,
et ühel eesti laulude tutvusta-misõhtul
Bostoni ülikooli juures rea­geerisid
noored ameerika tundengid
vaimustatult ning palusid saata noo
di materjali,."
«Kes on. teie lemmikkomponist
eesti heliloojate hulgas?"
„Neid on mitu. Kõige meelsamini
laulan kompositsioone J. Aavikult,
M. Saarelt j a E. Tubinalt. Väga häs­ti
meeldib mulle ka E.. Ärro oreliso
aastal kirjutab Saksamaal paguluses
elav Harald Parrest Underist ja mär
gib, et Under hagu meister Wiiraltki
on orjaroogadele eelistanud meie va
badusvõitluse kitsast, järsku ning
võidukat teed". Parrest peab Underit
oma värsis üheks andekamaks eesti
keele tarvitajaks üldse".
Järgnevalt tuuakse kirjanik Karl
Ristikivi kirjutus - Underist «Eesti
kirjanduse loos" (1954), milles ta
«Teie intrepeerite eesti laule sellise I v a a t I e b Underi luule arengut Eesti
andumuse ja veenvusega nagu iseseisvuse ajal: Siuru aegset värvide
oleksite sündinud eestlanna. Mis säravust ning pärastsõjaaegset pes-viisil
olete Õppinud tundma eesti Lsimistlikku ekspressionismi oma
rahva hinge, ajalugu ja saatust?" süngete agulipiltidega. Luuletuskogu
.Palju- tänu armsa komplimendi » H ä ä l varjust" (1927) on Ristikivi
eest, mis- julgustab ,alati edasi õppi- hinnangu järgi lihtne ja sugestiivne,
ma. Loomulikult olen raa eluga koos kuna «Rõõm ühest ilusast päevast"
oma mehega õppinud tundma.Eesti (1927) peegeldab; lauliku kannatustes
saatust/Mitmed minu mehe kohtu-1 küpsenud, puhastunud rõõmu, mitte
õitsengus" (1918) on arglikud, vara |
kevadised ja tasased igatsuslikud.
«Sinise purje" (1920) värsse iseloo­mustab
Oras järgmiselt: «Nagu
elastse, viskleva, helgitseva mao —
Shelley lemmiklooma — lihastik vi-bub
Underi värss läbi riimiskeemide
ja ettekirjutet meetrumite, vahel hü­pates
neist üle mõne hoogsa luuleli­se
litsentsiga, kuid siiski rikkumata
nende põWstruktüuri".
Orase arvates «Verivallas" (1921)
muutub luuletoon vägivaldsemaks,
sageli isegi pübellikukš, linnanäge-mused
muutuvad süngemaks kui va­rem,
ja «surnute rongikäigud" viiras
tuvad makaabrilt esile. Need sünged
pildid maailma saatusest olid osalt
inspireeritud saksa ekspressionistide 11
poolt, kelle töid Under tõlkis eesti
keelde. Teose «Hääl varjust" stiili
peab Oras rahvapäraseks, milles Un­der
osnt uhkavalt, spontaanselt tarvi-ud
me murdesõnavara rikkusi.
Värsikogus «Kivi südamelt" (1935)
Underi luule on muutunud abstrakt­semaks,
luuletar nagu «kajak hais­tab
soolast merd'\ Oras toob tabava
võrdluse Underi ja Shakespeari
arengufaaside kohta: «muretu elurik-kuse
vastuvõtt, jõu spontaanne üle-voolavus,
rõõm olemasolu rikkusest
ja kirevusest; traagiline lõhestumine,
äärmine valu, süngus, mil ei näi ole
vat piiri, iga närvi pinevilolek kuni
kärisemiseni, rasked, peagu purusta
vad kriisid ning siis lõppeks toibu­mine,
enesevõitmine, selgumine pea
le ränka äikest, maailma ja tõdede
relatiivsuse mõistmine, ilma et usk
ellu ja ülimasse, keskseimasse tõesse
oleks murtud". Samale tunnetusele
nagu seda väljendab Shakespeare
«Tormis": «Me ollus sama / kui ul­madel,
ning meie väiksel elul / on
piiriks uni", on jõudnud ka Under
oma teoses «Kivi südamelt". Vene ja
saksa okupatsioonide toorust ja jul­must
kirjeldab Oras järgmiselt:
«Võõrokupatsiopn, orjaks sundiv,
orjust sisse süstiv mürkrezhiim, sõ­da,'
uus despootne ideoloogia kõigi
oma avalike ja salajaste korruptsiöo-nivõtetega
laastasid Eestit füüsiliselt
ja psüühiliselt. Maad valitses külm
õud. Keset seda varemete aega ilmus
äkki kes teab mis tsensuurihalvatuse
tõttu uus teos Underilt — ta leina ja
põlastuse raamat «Mureliku suuga"
(1942). Selles luuletaja esineb üsna 11
uues osas — rahvuspoeedina, kes
HELI ODER
i Heli Oder õpib kehalist kasva
1 tust Toronto Ülikoolis, on eliit-1
I võimleja Kalev-Estienne seeniorh 1
I de klassis ja eesti moodsa võimle-1
fmise tutvustajaid Kanadas. Keha-1
|lise kasvatuse kõrval ta õpib üli-|
I koolis ka prantsusekeelt, et tule-|
ivikus oleks võimalik moodsat!
I võimlemist õpetada selles keeles. |
1 Heli on saanud tugeva rahvusll- i
iku kasvatuse kodus, on käinud!
| Peetri kirikus pühapäevakoolis.^
1 laulnud koguduse leerilaste kot>|"
|ris ja käib huviga jumalateenis-^
i tüstel selles armsakssaanud kiri-
= kus. • ,• • • ' : • / ' : ' •-. • o.
| Eestikeele oskust täiendas ia£
| eesti täielidiiskoolis ja täiendus- -f
| keskkoolis. Loeb huviga eesti aj a-«
1 lehti ja eestikeelseid raamatuid. 2
1 Helist sai varakult hellakene ^
=Rajaleidjate lippkonnas ja viima- =.
? se ajani kuulus vanemgaidide rüh- 2
i ma. Nüüd on sellest eemale jää™
| nud õppetöö suurenemise taga j ar- -i
| jel. Samal põhjusel on eemale jää-«
I nud ka Rahvatantsu Rühm 'Kuiis- "
š last, kus ta aastaid rahvatantsu »
|õppis. ). ,•'•' \
1 Suurem huvi on Helil alati oi-™
I nud moodsa võimlemise vastu. Ta "
" on aastaia seda harrastanud Ka- -
tn
| lev-Estienne'is ja kuulub nüüd °.
eliitrühma seenioride klassi. Selle "
| koosseisus on ta demonstreerinud «
? eesti moodsat võimlemist Tpron- li­tos,
Montrealis, \ Baltimores ja"
mitmetel eestlaste üritustel. Eriti -;
mišed kaasmaalastega, näitasid alati
elavaid kirjeldusi, inimlikus ja rah
vuslikus siduvuses. Et mind sellesse
ringi vastu võeti on mulle' alati ol­nud
.armsaks' mälestuseks. Nende
kogemuste ja meie ühise elu läbi ma
rõõmustan, kui ma eesti laule laul­des
äratan rõõmu ja osavõttu. Seda
soovib lõppeks iga interpreet, kui ta
seisab poodiumil."
«Kui ulatuslik on teie repertuaar
eesti lauludest?"
„Kogusummas on neid umbes 60.
Mõni päev tagasi sain.ma uusi kom­positsioone
otse Tallinnast!"
«Kus oli teie karjääri suurim
edu?" .. .
«Minu suurimaks eduks oli laulude­õhtu
New Yorgis Carnegie-Recital-
Hallis ja kontsert Biennale puhul
1976. a. Veneetsias.";
«Kus oli teil kõige tänulikum pub-
.' lik?'"
•«Tegelikult- ma. tunnen ainult tänu­likku
publikut ning see teeb laulmi­se
nii ilusaks." •
«Mitu kontserti annate läbilõikes
aastas?"
,,Väga vahelduvalt. Nüüd lauluõpeia
jana tegutsedes pole pikad reisid nii
sageli- võimalikud — annan umbes
30—50 kontserti aastas."
«Teie tulevikukavatsused?"
«Mu suureks unistuseks on küLaus
angazhement ooperilaval. Kas. see
täide läheb, seda näitab- tänavune
aasta. Meeleldi korraldaksin ka kui­sus
i lauluvaramust — eelkõige Rich­ard
Straussi ja eesti kompositsiooni­dest
—: üliõpilastele. Võib-olla. ava­neb
mulle see võimalus Los Angelesi
ülikooli juures, kus tänavu tegin he-'
liülesvõtteid ringhäälingule. Ikka
edasi võib üles ehitada lauljanna-elukutšet
ainult kõik see võtab
väga palju aega, hoolt, püsivust, vas-tupidavusvõimet
ja veidi õnne!"
«On teil kavas turnee Põhja-Ämee-rika
mandrile või Rootsi?"
-Pärast meie selleaastast. kontsert­reisi
(Väncouver, San Francisco jc
Los Angeles), saime uusi järejpärinii
si ka; seoses Goethe-instituudiga ja
ülikoolidega. Nii on kavas uus kont­sert
samades linnades 1978. a. märt­sis,
kus meie seoses saksa organi sa t
siöonidega tahame anda kontserte
eesti lauludega. Peale selle on meil
küllakutseid ka Itaaliast."/
'':..- -kk
lH!Eii!lllllllllil!llllll||||||||||llli]|||lllllJlllll||||Hlllllll!lllllllll
>,MEIE ELU* 'talituses on
müügil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja suures va-ülemeelikut
õitsemisrõöniu «Sonetti­des".
Luulekogu «õnnevarjutus"
(1929) esitab meisterlikke ballaade
stiiliehtsa lopsakusega. Oma viimas­tes
teostes, «Lageda taeva all" (1930)
ja «Kivi südamelt" (1937), mis ilmu­sid
iseseisvuse ajal Eestis on luule­tar,
Ristikivi arvates, saavutanud ra-luliku
ülevuse;
Aleksis Rannit oma artiklis «Marie
Under ja tema koht eesti luules"
sarnastab «Sonettide" (1917), «Eel­õitsengu"
(1918) ja «Sinise purje"
(1920) atmosfääri valgusrõõmsa, var-väljendab
tuhandete tUnde.d". S e l l e s , l k o r d u v a U o n l a e s i n e n l , d Rahvus
teoses tunneb luuletaja härdalt fcaa- | V a h e l i s e ^ Karavani ajal Tallinna "
sa • vennasrahva saatusele Soomes | Seal t a ka s u t a S A e a t .
Talvega.ajal;, .Jõulutervitus 1941" I v õ i m a I u s t , e t paviljoni külastaja. "
jutustab julmast küüditamisest Si- | t e I e k ö n e U l a e e s t i r a h v a s ( , l e l l !1
berisse. Pagulaspõlves ilmus Unde
riit. uudiskögu «Sädemed tuhas",
milles kajastub sõjajärgsete raskete
mõlgutuste ja südamevalude aeg.
Autor prohvetlikult heidab «kinda
tervele tuimale maailmale, kes ei ta
ju ülekohut ega kannatust, küna po­le
ise küllalt kannatanud", ning
nõuab, «Et õigluskirg veel huugaks,
kultuurist ja vaimsetest saavutus-1
test: tema j praegusest masenda- -
vast olukorrast ja kommunistliku \.
diktatuuri survest. 2
OB
Möödunud nädalatel Heli oli T
^Kanada] võimlejate laagris «Cana ^
dette" kus ta õpetas moodsat 2:
võimlemist Kalev-Estienne süštee-"
vi rohke maastikuga, kuna stiililt
meenutavad need teosed 'romantilis-pinnälist
hilisgooti leekestiili". Aja­järk
(1920—1928) on Underi loomin­gus
ekspressionistlik ja vormi-sisu
käsitluselt, Ranniti arvates, õige lä­hedane
Käthe Kollwitzi sihikindla-selgitava
joonistus-laadile. Äga
«Rõõm ühest ilusast päevast" väljen­dab
nagu gooti toomkirik inimlikku­se,
kõik jumaluse ja sisima vaimustu­se
kõrgust. Edasi leiab Rannit, et
dionüüsoslik Lermontov haarab Un­derit
enam kui apollonlik Pushkin.
«Baudelairey Blok ja Yeäts võtavad
Underit kergemini oma võimusesse
kui Paul Valery". Oma muinasjutu-listes
lauludes on Under, Ranniti hin­nates,
Kristjan Raua, Sibeliuse ja
Munchi naabruses. Rannit tabavalt
iseloomustab Underi «Mureliku suu­ga"
(1942) ja «Sädemed tuhas" (1954)
kui jõulisi rahvusliku õiguse-ja-kõlb-luse
tule kandjaid. Ühes poeemis
«Surmamõrsjad", mõtleb Under, et
«Parem on vaba inimese vaba surm,
kui igavesti häbistav vangipõlv".
Meis teostes esineb ka van Goghi
taolist värvide ruumilõovat jõudu.
Lõppeks ristib Rannit Underi stiili
gooti stiiliks, ja peab Underit luule­tajana
võrdseks sellisele suurejõuli-sele
meistrile kui Rembrandt.
Professor Ants Oras oma sisukas
eessõnas Underi «Kogutud luuletus­tele"
(1958) (millest äratrükk on
«Eluraamatus" antud) ütleb Underi
«Sonettide" kohta, „et erakordselt
andekas naine avas äkitselt ka teis­tele
kogu oma elulaeka". Tema vara­semad
luuletused, mis ilmusid „Eel-
. „. .. mi alusel. Naissportlaste poolt -
enam veel,/Seks hinge hadatrumm " ~ i- , . u , , ,
, . . ••\I I.5,. - voeti nendest harjutustest suure
peab porisema aeva . Ja, õigluskirg •= u • y'- v u i* i
..... , , ' 6 huviga oäa. Kehalise kasvatuse
on jaanud huugama eestlaste süda "
meis. Algusest lõpuni on Underi luu
le «ta enda elulaeka tühjendamine,
kuigi laegas ise mahult järjest suu­reneb,
kuni mahutab endasse kogu
ta rahva ja kannatava maailma saa
tüse". Under on olnud eeskujuks Tal
vikule, Alverile, Kangrole ja küllap
ka Uku Masingule. Käesoleval hetkel
l üliõpilasena Heli on tegev kõigil s
spordialadel. Ta kuulub ka iili- 2
kooli hoki naiskonda ja selle 2
| koosseisus on võtnud osa palju- ~
dest võistlustest teiste naiskonda- ^
ä de vastu.
l Heli loeb meeleldi luuletusi ja -
"ilukirjandusest jutustusi inimeste -
N N I T T „ J _ . i , , t-.i.= elust. Eesti rahva tugevaks kül-I
on Under «meie elava luule mõiuvai- - v t . u •• i • • >>•• 4 , , .
i ^ i , . . ^ ^ „ ,..J . ; I leks peab märkimisväärset kok--
maks keskuseks, mis jõuab kiiritada 2 kuhoidu ja nimetamisväärseiel»
isegi hämaras varjuelus kiratsevat
kodumaad, ennast
Peale Harri Asja, Ivar Grünthali,
Aleksander Aspeli jt. artiklite, vää
riksid veel rõhutamist Joh. Aaviku- v a h e l i s e s keskustelus nuhist ees
lühiessee Underi luule keelest, Hanno I u l^ u h d St
*n™,,e0 ,,nXi;„' « « . . « v . ^ f ; . a n n ° ^ ti keelt, mitte segatult mone teise
^saavutusi paljudel aladel. Eest la s-üi
i tena peaksime tõsiselt uhked ole-1
l|.ma nendele saavutustele. Soovida »
:s, et eestlased kasutaks oma-1
KAI KÄÄRID
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 Princesš Ave;, Willöwdale
Kompuse vaatlus Wiirälti joonistus
test ühele Underi teosele, ja Paul
Reetsi omapärane arvustus luuleko­gu
«Ääremail" (1963) kohta
Huvitavad on ka eestikeelsed tõl­ked
soomlaste Elsa Haavio, Kai Lai
tineni ja Martti Haavio kirjutustest
Underist. On toodud ka kogukas üle­vaade
hinnanguist Underi luule koh­ta
saksa pressis, vene pagulaslehter
deš, USA, Itaalia ja Rootsi ajakirja­des.
Aga aukartustäratav on mahu­kas
bibliograafia teose lõpul, mis
hõlmab üle tuhande tiitli raamatu­test,
artiklitest, arvustustest ja teis­test,
kirjutustest Underi loomingust,
ei puudu ka hääli Nõukogude Ees­tist.
Teos sisaldab ka isikunimede re­gistri.
Antud andmeist selgub, et Un­deri
luulet on tõlgitud saksa, inglise,
soome, ungari, vene, rootsi; leedu,
läti, itaalia, prantsuse, hollandi,
tshehhi, kroaadi, armeenia, jaapani,
hiina ja esperanto .keelde. Teose lõ
pul ori antud pikk nimestik nendest
tõlgetest.
Võrreldes seda Marie Underi elu-raamatut
esimese osaga, jääb sügav
ja rikastav mulje sellest teisest an­dest.
See on otse varaait uurimus­teks
ja kriitilisteks töödeks meie
suurima luuletaja loomingust ja vai­mu
ülevusest/Hoolimata tormidest
ja katastroofidest, sellise võimsa loo­minguga
rahvas ei saa kaduda aja­loo
panoraamilt.
PAUL SAAGPAKK
| keelega. Sellega hoiame ära sula- ^
° mise asukohamaa rahvasse. . . "
| Peatudes kodumaa külastamisel
| juures, arvas Heli, et seda Sobiks I
1 teha 1980. aastal. Siis on Tallin-1..
2 nas palju välismaalasi ülemaailm-"
2 se olümpiaadi tõttu ja okupanti- »
fdel ei jätku «sabasid" kõigi tar-p
1 vis. Teiseks ei tuleks sinna minna ?
2 naiivsete tütarlastena, kellel puu-»
1 dub kriitika võime. Eestlased ko-|
idumaal on küllalt teadlikud valis-"
— . OK
| eestlaste tegevusest ja käitumi-|
~ sest. Siinsete eestlaste kindel l
? hoiak annab tugevust sealsetele 2
| eestlastele vastupanuks vene sur- ?
| vele. Ühine on meil kõigil soov — |
| elada Vabas Eestis. 1
C9 ' , ~
— ' "' at
n • 'i:
- •. • • "Dfc
illllllüipiütf.B! !t'MO!!D!IDi:iilIIIOiroilOII.O.IIDIIIIIIIIDIIIIlllill!ifl':it..D.'-.
Ilmunud
li TRIINU"
sügisnumber. 1977.
V ;.;Hind:$l,25 - ;\
Müügil ka varem ilmunud
«TRIINU" numbreid.
EIE ELU talituses
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
. . . - • • • -9