1987-01-02-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ary of Secuml diiss Mail Registratioii No. 1354. Nr. 1 (1920) 1987 REEDEL, 2. JAANUARIL - FRIDAY JANUARY 2 XXXVIII aastakäik rama J : '0 Jõiiiliiid Toronto Peetri koguduses, jõolunaidendi tegelased pühapäevakooli jõulupuul 14. dets. Osalejad olid noored: Reimar Ratnik, A i l i Kuutan, Kristina Viksten, Kairi ja VaikiTauI, Peeter Musta, Karin ja Helin Marley, Kristina ja Sabrina Liivoja, Juula ja Roman Metsmaa ning Martin ja Kristina Lillakas ja vanemad saaitajad:M. Käärmann, A. Kriisa, E. Sadd ja A.Graydon. Paremal altar jõulutuledes. Foto-E. Ilves 1 utuajamineEKN esimeh Aastavahetuse puhul pöördusime Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimehe Laas Leivati poole mustega: 1) Mis olid möödunud aastal tähtsamaiks tegevusiks ja saavutusiks EKN töös ja üldse eestlaste rahvuslikus tegevuses, ja 2} missugusteprobleemide ja ülesannete ees seisavad EKN ja ees uaadas eeloleval. 19S7. aastal^Oma vastpstes.Lass LeivatiitSes.'. .. •. •. „Meie välisvõitluslikku tööd eelmise aasta" jooksul saab hinnata võrdlemisi positiivselt. Kui meie vaatame kolme spetseefilist aktsiooni, siis võime rphul olla sellega, mida tulemustena sai saa vutatud selgitustööna valis-meedias. „ KAISA RANDPERE AKTSIOON Esialgu, Kaisa Randpere vabastamise aktsioon tõi esile üllatavalt palju sümpatiseerivaid reaktsioone mitmete Kanada poliitikute poolt, mitu tosinat ajalehtede, raadio ja TV-irtikleidja saateid, ja ka üldist pooldavaid suhfumist Kanada ühiskonna poolt. Lühidalt, see aktsioon, mis kestis peamiselt veebruari kuul, saavutas selle lühikese ajal jooksul võib-olla intensiivsemaid välis-propagandalisi tulemusi kui [kunagi varem:- . . , - \ 'v MUSTA UNDI PÄEV . V ; : Teiseks, Musta Lindi Päeva aktsioon, loodud ja alustatud, EKN Aktsiooni-komisjoni Markus Hesš'i poolt, saavus-tas ka ühe ajaloolise momenai meie välisvõitlusliku areenil — regulaar-TV kuulutuste näol meie üldiste antitotali-taarsete seiskohtade avaldamisega. Nende' kuulutused tõmbasid kjaasa ka Kanada ühiskonna kaasaelamist. Kolmandaks rneie aktsioonid Vünis, Helsingi kokkuleppe jarelkonverentsil, saavutasid ka üldist poolehoidu Lääne delegatsioonide juures, kus mitmed de-legaatid nimetasid otseselt Balli riikide saatusi. Euroopa ajakirjandus vastavalt kajastus baltlaste ühiseid taotlusi. Aktsioon, mitte otseselt seotiidEKN-uga, kuid mida EKN on Saanud vaikselt aidata poliitilisel tagaplaanil, tuli eelmisel aastal positiivsele külniineeri-misele. Eesti-aiheline õppetool Toronto ülikoolis on ainulaadne seesugune saavutus vabas maailmas. Valikud eesti ainetel õppimisel ja uurimusel ori peaaegu piiramatud, üliõpilased, kes taotlevad „p6st-graduate" kraade, võivad kontsentreerida igale teemale mida on valida. Majanduslik alus õppetooli loomisel ei kumanud mitte meie väikest ülekoormatud ühiskonda, vaid tuli Tartu College'ilt ja keskvalitsuselt. Mitme aasta valmistustööd kandsid peamiselt prof. Olev Trass ja arhitekt Elmar Tarn-põld EESTLUSE SÄILITAMINE Suuremaks mureks kaugemas perspektiivis on süski meie rahvusliku identsuse säilitamise küsimus. Paar aktsiooni, üldpidustused ja pedagoogilised konverentsid ei suuda üksi veel eestluse püsimist ja eesti kultuuri viljelemist kindlustada. Vana on kogu meie rahvuslikult meelestatud vanema ja keskmise põlve pidevat aktiivsust, valveolekut ja kaastööd eesti kultuuri ja eesti keele kindlustamiseks ka meie noorema ja pealekasvava põlve juures, Nii vajame ülikoolis mitte ainult eesti-liste- ainete uurijaid, vaid ka eesti keele Seitse aastat tagasi saatia Moskva Nõukogude väed Afganistani, et üllatuse ja kiire võiduga kindlusta-da^ saal enesele uus satelliit ning jigipääs India Ookeanile. See Moskva soov ei ole veel täitunud, visa vastupanu tõttu, mida avaldab vfibadust armastav Afganistani rahvas. Moskva siiski ei taha loobuda oma kavatsusest ja on valmis hi?vitama rahva, kes temale vastupanu avaldab, väidab afganlaste ühingu esimees Torontos. Seitse aastat kestnud sõjas Afga-ni »tani rahvas on kaotanud langenutena l miljon. 1 miljon on saanud lahingutes haavata ja üle kahe miljoni on jäänud kodutuiks venelaste pommirünnakute tagajärjel. Ule nelja miljoni afganistanlase on põ-gemenud Pakistani ja Iraani. On imeväärne, et Afganistani rahvas sellise kaotuste arvu juures on suu-teüne võitlust jätkama. Venelased arvestavad, et Afganistaii rahvas @i peaks suutma enam vastupanu avaldada pikemat aega ja seepä- Tast on hakanud asulaid süstemaa-tiliseh hävitama, et rahvas jääks peavarjutuks ja ei oleks suuteline midagi produtseerima enese elu alalhoidmiseks ning võitlemiseks venelaste vastu. Teiseks on venelased hakanud ehitama Berliini' valli taolist tõket Afganistani ja Pakistani piirile, et tõkestada Pakis-ta/ iist relvade, laskemoona ja igasuguse varustuse saatmist Afganis-tii ]]. Kõik selleks, et sundida sealg i rahvast kiiremini alistuma Moskvale. Afganistani ühiskond Kanadas korraldas laupäeval, 27. dets. pro-iestimeeleavalduse Toronto raekoja väljakul venelaste hirmutegude esiletoomiseks Afganistanis. õppijaid, et oleks neid, kes eestlust, eesti kultuuri ja eesti vabadusvõitlust edasi kannavad. Tugev eesti meel eesti ühiskonnas on see' alus, millel saame oma vabadusvõitlust edasi viia, lõpetas EKN esimees Laas Leivat oma soovid uueks aastaks. es 0 ® ® 0 LEIVAT <• nimetanud hiljuti toimunud kommunismivastasest ABN konverentsist osavõtjaid „neo-natsideks". Meie teame, et Deschenes'i komisjonile on antud Balti riikidest pärinevate isikute kohta andmeid, ilma et ühtegi otsest süüdistust oleks avaldatud. Samuti esineb poliitilist mentaliteeti, mis hibaks Kari Linnase saatmist hävimisele Nõukogude Liitu. See peab olema mõjutatud väga kontsentreeritult juhitud disinformat-siooni kampaania kaudu. Lühidalt, on põhjust uskuda, et meie rahvuspoliitiline tegevus on motiveerinud mõnelt poolt intensiivsemat meie vastast vastupropagandat, et diskrediteerida meie rahvuslikke aktiviste ja neutraliseerida meie vabädusvõitluslik-ku tegevust. Sellel tahgapõhjal meie vabadusvõit-luslikud aktsioonid eeloleval aastal peavad taotlema enam tulemusi, kui meil on olnud eelmisel tegevusaastal. . — Maakondlik liikumine siin Torontos, mujal Kanadas ja ülemaailmselt jätkus 1986. aastal tõusuteed, ütles Maakondliku Esindus^^ kogu esimees Johannes Vihma. Siit ja sealt tulevad teated maakondlikest kokkutulekuist. Esto 84 ajal Torontos toimunud maakondade päev tuleb kava kohaselt kordami- Maakondlik Esinduskogu on alati uute ideede otsingul, et köita neid, kes jagavad. kodumaalt pärinevaid mälestusi kui ka neid, kes ei suuda Viimaste nädalate jooksul oleme pannud tähele erilist rünnakut Ida-Eu-roopa ühiskondade vastu Kanadas. Näiteks ühe Kanada opositsioonierakonna liikmed fõderaalpariamendis on Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜliO) ametliku vaatleja õigustega esindaja taotlemise aktsioon läheb uude faasi. Esimene põhjalikum selgitustöö aktsioon Kanada poliitikutele, Kanadas asuvatele välisriikide esindajaüe ja Kanada ajakirjandusele välja saadetud poliitilise broshüüri näol oh läbi viidud. Nüüd valmistame Lääneranniku Eesti Päevadeks koos USA Eesti Rahvuskomiteega uue broshüüri, mida sel suvel saab.levitada Vancouveris, Läänerannikul ja mujal. Ka jätkub aktsioonile toetus allkirjade kogumine. ^ JOHANNES VIHMA end ühel või teisel põhjusel asetada ühegi maakonna kultuurivalda. Möödaläinud aastal korraldasime traditsioonilise^ maakondade päeva Toronto Eesti Majas. Pakkusime kuulajaskonnale loenguid ja meelelahutust. Peamurdmiseks; on olnud maakondadevahelised malevõistlu-sed. Alustasime ka uue tavaga — Võidupüha ja jaaniõhtu pühitsemisega. Kuna ükski organisatsioon ei olnud seni järjekindlalt tähistanud Vqidupüha, nagu seda tehakse Eesti Vabariigi aastapäevaga, siis julgesime proovida, pealegi veel õigel päeval, 23. juunil, mis langes seekord, esmaspäevale. Tulemus oli üllatav nii meile kui ka osavõtjaile. Eesti Maja saalid olid tulvil rahvast seinast seinani. .Eestlased tulevad oma kodumaa tähtpäevade pühitsemisele, kui neid kutsutakse ja kui leidub tegija. Kutsume kõiki ka eeloleval aastal, teisipäeval, 23. juunil samasse kohta. Uue üritusena korraldame ühissõi-di Vancouverisse Lääneranniku Eesti Päevadele, mille organiseerimine Oii praegu käigus. Ka selle ettevõtte vastu paistab huvi olevat suur. Tähtsaim sündmus eesti ühiskonnas 1986.a. oli kahtlemata rahvusvaheline Musta Lindi Päev. Kuigi selle taga seisid mitmed raudriideta-gused ja teised etnilised grupid, ometi idee oli pärit noorelt eestlaselt Markus Hess'ilt. On heameel, et üritus õnnestus ja et see on nüüd muutunud permanentseks. I I Ilmar Heinsoo - Eesti Vabariigi aupeakonsu! Kanadas, AASTAKS E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo aasta-vahetuse tervitus Kanada eestlastele Vana aasta viimased tunnid on vajunud aegade merre ja üle kogu maailma kuulutavad kellad löögid uue aasta sündi. Kanada eestlased võivad jäl-lekordselt rahuldustundega vaadata tagasi möödunule, milles ilmnes meie organiseeritud ühiskonna jätkuv aktiivsus. Eesti-ainelise õppetooli rajamine Toronto ülikooli juurde on üheks näiteks sellest aktiivsusest. See on kahtlematult tählepanuäratav saavutus vabade eestlaste tegevuse kogupildis, mis ei võimalda ainult sellealalist õppetööd ühe Kanada suurema ja prestiižirik-kama ülikooli raamistikus, vaid avab ka samaaegläselt kanalid eesti-aineliste uurimistööde sooritamiseks, millel saab olema püsiv ajalooline ja dokumentaalne väärtus tulevastele põlvedele kõrgema ha' riduse taotlemise pinnal. Ka teistel eestluse viljelemise ja Eesti rahva vabadusvõitluse aladel on jätkunud endine vilgas ja tulemusterikas tegevus. Eestlaste algatatud ja teist rahvusgruppe liitev Musta Lindi Päeva aktsioon kujunes ava-^ liku tähelepanu äratavaks suur-ürituseks, kutsudes välja meie maad ja rahvast ikestava võimu esindajate vihased reaktsioonid. Eesti õppetooli rajamine, Musta Lindi aktsioon ja paljud teised õnnestunud üritused eestluse elu ja tegevuse põllul on saanud teoks, sest on leidunud ennastohverdavaid kaasmaalasi, kes on |rakondanud oma energia, võimed ja entusiasmi nende ürituste läbiviimi- Sellel aastavahetusel kuulub neile headele kaasmaalastele meie ühine tänu ja tunnustus. Aga tänu ja tunnustus kuulub ka kõigile neile tuhandetele kaasmaalastele, kes oma osa^ võtu ja heldekäelise toetusega on võimaldanud nende suurte ühisettevõtmiste läbiviimise. Kanada eestlaskonna üksmeel, saavutused ja aktiivsus on eeskujuks teistele eestlaskondadele üle kogu vaba maailma. Olgu need kolm olulist tegurit aluseks meie rahvuslikule elule ja tegevusele ka uuel aastal! Nende mõtetega |SOoviii kõigile kaaseestlastele Kanadas õnnelikku ja edurikast uut aastat! ILMAR HEINSOO Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas eo NADALAKROONIKA dD Katselendur Dick Rutan ja ta kaaslendur ]eana Yeager teostasid lenduri venna poolt projekteeritud kergel lennukil õnnelikult peatusteta ja õlitagavara täiendamata lennu ümber maailma, lennates üheksa päevaga 41)480 km. (26.000 miili). Lennul tuli neil mitu korda ma-vöördada lennuteel olnud tormidest möödumiseks. Lendurid alustasid ümbermaailma lendu ja maandusid tagasi. Mojahe kõrbes asuval lennuväljal, umbes 100 km. põhja pool Los Angelese. ® Iraqi lennuliini lennuk 107 sõitjaga pardal hukkus lennuki hõivamise katsel toimunud hädamaandumisel Saudi Araabia maa-alal Iraqi-Sauria piiril. Lennuki hõivamisel sai pommiplahvatuse tagajärjel surma 62 inimest, nende seas 2 hõivajat, kuna 2 ülevõtjat vangistati. Lennuki hõivamise katse teos-tajaina teatasid endast mitu Iraqi toetavat araablaste terroristlikku organisatsiooni. © Vene söekaevanduses Ukrainas, Donetski rajoonis, toimus suurem \\ plahvatus inimohvritega. TASS plahvatusest teatades ei märgi ohvrite arvu, kuid teate sõnastusest järeldatakse,.et inimkaotused on olnud suured. % Liibanonis pantvangiks võetud prantsuse televisiooni meeskonna liige Aurel Gornea anti Beirutis jõululaupäeval vabaks ja jõudis jõuluiks Pariisi. Kaks teist televisiooni meeskonna liiget vabastati juba varem. Gornea Pariisi saabumisel oli ta vastuvõtjate seas ka Prantsuse peaminister Jacques Chirac. % Iraani-Iraqi kuueaastases sõjas toimusid nädala keskel verised"^ võitlused Shatt-el-Arabi lahes asuvate Iraqi saarte pärast. Teherani raadio väidab, et Iraan on hävitanud 3000 Iraqi meest ja haavanud 6000, kuna Iraqi teatel nad on hävitanud 10.000 iraanlast ja vallutanud tagasi oma saared. ® Asumiselt vabastatud Vene akadeemik Andrei Sahharov andis Moskvas pressikonverentsi, kus ta kiitis Gorbatshovi ta seniste refoii^ (Järg lk. 3) E®8ti Ohvitserid® Kogu Kanadas AASTAVAHETUSE VIIBIMINE KÜLALISTEGA Tartu Coll®go'i kohviku ruumidos rQ®dl®l, 16. jaan. algusoga koll 19.00 - Vainid annatuaana H. LätaKi Inaucanc® irokars^i poolt. Eo&kav@Sb® osa korraldab ANDRES RAUDSEPA Fääfsa $20.00 isikult OoQvdtust teatada hitjamalt 6. jaaa Elmar Silmalo tel (416) 486-6683 vöi Leonhard Tambargite (416) 244-8765. T
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 2, 1987 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1987-01-02 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E870102 |
Description
Title | 1987-01-02-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ary of Secuml diiss Mail Registratioii No. 1354. Nr. 1 (1920) 1987 REEDEL, 2. JAANUARIL - FRIDAY JANUARY 2 XXXVIII aastakäik rama J : '0 Jõiiiliiid Toronto Peetri koguduses, jõolunaidendi tegelased pühapäevakooli jõulupuul 14. dets. Osalejad olid noored: Reimar Ratnik, A i l i Kuutan, Kristina Viksten, Kairi ja VaikiTauI, Peeter Musta, Karin ja Helin Marley, Kristina ja Sabrina Liivoja, Juula ja Roman Metsmaa ning Martin ja Kristina Lillakas ja vanemad saaitajad:M. Käärmann, A. Kriisa, E. Sadd ja A.Graydon. Paremal altar jõulutuledes. Foto-E. Ilves 1 utuajamineEKN esimeh Aastavahetuse puhul pöördusime Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimehe Laas Leivati poole mustega: 1) Mis olid möödunud aastal tähtsamaiks tegevusiks ja saavutusiks EKN töös ja üldse eestlaste rahvuslikus tegevuses, ja 2} missugusteprobleemide ja ülesannete ees seisavad EKN ja ees uaadas eeloleval. 19S7. aastal^Oma vastpstes.Lass LeivatiitSes.'. .. •. •. „Meie välisvõitluslikku tööd eelmise aasta" jooksul saab hinnata võrdlemisi positiivselt. Kui meie vaatame kolme spetseefilist aktsiooni, siis võime rphul olla sellega, mida tulemustena sai saa vutatud selgitustööna valis-meedias. „ KAISA RANDPERE AKTSIOON Esialgu, Kaisa Randpere vabastamise aktsioon tõi esile üllatavalt palju sümpatiseerivaid reaktsioone mitmete Kanada poliitikute poolt, mitu tosinat ajalehtede, raadio ja TV-irtikleidja saateid, ja ka üldist pooldavaid suhfumist Kanada ühiskonna poolt. Lühidalt, see aktsioon, mis kestis peamiselt veebruari kuul, saavutas selle lühikese ajal jooksul võib-olla intensiivsemaid välis-propagandalisi tulemusi kui [kunagi varem:- . . , - \ 'v MUSTA UNDI PÄEV . V ; : Teiseks, Musta Lindi Päeva aktsioon, loodud ja alustatud, EKN Aktsiooni-komisjoni Markus Hesš'i poolt, saavus-tas ka ühe ajaloolise momenai meie välisvõitlusliku areenil — regulaar-TV kuulutuste näol meie üldiste antitotali-taarsete seiskohtade avaldamisega. Nende' kuulutused tõmbasid kjaasa ka Kanada ühiskonna kaasaelamist. Kolmandaks rneie aktsioonid Vünis, Helsingi kokkuleppe jarelkonverentsil, saavutasid ka üldist poolehoidu Lääne delegatsioonide juures, kus mitmed de-legaatid nimetasid otseselt Balli riikide saatusi. Euroopa ajakirjandus vastavalt kajastus baltlaste ühiseid taotlusi. Aktsioon, mitte otseselt seotiidEKN-uga, kuid mida EKN on Saanud vaikselt aidata poliitilisel tagaplaanil, tuli eelmisel aastal positiivsele külniineeri-misele. Eesti-aiheline õppetool Toronto ülikoolis on ainulaadne seesugune saavutus vabas maailmas. Valikud eesti ainetel õppimisel ja uurimusel ori peaaegu piiramatud, üliõpilased, kes taotlevad „p6st-graduate" kraade, võivad kontsentreerida igale teemale mida on valida. Majanduslik alus õppetooli loomisel ei kumanud mitte meie väikest ülekoormatud ühiskonda, vaid tuli Tartu College'ilt ja keskvalitsuselt. Mitme aasta valmistustööd kandsid peamiselt prof. Olev Trass ja arhitekt Elmar Tarn-põld EESTLUSE SÄILITAMINE Suuremaks mureks kaugemas perspektiivis on süski meie rahvusliku identsuse säilitamise küsimus. Paar aktsiooni, üldpidustused ja pedagoogilised konverentsid ei suuda üksi veel eestluse püsimist ja eesti kultuuri viljelemist kindlustada. Vana on kogu meie rahvuslikult meelestatud vanema ja keskmise põlve pidevat aktiivsust, valveolekut ja kaastööd eesti kultuuri ja eesti keele kindlustamiseks ka meie noorema ja pealekasvava põlve juures, Nii vajame ülikoolis mitte ainult eesti-liste- ainete uurijaid, vaid ka eesti keele Seitse aastat tagasi saatia Moskva Nõukogude väed Afganistani, et üllatuse ja kiire võiduga kindlusta-da^ saal enesele uus satelliit ning jigipääs India Ookeanile. See Moskva soov ei ole veel täitunud, visa vastupanu tõttu, mida avaldab vfibadust armastav Afganistani rahvas. Moskva siiski ei taha loobuda oma kavatsusest ja on valmis hi?vitama rahva, kes temale vastupanu avaldab, väidab afganlaste ühingu esimees Torontos. Seitse aastat kestnud sõjas Afga-ni »tani rahvas on kaotanud langenutena l miljon. 1 miljon on saanud lahingutes haavata ja üle kahe miljoni on jäänud kodutuiks venelaste pommirünnakute tagajärjel. Ule nelja miljoni afganistanlase on põ-gemenud Pakistani ja Iraani. On imeväärne, et Afganistani rahvas sellise kaotuste arvu juures on suu-teüne võitlust jätkama. Venelased arvestavad, et Afganistaii rahvas @i peaks suutma enam vastupanu avaldada pikemat aega ja seepä- Tast on hakanud asulaid süstemaa-tiliseh hävitama, et rahvas jääks peavarjutuks ja ei oleks suuteline midagi produtseerima enese elu alalhoidmiseks ning võitlemiseks venelaste vastu. Teiseks on venelased hakanud ehitama Berliini' valli taolist tõket Afganistani ja Pakistani piirile, et tõkestada Pakis-ta/ iist relvade, laskemoona ja igasuguse varustuse saatmist Afganis-tii ]]. Kõik selleks, et sundida sealg i rahvast kiiremini alistuma Moskvale. Afganistani ühiskond Kanadas korraldas laupäeval, 27. dets. pro-iestimeeleavalduse Toronto raekoja väljakul venelaste hirmutegude esiletoomiseks Afganistanis. õppijaid, et oleks neid, kes eestlust, eesti kultuuri ja eesti vabadusvõitlust edasi kannavad. Tugev eesti meel eesti ühiskonnas on see' alus, millel saame oma vabadusvõitlust edasi viia, lõpetas EKN esimees Laas Leivat oma soovid uueks aastaks. es 0 ® ® 0 LEIVAT <• nimetanud hiljuti toimunud kommunismivastasest ABN konverentsist osavõtjaid „neo-natsideks". Meie teame, et Deschenes'i komisjonile on antud Balti riikidest pärinevate isikute kohta andmeid, ilma et ühtegi otsest süüdistust oleks avaldatud. Samuti esineb poliitilist mentaliteeti, mis hibaks Kari Linnase saatmist hävimisele Nõukogude Liitu. See peab olema mõjutatud väga kontsentreeritult juhitud disinformat-siooni kampaania kaudu. Lühidalt, on põhjust uskuda, et meie rahvuspoliitiline tegevus on motiveerinud mõnelt poolt intensiivsemat meie vastast vastupropagandat, et diskrediteerida meie rahvuslikke aktiviste ja neutraliseerida meie vabädusvõitluslik-ku tegevust. Sellel tahgapõhjal meie vabadusvõit-luslikud aktsioonid eeloleval aastal peavad taotlema enam tulemusi, kui meil on olnud eelmisel tegevusaastal. . — Maakondlik liikumine siin Torontos, mujal Kanadas ja ülemaailmselt jätkus 1986. aastal tõusuteed, ütles Maakondliku Esindus^^ kogu esimees Johannes Vihma. Siit ja sealt tulevad teated maakondlikest kokkutulekuist. Esto 84 ajal Torontos toimunud maakondade päev tuleb kava kohaselt kordami- Maakondlik Esinduskogu on alati uute ideede otsingul, et köita neid, kes jagavad. kodumaalt pärinevaid mälestusi kui ka neid, kes ei suuda Viimaste nädalate jooksul oleme pannud tähele erilist rünnakut Ida-Eu-roopa ühiskondade vastu Kanadas. Näiteks ühe Kanada opositsioonierakonna liikmed fõderaalpariamendis on Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜliO) ametliku vaatleja õigustega esindaja taotlemise aktsioon läheb uude faasi. Esimene põhjalikum selgitustöö aktsioon Kanada poliitikutele, Kanadas asuvatele välisriikide esindajaüe ja Kanada ajakirjandusele välja saadetud poliitilise broshüüri näol oh läbi viidud. Nüüd valmistame Lääneranniku Eesti Päevadeks koos USA Eesti Rahvuskomiteega uue broshüüri, mida sel suvel saab.levitada Vancouveris, Läänerannikul ja mujal. Ka jätkub aktsioonile toetus allkirjade kogumine. ^ JOHANNES VIHMA end ühel või teisel põhjusel asetada ühegi maakonna kultuurivalda. Möödaläinud aastal korraldasime traditsioonilise^ maakondade päeva Toronto Eesti Majas. Pakkusime kuulajaskonnale loenguid ja meelelahutust. Peamurdmiseks; on olnud maakondadevahelised malevõistlu-sed. Alustasime ka uue tavaga — Võidupüha ja jaaniõhtu pühitsemisega. Kuna ükski organisatsioon ei olnud seni järjekindlalt tähistanud Vqidupüha, nagu seda tehakse Eesti Vabariigi aastapäevaga, siis julgesime proovida, pealegi veel õigel päeval, 23. juunil, mis langes seekord, esmaspäevale. Tulemus oli üllatav nii meile kui ka osavõtjaile. Eesti Maja saalid olid tulvil rahvast seinast seinani. .Eestlased tulevad oma kodumaa tähtpäevade pühitsemisele, kui neid kutsutakse ja kui leidub tegija. Kutsume kõiki ka eeloleval aastal, teisipäeval, 23. juunil samasse kohta. Uue üritusena korraldame ühissõi-di Vancouverisse Lääneranniku Eesti Päevadele, mille organiseerimine Oii praegu käigus. Ka selle ettevõtte vastu paistab huvi olevat suur. Tähtsaim sündmus eesti ühiskonnas 1986.a. oli kahtlemata rahvusvaheline Musta Lindi Päev. Kuigi selle taga seisid mitmed raudriideta-gused ja teised etnilised grupid, ometi idee oli pärit noorelt eestlaselt Markus Hess'ilt. On heameel, et üritus õnnestus ja et see on nüüd muutunud permanentseks. I I Ilmar Heinsoo - Eesti Vabariigi aupeakonsu! Kanadas, AASTAKS E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo aasta-vahetuse tervitus Kanada eestlastele Vana aasta viimased tunnid on vajunud aegade merre ja üle kogu maailma kuulutavad kellad löögid uue aasta sündi. Kanada eestlased võivad jäl-lekordselt rahuldustundega vaadata tagasi möödunule, milles ilmnes meie organiseeritud ühiskonna jätkuv aktiivsus. Eesti-ainelise õppetooli rajamine Toronto ülikooli juurde on üheks näiteks sellest aktiivsusest. See on kahtlematult tählepanuäratav saavutus vabade eestlaste tegevuse kogupildis, mis ei võimalda ainult sellealalist õppetööd ühe Kanada suurema ja prestiižirik-kama ülikooli raamistikus, vaid avab ka samaaegläselt kanalid eesti-aineliste uurimistööde sooritamiseks, millel saab olema püsiv ajalooline ja dokumentaalne väärtus tulevastele põlvedele kõrgema ha' riduse taotlemise pinnal. Ka teistel eestluse viljelemise ja Eesti rahva vabadusvõitluse aladel on jätkunud endine vilgas ja tulemusterikas tegevus. Eestlaste algatatud ja teist rahvusgruppe liitev Musta Lindi Päeva aktsioon kujunes ava-^ liku tähelepanu äratavaks suur-ürituseks, kutsudes välja meie maad ja rahvast ikestava võimu esindajate vihased reaktsioonid. Eesti õppetooli rajamine, Musta Lindi aktsioon ja paljud teised õnnestunud üritused eestluse elu ja tegevuse põllul on saanud teoks, sest on leidunud ennastohverdavaid kaasmaalasi, kes on |rakondanud oma energia, võimed ja entusiasmi nende ürituste läbiviimi- Sellel aastavahetusel kuulub neile headele kaasmaalastele meie ühine tänu ja tunnustus. Aga tänu ja tunnustus kuulub ka kõigile neile tuhandetele kaasmaalastele, kes oma osa^ võtu ja heldekäelise toetusega on võimaldanud nende suurte ühisettevõtmiste läbiviimise. Kanada eestlaskonna üksmeel, saavutused ja aktiivsus on eeskujuks teistele eestlaskondadele üle kogu vaba maailma. Olgu need kolm olulist tegurit aluseks meie rahvuslikule elule ja tegevusele ka uuel aastal! Nende mõtetega |SOoviii kõigile kaaseestlastele Kanadas õnnelikku ja edurikast uut aastat! ILMAR HEINSOO Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas eo NADALAKROONIKA dD Katselendur Dick Rutan ja ta kaaslendur ]eana Yeager teostasid lenduri venna poolt projekteeritud kergel lennukil õnnelikult peatusteta ja õlitagavara täiendamata lennu ümber maailma, lennates üheksa päevaga 41)480 km. (26.000 miili). Lennul tuli neil mitu korda ma-vöördada lennuteel olnud tormidest möödumiseks. Lendurid alustasid ümbermaailma lendu ja maandusid tagasi. Mojahe kõrbes asuval lennuväljal, umbes 100 km. põhja pool Los Angelese. ® Iraqi lennuliini lennuk 107 sõitjaga pardal hukkus lennuki hõivamise katsel toimunud hädamaandumisel Saudi Araabia maa-alal Iraqi-Sauria piiril. Lennuki hõivamisel sai pommiplahvatuse tagajärjel surma 62 inimest, nende seas 2 hõivajat, kuna 2 ülevõtjat vangistati. Lennuki hõivamise katse teos-tajaina teatasid endast mitu Iraqi toetavat araablaste terroristlikku organisatsiooni. © Vene söekaevanduses Ukrainas, Donetski rajoonis, toimus suurem \\ plahvatus inimohvritega. TASS plahvatusest teatades ei märgi ohvrite arvu, kuid teate sõnastusest järeldatakse,.et inimkaotused on olnud suured. % Liibanonis pantvangiks võetud prantsuse televisiooni meeskonna liige Aurel Gornea anti Beirutis jõululaupäeval vabaks ja jõudis jõuluiks Pariisi. Kaks teist televisiooni meeskonna liiget vabastati juba varem. Gornea Pariisi saabumisel oli ta vastuvõtjate seas ka Prantsuse peaminister Jacques Chirac. % Iraani-Iraqi kuueaastases sõjas toimusid nädala keskel verised"^ võitlused Shatt-el-Arabi lahes asuvate Iraqi saarte pärast. Teherani raadio väidab, et Iraan on hävitanud 3000 Iraqi meest ja haavanud 6000, kuna Iraqi teatel nad on hävitanud 10.000 iraanlast ja vallutanud tagasi oma saared. ® Asumiselt vabastatud Vene akadeemik Andrei Sahharov andis Moskvas pressikonverentsi, kus ta kiitis Gorbatshovi ta seniste refoii^ (Järg lk. 3) E®8ti Ohvitserid® Kogu Kanadas AASTAVAHETUSE VIIBIMINE KÜLALISTEGA Tartu Coll®go'i kohviku ruumidos rQ®dl®l, 16. jaan. algusoga koll 19.00 - Vainid annatuaana H. LätaKi Inaucanc® irokars^i poolt. Eo&kav@Sb® osa korraldab ANDRES RAUDSEPA Fääfsa $20.00 isikult OoQvdtust teatada hitjamalt 6. jaaa Elmar Silmalo tel (416) 486-6683 vöi Leonhard Tambargite (416) 244-8765. T |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-02-01