Meie Elu = Our life, June 3, 1982

              ME0.4PÄEVAL, 3.
aa'
„MEIE ELU" ~ „OUR LIFE" — Estonian
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House; 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 ~ Tel. 466^951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Farming, 473 Luhmpn Br., New Milford, N.J.,
USA. Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks oh Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. Ä. mileri algatusel 1950.
„Mei? Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto,. Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951. ^
Telliiniste ja [kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. ? h.
-5 p.l, esmasp. jaiieljap. kl; 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 hrl p.l
,^MEIBELU'V tellimishinnad: Kanadas l a . $34.00,^ k.
|18|)0; 3 k. 113.00^ USA-šse^ 1^^^^
I14ÄÜlemeremaadesse1 a. |42.Ö0, 6 k. $21.00, 3 k.
$14.00. KiriposHlisä Kanadas: l ä
fi- ja kupostilisä ÜSÄ-sse: 1 a. |26;00,! 6 k. $13.ÖC
.postilisa ülemeremaadesse: !a^^
Üksiknumber---.65^.
Kuulütushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel
.50, kuulutuste küljel $4^25; v
„Mci€ Elu" nr. 22 (1683)
Vastatud küsii^iused (2)
MIKS LAANE KAPITAUSTID
lOiTÄVAD MOSKVAT!
Falklandi Icaljuküngašte pärast prestiish on tsiviliseeritud
puhkenud verine sõda nõuab tarbe- alla keskmise.
tult rasket hinda inimelude jaittöod-se
sõjavarustuse naol. Šõjavõitlus-te
vahekorras 'oleva Inglismaa ja Ar=
gentiina vahekorrad |äävad aasta­teks
pingeliseks ka siis, kui sõda xm
kord1ile.^.;:;•>;^^••-.:v/^
Ei kumbki vastastest ei yi jä prak­tiliselt
neid saarij sest need Icõlbar
väd ainult lambakasvatuseks, kuna
kliima on karm ja i maapind vilets,
5se^ Venetsueela ja Mehhiko yaa-tarnata
©ma õlitoodarigule ei ole sot­siaalselt
vajalikule olukorrale Jõud-nud.
Kuid Panama poolsaar on täis
pisiriike, kus reshiimid p(^e suutnud
end konsolideerida ja isegi oma ko­durahu
saavutada. Kuid nad on kõik
ladina maad ja selle teadmise tõttu
valitseb neil omavaheline kokku­hoid,
kuid sisemiselt on md võitlus^
siis pole simiaasimikke saabunud . «,
enam kui 1800 ja sedagi ei teata, mU- M ongi tunnuseid, ft mitmed La-dina-
Ameerika maad püüavad toeta
da Argentiinat: Venetsueela, Peruu,
Brasiilia, Panama jä võimalikult tei­sed.
Ingjastel on selleks tõendeid.
Kui i^gentifaia saab väli^ veel
üks osa Inglise laevastikust aetakse
põhja, eriti kiii lennukite «malaeyad
saavad kaiUiatada, siis tähendab see
seda, et Inglisinaa ei siiuda Falk-landt
ülö võtta. Jääb inglismaa oma
ettevõtte: Juurde, peab ta lisavägesid
juurde tooma ja asuma ArgentUna
pärišterrito(^riumi nindama. See või-maius
bii: olemas ja keegi ei taliä se-lisel
põhjusel Suurem osa asukaid
on arvatavasti niuust maailmast pet­tunud,
llfes otsisid löodusidülli ja ra­hu.
Ootamatult sattusid nad lahing-piüra
sisse,'; l •
kuid mängus; on eluliselt see kol­ige
-tühisem asi: vastaspoirfte pres-tüsh,
mis endisel ajal viis duellini.
Vahe on ainult selles; et duelleerijad
lasksid üksteist ise. Moodsad poliis
tilised duelleerijad saac^vad enda'
eest tidle sõdurid,
' Prestiishiküsimused oleksid aga lar
hendatAvad teisiti. Kuna ei inglis­maa
efe Argentiina ei tee nendei
saartega midagigi oleks õige tee need
sääred ära khikida neile, kellel ei
ole jalgealust. Neid rahvaid, kes on
oma kodumaa kaiotahüd pärast Teist
maailmasõda, on rohkem kui mere­des
saari. Iiileb vaid leida kodutu
rähvusgrupp, kellefe sääred üle anda
selle rahvusgrupi juhtimisel ja teiste
rahvaste esialgse protektoraadi all.
Mõlemale võitlevale maale oleks see
auväärne tegu, vastaste au oleks
päästetud, šõdä lõppeks ja üks rah­vas
saaks omä territooriumi ja elu-
•paiga, ' T •;:.:-
"Eeltoodu oleks iife idüllilisemaid gentiina on agressor. Kuid mis on
ja idealistlikumaid lahiendusi Falk- poliitiliselt õige: kas Chamberiaini
landi tülile ja see võiks lõpetada tar- järelandlikkuspmalajal Münchenis
betu verevalamise. Kuid ,antud olu- või ,,raudsel daamil" TTiatcheril pea-korras,
kus võitlused käivad, önvä- mmistri järglasena nüüd?
liem tähtis, kes Falklandi suudab Thatcher äsja märkis: Briti pea-omale
säilitada. Hoopis tähtsamad ministri laua taga ei istu Chamber-on
tulemused rahvusvahelises peres, kiuj vaid istub Thatcher. Chamber-
V . , „ , lain on ajalooliselt hukka mõistetud.!
Lädmä-Ameerika on suure rahva­arvuga
kontijjent. Isegi suurriikide
reshimiti, nagu Argentiinas ja Bra­siilias
on kaugel deriiokraatlikest
arusaamadest. Nende majandus
kaootiline jä inflatsioon elanikkon­da
kahjustav. Väliskaubanduse alal
Juba nüüd on USA end eraldanud
Ladina-Ameerikä maadest oma va-rustusabiga
Inglise laevastikule.
Ameerika riikide organisatsioonis
on ÜSA-d juba tituleeritud vaenlase­na
ja veelgi halvem, reeturina. See
lõhe kestab paljuid aastaid ka siis>
kui sõda Falklandi pärast on lõppe-
•nud..-' V/:
Kuid Inglismaal on oma problee­mid
ja Euroopa ühisturu maadega,
mis 01$ olnud rohkem kui tagasihoid­likud
soovitud sanktsioonide raken^
damisega Argentiina vastu. Inglis­maal
on õigus Falklandi peale ja Ar-
,yVaIlftitad€S Jõuga Falklandi saa-ined,
rikkus Argetitiina kaks tähtsat
rahvusvahelist printsiipi; Kee/d ka-siitäda
jõudu vaieldavate ja otsusta­mata
poliitilistes küsimustes — põ­himõte,
ilma milleta ei ole muigit
kojrda rahvusvahelises elus ja tei­seks
— enesiEOTääranüse õig;ust;^^i^^
on moodsa rahvusvahelise ühiskon­na
alus", kirjutas Harvardiiülikooli
professor Stanley rioffmärai Nevir
York Timesis ^7. mail 1982 a. Just sa-niuti
nagu Nõukogudel Venemaa va/-
l u t a s s õ j Ä jõuga 17.—21, juunil
1940 aastal Eesti, koos Läti ja Leer
duga, rikkudes samuti neid eespool
nimetatud mõlemaid rahvusvahelisf
te suhete priiitsiipe,Argentiuia oii
vähemalt aus, tunnistades et ta saa­tis
oma väed ja okupeeris Falklandi
saared, kuna Venemaa häbematult
katsub oma musta tegu varjata, püü­des
maaihnale valetada, nagu EestU,
Lätil ja Leedu/ tekkisid peades ühe­korraga
ük^ „tore" idee, .ühineda
tuntud Rahvaste vangla Venemaaga,
tehes ,,ühinemise" rahvusvahelisel
foorumil naerualuseks, sest kas
vanglasse keegi ise väbatalstlikult
• •läheb./
Kuidas Venemaa jõuga' vallutas
Balti riigid, s,ee: on kinja pandud CJ.
Kersten'i kopiisjoni aruannetes
Ameerika Kongressile 1954 aastal ji
seda võib lugeda Moskvas väljaanta­vas
ajalehes^ Pravda's, vallutamise
ajal trükitud lehe numbritest.
Veel rohkem, Ameerika Valitsuse
!§tate Department randis välja erilise
j büUetääni riigisekretäri ikohustetäit^
ja Welles'e allkirjaga Balti riikide
! jõuga vallutainise. ajal Venemaa
\ poolt (ajalditedele anti see avalda­miseks
23. juulil 1940 a.), milles on
öeldud: . . . Kolm väikest Balti va­bariiki
on meelega ette kavatsetult
hävitatud ühe nende tugevama naa­berriigi
(Venemaa) poolt... Ame^;
rika,rahvas on vastu röövellikule te-
; gevusele, vaatamata sellele kas sel
• on läbi viidud jõu kasutamisega või
jõu ähvardusega... Samuti (Amee­rika
rahvas) on samamoodi vastu
igasugusel kujul sekkumisse ühe rii­gi
poolt, ü k s tapuha kui tugev ta qn,
teise riigi siseasijadesse, olgu see tei­ne
riik nii nõrk kui tahes...
Thatcherile on aplodeeritud. Ometi
ön Inglismaa uuesti sõjas ja jääb
kiisimuseks, milline aktsioon on õi­ge.
Vastust kusagilt ootamata, peab
tunnistama; et sõda on nagu parata­matus:
• kid. ta m õlms,: siis, ta
•Vo­on
nad tehnilisjelt arenenud maade­ga
mittevõistleij^ad. Nende poliitiline
tilllllllllllllllllillilliHllllitllllllllllilin
LUGEJA KIRJUTAB
||l^l.H«,|iUJU I.UI II
Mega: Palume fcofcfcw- ^ f ^ ^ommb ne
Ä u U j ä t a ,
ning mittesobWöo: J
Eesti Abistamiskomitee peakc(i^
i juunil
a väikeses saalis.
30. aph s.a. Eesti iKunstide Kesku­se
p(j)ol^ korraldatud B. Bagger'i ja
E. Stepian'i gitarri — laulu kont­serdiga
seoses jagati eesti noortele
stipendi ime muusika aladel, anti x
muid tõfitusi jä aukirju. Selleks üri­tuseks
t^ikitud kavaleht aga oli ing­liskeelne.
• .
; Milleks
tahab olla eesti kunsti ja kultuuri-arendaja,
eesti keele kasutamist too­dud
trükises nähtavasti ei peetud
• küllalt ,;kiilturnajaks"l Kuigi pub­lik
koosnes eestlastest ja ka teadus-tamine
oli eestikeelne.
V Kas^polenieie noortele kasuks pl-
• nud tutvustada neile toetusi andnud,
^ eesti organisatsioonide- nimesid ees­ti
keeles, selle asemele, et neile söö­ta
"vastavaid ingliskeelseid tõlkeid?
Selliselt küll ei parandata meie noor­te
emakeele oskust, või ei peagi EKX
seda tarvilikuks?
Falklandi: saarte elanikkond 4n
väikearvuline jä Argentiina on; su^r
riik, selle pärast Inglismaa nõudis
enesemääramise õigust Falklaniii
saarte elanikele, otsustada ise oma
saatuse üle. Argentiina' tuleb jõuga
saartele ja käseb ingliskeelt kõne­levaid
saare elanikke üle öö muu­tuda
argentiinlasteks, kes räägivad
hispaania keelt. Just nagu allaheide­tud
eestlastele,, lätlastele ja leedulas.
tele Venemaa sunnib peale oma vene
keelt, eesmärgiga venestada valluta­tud
Balti rahvaid ja nende maad võtr
ta siis • venelastele pärisõmandu-
, sek*" • •... • •.,
• lALTi; RIIKIDE pASTAMINE •
Falklandi saarte konflikt toob taas
esile Eesti ja kahe teise Balti riigi
änastamise ja kuni käesoleva.ajani
nende maade okupeerimise venelas­te
poolt. Atlandi Deklaratsiooni jär­gi
kõik okupeeritud riigid pidid ta­gasi
saama nende endise iseseisvuse.
Seda said ka kõik teised okupeeri­tud
riigid, Väljaarvatud Balti riigid,
sest MolotoviRibbentrop'i lepigu ühe
salaklausliga Hitler lubas Eesti, Läti
ja Leedu Venemaale ja venelased
;peavad praeguse ajani:seda Hitleri
kuulsat otsust\ pühaks, mida muuta
ei tohi.
,,Üks näide,sellest imelikSjst olu­korrast"^
ütles Inglase ajaloolane .
Herbert Butterfield 20 aastat tagasi
ühes Ameerika ülikoolis, „on vaba­duse
kaotus Ida-Euröopa maades ja
Balkanil. Need olid alad, millede va­badus
oli peaasi ja mille eest alus­tati
I ja II maailmasõda." Ajaloost
teame, et ainult tooi-est jõudu oma
eesmärkMe saavutamiseks käsutasid
järgmised impeeriumid: Hispaania,
Saksamaa, Venemaa jä Jaapan. His­paania,
Sakisamaa ja Jaapani im­peeriumid
on kõik kaalunud. Ainult
Venemaa keskaegne kploniaaWm-peerium,
uue nime varjus, on säilu­nud.
(Peab ineeles pidama, et Argen­tiina
on üks järeljäänud võsuke en­disest
Hispaania impeeriumist).
Eestlased said tunda I^ses ja Il-ses
maailmasõjas. saksa oktipatsiopne.
Saksamaa pani kõik lootused mõle­mates
maailmasõdades , toore jõu
'kasutamisele. Kui kõik oleks nü läi­nud
nagu 'Saksamaa ülemjuhatus
kalkuleeris, sakslased oleks saavuta­nud
siis ka-oma eesniärgid. Aga saa­tus
mängis vingerpussi ja Saksamaa
kaotas 'Il-ses maäilmasõjas> ; kuna,
tema aatevend jä löpingukaaslane
Venemaa jäi võitjate kilda, kes ka­sutab
edasi tänapäevani ainult too­rest
jõudu.
Ameerika, liitumine Inglismaaga
Argentiina vallutuse vastu tuli. sel­lest,
et Argentiina ,,imnta" üldse ei
osanud näha ajalugu, kus praegu au
sees Inglise, Ameerika: ja teiste
Lääneriikide poolt need eelpool ni­metatud
printsiipidj mida Argentiina
pn rikkunud. Kui väikeriik Iisrael
vpi keskmise suurusega Argentiina
haaravad oma sõjavägedega teiste
riikide osasid, siis; Ühendatud Rah­vaste
, julgeplekunõukpgu kohe
nõuab okupeeritud aladelt valluta­ja
vägede väljaviimist. Aga samal
ajal kui. Suur-Venemaa on valluta-
: jana haaranud ja kõige metsikumal
viisil iseseisvad Balti riigid, endise
kahvasteliidu täisõiguslikud liik­meid,
siis ;Nev; Yorgis, UN-i peahoo­nes,
ei teata sellest midagi.-
AINULT TOORES iõUD .:.
. „Me ajame asju „huntaga" ja nii
kaugele, ma rõhutan nii" kaugele;
; seal ei ole mingit muud arusaaniist,
kui et nad saavad aru ainult toorest
jõust", rõhutas hiljuti Inglise sõja­minister
John Nott ja rõhutas edasi:
„Kokku leppida vaherahuks, ilma
Argentiina vägede saarelt välja tõm­bamata,
on nagu jätta murdvaraste­le
kõik röövsaak." See Nott'i ütelus
on maksev ka venelaste kohta Balti
riikide osas: Venelased pärast sõja
lõppu pole lahkunud oma pkupat-sioonirvägedega
Balti riikidest, vaid
cn sinna jäänud oma rööyšaaki no­sima.:
-V-•
• Kui nüüd Inglismaa ajab ainult
toorest jõudu kasutajad murdvar­gad
Falklandi saarelt minema, siis
tuleks ka sama meetodit kasutada,
et Balti riikidesse: jäänud murdva­rastest
lahti saada.
Inglismaa näitas nüüd Falklandi
saartega kuidas sellistest „jõuga
maade vallutajatest" võib lahti saa­da.
iHiljutine „London Times'i" juht­kiri
ütles: „Meie (inglased) oleme
nüüd kõik Falklandi saare elanikud."
Sellel juhtkirjal on veelgi laiem tä-:
hendus: Eesti, Läti jä Leedu rahvas
ja kogu Ida^Euroopa ikestatud .jah­vad
tahavad olla Falklandi saare ela­nikud,
sest selle saare okupatsioon
võõraste vägede poolt on lõpule lä­henemas
ja ida-eurooplased tahavad
ka vene okupatsioonidest; lahti saa­da.-
.V;:''::\'^>.';V.
KAIKAS
Kõigis sijalooraamatuis püütakse
näidata, et kodusõja hävitustöö ta­gajärjed
olla kogu Venemaa tööstus
seisnud 'varemeis pärast õnnestunud
revolutsiooni. See väide on absurd­ne,
ütleb professor Sutton oma loen­gus.
Mitte tööstus ei seisnud vaxie-meis
— välja arvatud mõiled purus­tused
Petrogradis — vaid tööstusl
vaibalt käigus pidanud kesk-klas-sist
olid järele jäänud varemed.
olid paljud insenerid, tehnikud ja
käitiste juhtkond maalt välja ränna^
nud, kuna nad olid äntibolshevikud.
Niisiis tööstused seisid, kuna polnud
kedagi kes o^aks neid ipliesti käiku
rakendada.
Alates 1920-ndaist aastast hakkas
Venemaale ilmuma välisit^aiseid fir­masid,
pakkudes tehnilist abi ja võt­tes
vastutasuks 300—400 mitmesu­gust
kontsessiooni. ^Need olid peami­selt
USA ja Saksamaa firmad, aga
ka sakslaste omad olid ühendatud
suurte ÜSA;korporatsioonidega.;^1-
lega pandi algus nüüd. juba punase
Venemaa ehk N, Liidu majandusli­kule
arengule. Prominentsemate fir­made-
hulka kuulusid Westinghouse,
General Electric, Ford ja StandaM
Oil, kellede tehnilise abistamise le­pingute
ja kontsessioonide mõjul
mitmeid aastaid kasutämatult sieis-nud
Venemaa vabrikud nüüd taas
produtseerima hakkasid. Käks kuul-s;
amat nime sellest ajast on Bverell'
Harriman, ; kes omas kontsessiooni
mangaanile Gruusias; ja Armand
Hammer, kelle isa Julius Hammer
oli samal ajal Ameerika kommunist­liku
partei täidesaatev sekretär.-(Sa
ma Armand Hanuner on praegu Oc­cidental
Petroleum Corp. president,
milline on üks seitsmest maailma
suurimast õlifirmast. Temast on
küllalt sageli kuulda olnud, eriti ta
sagedaste Venemaa-reiside puhul.
Aga vähesed teavad,; et tema firma
peakorter asub Moskvas!)
NõUKOGUBE •,,ra(>GRES§":r^^.^.^^
EESKUJUKS
Nii tuligi, et N. Uit oli suuteline
üle elama oma esimese aastakümne
ja isegi kosuma selle vältel, tänu
Ameerika ja Saksa suurfirmade toe­tusele'
ja abile. Tollane USA State
Department oli säärasele toetamise­le
tegelikult vastu 'ja soovis, et N.
Liit oleks jäetud oonapead enda ma­jandust
arendama. Arvestati õieti,
et N. Liit võiks tulevikus kujuneda
suuremaks vaenlaseks ;USA-le ja ei
tahetud midagi ette võtta, mis võiks
sellele vastasele jõudu juurde anda.
Aga soovid ja kained hinnangud jäid
sinnapaika ja USA ärimehed võisid
tegutseda enam-vähem takistama­tult
tolle tuleviküvaenlase üles ehita--
;miseL v;^;^^ -i:. f'•
Aastaks 1928, -N. Liit lääne äri­meeste
toetusel öli saavutanud vare­ma
tsaaririigi 1913. a. toödarigiiäše-me.
Nõukogude pläanija^ hakkasid
välja mõtlema viisaastakuid. Aga
Ameerikas algas nüüd, eriti\ 1930. a.
paiku, massiivne propagandä-käm-paania,
mijles kiideti üles N. Liidus
toimunud ^progressi"; Seda suurt
sotsialistlikku eksperimenti seati
eeskujuks iRoosevelt'ie, mida viima­se
„New Deal" võiks järgida... Et
kuidas sotsialistlik 'iihiskond olla
suuteline läbi viima igasuguseid
imetlusväärseid tegusid, millistega
eraettevõtlusele põhinev ühiskond
iialgi hakkama ei saaks."Ja et"
eraettevõtlusele rajatud süsteem
lihtsalt ei tööta välja, et selle päevad
'olla ioetud parimalgi juhul;! (Kui
need sõnad ja laused tunduvad Juge-j
ale kuidagi tuttavainay siis tuletak­sin
meelde, et just neidsamu ön mit­meil
kordadel kasutanud ka meie
peaminister Trudeau oma avalikel
sõnavõttudel... Aga käsilplnud k i^
jeldüs pärineb siiski aastast 1930,
enam kui pool sajandit tagasi!) —.
Niisuguseid, väljendeid kasutasid tol­lal
sotsialist Normann Thomas ja
hilisem pI^esident Roosevelt, äga ka
„korporatsipon-sPtsialistid" Bera-hard
Barudh ja General Electric
Cprp. president Swope — reeturid
eraettevõtluse ideele, milline neid
endid ülima heldusega kphelnud.
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVra
Oldsüniited
P A U L JÜTTUS
Müük ja rentiihihe
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
TõSIEESTLANE i 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
N. Liit on äkitselt saavutanud
massiivse kapatsiteedi esimese ja
teise viisaastaku vältel^ .1920-date
aastate lõpul ja kogu '1930^da aasta­kümne
kestel. Millest ajalugu vaikib
on see; kuidasmoodi ta selle saavii-tas.
L()*pmülik mõistus üksi ütleb,
et ei ole võimalik, et üks kõigest
moodsast arengust kaugele tahajää-nud
maa hakkab ühe korraga ehita­ma
moodsaid terasevabrikuid ja au-totehaseid.
Esimese viisaastaku
plaanides ettenäbtud konstruktsioo­nid
ehitati ])eaaegü täielikult välis­maiste
suurfirmade -poolt: General
Electric, Ford, Dupont, i Foster-
Wheeler, Douglas Aircraft, Univer-sal
Oil, Badger, Ccppers. RCA, Pratt
&Whitney, Hercules, United Engi-
: nering, McKee Gorp ~ • MacDcnald En-gineering
— ja veel palju teisi suur­ettevõtteid
olid 1928 ja 1933 aastate
kommunistlikku N, Liitu
üles ehitamas! Ja nende poolt Vene­maal
konstrueeritud tööstused olid
palju suuremad kapatsiteedilt ja ka
tehniliselt kaugemale arendatud kui
nood, mida nad ehitanud kuhugile
mujale maaihnas.
Teine viisaastak il930-dV aasta­kümne
teisel poolel oli ette nähtud
ikogu selle moodsa tööstuse käifcu
rakendamiseks ja produktsioonijcs.
Aga kä esimese viisaastaku iplaan ise
ei olnud mitte venelaste eneste poolt
sepitsetud GOS-plaan, milline oli •
osutunud võimatuks. 'Lõpliku ja te­gelikult
kasutusele: võe^tud plaani
koostajaks oli Albert KähnT indust-riaal-
arhit^ktide firma Detroidis.
Ameerika firma United Enginee-ring
ehitas N. Ludule' 1930-date aas­tate
alul vabriku, milline oli suute­line
produtseerima kõige pikemaid
alumiiniuraiplaate kogu maailrhas!
See oli suure tähtsusega üleni-metal
list lennukite konstrueeriinisel, mil-line.
tehnika oli tollal oma algstaa­diumis.
General Electric ehitas ve-lastele
turbiinide-yabriku, 2V2 korda
suurem kapatsiteedilt kui samalaad­ne
tehas Schenectadys, U&jl! Ka
V ehitati venelastele kolm hiiglaslrk-
; ku traktoritdiast, niret sovetid^ Või-sid
niüüd tpota rohkem Caterpilla-reid
ja Internationale kui samad
firmad suutsid välja lasta USÄ-s.
Kogu maailmas ikka veel usutak­se,
et venelased said kõige sellega
hakkama omal jõul — ja „partei tar­gal
juhtimise...", Isest nõndaviisi
seletab seda kõikjal • „ametlik tõe-versioon".
Tegelik tõde on aga see,
et vetielaste osa kogu asjas oli mi­nimaalne,
et konstruktsioonide loo-jaiks
oli lääne eraettevõtlus. Selle
hind: need miljonid venelased, kes
pidid surema nõukogude sunnitöö-laagreis.
Aga kas needsamad Amee­rika
firmad olid sellest tõsiasjast
üldse teadlikudki? Jah; nad olid
teadlikud, ütles professor Sutton.
Nad valetasid jultunult kui nad üt­lesid,
et *N. Liidus ipolevat mingeid
sunnitööläagreid. Selle kõige kohta'
on olemas dokumentaalset tõendma-
' terjali. Nende inseneijid Veneinaal/
avaldasid protesti, aga n^ü kästi
omad suud kinni pidada ja niitte
midagi ütelda. Ameerikas valitses
tollal depresioon ja^ töökohti oli vä­he
saadavalvnii nad siis :ka kasu ko­haselt
vaikisid! '
Aga sel)ised on meie kombed siin­ses
maailmas. Need on ikkagi Har-rimanid
ja Hammerid, Morganid ja
Rockefelferid, keda imetletakse ja
kelledele aplodeeritakse. Aga need
kes taotlevad allasuruiuilegi inim"
väärset kohtlemist ja kes esitavad
faktilist tõde diktatuuri üle, neid ai­nult
solvatakse ja süüdistatakse. Ja
/ akadeemikud jooksevad üksteisest
kas või üle, et äga sedasama müüti
edasigi levitada.
1930-date aastate alul Bemard Ba-rüeh,
G.E. president (Swope) ja nen­de
mõttekaaslased olid küll ametis
N. Liidu viisaastaku ehitamisega,
aga nad ei jäänud passiivseiks mu-jaigi;
Nii ka Rooseveldi „New Deal"
ei olnud mitte tema ja ta nõuandja­te
omalooming, vaid sellegi autoriks
oli Swppe. Herbert Hooveril pii õi­gus,
kui ta nimetas seda fashismtks;
sest Rooseveldi ,;New Deal" ei olnud
tõesti midagi muud kui fashism, sa­mal
joonel nagu. Mussolini Inkorpo-reritud
Riik. Žaruch ja Swope mõ­lemad,
kuigi ehitamas üles.N. Liitu,
olid samal ajal väga aktiivsed Roo­seveldi
edutamisel, tema heaks kir­jutamisel
ja finantseerimisel. Aga
samal ajal nad oli aktiivsed ka Hit-ledi
edutamisel! Roosevelt ja Hitler
mõlemad pääsesid võimule 1933. a.
• alul. On olemas dokumentaalseid
tõendeid' sellest, väljaspool igasu­gust
kahtlust, et; suurte korporat­sioonide
poolt annetat^ natside par­teile
Saksamaal suuri rahasumma­sid.
Erilist tähelepanu väärib, et
suur osa neist' rahadest olid suuna­tud
Rudolf Hess'i poolt opereeritud
..poliitilisse kuludefondi". (Kas sel­lepärast
peabki Hess igavesti kinni
istuma?) Sellel toetusel oli äärmiselt
suur tähtsus 1930-date aastate alul,
mil,natsid;vajasid hädasti raha oma
tänavateil tegutsevate gängide ülal­pidamiseks.
Näiteks üks rahasaade­tis,
60 000 riigimarka, milline saade­ti
German General Electric Co. kau-du.
Aga kaks selle „Saksamaa firma"
direktorit olid General Electric
€orp. (USA-s) president Gerard
Swope ja Federal ReServe Bank of
New York direktor Owen Young. '
Ajaloo kulisside taha piiludes või-
'nie niisiis näha, kuidas need härra­sed
on edutamas kolme erinevat sot­sialismi
ühel ja samal ajal. Nad ehi­tavad
üles; viisaastakut N. Liidus;
nende kätetööks |on / Rooseveldi
Deal"; ja nad katsuvad upi-võimule
Hitlerit Saksamaal, T
Kõike ühel ja samal ajal!
„MeieEWnr.22 (1683) 1982
Üldvaade „E!iatare" ja .Eesti
„Ehatare" seenioridele oli meeli
vaks üllatuseks Kanada valltsu
„Department of National Health ai
Welfare" toetus „New Horizöns P
ject #5-05417" alusel $10.449 ^la
ses. Esimene tsekk $5000 koos Vas
va kaaskirjaga saabus „Ehatares!
Horizonfj Projcflti esimehe Augi
Kurley'le New Horizons dlrekt
Mare De Lanux allkirjaga. Raha
sutatakse erialaliste huviringide
kendamiseks.
Kui ..Ehatare" paar kuud tä|
tundis murest tubade täitmise
Torontos kõlciš
(Algus esiküljel)
:„Ük.silduse". ja:„t)ks vaid neiu" •
toria ja ta husaarist. New Yorgi J
ti Meeskoor esitas kolm la
.iKlaasid kokku kõlagu", :,M
spkk" ja i,öllelaulu" tenor Eros
.diguga soolo-osas.
Soololaule saatis meistcrijkult
V veril Erik Veski. \
• Peter Griji,ner, Mccslaulupäcva !
gcima külalisenj\ ja 1983. a. Lä
ranniku Eesti Päevade oslmch
kutsus kõiki-l^ülalisi Järgmisel
tal Läänerannikule. ' /
LAULJATE LIIDU KOOSOLEK
Pühapäeval peeti Eesti Laul
I Liit Põhj'a-Ameorikas csind^lisl*
. koosolek, kus ' peamiseks aru tl
teemaks oli ESTO '84 raames toi
' iüulupidu. Koosolekul, mida juli
csimes E. Kiilaspea, kuulati arp
•kur H. Kasenurme'aruanded 19'
. p -ctud laulupeost, mis jättis ül
• gi §3.783.42 (tulu S21.826.03 ja
• S18.042.6l) ning M. Lüdigi 100 a.
: ; nipäeva-kontserdist,: mis jättis
jäägi 1376.67.
' ESTO LAULUPIDU ^ ^
Ülemaailmsete Eesti Päevade
, mes toimub, laulupidu: 15. juulil
Rcpertuaarikomiteesse kuuluvr
Kook, Ch. Kipper, M. Tammäi
Toi, R. Lindau, P.P.::Lüdig. Lau
• ; läbiviimise' ciest vastiutab La]
, Liidu juhatus, kes töö, läbi vii 11
kqptcrib juurde vajalikke ir
kooride ridadest: Sihiks on lau
kava koostada käesoleva aasta
seks, et koorid varakult šaäks
ta ette valmistama. Eelarves
, võetud kulusid 63 000 dollarit
, lu loodetakse saada 65.0()0 d(
' Kuludeks on võetud ka $12.001
Peakomiteele. -
. Tõstatati ka autorite Jionc
küsimus, mis oli kõne ,al| ka
' sel Liidu koošolokul. Rootsjs c
loojatele' tasutud juba. kumm
tat.. Soovitati heliloojatele tas
c muusikaliste ürituste päi
Vastav ringkiri saadetakse ko
koos heliloojate nimistvga.
. Kuna kooride arv on vähe
on jäänud hulk kogemustega
lauljaid, keda tahetakse kutsu
^' võtma ESTO '84 laupeost, m
". .. va soovitati koostada turttud
dest või* nendest, mis lihtsad •
Noorte lauljate saamiseks,
; toetada nende lauluüritu^i ji
tekoore. : ; >'
VALIMISED V
Otsustati, et Lauljate Liidi
tus peaks jääma Torontosse
selt eelseisva ESTO pärast,
heks valiti: E. Kiilaspea ettei
• ühel-häälel H. Kasenurm.
: meesteks Juhan Ärike, Victo:
ja Peter Grüner. Juhatusliik
• .. E; Kiilaspea, K. Käur,
kenberg, H. Paara, E. Tobrel
Hubel, L. Kook', S. Preem. I
nikomisjoni J. Ramjalg, A. 1
: Läbirääkimiste osas Laänei
Eesti Päevade 1983 esimees
Grüner kutsus kõjki koore *
jäid Läänerannikule tuleval
•': 26. juunist 2. juulini (laulup
.,mub 30. juunil). '