Meie Elu = Our life, August 9, 1979

              \
NELJAPÄEVAL, 9. AUGUSTIL - THURSPAY, AUGUST 9 „Meie Elu" nr. 32 (1539) 1979
GEISLINGEN („Meie Elu" kaas­tööliselt)
Moskva spartakiaadi
puhul toimus? Tallinnas purjeregatt
nõukogude sportlaste osavõtul. Sel
puhul pühendas Lääne-Saksa XV
kolmveerand tundi saateaega, et tut­vustada
Tallinna pealkirja all „Täl-linn
•— üks aasta enne olümpiaregat­ti".
Alapealkirjaks oli ..Plaanitäitmi­ne
ja külalislahkus".
Saade juhatati sisse nõukogude
purjesportlaste defileega. Järgnevalt
tutvustati ölümpiaehi tuste ctteval-m
i s t uši Pii i ta j õe. suudmes. Seal olid
ehitusbrigaadide 'kõrval ametis ka
pünaarmeelated ja tudengid. Kaame­ramehed
tahtsid teha ülesvõtet ka
kõrgelt ehituskräanält, kuid selleks
•'.ei antud luba, kuna Tallinn oii sõja­kadani..
Ka ei pääsenud.kaamerame­hed
merele regatti jälgima. Mõne
ülesvõtte tegid seal eestlased.
Valmis on juba sportlaste .eluhoone
ja .pressitsentrum. Küsitleti ka rega­ti
pressisheffi, kes andis seletusi
• saksa keeles. Tema jutu järgi sai
Tallinn olümpialinnaks seetõttu, et
võistluspaik asub linna lähedal ning
Tallinnal on llö-aastane traditsioon'
purjespordis. Helised, mida polnud
nähtavasti- teistel kõne all 'olnud lin­nadel
nagu Leningrad, Odessa, Seva­stoopol
ja Vladiyostokk. Üks vene
keelt rääkiv purjesportlane tutvus­tas
sakslastele metearoloogilisi tin­gimusi
,Pirit4 suudmes. Saate teadus­taja
kasutas kogu saate vältel eesti­keelseid
kohanimesid, tähendades, et
sakslaste poolt nimetatud; Reval ori
võetud taani keelest ning Tallinn kir­jutatakse
kahe ii-ga lõpul ning tähen­dab
Taani linna.
Lühike usutlus tehti ka kolme ehi­tustöölisega,
kes andsid oma kõhkle­vad
vastused vene keeles. Seda tegi
ka mullatboga tegelev blond naistu-;
deng Tartust/kes kinnitas, et ta tul-
, -nud Tallinna raha teenima, Ükski
küsitletutest ei teinud juttu koman-
. deerimisest, ehkki hiljem selgus saa­test,
et töödele rakendatakse• .kooli-,
"õpilasi ja isegi pensionäre. Pressi-shefi
seletuse järgi rajatavat Tallin­na
suurim spqrdipaatide tööstus Eu­roopas.
Olgu siinkohal märgitud, et
nõukogude nimekaim purjesportlane
..MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
' .MEIE ELU"
saavutas oma olümpiamedali Saksa
liiduvabariigis ehitatud paadiga.
MÄLESTUSMÄRGID.;-.
Saate, teises osas tutvustati. Tallin­na
vaatamisväärsustega. Teadustaja
märkis, et Eesti on olnud oma aja­loo
vältel suurvõimude huvide ristu­mispunktiks
ning sajandeid võõras­te
võimude, valitsuse all. Eesti' ise­seisvust
mainiti lühidalt, ning.tähen­dati,
et see kestis ainult -22 aastat
nina alates 1940.-a. augustist on Eesti
Hitler-Stalini Sälalepingu- - tagajärjel
nõukogude vabariik. Rohkem juttu
meie Omariiklusest polnud. /
Tallinna raekoja saalis andis eesti­keelse
. seletuse, olümpiaregati ette­valmistuse
ja vanalinna restaureeri­mistööde
kohta Tallinna abilinna­pea,
kelle nime ei öeldud. Noor, eu­roopaliku
välimusega mees kinnitas,
et loodetakse töödega õigeks ajaks
valmis saada ning osutada Tallinna
külalislahkus ' 10—12-nele tuhandele
väliskülalisele. Selle järele; tutvustati
Raekoja apteeki, mis asutatud 1422
ning seega üheks vanemaks aptee­giks
Euroopas. Lühikese seletuse an­dis
üks 82-aastane valges töökitlis
naisapteeker, kes töötab seal juba
alates 1930. aastast. Vana daam rää­kis
soravat saksa keelt, kuid -oli oma
sõnadega väga ettevaatlik.
Teiste - ajalooliste'.- mälestusmärki­dena
näidati vana linnamüüri, kbda-nikemajade
fassaade Pikas tänavas,
Toompea lossi, Pikka Hermanni,
Toomkirikut ja vene katedraali. Tea­dustaja
märkis, et Tallinnal on veel
palju läänelikku hõngu ning on sar­nane
vanade hansalinnadega Saksa­maal
nagu Lüübek ja Rostock.
Toomkirikus pildistasid saksa kaa­meramehed
vanu aadlike vappe ja
saksasoost purjesportlase Krusens-terni
viimast puhkepaika samas ki­rikus.
Pühavaimu kirikus oli vaata­misväärseks
15. sajandil puust niker­datud
altar. Niguliste kirikus oli
tõmbenumbriks kuulus maal „Der
Tod von Reval", mis : omariikluse
ajal seisis Antoniuse kabelis. Olevis­te
kirikus pildistasid sakslased bap­tistide
jumalateenistust, õpetajaks
oli noor, valge suvisärgiga mees. üs­na
kaua näidati lähiülesvõttes kiri­kuliste
nägusid.. Tüüpilised eesti
emade ja isade näod, millele aasta-tekoorem
ja läbielamused .vajuta­nud
nagu süüdistusakti nõukogude
hirmuvalitsusele. '
KOLMANDIK ELANIKEST '•:;
TALLINNAS
Ühel esmaspäeva hpmmikul pildis­tasid
sakslased tööleminejate nägu­sid
Balti jaamas, katsudes seejuures
mõistadada, mida inimesed Tallin­nas
mõtlevad. Küsida seda ei saa,
sest N; Liidus ja idablokis pole ko­danike
huupi, küsitlemine nähtavasti
lubatud. Kaamera eest liikus mööda
mitu tosinat inimesi, kelle nägusid
võis näha lühiülesvõtes; Soome-ugri
tüüpide kõrval oli ka..võõrapäraseid
nägusid, Äga kõigil, olid näod. nagu
kivinenud ja tülpinud,; millest ei osa­nud
midagi välja lugeda. Teadustaja
märkis, et Tallinnas on praegu
430.000 elanikku, seega umbes kol­mandik
kogu ENSV elanikkonnast.
Venelasi on Tallinnas 40 protsenti.
Aastal 1920 oli Tallinnas ainult 6
protsenti venelasi. Uue linnaosana
näidati uusehitusi Mustamäel.. Seal
elab praegu umbes 100.000 inimest.
Väliselt on majad lääneliku ilmega,
kuid ehituste kvaliteet jätvat soovi­da,
märkis teadustaja. Ka olevat föli-kerin
kui üks perekond ühele pere­konnale
ettenähtudkorteris.
LAPSED SUVEKS . ,
KOLHOOSI
. Saate lõpposas näidati jaanituld
Tallinna lähistel. Suurem grupp tõ­siste
ja järelmõtlike nägudega ini­mesi
seisis põleva Jhaoriida juures.
Mõned naised- katsusid valjuhäälda­jast
kostunud garmoshkamuusika
saatel läänelikke tantsusamme soori­tada.
Veel mainiti, et Tallinna küläs-
Mimi suurim tänu kõigile, kes minu kalli abikaasa
viimsele teekonnale saatmisest' nii hulgad osa võtsid. Südamlik
tänu praost Oskar PuhnVile sügava kõne'ja abi eest. Samuti tänan
kõiki sõpru ja tuttavaid järelhüüete, lehes mälestuste ja kaunite
lilledeeest, millega tema viimast aset ehiti.
ALVINE OLUPER
GOVENTRY (..Meie Elu" kaastööliselt) — Inglismaal elab praegu veel
ainult üks eesti kirjanik — Einar Sanden. Varem olid siin saarel veel kaks
kirjanikku — Gert Helbemäe (suri 1974. a.) ja Elin Toona (elab USA-s)
Einar Sanden ön väga viljakas kirjanik. Peale selle ta tegeleb kirjastami
sega (n.ö. oina kulu ja kirjadega) ja endise meremehena — ]ka laenvandu«i
sega. . ; • .••/;.
; Einar Sanden (end. nimi Ein) on
sündinud 8. septembril 1932 Tallin­nas
sõjaväelase Johannes E. pojana.
Õpinguid alustanud Tallinnas Prant­suse
Kolledzhis, jätkanud eesti laag-rikoolides
Saksamaal ja saksa güm­naasiumis
Schleswig-Holsteinis, lõpe­tanud
Institute of Science and Tech­nology
Cardiffis Inglismaal 1952. õp­pinud
Cardiffis University of Wales­is
majandusteadust, moodsaid keeli
ja kirjandust, töötanud meremehe-tab
arvukalt turiste Soomest,; ning j nä, olnud Eesti Meremeeste Uniooni
Kala- ja jahi
sportlastele
et Helsingi on Tallinnale seal nähta
vate Soome TVrsaädete "tõttu nägu
Lääne-Berliii Ida-Berlinile. Edasi näi­dati
tellingutes hotellihoonet, märgi­ti,
et soomlaste poolt ehitatud ^.Vi­ru"
hotell ön linnas esinduslikui-maks
:Öökorteriks turistidele.
tükk aega peatus sakslaste kaa­merasilm
kooliõpilaste nägudel,' ke­da
saadeti suvevaheajal kuueks nä­dalaks
kolhoositööle. Kõik lapsed
linnast maale...;. Rõõmsailmelised
õpilaste näod ei olnud. Mõnel nais-,
sekretär 1951—68 ja bülletään ,,Eesti
Laevandus" (ilmub üks kord aastas)
toimetaja. Praegune asukoht Cardif­fis.
Autorilt on ilmunud järgmised
teosed: „Tuul üle'.Andaluusia", luule­tusi
(1954), ,,Ungari sügis", romaan
(1959), ,.September", teine kogu luu­letusi
(1959), „ Viimane. veerand vei­ni"
I romaan (1962), „Viimane, vee­rand
veini" II, romaan (1962),
„KGB kutsub Evet", dokumentaal­teos
(1968), ..Alcopill", komöödia
(1973), ..Mitme näo ja nimega", Üoku-õpilastel
olid seljas USA tähelipu raentaalteos (1978). tõlked: „KGB
mustrit meenutavad pluusid. (calling Eve", dokumentaalteos
Kokkuvõttes võis saatega rahule
jääda. Saksa TV-mehed püüdsid an­da
oma parima niivõrd kui see ida­blokis,
kus lääne ajakirjanike; tööta­misvõimalused
eeskirjadega kitsen-.
datud, üldse võimalik.
, • -kk
ESI INIME!
-Harva.. mõtleme sellele, et vesi on
inimese peamine koostisosa, ja et
kõik eluks vajalikud protsessid kul­gevad
Organismis orgaaniliste ja
anorgaaniliste ainete vesilahustes.
Ka vajame vett organismi sisekesk-koiina
tasakaalu säilitamiseks. Näl­gida
võidakse kuni 501 päeva, kuid
joomata kaua vastu ei pea, sest kui
vee puudujääk moodustab 6—8% ke­hakaalust,
tekivad organismis taand­arenevad
muutused. Kehakaal lan­geb,
ringleva vere hulk väheneb ja
viskoossus suureneb. Pulss ja hinga­mine
sagenevad. Seedenõrede ja sül­je
hulk väheneb. Suu ilmakest kui­vab.
Tekivad janu- ja iiyeludštunne
ning isutus* Nahk muutub kortsuli­seks
ja kuivaks. Esineb lihaste nõr­kus.
Kui see puudujääk ületab 10%,
haiguslikud nihked enam ei taandu.
Kuiv nahk kattub pakatistega. Teki­vad
söögitoru kramplikud kokku­tõmbed,
neelamine raskeneb. Urinee­rimine
kujuneb valulikuks ja lõpuks
uriini eritumine lakkab. Nägemine
ja kuulmine nõrgenevad tunduvalt
ning tekivad psüühika häired.
Söögi ja joogiga neelatud vesi
imendub osaliselt juba maos, kuid
peamiselt siiski peensooles. Imendu­nud
vesi läheb verest kiiresti kude­desse.
Isegi suure veekoguse joomi­sel
rohkeneb ringleva vereplasma
hulk tähtsusetult (mitte üle 15%) ja
sedagi lühikeseks ajaks. Tunduvalt
aga kasvab kudede veesisaldus. Täis­kasvanud
mehe kehas on keskmiselt
... 61% .naisel 51% vett. Need arvud
võivad eri inimestel kõikuda 45—
70% piires. Organismi veesisaldus
sõltub ka east — lootes on seda ku­ni
97% kenakaalust.
Koed sisaldavad vett erisugusel
määral. Luudes on seda 22%, rasv-
. koes 30%, lihastes 70%, siseelundeis
. 76—86%, veres 92% jne. Üldse leiame
inimese kehas nõnda ütelda kolme
liiki vett: vaba. vesi rakkudes ja ra-kuvälises
vedelkius. seotud vesi koi
loidides ja molekulisisene vesi väl­gu-,
rasva- ja süsivesikute molekuli­des.;
^ organismis rasket
vett, See pärineb harilikust veest,
.kus teda esineb 0,0149%. Raske vesi
kuhjub elu jooksul organismis. Te­ma
vajalikkus või kahjulikkus on
veel selgitamata.
Suurem osa organismi veest sisal­dub
Takkudes (71%), umbes 19% ra-kuvälisena
ja 10% ringlevas vereplas­mas,
lümfis, ajuvedelikuna ja mujal.
Ka kaotab organism pidevalt vett.
IliljHililllllliilliillllHillllllllllllllllllillillllilliililiElllllllllll!!
varlvask
(1978).
Näiteks uriiniga (ligikaudu 1,5 1 öö­päevas),
väljahingatava õhuga (0,35—
0,4 1), /higiga.(0,4^0,6 1) jne. See ka­du
(2,2—2,8 1 ööpäevas) tuleb asenda­da.
Peamiseks asendamisallikaks on
joogid. Ka satub teatav hulk vett, or­ganismi
toiduainetega, samuti tekib
vesi kehas õksüdatsiooniprotSesside
tagajärjel. . •
Inimese veevajadus sõltub
valistingimustest, ainevahetuse in-tensiivsusest,
kehalise töö raskusest
jms., Kõrgema välistemperatuuri
korral on vaja 3,5 liitrit, keskmise
raskusega füüsilisel tööl 4 liitrit, ras­kel
füüsilisel tööl 5 liitrit, kuivas
ning kuumas kliimas 6—6,5 liitrit ja
kõrbekliimas 6—11 liitrit vett ööpäe­vas.
Ka seostub vee-ainevahetus era
kordsel t tihedalt mineraalide ; aine
vahetusega. Nii oleneb kudede veesi­saldus
suurel määral rakkudes ja ra-kuvälises
vedelikus leiduvate kaaliu­mi-
ja naatriümisoolade sisaldusest.
Vee ainevahetust korraldab närvi­süsteem
oma sisenõristussüsteemi
kaudu. Sellest võtavad osa ajuripatsi
tagasagar, milles noristatav hor­moon
vasopressiin vähendab vee eri­tumist
neerude kaudu, ja neerupea-lis,
mille hormoonid mineralokorti-koidid
hoiavad . Organismis naatriu­mi,
suurendavad rakuvälise vedeliku
hulka ning soodustavad kaaliumi eri­tumist.
Kaasa mõjuvad ka kilpnäär­me,
sugunäärmete ja kõhunäärmete
hormoonid. .
Organismi veebilanss võib xiii nor­maalselt
kui kä haiguste puhul muu­tuda
kas negatiivseks või positiiv­seks.
Negatiivse bilansi põhjuseks on
vee vähene juurdetulek organismis
v
iLUKOGU ii
HinällOOO
Postiga tellides lisandub saatekulu.
tmügil HSMeie '..Elu" fcilifuse^
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario, M4K2R6
ilUGältltlllllltttllllllllllllltl^illltllltlUISUllIltflllllllllllf IIIIU§§
avaldub tursetena) või sugeneda val-gupuudusest
— nälgimisest.
,Vee tasakaalu organismis aitab
säilitada januturine, mis tervel ini­mesel
tekib kolmel põhjusel: orga­nism
ei saa küllaldaselt: vett;" orga­nismi
satub palju mineräalsõoli või
organism kaotab liiga palju vett hi­gistamise
või uriinierituše suurene­mise
tagajärjel. . ;
• Janu tekkimist
seostavad paljud teadlased sülje vä­hesusega.
Kui süljenäärmed ei erita
sülge küllaldaselt, jääb suu ja.neelu
limakest kuivaks. Süljeeritus on tea­tavas
seoses vee hulgaga organismis:
vähese vee korral tekib kä sülge vä­he.
SüT j eeri tüse vähenemisel 20%
võrra ilmneb janutunne, mis muutub
talumatuks, kui sülge on 50% võrra
vähem.
Vajalik on — katta keha normaal­ne
vee vajadus. Kui liigset vett on
organismis väga palju — üle ühe kol­mandiku
kehakaalust, areneb vee-mürgistus.
'Häirub kolloidosmootne
Hiljuti ilmus Einar Sandenilt ro­maan
..Loojangul lahkume Tallin­nast"
(240 lk). Selle: romaani saatesõ:
nas kirjutab autor: „Kes oli Karl Sä­re?
— Aastail 1968—1976 ilmus Tal­linnas
kaheksaköiteline Eesti Nõu­kogude
Entsüklopeedia, kus ori pee­tud
nimemärgi vääriliseks ka kõige
tühisemad eesti soost kunagised
..proletariaadi eestvedajad". Karl Sä-rest;
aga ei tea teatmeteos mitte mi­dagi,
— ta nimi on kustutatud äja-
\ lookäsitlusest, ta isik on; tehtud ko­guni
olematuks. Ainult Hrustshovi
lühikesel „sulaperioodil" juleti mõ­nel
põgusal korral ta nime nimetada.
Aastal 1962 Tallinnas ilmunud kogu­teoses
„Rahvatasujad" leiab märki­mist:
„Pole kahtlust, et-paljude ille­gaalsele
tööle jäänud seltsimeeste
hukkumise üheks põhjuseks oli ala­tu
reetmine, milie pani •'.•toime'-.Karl
Säre..." »
Heidelbergis ilmuv ajaleht ^.Võitle­ja"
tõi oma juunikuu 1965 numbris
ära karikatuuri Karl Särest ja järg­mise
teksti: jvloskva esimene sat­raap
pärast Eesti okupeerimist:Tal­linnas,
kus ta tegutses nimetuse all
..Eestimaa kommunistliku bolshevi-ke
partei 1 sekretär"; Säre elulugu
ja minevik on jäänud tumedaks. Ees­tisse
ilmus ta ..tundmatusest ja tead
matusest". On vaid teada, et ta oli
omal ajal Kopenhagenis segatud üh­te
mõrvaloosse nn. Eltermanni prot­sess)
ja et tä hiinaliku välimuse tõt
tu oli tegutsenud Vene agendina ka
Hiinas. Pärast Saksa-Vene sõja puh­kemist
jäeti ta' Moskva käsul Tallin­na
põranda alla tegutsema, langes
aga sakslaste kätte. vangi. Olevat
reetnud sakslastele kõik tema teada
olnud Vene saladused. Karl Säre
täpne saatus on tänaseni teadmata".
Need -Võitleja" trükiread olid vae
vait saanud kuivada, kui laupäeval,
3. juulil 1965 ilmus üks mees ühte
Pihtimuslikult esitatud sündmuste
ahelik viib lugeja koos Magnus-Mar-gus
Tammega läbi mitme Euroopa
maa — kuni dramaatilise tegevusti­ku
haripunktini Tallinnas". .
Värskele romaanile on juurde lisa
tud lendleht, mis annab asjaliku üle
vaate kirjastus Boreas'i (Põhjatuul)
tegevusest neljakümne aasta (1939—
1979) jooksul. Sellele lisaks üleskut­se
pagulaskonnale pagulasraamatu
ostmiseks ja levitamiseks, teemal:
..Eestluse elujõud vabas maailmas".
Üleskutse lõpeb sõnadega: „Tehke
eesti raamatu ostmine ja majandus­lik
toetamine omale põhimõtteliseks
küsimuseks! Ja tehke seda-enne, kui
selleks on hiljai" Kirjastus Boreas'i
(Põhjatuul) juubeli teemal kirjutab
autor:' ,,Kirjastuse asutamise mõte
pärineb Tartu akadeemilistest ring­kondadest
Teise Maailmasõja eelõh­tul.
Selle kirjastuse tegevusega sa­maaegselt
Londonis, Pariisis, Berlii­nis,
Budapestis jm. kavatseti eesti
kultuuriloomingu paremikku teha
kättesaadavaks Lääne-maailmale.
Boreas Publishing Company Limi­ted
registreeriti Londonis 2. sep­tembril
1939, seega üks päev pärast
Euroopat tabanud järjekordse kata­stroofi
algust. Kirjastuse asjaajaja-direktoriks
kutsuti Londonis elunev
laevareeder E\tald Jakobson ja tei­seks
direktoriks Eesti tolleaegse suu­rima
kirjastuse ,,Looduse" omanik
Hans Männik, kes aga hiljem langes
nõukogude inimküüdituse ohvriks.
BOREAS suutis sõjaolukorras .ja
teravast paberipuudusest noolimata
avaldada esimese raamatu juba aas­al
1943. See oli E. Howard Harrise
„Literäture of Estonia", mille teine
täiendatud trükk ilmus 1947. Seejä­rel
tuli trükist muuhulgas dr. F. W.
Picki „The Baltic Nations" (1945), E.
Howard Harrise „Estonian Litera-ture
in Exile" (1949), Evald Uustalu
„The History of: Estonian People"
(1952), Gustav Suitsu ja Marie Un-deri
luule valikkogud inglise keeles
ja viimsena kapitaalne koguteos „As-pectš
of Estonian Culture" (1961).
Kokku suudeti aastatel-1943—1961
rjastada 19-ingliskeelset teost/mil­ledest
6 publikatsiooni kuulusid sar­ja
..East and West". Kuna eranditult
kõigi raamatute kirjastamine tõi
rõhk, muutub ioonide suhe kudedes.
Tekivad süljevoolus, iiveldustunne, USA saatkonda Ladina-Ameerikas ja
oksendamine, langeb kehatempera­tuur.
Liigutuste koordinatsioon on
häiritud, sõrmed, käed ja kogu keha
õi suurenenud eritumine (näiteks hakkavad värisema, tekivad lihaste
kõrge õhutemperatuuri korral). Posi^ f nõrkus, peavalud ja krambid.
tiivset bilanssi põhjustab vedeliku
rohke j opmine või vee kogunemine
organismis. Normaalselt eritatakse
liigne vesi peamiselt neerude kaudu
nii kiiresti (umbes 2 tunni jooksul),
et positiivsest bilansist võime kõnel­da
ainult tinglikult. Niisuguseks ku­juneb
olukord ka siis, kui palju juu­akse
pärast soolase toidu söömist
või mõnel muul põhjusel.
Tunduvalt ulatuslikumad bilänsi-muutusel
. esinevad haiguste puhul.
Näiteks võib tekkida negatiivne bi­lanss
sisenõristussüsteemi häirete
korral (suhkrutõbi), mil eritatava
uriini hulk suureneb. Positiivne bi­lanss
võib esineda neerude ja süda­me
ning' veresoonkonna haiguste pu­hul
(veehulga suurenemine kudedes
Jookide hulgas loetakse; veest pa­remaks
mahlad, sest siis ön uriini
eritumine väiksem kui pärast suure
koguse vee joomist. Lisaks leidub
mahlades kasulikke mineräalsõoli ja
vitamiine. Ka seisab tähtsal kohal
tee, ja eriti roheline tee, mis intensii­vistab
süljeeritust ja vähendab kui-vüstunnet
suus. Ka soodustab- rohe­line
tee maomahla eritumisest, sest
ta püsib maos kauem kui vesi. Sa­muti
imendub ta peensoolest aegla­selt
ja vastavalt sellele pidurdab
uriini eritumist. Loomkatsed näita­vad,
et roheline tee suurendab lihas­te
töövõimet.. Seega on rohelise tee
joomine (ka külmalt) kuumade ilma­de;
perioodil igati õigustatud. •
: -eika. •
teatas, et tema on Karl Säre, kes oli
tähtsamaks võimumeheks Eestimaa
aastail 1940—1941. Nüüd põdevat ta
kopsuvähki ja see sundivat teda .te­gema
ameeriklastele ettepaneku:
teatavail tingimustel on ta rrous
avaldama tema poolt aastail 1941
Tallinnas peidetud ja veel praegug
aktuaalset tähtsust omavate doku
mentide asukohta.
m
Toröhto Eesti Õngitsejate ja Jahi­meeste
Seltsi suvine väljasõit toimus
7. juulil Lake St. Johni. Soodustatu-na
ilusast ilmast kujunes väljasõit
osavõturohkeks. Rahvas nautis ilu­sat
päeva vabas looduses ja päev' •
möödus kõigiti koduses ja sõbrali­kus
meeleolus. Kalapüügi võistlusest
osavõtjad; kogunesid;peale võistluse
lõppu; E. Sooääre suvila maaalale,
kus väljasõidust ošavõtnuid rahvast
kostitati kuumade viineritega; ühes
kõigi sinna juurdekuuluvaga.
Seltsi-juhatus tänab perekond E.
Sooäärt seltsi väljasõidu heaks kor­daminekuks
kaasaaitamises..
Käiapüügivõistlusel kohtadele, tu­lid
J. Käis — esimene koht. E. Soov."
teine koht, P; Kunstimees —.-; .
kolmas koht; Võistluse kestel püüti
köeusummas 17 kala.
Seltsi teine laskevõistlus haavli­püssist
korraldatakse 1979. a. esikü-ti
tiitlile, rändkarikale ja seltsi poolt
väljapandud auhindadele laupäeval,
25. augustil algusega kell 10 hommi­kul,
Läti jahiklubi laskerajal (,Ber-zaine".
1 Palutakse kõigi laskehuvilis-te
osavõttu.
Igal võistlusest osavõtjal peab ole­ma
oma laskemoon, (a. 50 lasku
Trap load #7.5 shot size).
••'v; • * V.:-'
Seltsi sügisene havipüügi võistlus
korraldatakse laupäeval, 8. septemb­ril
Simcoe järve Royal Beachi vetel.
Kogunemine kell 7.00 hommikul
Park Motelli parkimise platsil. Võist­luse
algus kell 8.00 e.l. Paadid palu­takse
vette lasta Virginia Beachist
või Provincial pargist, Lähemat in­formatsiooni
võistluse korra kohta
antakse kogunemise kohal. Peale
võistluse lõppemist palutakse kogu­neda
Royal Beachi F. Aadli suvila,
juurde.
• .
Balti meeskondade vaheline tradit­siooniline
laskevõistlus toimub 15.
sept. leedu jahiklubi korraldusel.
Meie seltsi osavõtt Balti meeskon­dade
vahelisest võistlusest oleneb
meie laskurmeeskohna 'väljatule­kust.
Juhatus soovitab kõikide Iaske-huviliste
osavõttu. Lähemat infor­matsiooni
võistluse .kohta antakse
25. augustil ja 8. septembril.
.Märkus: Ontario valitsuse poolt
väljaantud uue seaduse „NO TRES-PAŠSING
ACT" ärakirju on saada
Queen's ..Parkist. Küsida' informatsi~
ooni osakonnast.
Juhatus
KM KÄÄRID
MAALID MÜÜGI: suures valikus.
Helistage ette 225-559!: '
390 Princess Ave.> Willowdale
pärast sõda muuseas ka Lloydi Sõja-medali,
olles ainus naine maailmas,
kes. selle medaliga on vääristatud.
Oma vapruse ja silmapaistvate tee­nete
eest kaubalaevastikus anti talle
hiljem ka kõrge riiklik autasu —-
MBE. Kui Victoria Drummond soo­ritas
pärast sõda peamehaaniku ek­samid
Inglismaal, ei leidnud ta siiski
kaasa majandusliku puudujäägi, siis vastavat kohta briti laevadel. Sõja­kaeti,
need asjäajaja-direktori isikli ohud olid möödas ja naisi polnud
kust kapitalist. Pärast kapten Evald
Jakobsoni surma Londonis 30. mail
1973 võttis 7. veebruaril 1975 kirjas­tustegevuse
jätkamise Boreas Pub­lishing
HouseT nime all üle Einar
Sanden. Juubeliaasta lõpuks on suu­detud
kirjastada (esimesed kolm
Free Europe Press' inime all) seitse
eestikeelset ja kaks ingliskeelset
teost.
Nii nagu neljakümne aasta eest, nii
on kirjastus BOREAS ka tänapäeval
veel ainus kirjastus maailmas, mis
on oma ülesandeks seadnud Eesti
tutvustamise Läänes."
:\ :'•
Bülletäänis „Eesti Laevandus" (va­rem
ilmunud kaks numbrit) leidub
huvitav peatükk „Naised Briti kau-balaevastiku
juhtkonnas". Siin läe-vandustegelane
Einar Sanden võrd­leb
naiste osa briti jä eesti kaubalao
enam juhtivatele • ametikohtadele
kaubalaevastikus tarvis! Suure para­doksina
aktsepteeriti ta aga kohe
peamehaanikuna muhameedlastele
kuuluval türgi lippu kandval 7,000
dw. tonnisel laeval. Seal ta teenis
palju aastaid vastaval kohal, sõites
Hongkongi ja Singapuri Vahel kuni
pensionile jäämiseni.
Meenutage, et eesti kaubalaevastik
on selles osas olnud palju edumeel­sem
suurte ja vanade riikide arusaa­misest.
Ilmselt on neil veel sajandeid
püsinud meretraditsioonid nagu ti-.
napommid jalus, mida meil pole.
Meil oli naisi kaubalaevastiku juht­konnas,
isegi kaptenidiplomiga, rää- .
kimata muidugi köögi- ja kajutiper-sonalist,
juba käesoleva aastasajandi
algul. Näiteks teenis läbi Teise Maa-.
ilmasõja-aastate eesti laevadel briti
lipu all raadio-operaatörina Saare-vastikus:
„Cardiffi päevaleht „South maalt pärinev neiu Lilli Täkis. Pä
Wales Echo" tõi oma 13. oktoobri
1975 numbris ära fotoga varustatud
silmapaistva sõnumi: kaks Gardiffist
pärinevat noort daami on saanud
raadiooperaatori diplomi ja on seega
Seejärel hakkab tegevustik kiiresti Pääsenud kõigi aegade esimeste Wa
•hargnema. CIA leiab briti kolleegide lesi naistena briti kaubalaevastiku
vahendusel isiku, kes näib ilmselt juhtkonda! Tüdrukute vanus oli sel
olevat kõigiti sobiv retkeks Eestisse, ajal 20 ja 21, — ja muidugi läksid
et Säre dokumente sealt tuua Lään- n a d mereteenistusse asudes ka väga
de. Selleks osutub Eestis sündinud kiiresti mehele, mõlemad mehaäni-
Londonis töötav ajakirjanik Magnus-
Margus Tamm, kelle Vastu tunneb
Tallinnas tegutsev KGB allorgan Vä­liseestlastega
; .Kultuurisidemete
Arendamise Komitee huvi ja kellele
öii tehtud komitee poolt hiljuti ette5-
panek külastada kodumaad nende
külalisena;
kutele.
Nüüd kuuleme ka Victoria Drum-mondist,
kes suri 1978. aasta lõpul
Ihgliš-mäal 84-aasta vanusena.; Ta oli
kuninganna Victoria ristitütar, sün­dinud
Perthis, Shotimaal. Teise Maa­ilmasõja
ajal teenis ta teise mehaa­nikuna
.briti laevadel ja sai selle eest
rast sõda teenis ta rida aastaid vas­taval
kohal eestlaste aurikul „Tabo-ga",
kus abiellus madrus Luha'ga.
Sellelt laevalt lahkudes aastal 1950
emigreerusid.nad Austraaliasse, kus
kuuldavasti elavad praegugi. Ka
suurte mereriikide laevandusring-kondades
lõi Lilli Takis pidevalt
imetlus- ja imestusläineid, kuna seal
polnud isegi kuuldud kaubalaevasti­ku
nais-ohvitseride olemasolust"
•:: it " • :• r:':/
Nii, näeme, et Cardiffis, Walesi sa­damalinnas
eluneva 46-aastase Einar
Sandeni isikus on tegemist kolmedi-mensioonilise
isikuga;—viljakas kir­janduslik
talent, ärimehe vaim ja
meremehe kutsumus.