Meie Elu = Our life, August 9, 1979

              2 NELJAPÄEVAL* 9; AUGUSTIL — THURSDÄY, AUGUST 9 JieieElu"nr.J2 (1539)1979
IUMUNE PÕGEI
,,Kodahike ma^^ datud Rahvaste organisatsiooni saa-
Vietnamist pöörab maailma tähele- Iides? ;
panu nende osadusele, kuid vähe on Aastaid on kommunistid ja nende
öeldud, miks nad riskivad uppumis- kaasajooksikud läänes teinud pro-surmaga
selleks, et pääseda. . pagandasõda ilma vastupanuta. Lääs
Millise võimaluse meie kaotame on imperialistlik ja koloniaalne, nad
sellega! ütlevad; Kapitalism on südametun-
Kolmkümmend aastat on hiinla- nistuseta. Töölised on maha surutud
sed riskinud uppumisvõimalusega, et kasutaotlejate poolt,
põgeneda Rahvavabariigist Hõng- Nüüd küsimegi, miks on inimeste
kongi. Kaheksateist aastat tagasi au- liikumine ainult ühes suunas? USA
gustis Nõukogude Liit ehitas müün, ja Kanada on asustatud inimeste
et peatada põgenemist Ida-Saksa- poolt, kes hääletasid oma Jalgade-maalt.
Tshehhist, Ungarist,/Poolast, ga" tööstusliku kapitalismi ja era-
Balti riikidest, totalitaarsetelt kõm- omandi poolt. Nad üha hääletavad
munistlikelt maadelt iriimliiklemine samasuguselt,
on olnud ühesuunaline — yälja. Vietnamlaste saatus on teinud
Kommunism ei tööta ja allasuru- emotsionaalse, kui lokaalse küsimu-
Laenü vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid läenüintressimäärasid.
AKTUAALSEL TEEMAL
VÄLSTSU
JKUTÄ
• . O 0 « 0 4 « 0 » , 0 * 0 O * O ? 0 0 , ' ° al^/^^^
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
•ui I t l C X K O O O t l O
Personaallaeriud ön laenuvõtja surma ja
puhul kindlustatud 110,000.00' ulatuses.
va töövõimetuse
tud rahvad teavad seda. Nende maa-
..de; vaenlased on olnud toetatud lää­ne
kapitalismist. Kuid see on ainult
osa sellest loost.
Meeleheitel inimesed, kes trotsi-se
üldisest tragöödiast. Hanoi on ai­nult
viimaseid türannilistest ja sur­mavatest
valitsustest, kes kannavad
kommunismi märki 60 aastat.
Põgenejad sümboliseerivad ühte
vad relvus valvureid ja politseikoer! tragöödiat Kuid mis saab sadandeist
Euroopas, kes põgenevad hädapäras- miljoneist, kes on jäänud maha? Kas
fes paatides, kes sage|i püüavad uju­da
Hiina lõunamerele/otsivad pare­mat
elu. Sellest enam soovivad nad
vabadust.
tahetakse neile keelata isegi vabade
se lootust?
Meie kontsentreerime vähestele
Mõnda aega on meil ajakirjandü»
ses väideldud eesti rahva orjaaja üle.
See on kindlasti huvitav ning õpet­lik
igale eestlasele.
Nimelt näib, et vaidlused on nagu
valgunud laiali, kuna pole ehk^lähtu­tud
lihtlastelt alustelt ja ühtlastešt
mõistetest. Näiteks ei saa kindlasti
rääkida „eesti rahva orjapõlvest"
selle üldises mõttes, kuna kogu eesti
rahvas pole kunagi olnud üks orjade
.V; põgenenuile ajal, mil meie peaksime k o g l L Paljud eestlased jäid vallutu-
Nad otsivad vabadust bürokraati- liigutama taevast ja maad, et vabas-J s e i - vabadeks mitmeil põhjuseil ja
de ja riigimajandäjate eest, salapo- tada kõiki allasurutuid rahvaid,
litsei ja nuhkide, sisemisest doku- Miks meie ei kauple nende küsi-mentatsioohist
$a, \ kommunaalsest müste ümber? Ei ühtegi tehnoloogiat
elust, sabadest ja eeskirjadega elust, ilma vabade piirideta! Ei ühtegi au-
Lühidalt, nad soovidad tunnustust totöostust, kuni müür on maha võe-
Mmestena,\et teha endast seda:. irdl- tud! ÜN'i poolt tagatud vabad vali-leks
nad on võimeüsed omal käel. inised (kaste, mis sobib Namibiale
See on vahe allasurutud rahvaste peab olema ka Ukrainale),
ja Lääne vahel ja mitte Berliini Miks ei kasuta me tavaliselt kasu-müür.
Seal ei ole kodanikel võimalik tüt UNI propaganda foorumit, mil-ilma
loata liikuda, töötada või lah- leks see on kujunenud ja ei keeldu
fcuda maalt. Siin on immene vaba, võtmast põgenikke Vietnamist, kuni
seaduse piires, tulema ja nimema, USSR ja Hiina samuti võtavad vas-rääkima
ja kirjutama ning kogune- tavad arvud. (Kes sooviks sinna min-ma..
' na? Toim.)
Seal oh ülim riik. Protestid on ka- Kui meie usume vabadusse ja hea*
ristatavad. Siin on valitsused vabalt dusse ja et peame olema head naab-valitavad.
Nende opositsioon on va- rid, kuidas võime vaadata mööda
ba neid arvustama ajakirjanduses ja kurjast, mis haarab kaks kolman-avaükes
paikades. i dikku maailma rahvaid? Miks ei as-
Miks meie poliitikud ja diplomaa- tu me välja õiguse eest?'! Kirjutatud
did ei räägi sellest olukorrast maail- Kennet McDonald! poolt. Ilmunud
male? Miks ei kõla nende hääl ühen- trükises „Speäk Up".
.'.jillllllillHIM
kujul, rääkimata hulkadest eestlas­test
linnaelanikest.
Niisiis võib vaid küsida, kas või
kuidas elas orjapõlve eestlastest ta­lurahvas.
Ka siin tuleb teha väikesi
korrektuure' ja piiramisi. Esiteks
polnud kogu talurahvas eestlased i l :
ma erandita, vaid Eestisse õli valgu­nud
talunikeks ka rida muid rahvu­si
(soomlasi, venelasi' jne.). Teiseks
aga polnud ju ka kogu eesti talurah­vas
ühesugustes tingimustes. Üks
osa elas eramõisate alal, alludes
sealsele mõisnikule (mõisale?), teine
osa elas sageli ulatuslikes kroonu-mõisais,
mida valitsesid staarostid
või foogtid, ja kus olukorrad olid
sageli teised kui eramõisais. (Võima­ik
kaevata kohtlemise üle kuberne­rile
või isegi kohtule);^
Nõnda aheneb küsimuse alla tulev
vaatlusobjekt — eestlane kui ori või
Võimuloleva konservatiivide partei valitsust ähvardatakse kukutada
juba esimesel perioodil kui liiduparlament Ottawas 7. oktoobril kokku tu­leb.
Terava kriitika osaliseks sai saatkonna Jeruusalemma viimise taotlus,
50,000 Indo-Hiiria põgenike sissetoomine suure tööpuuduse ajal, „Petro Ca-nada"
eraettevõtteks muutmise kava, õlihinna tõstmine OPECi õlimaade
õlihinna tasemele, riigiametnike vähendamine jne. Konservatiivid said küll
viimastel valimistel parlamendis kõige suuremaks parteiks, kuid neil puu­dub
absoluutsest enamusest 6 kohta. Senini ei* ole ükski opositsioonipartei­dest
andnud lubadust neid toetada. Ja Liberaalid ning uusdemokraadii
teatasid, et nad esitavad juba esimesel parlamendioeriöodil umbusalduse
avalduse „Petro Canada" eraettevõtteks muutmise vastu.
Ottawas võimul üleva - koriservätii- [vaga raske, sest Kanadäl puuduvad
vide partei olukord ei ole • kerge. Li-j vastavad seadused. Sõjakurjategija
beraalid pärandasid neile riigimajan- j mõiste ei ole selge.
ouetu
Midagi pole muutu
VÄIMULOOMBEIÕ
I B Kollil
duse tohutu suurte välisvõlaadesa,
Selleks, et saada hääli jagasid kõiv
servatiivid erinevatele "Kanada ring­kondadele
ja gruppidele rohkesti
mitmesuguseid lubadusi, mille lunas­tamine
on hüüd raske. Eriti osavad
olid Kanada juudi-ringkonnad luba­duste
välja kauplemisel nii konser­vatiividelt,
kui ka liberaalidelt.
Üks lubadusi, mida osutus võima-tuks
täita oli lubadus, et Kanada viib
konservatiivide Ottawas võimule
tulles oma saatkonna üle Jeruusa­lemma.
Kuid sellele, tekkis nii suur
vastuseis Araabia riikidelt, et •peami­nister
J. Clark oli sunnitud selle lu­baduse
tagasi võtma. Ja endine kon­servatiivide
partei juht. R. Štänfield
viibib veel praegu Lähis-Idas araab­lasi
rahustamas. Kanada ettevõtetel
10. juulil toimus okupeeritud Ees­ti
pealinnas Tallinnas Eesti Kõmmu-siistliku
Partei Keskkomitee XV pleeJ
iium. Arutlusaineks oli\ Moskva ette-y
kirjutusel „Ideoloogiatöö ja poliiti­lise
kasvatustöö edasisest paranda­misest".
Ettekandega esines EKP
Keskkomitee esimene sekretär Karl
Vaino. Ta on Venemaal sündinud
eestlane Kiril Vainov, kes ei valda
oma emakeelt. Okupatsioonivõimu
kõrgeima funktsionäärina ta täidab
otse koerale omase kuulekusega kõi­ki
Moskvast tulevaid ettekirjutusi.
Tema ja teiste kõnedest. tsiteerin
ainult neid osi, mis riivavad vaimu-loomingulist
eneseteostust. Vaino
märkis: ,,Meie kannam4 teiega -suurt
vastutust.noorte tuleviku eest. Vene^
keele tundmise kaudu tuleb neil ai-
; data saada täisväärtuslikeks kom­munismiehitajateks".
Teatavasti ka­vatsetakse
juba lasteaias noorile
•'•;'• õpetada Vene keelt. Küllap Venest
tulnud parteikooliga lasteaednikud
•hakkavad noorte ajudepesemist soo-v
ritama teadliku järjekindlusega. .
..Nõukogude ^inimestes teadusliku
maailmavaate kujundamisel etendab
. tähtjat osa märksistlik-leninlik hari­dus;
Meil vabariigis on kõigi poliitili
se õppetöö vormidega hõlmatud üle
poole miljoni inimese, s.t. ligikaudu
kaks kolmandikku töötajatest". Pole
siis ime, et kevadel jäävad nurmed
šeemendamata ja sügisel lõikus ko
ristamata töökäte puudumisel.
„NLKP Keskkomitee otsuses on
äärmiselt selgesti "ja sügavalt esile
toodud ülesanded loomingulise ha­ritlaskonna
hulgas tehtava partei töö
parandamiseks. Ühenduses sellega
tuleb tingimata rõhutada kunstiha-ritlaskonna
ideelis-poliitilise kasva
tüse ja marksistlik-leninliku haridu­se
korralduse parandamise ülesan
. net". ---W ';., '
Kultuuriminister 'Johannes Lott
ütles* oma sõnavõtus:!„Juba nõuko­gude
võimu koidikul ütles Lenin, et
kommunistid ei tohi istuda käec
rüppes ja lasta kultuuril areneda
kuidas juhtub, vaid peavad plaanipä­raselt
juhtima seda ja vormima tu­lemusi."
Ta märgib, et muusika, dra­maturgia
ja kujutav-kunsti aladel on
usinasti töötatud, kuid teeb ettehei­teid,
et pole sügavalt, ja eredalt par­teipoliitilist
ideoloogiat yiljeldatud.
Kirjanike Liidu juhatuse esimees
Paul Kuusberg ütles: 1 ..Poliitiline
kasvatustöö jääb sageli maha elu ja
inimeste arengust, ei sekku vajaliku Püütakse^panna leegitsema kulutuld
sügavuse ja põhjalikkusega ellu. meie rahvusliku enesetunde taustal,
Mulle näib, et suures osas peab see, et meie külastaks okupeeritud Ees-paika
ka kirjanduse puhul. Sellepä­rast
seisab Kirjanike Liidu ja tema
parteiorganisatsiooni ees ••; ülesanne
sihikindlalt tegeleda oma liikmes­konna
ja noorte autorite ideelis-po­liitilise
kasvatamise ja marksistlik-leninliku
hariduse taseme tõstmise­ga".
Need väljalõiked on piisavalt
küllalldased tõenduseks, et vaimu-löomingüline
eneseavaldus omas ter­vikus
allub partei: kontrollile ja peab
teenima kommunistlikku ideoloo­giat.
-.: 1 :
Kõik üle erinevate aegade püsima
aänud ja kunstilist naudingut pak­kuvad
vaimukultuuri monumentaal­sed
saavutused on sündinud olukor­ras,
kus loojale on jäetud täielik va­jadus
individualistlikuks eneseväl­jenduseks.
Muide — väga tabavalt
kirjutas üks Tartu üliõpilane: rätse­pa
juurest tellitud ülikond teeb siis
ainult rõõmu, kui ostja ise saab va­lida
riidematerjali ja moelõike.
Kultuurisidemete arendamine oku­peeritud
Eestis olevate vastavate
isikutega peaks olema vastastikui
ne jä leidma rakenduslikku teosta­mist
avalikul foorumil. See on aga
ainult venepoolne ja ühesuunaline.
Läände saadetud tegelased esine­vad
sageli küll kunstiküpsete ette­kannetega
ilma nähtava poliitilise
varjundita, varjatud eesmärk on aga
näidata, et kommunistlikus ühiskon­nas
soodustatakse kultuuriarenda-
— selle pealkirjaga toob „Eesti Päe­valehe"
noortelehekülg väljavõtteid
Aho Rebase kõnest Kotkajärve su
vepeol, milles üteldakse muuhulgas:
„Torontoš esitati arvamist, et põh
jused, mis noori vanema etableeri
tud eestlaskonna tegevusest eemale
tõrjuvad, on /näiteks mitmete tooni
andvate eestlaste konservatiivsus ja
negatiivne hoiak kõiksugu mõtete
kohta, mis vöiks meie rahvuslikku
tegevust uuendada või senistest tra­ditsioonilistest
vormidest edasi aren­dada..;
Veel on mitmed noored tüdinenud
vanema generatsiooni järjekindla-'
test nutu-lauludest eestlaste kurvaj:
ajaloo kohta.
; Keegi ütles kord, et eestlaskond
on kui jõuetu lesk, kes varsti 35 aas­tat
on oma kadunud armsakest taga
leinanud. Oleks võibolla aeg sellest
leinämisolukorrast üle saada, ja roh­kem
energiat pühendada tänapäeva
ja tuleviku muredele.
Uute mõtete omandamine nõuab
tihti valu ja vaeva.
Ei saa muidugi loobuda võitlemi­sest
inimõiguste ja Eesti iseseisvuse
eest, aga kui vanem, eestlaskonda
juhtiv generatsioon seda võitlust nii
teostab, et ainult üksikud noored se­da
saavad.aktsepteerida ja on sellest
vaimustatud, nii kaua on eestlus väl­jaspool
Eestit määratud kiirele kär
dumisele. -
. Välis-Eesti noored peaksid ise va­balt
saama võimaluse valida, mis
rahvusse nad tahavad kuuluda. Eest­laskond
peaks olema noortele nii
mitmekülgne ja ligitõmbav, et noo­red
ise vabast tahtest valivad liitu­mise
eestlaskonnaga..Kasvatus peaks
olema nõuandev ja võimalusi näitav
— mitte sundiv ja keelav. See tähen­dab
seda, et kui vanemad eestlased
soovivad endale järeltulijaid ja eest­luse
edasikandjaid, peavad nad noor­te
suhtes olema avameelsed ja lepli­kud
ja hoiduma survest ja väiklasest
kriitikast ja eriti muidugi laimujut-tudest
millel puuduvad kõik sidemed
reaalsusega.
• Ma arvan lõpuks, et väliseestlased
peaksid praeguse olukorra võtma
kriitilise vaatluse alla la mitte isal
pärisori — veelgi. Kuid ka mõiste on käsil Araabia riikides suuri ja ula-ori
või pärisori tuleb täpsemalt mää- tuslikke projekte ning araablased
ritleda, enne kui kasutada seda eesti| ähvardasid kõik need lepingud tühis-talurahva
kohta. On õige, et mõisteftada. See oleks toonud Kanadale
„örjus" on eesti keeles väga laialda- suuri majanduslikke kahjusid. Iraak
ne. Öeldakse ju isegi — „ta on oma isegi juba tühistas õli müümise Ka-himude
ori", või — „ta orjab oma nadale.
suurt peret"; jne. Seega ei saa kasu- Üheks tähtsamaks valimislubadu-tada
eestlase kohta sõna ori või pä- seks oli konservatiividel, et maja-rlsori,
enne kui on teada, mis sellega omanikud võivad oma majadel asu
inist ja see ön täiesti vaba parteipo­liitilisest
ideoloogiast. Tuleb meenu-Ipool esinema nagu ESTO-BESTO^
tada, et kõike sedJ _a korraldJab. ,„.V ä e t j u s t . meie oleme kõige paremad
Iiseestlastega Kultuurisidemete
Arendamise Ühing" ja samuti ka
..Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisi­demete
Arendamise Eesti Ühing".
Need mõlemad ühingud asuvad Tal­linnas,
Weizenbergi tn. nr. 39 ja allu­vad
vahetult salaluure osakonna,
kaudu kommunistliku partei kesk­komiteele.
5 Imperialistliku Vene psühholoogi-lise-,
sõja staap asub Moskvas. Sinna
on värvatud. andekaid ja hästi tasu­tud
isikuid, kes on saanud põhjaliku
koolituse ja treeningu massipsühho­loogias
kui teaduslikus distsipliinis.
Eesti pagulasühiskonna vabadus­võitluse
paralüseerimiseks kasuta­takse
^väga kavalaid ja sageli otse
märgatamatuid võtteid.
• Meie kui terviku pihustamiseks Ta-veeritakse
kuulujutte ja püütakse
eriti taguda kiilu noorte ja vanade
ilusamad ja tublimad igal alal.
On loomulik, et ühiskond ön plu­ralistlik,
et esineb erinevaid .arvam],
si ja püüdeid. Siiski on tähtis oma­vahel
üles näidata koostöö ja komp­romissitahet
ja võrreldes ümbritse­va
ühiskonnaga, suuremat energiat
oma rahvuslike püüdluste teostami­sel.
•'•
tit ja suhtleks võõra võimu funktsio­nääridega.
'; ' ;
Enne olümpiamängej valitseb seal
teatay poliitilme „sulailm". Ka kasu­tatakse
seda aega iga"eestlase kohta
peetava kartoteegi täiendamiseks.
Näib, et lähemas tulevikus võib
muutuda maailma rahvusvaheline
olukord väga .kriitiliseks. Okupatsi­oonivõimul
on siis kasutada täielik
nimekiri küüditamiseks "nagu see
teostus 1941 ja 1949 aastail. Meie ei
tohiks olla mite poliitiliselt nii naiiv
sed, et aitame ise selleks siit kaasa
õieti- mõeldakse, mis oleksid sellise
isiku, tõelised tunnused. Tavatsetak­se
kasutada võrdlust orjaga „rooma
õiguse mõttes", kuid- ilma et oleks
selgesti piiritletud, kes on ori rooma
õiguse mõttes. Või üldse — ka see on
see õige ori, kes on seda rooma õigu­se
mõttes, aga mitte näiteks prantsu­se
või - vene õiguse mõttes? Või isegi
ja koguni ilma ühtegi Õiguseta?
Tähtis on ka asetada selline arut­lus
ja võrdlus teatud ajajärkude pii­ridesse.
On ju- šelge^ et näiteks esi­mesed
sada või paarsada aastat pä­rast
vallutamist ei saaks rääkida or­jusest
või pärisorjusest vähemalt eil­ne,
kui talunikud muutusid sunnis-maiseiks.
Algul ju teenisid eestlased
veel oma sõjaväeosades, missugune
asjaolu ei lähe kokku orjusega.
Olukorrad muidugi aga muutusid
pikapeale, kui talurahvas oli kinnis­tatud
mõisa külge. Sellises olukor­ras
tekkisid hagu iseeneset nähted,
kus hakati olukorda kasutama — ta­lunikke
omavahel vahetama mõisni­ke
poolt, müüma jne. Esialgu ehk
peresid, hiljem juba üksikisikuid, la­hutades
perekondi. Seda/-kinnitab
asjaolu, et hilisemate talurahva kait-semäärustega
oli tarvis keelata •sel­line
jahutamine, lõpuks ka üldse
müümine.
Missugune oli lõpuks suhe taluni­kel
mõisnikega ja vastupidi, seda ei
teadnud hiljem riigivalitsuski õieti..
Seepärast päriti Katarina valitsuse
ajal (ühenduses möldri poja Jaani
protsessidega) mõisnikelt kohapealt
(sic!) nende õigusliku vahekorra koh­ta
seletust. Mõisnike vastus oli (nn.
|Rošeni deklaratsioon), et talunik
kuulub ihu ja hingega mõisnikule,
kes võib temaga talitada nii nagu
soovib, ilma et oleks mindt. õigust
nurisemiseks või kaebamiseks. Selle­kohaselt
sai ka Jaan, kelle isalt oli
mõisniku poolt ära võetud 150 aastat
perekonna kaes olnud koht,, peksa,
vangimaja ja sunnitööd.
•. Et see seletus ei jäta midagi puu­du
kõigist pärisorjuse tunnustest,
seda võib näha igaüks. Teisest kül­jest
oli see seoses üksikjühüga ega
ilmunud mingis seadusandlikus vor­mis.
Üldse pole kunagi ilmunud mi­dagi
seadusandlikus vormis, mis õi­gustaks
Roseni definitsiooni. Mõisni­kud
olid oina ..õigused" ja privilee­gid."
kõik ise kehtestanud, põhjenda­des
neid küsitavate või vale doku­mentidega'
(..Valdemar-Eriku Õigus",
MPrivilegium Sigismundi Augusti").
Ergo: on tegemist mitmesuguste
faktiliste olukordadega, mis olid
muutuvad ja mida igaüks võib tõl­gendada
oma äranägemise järgi; Kui
need olukorrad näivad või tegelikult
mõjusid pärisorjusena, siis ilma et
see olnuks moraalselt või legaalselt
õigustatud, kuid faktiliselt siiski ole­mas.
E.-N.
va te hüpoteekide intressi tulumak­sust
maha arvata. Nad lubasid ka"vä­hendada
tulumakse. Esimest luba­dust,
'mis oli üks tähtsamaid taotle­vad
nad teostada. Kuid majandusmi­nister
J. Crosbie teatas, et maksude
vähendamine ei ole praeguses, ma­janduslikus
olukorras võimalik ja
selle; tõttu asutakse selle lubaduse
täitmisele tulevikus.
Vastav minister S. Stevens märkis,
et liberaalid on jätnud riigi raske­mas
olukorras nende kätte, kui see
ametlikult oli. teada. Ta isegi süüdis­tas
ajakirjandust, et keeldutakse
avaldamast andmeid liberaalide vas­tutustundetu
majanduspoliitika suh­tes.
Toodi ette, et eelarveline puudu­jääk
kujuneb, sel aastal rekordili­seks
ja ulatab üle 7 miljardi dollari.
Üheks kontroversiaalseks lubadu­seks,
mille immigratsiooniminister
RonÄtkey oli andnud, oli see et va­litsus
püüab selgitada, kas pärast
Teist Maailmasõda ei ole Kanadasse
tulnud nn. sõjakurjategijaid Ida-Eu-rööpa
riikidest. Kanada sõjaproku-rör
kindral.J. Woffe arvas, et see on
Valimiste ajal lubasid konservatii­vid
vähendada Kanada riigiametnike
arvu suurel määral, kuna peaminis­ter
P. E. Trudeau valitsuse ajal oli
massiliselt:ametnikke palgatud töö­le
ja Kanada administratsiooni ku­lud
on suuremad maailmas. Kuid
nüüd pidasid vastavad ametiühingud
Montrealis oma konverentsi ja asu­sid
väga rangetele seisukohtadele
ametnikkude massilise vallandamise
suhtes. Seepärast on väga raske va­litsusel,
kel pole absoluutset ena­must,
hakata ametnikke massiliselt
vallandama.
Kuid mitmed ministrid, eriti immi­gratsiooni
minister Ron Ätkey on te­kitanud
ka oma väljendustega"pa­handusi.
Ta märkis: korra avalikult,
et araablased ähvardavad, kuid ei
hammusta'. Araablased leidsid need
väljendused haavavad olevat.
Varsti pärast konservatiivide või­mule
tulekut tõstsid OPECi õlimaad
toorõli hinda vaadilt $14 pealt $23,50
peale; Kohe. peale seda teatas ka J.
Clark, et Kanada taotleb viia oma
õlihinda OPECi õlimaade õlihinna
tasemele. See on rahvast pahanda­nud,
sest Kanada impordib ainult 10
—12% oma õli tarvidusest: Kanada
on tohutu külma kliimaga maa ja
vajab tohutul hulgal kütteõli. Kuk
Kanada viib oma õlihinna... OPECi
maade tasemele, siis ei. suuda Kana­da
soojema kliimaga maadega oma
kaupadega võistelda.
Lisaks oma kon t ro ve rs iaalse te 1 e
valimislubaduste täitmisele on uus.
konservatiivide valitsus otsustanud
tuua sisse Indo-Hiinast; 50,000 põge­nikku.
Kuna Kanadas on ligi üks mil­jon
inimest ilma "tööta, siis on selle­le
rahva hulgas suur vastuseis. .
Kuid liberaalid. ja uusdemokraa-did
ähvardavad konservatiive kuku­tada
sellepärast, et konservatiivid^
taotlevad muuta riikliku õliettevõtte
„Petro Canada" eraettevõtteks.. „Pet-ro
Cahadä" asutati, et sellega saaks
teatud määral avaldada riik vastu­kaalu
välismaistele õliettevõtetele.
Sellele müügile on suur vastuseis
eriti uusdemokraatide peres.
Nende asjaolude tõttu on konser­vatiivide
valitsuse saatus tõsisel kaa­lul;.'.'.
• ; AJK
A N A D Ä SÄÄSTÜBONDID
v>Hnpn?llUTfi;3Binifillfri«eUär9lliiry^M)flIlIlltlfltllUIlIIIIl!!M
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandusec
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAIA» 958 Broadview Ave.
Toronto, Önt. 2Ä6
IIIIIIIIHIIHIH
..(CANADA SCENE) r ~ Kui te olete
pidev Kanada Säästubondide ostja,
siis võite te käesoleval aastal saada
eriboonusi.
Kas te mäletate kui 1974. a. CSB
intressimäär tõusis 10.5 protsendile?
Sel puhul anti: välja eriboonused,
mis käesoleva aasta sügisel tulevad
väljamaksmisele.
Umbes üks miljon säästubondide
omanikke on õigustatud niisuguse
•eriboonuse saamiseks ja ka teie või­te
olla üks nende hulgast kui te oma
säästubondi ostsite enne 1974. aastat
ja see veel'ikka teie omanduses on
käesoleva aasta 1. novembril. Boonu­sed
ei tule aga väljamaksmisele kui
te oma säästubondi enne 1. novemb­rit
sissekasseerinud olete.
Bondid, mis täisväärtuslikeks saa­vad
1, novemhril või enne, makstak­se
välja koos boonustega. Kuus bon-dide
väljaannet, mis täisväärtusli­keks
saavad pärast 1. novembrit
1979, on ärateenmud kaks eriboo-nust,
millest üks tuleb väljamaksmi­sele
1. novembril 1979 ja teine siis
kui säästubond on täisväärtuslikuks
saanud.
Kuidas toimida säästubondide sis-sekasseerimisei?
:
Esiteks kontrollige, missugused
väljaanded teil on. Bopnusi makstak
se järgmiste säästutähtede pealt:
Seeria 22, 1967. a. väljaanne — tee­nib,
boonust 32.50 dollarit iga saja
dollarilise bondi pealt 1. novembril
ja teine boonus kuulub väljamaksmi­sele
1980. a, neli ja pool dollarit.
. Seeria 23, 1968. a. väljaanne — tee­nib
boonust 23.50 dollarit iga saja
dollarilise bondi pealt käesoleval
aastal ja teine boonuse väljamaks
11.75 tuleb väljamaksmisele bondide
täisväärtuslikuks saamisel 1982. a.
Seeria 25,1970. a. väljaanne, esimene
boonuse väljamaks ,16.75 dollarit ja
5.50 dollarit bondide, täisväärtuse pu­hul.
Seeria 26, 1971. a. väljaanne —
19.75 dollarit ja 1980, a. 2.75 dollarit.
Seeria 27, 1972. a. väljaanne — 20.25
dollarit ja 1984. a. 17.— dollarit. See­ria
28, väljaanne 1973 — $20.50 ja:
$21.50 1985. a. :
Väärtpaberitel pole mingit märget
nendest eriboonustest, seepärast
kontrollige neid seerianumbrite järe- •
le. Need numbrid on trükitud isa
bondi esikülje paremale nurgale.
Järgmiseks viige väärtpaberid kas
panka või krediidi kassasse, nemad
teevad kõik edaspidise. Vasakupool-ne
ülemine nurk lõigatakse ära ja ra­ha
'makstakse teile välja. '
; Minge varakult, nii ef teil ei tule
kaua sabas seismisega aega viita.
Ligi miljon CSB omanikku on õi­gustatud
nende eriboonuste saami­seks.
Peale selle, kuulub väljamaks-miseje
1. novembril veel mitmeid
muid summasid nagu intressid, CSB
Centennial väljaande intressid jne.
Nende väärtpaber itega on pai j u pa­beritööd
seotud jä; seetõttu saab
neid hakata sissekasseerima juba
alates 8. oktobrist. Samal kuupäeval
tulevad müügile ka käesoleva aasta
bondid, kuigi nende tehingute kehti­vus
algab alles 1. novembrist.
Veel pidage meeles, et väärtpabe­rite
teine eriboonus kuulub välja­maksmisele
siis kui väärtpaberid
täisväärtuslikuks' on saanud. Tehke
sellekohane märge ja kinnitage see
oma väärtpaberite külge. Kõik need
väärtpaberid aga hoolimata eriboo­nustest
toovad teile .sisse 10.5%. See
on Vajalik teada juhuks kui te oma
bonde olete sunnitud, enne nende
tähtaega sisse •kasseerima. Veel on
hea .meeles pidada, et kõik bondi-delt
saadud boonused ja intressid
loetakse kapitalituluks ja need tuleb
tulürriaksulehel sellisena ka üles
anda.
„Meie Elu" 111
OOMI
STOKHOI
nud Helsingis
eesti vabatah|
soomepoisse,
tuntud Eesti
liikmed Väin<|
poiste legendi
Eesli sängil
talud miilcstil
liike .•malestui
ühingu ja So*j
di esindajate
•\\\\ jalale,
eesti räbalal
: kicle elusolev;
Pärja sini-rml
JR 200 juhtla
JR 200 SõpI
•no Esken andi
keelses sõn
tausta : sellell
märkis muu
ania elu meie]
eest üle 200 eJ
kalmistule' ml
need. langenul
Eesli au võla
andsid soomei
tat varem Ee|
Kõneleja t(
eesmärk oli
võitlesid ja II
milleks oli tai
ja demokraaj
vaste peres,
üksustes võit]
Väino EskJ
mistul, hõinul
helsingilaslesl
jala hõi musi
kõrval need
sid Raja jõel.
je- ja viivitd
Karjala Kan]
ja Vuoksel.
lastest merev|
elu laevadel
Viiburilahe SJ
OKI
SEMU
STOKIK
must ütelda
'tüd.-kursuses!
toimunud Mc
Veksa^semin;
tulid suvepäc|
Teatavasti
lõpul järjekol
seminar, väli.^
kahe aasia e|
suhtlcnvisühii|
Uis on Välisel
me te arenda]
milline omaw
tud Moskva
kultuiirisidenl
ja selle eeslil
ühiselt levita]
dalehte „Koc
sidemes KG1
See väljaai
le, mille ee^
loomine lään]
generatsiooni
; Kursuse ai
.Rootsis oli
ugri institiu
ka isiklikult
noore eesot.1
joones Rooti
ka Ameerika]
Moskva lal
duvat sidet
alla samal a|
. tellis toimin
ganisatsioon|
;. (Kristliku
ühine „desa|
Nagu sidi
selgub, oli
nari vahel
ameerika
kümmunistli|
komitees; ki
piirduti ett)
külastustega j
' Lektorite hi
joones asjal
seekord tutj
Liidu majai
regati 'ette)
kuna ajalool
rid muistsj
. meestest olid
Juhan.Kahk|
"Nõukogude
••: spetsialiseerj
„Sirp ja vas
Pohla, kel te|
m istus.
. „ÄRUANNEJ
Metroo su]
' tatud aruanl
nud puhtkul
sõnas ja lõi|
; poliitilist, n
. raldajad.pol
maldatudkj
nistliku eesti
nas korralda