Meie Elu = Our life, August 20, 1981

              Development Bran<5h
.UI:./
Second. Clasg .|^ail Registration Nö. 1354,
Nr. 31 (1642) 1981 NEUAPÄiEVÄL> 20. AUGUSTIL -THmSDÄY, AUGU XXXII aastakäik
mm
\ -
1
ja sergei.
invaliidide Koondise juhatus. (Ees esimees Ä.
..Rõivas.^:
Geislingenis. Paremal-—Eesti Sõja-vasakult
— "E. Bergmasm, K. Niit, lo
•Peaminister E. Triideau jõudis
tagasi ikolatiehädalasdt välismaarei-millest
eiiamiku viibis Aafrikas.
Viimasek& peatusikohaiks oli Tanza-nia,
küs külastas selle maa presi­denti
Nyereröt. Vastuvõtt oli äärmi-sek
sõbralik, (küna Taiizania on saa­nud
Kanadalt rahaMst toetust |350
#jpni ulatuses (rohkem kui $30 mil­jonit
aastas), robikem kui üksiki teine
•Ärika riiifc. •
j TrudeafU Myerere leppisid kdkku
miilist ma-jandtislikiku korda ,>Kol-ms
Maailm" nõuab 22. okt.' kui 22
ritoka ja vaese riigi juihid iihisele
nõupidamisde tulevad Me(hhikos. Kü­lastades
Aafrika riike, Tmdieau oli
kõikjaV avaldanud arvamist, et Na-mibia
(endine Saksa asumaa Aafri­kas,
mida ihaldab iLõuna-Aafrika)
peab saama, iseseisvaks. Trudeaul
olid pulükusereisil kaasas ta kolm
poega.
0 © Ö
GEISLSNGENC,,Meie Elu" kaastööliselt)^ aJaMrJanike ristMlsImuste
se poolt korraldatud kultuuripäev Geislingenis kujunes suursündmuseks Saksamaa eestlastele ja vä- iules USA välisminister kindral
liskülalistele. Ligikaudu 300 eestlast kõigist Saksamaa osadest, Rootsist, Inglismaalt, ^K^^
Austraaliast, Belgiast ja Hollandist oM selpuhjul leidnud tee kunagisse eestlaste ^
maal. Tuntumatest külalistest hakkasid silma abielupaar Soldatov Münchenist, Elmar Reisenberg, loira feyitÄine on või-irjanik
Einar Sanden, ajakirjanik Jüri Lina ja Saksamaa eestlaste esinduskogu terves ,, 12-peaM§<g^ipaÜ^^ abil; -2. Lõpetab
Pent. Mõlemad rahvakimsitnikod
said üliteenitud aplausi:
Eeskava viimase osana esitasid
Stuttgardi „Kungl;a rahvas" Jüri
•Kriisi ja 'BoGholti ,;Pohjai]a'' Helgi
Kivi juhatusel. Pillimeesiteiks olid E.
Pent ja Glemens Haigelieit. Lõpuks
esitasid mõlemad grujpid Lisapalana
„Jopksupolka". rV
Lõppsõnas tänas Ülo Semmel te­gelasi
ja publikult; miilele järgnes
hümni laidmine.
koosseisus. ;V/;;- ^^./r'
' Kultuuripäev alustati pärjäpaneku^j loota, et siin jätkub tegevus Eesti
gaGeislingeni kalmistul asuva ee st-» iseseisvuse J a vaibäduse nimel, mil-taste
mälestussamba jalale.„Rahvas, leks tahan kaasa aidata", ütles Sol°
k^s ei austa oma surnuid, e^i austa ka datov marulise aplausi saatel,
i^bennast"; ütles J. Västrik pärja Eesti Põgenike Koondise nimel üt-asetamise
eel. Muusikalises osas oli les tervituse V; Nurmissaar Nüm-kaastegev
segakoor Leelo Villu Laid- bergist, Belgia Eesti 'Seltsi nimel
saare- juhatusel. Ettenähtu(J palvus Paul Ötter. Edgar Pent luges ette
pidi kahjuks ära jääma praost emer..
M. Waheri haigestumise, tõttu.
Eestlaste pere kogunes Jahnh
se juba; varakult. Viimane on ajakd-haselt
laiendatud jä renoveeritud.
Vana sissekäigu kohal on nüüd avar
.fuajee. • > '.v
Avasõna ütles keskkomitee abiesi-^
mees Robert Ader. Seejärele Ijauldi
Saksa hümni; .Lavale rivistunud se­gakoor
;,Leelo" esitas viis eesti koo­rilaulu,
mis pääsesid hea akustika
'tõttu hästi mõjule .ning võeti ^ooja
;i:ga vastu.
Peokõneleja keskkomitee ; esrnriees
Johannes ^ Västrik tutvustas kõige­pealt
aukülaUsi abielupaar Soldato-vit
ja keskkomitee suurt abistajat
Helene Laidmetsa. Viimane sai tänu­täheks
suure HHekimbu ja publikult
tugeva aplausi. J. Västrik austas Ser-'
gei Soläatovit kinnise ümbrikuga «
keskkomitee poolt ja tema abikaasat !l
•lilledega. Eesti Sõjainvaliidide Koon­dise
esimees ja kirikunõukogu liige
Arnold Kokk andis Söldatovile i^le
kinnised ümbrikud mõlema organi­satsiooni
nimel. ' •
Jätkates oma kõnet toonitas J.
Västrik, et eesti rahvas on^vabaduse­armastaja,
mistõttu on pidanud
maksma kõrget verehinda võõraste
• röÖvvallutajate västu.r Kõne ikestel
austati vabadusvõitlustes' langenuid
' ja sovettide orjuses surnud eeš^tlasi
vaikse püstitõusmisega; :
Järgnevalt ütles lühikene ter>jltuse':
Elmar Reisenberg. /
SERGEI SOLDATOV r :
Saalis valitses surmavaikus kui kõ­nepulti
asus meie vabadusvõitleja
Sergei Soldatov. ta tõi kõigepealt
tervitusi vabadusvõitlejatelt Eestis ja
tänas osutatud välisabi eest, mis füü­silise
toe kõrval oli nagu poliitiliseks
kaitseks. Soldatov meenutas poisike­sepõlves
nähtud Eesti vägivaldset
okupeerimist. Ta ori olnud silrntun-nistajaks
küiiditamistele 1941 ja 1949,
mida ta ei suutnud millegiga õigusta­da
ega ka andestada. Hoolimata va-badusrõõmust
pole elu kerge taluda,
.luna on juuritud välja kodumullast,
lahutatud- omastest, sõpradest ja aa-tekaaslastest:
Väliseestlastel on täita
tähtsad ülesanded meie rahvuskul­tuuri
säilitamisel ja Eesti ajaloo võlt­simatul
kuijul edasiandmisel. „Meis
peab säiluma kindel usk Eesti vaba-ci'c:
c ja he'3esse :tu!ev!kkü.^.Tahan
kirjalikud tervitused Ülemaailmselt
Eesti Keslaiõuko^gult esiindajait H.
Micheisonilt, Inglismaa Eestilaste
Ühingult, Hollandi Eesti Seltsilt ja'
keskkomitee kauaaegselt abiesime-
' heit R. Salurilt.
Sopran Lipda Michel esitas kolm
spololaulu Š. Pendi akordionisaatel.
Segakoori sines kuue lauluga.
UNUSTADA VAEN : :
keskkoimjtee abiesimees' Edgar
Bergmanni-'oma saksakeelses kõnes
, apelleeris kohalike sakslaste poole,
et nad unustaks vaenu, mis algas
'suürlaagri: ajal, mil USA sõjaväeva-litsus
rekvireeris eestlaste majutami­seks
kolme linnaosa majad.
Veer oli neli soololaulu Linda Mic-helilt,
keda akordionil. saat^ Edgar
Seltskondlikus osas veedeti myõned parite«tN.LÜdup relvastuse
tunnid üle kesiköö. Suupistete ja joo
dava eest hooHtsesid Geisilingeni ees­ti
tublid perenaised 'koos perekonda­dega.-^
,,
Kohalik saksa ajaleht avaldas eest-heatahtliku
kirjutise, märkides, et
'kutse saahud linhavoilikogu. esinda­jad
olidjäänud eemale. See pole
Geislingenis mingiks harulduseks.
Ainult ühfel korral oid koh^l iiniiaivo-iga
vastuolus olev linnapea dr.
D KA BALTI „LOBISTID"
WASHINGTONIS
esimehe Juhan Simonsoni
jutuajamiiie Meie Elule"
— Ikka ja jälle maailma avalikkuse ette toodud juutide
„Holocausti" laiendamine USA Kongressis ka balti rahvas­tele
on üks meie viimase aja saavutusi, ütles Eesti Rahvus­komitee
Ühendriikides ja Balti-Ämeerika Komitee esimees
Juhan Shnonson viibides külaskäigul Torontos.
,,Meie Elule" antud intervjuus
ta tõstis eriti esile Eesti, Läti ja
Leedu ühise informatsioonikes-kuse
loomist Washingtoni lähi­sel.
On antud stipendium Sven
PauFile informatsioönikeskuses
töötamiseks kus nüüd on esinda­tud
ka \ lätlased ja leedulased.
Need nri. ,;lobistid" peavad vaja­likke
kontakte pealinnas. Üheks
sihnapaistvaks tulemuseks oli
juunikuus Kongressis ,3alti Ho-loeausti"
esile toomine rahvasaa­dikute
poolt. .
MÄLESTUSMÄRGIE) . „
Samuti on ikka esile tõstetud
Eesti vabadusvõitlejaid. Peatsdt
tulevad. trükist Rahvuskomitee
väljaandel mälestuismargid dt.
Jüri Kuike surma ja ornitoloog
Mart Nikluse vangit)õlve maail­ma
avaliku arvamise ette viimi'-
seks. Markide müügist laekuv tu­lu
läheb Eesti vabadusvõitfejate
ja nende perekondade toetami­seks.
— Momendil nõuab seligitavate
sammude astumist eestlaste jaH-tamine
USA kohtuministeerimi
eriuurimis-osakonna poolt seoses
kahtlusega, et mõned ei ole koda­kondsuse
taotlemisel andnud õi­geid
andmeid oma tegevuse 1' ih-ta
Teise maailmasõja ajal, jät­kas
esimees.
Kuna kahtlusi nn. natsi- ja sõ-jaroimades
pühitakse üliagarate
süüdistajate poolt laiendada
meie omaaegseile kaitseorgani­satsioonide
liikmetele ja koguni
üldistada kogu meie rahvusgru­pile,
oleme saatnud emapoolseid
selgitusi tolleaegse olukorra koh­ta.
Asjade arengut jälgivad tera­valt
ka meie endiste sõjameeste
organisatsioonid ja kogutakse
majanduslikku abi süüdistatute­le
legaalse kaitse võimaldami­seks.
Senini on kirjavahetus piirdu­nud
eriuurimis-osakonna juhata­ja
Ryan'iiga, kuid ^kontaktid on
nüüd tekkimas ka „kõrgemal
pool", eriti kuna protsessid on
alanud lätlaste ja leedulaste vas­tu,
kellel suurem mõj u USA-s.
NOORTE riuvr
Rahvuskomitee tegevuse kohta
ütles Juhan Simonson, et eriti
rõõmustab teda nooremate eest­laste
huvi, kes teostavad nüüd
erialetsioone tundes hästi Amee­rika
mentaliteeti,
Valimistel ei olnud puudu kan­didaatidest
ja 60 OOO dollari suu-ruhe
eelarve loodetakse täita, ku­na
USA ees tlas te ma j anduslik
toetus oma keskorganisatsiooni­le
on tõhus. >
oma sõjaliste jõudude suurendamise,
mis juba praegu ületavad kaugelt N.
Liidu riigikaitse vajadused; 3. Lõpe­tab
segamise teiste riikide sisemis­tesse
asjadesse, seal kehtiva riigikor­ra
kukutamise eesmärgil, ja 4. Loo­buks
valitsustevastaste terroristide
organiseerimisest, väljaõpetamisest
ja varudtainisest relvadega nendes
"riikide^;:';."
OmsAt poolt välisminister Halg an­dis
lubaduse, et USA lõpetab võidu-reivästuse
alal, kui on saavu-ja
sõjaliste jõudude võimsuse alal.
Praegu USA ei või jääda sõjaliselt
jõult niivõrd nõrgaks, võrreldes N.
Liiduga, et viimane, ainult ähvarda­des,
kas alistute või surete võibival­laste
ürituse kohta kuueveerulise^"^adakogamaaUma.V
sel USA om valmis alustama läbirää­kimisi
N.. Liiduga relvastuse vähen­damiseks.
Kui sellel alal saavutatak­se
tulemusi Ja N. LUt hakkab täitma
Helsingi kokkuleppega enesele võe­tud
kohustusi, siis USA on nõus
laiendama kaubavahetust N. Luduga
ja andma temale tehnilist ja teadus-toetust.
', muusika ijjjst-jätele
informatsiooniks: Registreerimine enne lõunat peamaja^^^^^^
keiri3.00 1^ Avamm^^
rumendid, fotoapai^adid, (m.v; ja diap.), jne.
ja
-jlSr Parteiböss Kania ja peaminister
lartizelški kutsuti Mustamere äärde
Leonid Brezhnevi suveresidentsi,
kus nad ühises kommünikees teata­sid,
et streigid on tõsiseks ohuks
Poola julgeolekule^ Moskva andis
aga ka lubaduse pikendada võlgade
tasumist 1986. aastani jä kohast abi
toiduainete saatmisega^
ift: Khomeini kutsus sõjaväe Tehera­ni,
et saada kaitset üha sagenevate
rünnakute yastu rahulolematute
poolt. Ta süüdistas ka USA luure-asutust
CIA-d, kes olevat olnud Iraa­ni
suurtük*ipaadi. ülevõtmise taga
shahhi pooldajate poolt. Sõjalaev oli
üks kollmest, mis valonoiistati Prant-susimaal
ja oli teel Iraani.
i( Jaapan on mures N. Vene üha kas­vava
sõjalise jõu pärast Euroopas,
Lähls-Idas aja Kaug-Idas olles või­meline
iseseisvalt tegutsema kõigil
rinnetel. Vene on paigutanud oma di-vüsid
Jaapanist põhja pool olevatele
saartele ja suurendanud oma kiiüu-väe
ja laevastiku aktiivsust Jaapani
ümbruses. Kuigi Jaapani julgeolek
pn ohustatud, ei näita jaapanlased
tahtlikkust oma maa kaitsmiseks.
Kanadläsed pole ainiikesed, kes
kaebavad, et nende riigimehed pea­vad
pikka puhkust ajal' kui süveneb
ma j anduskriis. Keegi nurrse j a Itaa­lias
võttis vaevaks kontrolilida ja lei­dis,
et 2000-d'est ametnikust riigiasu­tustes
oli reedel kohal vaid kümme.
900 oMd linnast kadunud päeva võrra
varem ja 1000 olid ametlikul puhku-
• sel.'..:^' ;
^ Abielumeestele, kel raskusi oma
„kõrvalMpete"! varjamisega, on tui-
AIDATA POOLAT
nud abiks üks nupukas jaapani äri-mees,
keš müüb nn. „allbl'* helilinti-sid.
Rahustavale telefonikõnele koju,
et kontoris on ületunnid, saab heli­lindilt
lisada tagapõhi klõbisevatest
kirjutusmasinatest või siis restoranfi
summ ja muusUca, kui hilinemise va»
banduseks on tähtsa ärisõbra kosti­tamine.
„Alibit" saavad kasutada ka
noored kontoriametnikud vanemate­le
vabandusel kui nad õigel ajal töölt
koju ei tule,.
rk Kanada dollar, mis 27, juulil lan­ges
81,99 eendile (USA) tõusis nädala
algul, ületas 82 c. Majanduseksper­did
avaldasid erinevaid arvamisi dol­lari
•kursi tõusu põhjuste kohta. Ühed
ütlevad, et tõus jätkub, teised peavad
seda vaid ajutiseks. Kanada dollar
on madal USA rahaga võrreldes;, kuid
küllaltki tugev Euroopa ja Jaapani
vääringute vastu.
i( President Rbnald Reagan ahistas
võitluslennukite ekspcrdikeelu Iis­raelile,
mis rakendati pärast Iraagi
tuumareaktori hävitamist Iisraeli
poolt samasuguste USA lennukitega.
Iisraeli peaminister ütles, et ta ei ole
andnud mmgit lubadust, et USA len­nukeid
ka edaspidi taolisteks rünna­kuteks
ei kasutata.
1^' Kohus selgitab, kes Kanada valit­susel
on õigust süüdistust tõsta enam
kui 150. lennuliikluse juhi vastu, kes
keldusid käsitamast lennukeid mis
olid teel USA-sse ja sealt välja. Por­tugali
lennujuhid boiköteerisid näda­la
aligul samuti 48 tundi USA lennu­keid,
kuid see ei takistanud lennu­liiklust
iile Atlandi, kuna käsutati
uusi ohuteid. .
AGENDID I • ina pooras seij
Lipp,
~ Toomas Metsala, Ännely RIga
— dr- Olga Berendsen
EESTI KEELE VIDEOLINDID Salo
Š
' Peeter Sepp-õpperingid,
huviringid, laudkonnavestlused,a^^^ meelelahutused ja oma­vahelised
loomingulised protsessid ~ tegevus mis ühendab kunstniku publikuga Ja noored vähematega.
Informatsiooniks helistada (416):261.3563, 291^^
ISO lapsed, katab kursuse; toitlustamise ja ööbimiskul^^^^ : ^ Lastel oma kava ja ühine vaCve Äsija
kinnitatud riigitoetus Loomingupäevadele võimaldab laiematregistratsiooni.Ruumlon veel 20 osavõtjale. •
Ettevõte saab toetust Wint^^^ opentoall.
NEW.YORK — USA kohtuminiS"
teeriumi eriuurimiste osakonna di­rektori
Ryani ja asedirektori Scheri
agendid „sõjakuritegiijate" ja „natsi-de"
otsimiseks siinses eestlaskonnas
käivad usutlemas eestlasi mitte üksi
enam Tartu sündmuste, vaid üldse
nõukogudevastase võitluse kaasatei-nute
kohta.
Nimelt on real juhtumeil küsitud,
kas usutletav teab nimetada eestla­si,
kes vabatahtlikult astusid Eesti
Leegioni või teistesse eesti väeosar
desse 2. maailmasõja ajal. Ka tun­takse
huvi Omakaitses tegutsenud
isikute suhtes. Mäletatavasti rõhu­tasid
Omakaitse osa ka Tallinna
KGB poolt Westbury distriktikohtus
toimunud protsessi jaoks antud tun­nistajad.
Vabatahtlikud rindemehed
ja Omakaitses tegutsenud isikud ilm­selt
võimaldavad anti^ommunstide
vastast aktsiooni laiendada.
iJärelvalimistel Torontos Spadinl
välimisrhigkonnas, mis aastakümneid
on olnud liberaalide kantsiks, pööra­sid
valijad selja P. E. Trudeau par-teile
ja valisid möödunud esmaspäe­val
parlamenti uusdemokraadi Dan
Heapi. Liberaalide, uusdemokraati-de
ja konservatiivide kandidaadid
said väga võrdselt hääH.
Analüüsides hääletuse tulemusi
märgiti, et uusdemokraatide ja kon­servatiivide
partei kandidaatidele an­ti
nendel valimistel samapalju hääli
kui eehnistel valunistet. Liberaalid
kaotasid selle tõttu, et umbes 6000
ei läinud hääletamisele, olles mitte
rahul ^. E. Trudeau valitsusega.
Quebecls võitis Julic^tte valimis­ringkonnas
konservatiiv Roch LaSal-le,
kes on ainukene konservatiivide
partei esindaja parlamendis.