1983-05-12-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 19 (173?) 1983 AJALEHT Second Class Mail Registration No. 1354. NELJAPÄEVAL, 12. MAIL - r THURSDAY, MAY 12 XXXIV aastakäik päevaraamatud tunnistati ¥õltsinguiks Suurt kõmu tekitanud Hitleri päevaraamat tunnistati võltsinguteks Lääne-Saksamaa ja USA käekirja-ekspertide poolt. USA käekirjaeks-perl Charles Hamilton, kes ütleb, et tema on uurinud tuhandeid Hitleri Mr jutis! Ja või^ selle tõttu juba kaugelt vaadates tõendada, et temale näidatud Hitleri päevaraamatud olid võltsingud./ Hitleri kirjutised olid jõulised ja kiri kokkusurutud. Ta kasutas tolleaegset paberit ja helesinist vyi tumehalli tinti. Võltsingutos on kirilahtisem ja kõik raamatud on ühe ning sama musta tingidiga, millist Hitler kunagi ei tarvitanud. Lääne- Saksamäa ekspertide kohaselt võltsingud on kirjutatud viimastel aastatel produtseeritud paberile ja mitte sellele mida tehti enne II maailmasõda ja sõja ajal. „Toronto Stari" kaastöölise Ric-hard Rothchildi kohaselt Hitleri päevaraamatu võltsing on tehtud ..lollide püüdmiseks" ja raha teenimiseks. Ta on arvamisel, et selle võltsingu kasutamise ja avaldamise õiguse eest on makstud„London Sunday Ti- STOKHOLM (EPL) — Olukorda Baltikumis iseloomustab pidevus ja ebakindlus, mis annab põhjust mes" ja Lääne-Saksamaa ajakirja mhutusel^s, ütles riigipäeval välisminister Lennart Bodström. Talle saabuiiud andmete kohaselt on »Stern" poolt üle miljoni dollari. \E.S. Täienduskooli emadepäev^ aktuse! esinesid kõik klassid ettekannetega. Pildil I Id. õpilased leklameeriya_dj,Emmele ja memmele"* Foto — 0 . Haamer Baltikumis kahe-kolme viimase kuu jooksul surve tõusnud. See on väljendunud -kontaktide raskendamises välismaaga, sõnas yälisministör ja nimetas näitena uue N.Liidu piiriseaduse kehtestamist, tele-ühenduste kärpimist.ja takistusi sisse- ja väljasõitudes, — Selle aasta alguses on saabu-nüdTiiHmeid- IäBfo ' ' teerimisest; mis on tabanud laiu rah- ° vastiku kihte, toonitas* Lennart Bodström. — Pole |Veel täiesti selge, kaš on tegemist püsiva halvenemisega olukorras, mis juba praegu on tõsine kui mõelda iftimõigusi ja poliitilist;olu; korda Balti|kumis, või on tegemist mööduva fenom^eniga; . : — Rootsi valitsus, on mh. otse Nõukogude valitsuse esindajatele kriipsutanud pila oma sügavat rahutust inimõiguste eest võitlejate olukorra üle N.Liidus. Loomulikult on . olemas sama suur põhjus hukka ..Võltsingute avastamise tagajärjel ajakiri „Stern" on palju kaotanud mis toimuvat arreteerimiste lainet QJ^^^ väärikusest ja 2 tema nimeka- ..tõusvaks surveks". Rootsis on kaua matest toimetajatest andsid sisse lah-aega esinenud pasiivsus, kui mitte kumispalve. öelda arglik ükskõiksus Baltikumi Vanemad Boeneršdorf-i elanikud saatuse suhtes. mäletavad Hitleri lennuki allakuk- — N.Liidu sihiks on Balti riikide: kurnist 1945. aastal ja hävinemist tu-venestamine, balti rahvusliku ja kui-^jii^js. Palavus oli selline, et keegi ei tuürilise omapära häv[tamine.~See- -Ifiänud lennukile ligemale minna ja tõttu on balti riigid rohkem tabatud tuU kestis liiga kaua, et sellest mi-küi teised Ida-Euroopa riigid, kes dagi oleks olnud võimalik päästa. Rootsi välisminister Lennart Bodström siiski on saanud säilitada oma rah- . vusriike. ÕRN PUNKT Märgaretha af.Ugglas soovis,- et Rootsi saaks senisest suuremaid teadmisi Baltikumi k&hta ja rohkem otsekontakte balti riikidega, mh. kultuuri alal. Sture Korpas nimetas Baltikumi .,,õrnaks punktiks Rootsi rahvusya-helises suhtlemises". Päevaraamatute päästmisest ja nende peitmisest kusagile küüni ei ole kunagi olnud midagi kuulda. Varssavis meenutati juutide ülestõusu •mõista jälitamisi, mis viimasel ajal Baltikumi-alase küsimuse tõstatas seda, mis leiab aset meie läheduses, on tabanud inimõigusteaktiviste riigipäeval Märgaretha af Ugglas ja N.Liidu juhtidele ja rahvastele Balti- Baltikumis. VABADUST — Me peame jätkuvalt nõudma täit vabadust gruppidele ja üksikisikutele et nad saaksid end väjjeadada oma valitsuse meetoditest Helsingi-doku-mendi läbiviimisel. Lennart Bodström lubas, et valitsus piiüab laiendada otsekontakte Balti riikidega, eelkõige kultuuri ja kaubanduse alal. ta ütles end olevat positiivselt üllatatud välisministri vastusest. — Baltlaste rahvusliku ja kultuurse omapära hävitamine tähendab seda, et nende saatus on teistsugune ja julmem kui teiste Ida-Euroopa rahvaste oma, ütles ta. PASSIIVSUS" . — Kuid on ka ahistav kuulda, et Lennart Bodström nimetab Baltiku- Varssavis tähistati juutide ülestõusu 40. aastapäeva. Ülestõusu or- — Me oleme tauninud meist kau- ganiseerisid Varssavi kontsentrat-gel toimuvat vägivalda, kuid mitte sioonilaagritesse koondatud juudid, arvult umbes 360.000 pärast seda kui neile teatavaks sai, et sakslased kumis peaks saama selgeks, et baltlased seisavad meile väga lähedal. ELUJÕUD Välisminister Lennart Bodström nõustus Märgaretha af Ugglase väitega käimasolevast venestamisest hakkavad neid süstemaatiliselt likvideerima. Poola kommunistlik valitsus aitas organiseerida selle päeva tähistamist, lootuses, et sellega tõmbab Varssavisse kokku kuni 10.000 väliskülalist ja aitab luua uusi sidemeid läänemaailmaga, mis sõjasea- SSS TALUN WÄ „BALL" Elegantne ohtu Eesti. Maja suures saalis . p ü h a p ä e v a l , 29. mail kefi .5 p.l. EESKAVA ® SUUPISTED © BAAR ® Tantsuks mängib ,,ORPHEUS'\ t Zürii: P. Godfrey, A. Eg^^ G. Gross, I. Heinsoo, J. Hudson, D. Johnson, L McCabe, L Robertson, A. Secord ja P. Warnick. SISSEPÄÄS S7. Piletid eelmüügir Poko äris; Mt. Pleasant Rd. ja Eesti Abistamiskomitees. Balti kurkides, mis tähendab seda, et duse kehtestamisega katkesid! Tege-venelasi kolib pidevalt sisse ja et Hk Varssavi külastajate arv ei tõus-vene keelele antakse täielik eesõigus, nud üle 1000-de. — Baltlaste arv on ajajooksul vä- Ülestõus suruti veriselt tagasi ja henenud. Kuid teisest küljest pole selles said surma kümnedtuhanded venestamisprotsess kõrvale lükaiiud juudid. Ülestõusule järgnes süte-bahlaste kultuuri ja keelt, mis näib maatiline juutide saatmine hävitus-omavat imetlusväärset elujõudu, sõ- laagritesse, keskmiselt 6000 juuti nas Bodström. RISTIKÄIK Märgaretha af Ugglas nentis, et tegelikult on vähesed rootslased teadlikud baltlaste olukorrast, ühtlasi pani ta ette alustada „ideoloo-gilist ristikäiku", mis hõlmas ideid, koostööd ja solidaarsust balti rahvastega. Umbes samal seisukohal oli ka firitta Hammarbacken. päevas. Seoses selle aastapäevaga näitasid Kanada ja USA TV jaamad filme juutide hävitamise kohta Poola ja Saksamaa laagrites. ' ~ r ~ ^ ~ T-A D T I I INSTITUUT 12 A n I II 310 BLOOR ST.WEST 7> * " • ^ TORONTO. M531W4 'jSissekäik: Madison Avenue — Spadina jaam Reedel, Ž7. mail kell 7.30 Tartu College'i a,Me/e Elu" foimefus j® ^a/ffus on su/efud hupäevalf 21. mail }& esmaspäeval, 23. mail Ticforia Bay puhish ABEL LEE refereerib: „Kunsti areng smpressionismist kolmapäeyal, 25. mail kell 7.30 Tartu College'is. Pakutakse kohvi. Kõik teretulnud. [mee Metsala kõnelemas T.E.Š. Täienduskooli emadepäeva aktusel Foto — 0 . Haamer Kevadepidu emadele kogemus seal oli enesekontrolli õppimine, kodufgatšuse nutu lohutamine, isegi hambapastasõja lõpetamine. Kõneleja olles praegu ise, lapse ja päris-inimese vahepealne, hakkas aru saama kui palju ema on teinud ning kui suur ta löö tõeliselton. Siiski jätab veelgi palju tegemisi ema hooleks. Ema juurde saame alati minna oma murede ja hädadega, sest jagades mure emaga, muutub see pooleks ja rõõm muutub emale sellest teatades kahekordseks, i Ema ei jõua me lihtsale sõnadega iialgi tänada. Laste tänu emadele ilmnegu selles, ei tõotame sirguda • teie, eesli emade, väärilisteks. Püüame alati olla teietaolised tublid eesti.tütred ja pojad. Kõneleja pälvis tugeva aplausi ja kimbu roosasid roose. EMA SÜDA Ühislauluna lauldi ,,Ema süda". „Emakene, ei ma seda" luges..." III kl. õpi. Ingrid Laar. ,\Mis sellest?" deklameeriiid IV kl. õpilased. Fr. Chopini,,Valss" esitas klaveril meel-divah Lembi Veskiinets. „Eina süli" deklameerisid Vkl. õpilased ja Triina Läte laulis ,,Ema süda, armu süda". Ilusaid meloodiaid, ,iCelito Lindo" ja ,,My Wild I-rish Rose", esitas akordionil V kl. õpi. Lij^a Novek,,.Emadepäevaks" lugesid ilmekalt IV kl. õpilased Maiti Paju ja Martin Roos. Otse vituooslikult esitas V kl. õpi Ricky Hiir akordionil Maurice Jarre ,,Lara's Theme". Helle Reikmani „Lubadus" deklameeris VI kl. õpi. Monika Roose. ,,ChariotjS of Fire" mängis hästi klaveril VI kl. õpi. Thomas Olvet. Endla Komi põimiku ,,Emale" esitasid III kl. õpilased. Leida Maeklaverisaatel laulis väike Merike Purje ,,Kui ma ükskord..." Lõbus ollpublikul jälgida laslerüh-mä rahvatantsu, eriti neid kõigepise-maid, kui nad püüdlikult jalgu sammuks seadsid, valssi keerutasid või „Kaera Jaanis" hüplesid. Nad peak-, sid tihedamini eesti publikule esinema, "Sest aplaus neile koortele oli kaua kestey. Lasterühma juhatasid Juta Metsala ja linda Roosipuu. Pillimees Peeter Jeeger, ' >, Lõppsõnas koolikomitee abiesimees, hr. Meil, tänas aktuse kõnelejat, JutäMetsalal. Toronto ,,Kung-lat" lasterühma rahvatantsu eest, ning nende juhtidele annetati lilli, Koolikoi)iitee abiesimees ütles, et emadepäeva pühitseti Vabas Eestis ja see traditsioon on toodud ka pagu- • lusse, kus eesti noored selle päeva ilusasti sisustavad. Suur tänu ilusa eeskava eest ja tänu neile, kes ilmusid sellele aktusele. H.L Eesti Seltsi Täienduskooli traditsiooniline emadepäev toimus Eesti Maja suures saalis 8v mail. Kuigi ilmataadi nagu oli mossis ja pahur, siiski sellele pidulikule päevale kokkutulnud emmedel ja memmedel oli näol lahked naeratused^ Nad võtsid laste poolt neile tänuks toodud esinemised kiitusega vastu. Koolijuhataja Henn Ründva tervi- - tas saialitäit publikut, kes oli tulnud-noorte lugupidamist, armastust ja austuseavaldust emadele vastu võtma. Õpilaskoor G. Iltali juhatusel, ja Anne Saksa klavjerisaateljaulis,-nagu alati, selgelt ja sujuvalt „Hella emakene", „Tänu emale" ja ..Kevade. tulnud". . H. Leivati ..Emale ja memmele" deklameerisid I kl. õpilased. Täis-mehelikult mängis väike II kl. õpilane Marcus Timusk flöödil ..Kui ma ükskord suureks kasvan..." ..Ema võta põlvele!" deklameerisid II kl. õpilased. Klaveril esitas meisterli-kuh „Sonatina in C" V kl..õpilane Pilvi Leesment. PARIMAD SOOVID'EMALE Aktusekõne pidas andekas ja püüdlik eesti noor — Juta Metsala. Ta ütles, et ajal ilusal, kui loodus avaldab austust Lodjale, on saanud meil kombeks öelda tänu emale. Tänasel päeval me parimad mõtted ja soovid on pühendatud hella emale suurima tänulikkusega. Pean neid tundeid noorte nimel edasi andma, Teen seda lapse seisukohast ja ta vahekorrast emaga. Ajast, kui olin beebi olen oma ema armastanud. Ajal, mil beebist saab laps, ilmnevad talle ema tuhanded talendid. Ema oskab kraabitud põlve siduda, teab mida kujutab lapse joonistatud pilt ning andestab halvemadki tembud. Lapsepõlves aga kolivad majja kaks uut olevust. Nende nimed on ,,Ma ei tea" ja „Mitte mina".' Kui ema lapselt küsib, et kes jättis mänguasjad laiali põrandale, siis on see alati ..Mitte mina" või: „Kes hüppas voodil?" See oli ju muidugi ,,Ma ei tea". Aga ema näitab oma detektiivi talente ja ilmsiks saab, et need kaks olevust ei teinudki pahar duši, vaid see oli laps, kes ajas üleannetüsed süütute olevuste kaela. , ^Hiljem soovib laps ema abistada. See oii emalelprobleem. Kust võtta töö millega laps saab hakkama? Kõ-. neleja luges s|elle probleemi kohta Emakeele Lugemikust katke I. Ivan-di,. Tuudi Emžidepäev".. Olles ..emä". tegelikult kasvataja Jõekääru suvekodus mõistis kõneleja ise praktiliselt milline ema töö iJfl-4egelikult. Suurim Reedel, 20. mail kell 8 õhtul Tartu College'is Korraldajaks „Ailikas" ,,liyyet nyet, Soviet tants iAAR ® SUUPISTED ® ..TARKUS" ORKESTER ^Sissepääs $6.00 Tulud lähevad pakkide saatmiseks Eesti vabadusvõitlejatele raudeesriide taga. Korraldajad EKN, AK LAULUGA LENDAfViE LÄÄNDE! OORTEKOOR „ L O O T U SE T U L U Õ H TU ai Esinevad: „LOOTUS", POSITIIVSED MEHED, LINDAU ÕED ja teised sõbrad. ® Loterii, oksjon, suupisted. Pühap., 15. mairi983. a. Peetri kiriku all saalis kell 5.p.l. Sissepääs $6.00. 817 Mt. Pleasant Rd.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 12, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-05-12 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830512 |
Description
Title | 1983-05-12-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Nr. 19 (173?) 1983 AJALEHT Second Class Mail Registration No. 1354. NELJAPÄEVAL, 12. MAIL - r THURSDAY, MAY 12 XXXIV aastakäik päevaraamatud tunnistati ¥õltsinguiks Suurt kõmu tekitanud Hitleri päevaraamat tunnistati võltsinguteks Lääne-Saksamaa ja USA käekirja-ekspertide poolt. USA käekirjaeks-perl Charles Hamilton, kes ütleb, et tema on uurinud tuhandeid Hitleri Mr jutis! Ja või^ selle tõttu juba kaugelt vaadates tõendada, et temale näidatud Hitleri päevaraamatud olid võltsingud./ Hitleri kirjutised olid jõulised ja kiri kokkusurutud. Ta kasutas tolleaegset paberit ja helesinist vyi tumehalli tinti. Võltsingutos on kirilahtisem ja kõik raamatud on ühe ning sama musta tingidiga, millist Hitler kunagi ei tarvitanud. Lääne- Saksamäa ekspertide kohaselt võltsingud on kirjutatud viimastel aastatel produtseeritud paberile ja mitte sellele mida tehti enne II maailmasõda ja sõja ajal. „Toronto Stari" kaastöölise Ric-hard Rothchildi kohaselt Hitleri päevaraamatu võltsing on tehtud ..lollide püüdmiseks" ja raha teenimiseks. Ta on arvamisel, et selle võltsingu kasutamise ja avaldamise õiguse eest on makstud„London Sunday Ti- STOKHOLM (EPL) — Olukorda Baltikumis iseloomustab pidevus ja ebakindlus, mis annab põhjust mes" ja Lääne-Saksamaa ajakirja mhutusel^s, ütles riigipäeval välisminister Lennart Bodström. Talle saabuiiud andmete kohaselt on »Stern" poolt üle miljoni dollari. \E.S. Täienduskooli emadepäev^ aktuse! esinesid kõik klassid ettekannetega. Pildil I Id. õpilased leklameeriya_dj,Emmele ja memmele"* Foto — 0 . Haamer Baltikumis kahe-kolme viimase kuu jooksul surve tõusnud. See on väljendunud -kontaktide raskendamises välismaaga, sõnas yälisministör ja nimetas näitena uue N.Liidu piiriseaduse kehtestamist, tele-ühenduste kärpimist.ja takistusi sisse- ja väljasõitudes, — Selle aasta alguses on saabu-nüdTiiHmeid- IäBfo ' ' teerimisest; mis on tabanud laiu rah- ° vastiku kihte, toonitas* Lennart Bodström. — Pole |Veel täiesti selge, kaš on tegemist püsiva halvenemisega olukorras, mis juba praegu on tõsine kui mõelda iftimõigusi ja poliitilist;olu; korda Balti|kumis, või on tegemist mööduva fenom^eniga; . : — Rootsi valitsus, on mh. otse Nõukogude valitsuse esindajatele kriipsutanud pila oma sügavat rahutust inimõiguste eest võitlejate olukorra üle N.Liidus. Loomulikult on . olemas sama suur põhjus hukka ..Võltsingute avastamise tagajärjel ajakiri „Stern" on palju kaotanud mis toimuvat arreteerimiste lainet QJ^^^ väärikusest ja 2 tema nimeka- ..tõusvaks surveks". Rootsis on kaua matest toimetajatest andsid sisse lah-aega esinenud pasiivsus, kui mitte kumispalve. öelda arglik ükskõiksus Baltikumi Vanemad Boeneršdorf-i elanikud saatuse suhtes. mäletavad Hitleri lennuki allakuk- — N.Liidu sihiks on Balti riikide: kurnist 1945. aastal ja hävinemist tu-venestamine, balti rahvusliku ja kui-^jii^js. Palavus oli selline, et keegi ei tuürilise omapära häv[tamine.~See- -Ifiänud lennukile ligemale minna ja tõttu on balti riigid rohkem tabatud tuU kestis liiga kaua, et sellest mi-küi teised Ida-Euroopa riigid, kes dagi oleks olnud võimalik päästa. Rootsi välisminister Lennart Bodström siiski on saanud säilitada oma rah- . vusriike. ÕRN PUNKT Märgaretha af.Ugglas soovis,- et Rootsi saaks senisest suuremaid teadmisi Baltikumi k&hta ja rohkem otsekontakte balti riikidega, mh. kultuuri alal. Sture Korpas nimetas Baltikumi .,,õrnaks punktiks Rootsi rahvusya-helises suhtlemises". Päevaraamatute päästmisest ja nende peitmisest kusagile küüni ei ole kunagi olnud midagi kuulda. Varssavis meenutati juutide ülestõusu •mõista jälitamisi, mis viimasel ajal Baltikumi-alase küsimuse tõstatas seda, mis leiab aset meie läheduses, on tabanud inimõigusteaktiviste riigipäeval Märgaretha af Ugglas ja N.Liidu juhtidele ja rahvastele Balti- Baltikumis. VABADUST — Me peame jätkuvalt nõudma täit vabadust gruppidele ja üksikisikutele et nad saaksid end väjjeadada oma valitsuse meetoditest Helsingi-doku-mendi läbiviimisel. Lennart Bodström lubas, et valitsus piiüab laiendada otsekontakte Balti riikidega, eelkõige kultuuri ja kaubanduse alal. ta ütles end olevat positiivselt üllatatud välisministri vastusest. — Baltlaste rahvusliku ja kultuurse omapära hävitamine tähendab seda, et nende saatus on teistsugune ja julmem kui teiste Ida-Euroopa rahvaste oma, ütles ta. PASSIIVSUS" . — Kuid on ka ahistav kuulda, et Lennart Bodström nimetab Baltiku- Varssavis tähistati juutide ülestõusu 40. aastapäeva. Ülestõusu or- — Me oleme tauninud meist kau- ganiseerisid Varssavi kontsentrat-gel toimuvat vägivalda, kuid mitte sioonilaagritesse koondatud juudid, arvult umbes 360.000 pärast seda kui neile teatavaks sai, et sakslased kumis peaks saama selgeks, et baltlased seisavad meile väga lähedal. ELUJÕUD Välisminister Lennart Bodström nõustus Märgaretha af Ugglase väitega käimasolevast venestamisest hakkavad neid süstemaatiliselt likvideerima. Poola kommunistlik valitsus aitas organiseerida selle päeva tähistamist, lootuses, et sellega tõmbab Varssavisse kokku kuni 10.000 väliskülalist ja aitab luua uusi sidemeid läänemaailmaga, mis sõjasea- SSS TALUN WÄ „BALL" Elegantne ohtu Eesti. Maja suures saalis . p ü h a p ä e v a l , 29. mail kefi .5 p.l. EESKAVA ® SUUPISTED © BAAR ® Tantsuks mängib ,,ORPHEUS'\ t Zürii: P. Godfrey, A. Eg^^ G. Gross, I. Heinsoo, J. Hudson, D. Johnson, L McCabe, L Robertson, A. Secord ja P. Warnick. SISSEPÄÄS S7. Piletid eelmüügir Poko äris; Mt. Pleasant Rd. ja Eesti Abistamiskomitees. Balti kurkides, mis tähendab seda, et duse kehtestamisega katkesid! Tege-venelasi kolib pidevalt sisse ja et Hk Varssavi külastajate arv ei tõus-vene keelele antakse täielik eesõigus, nud üle 1000-de. — Baltlaste arv on ajajooksul vä- Ülestõus suruti veriselt tagasi ja henenud. Kuid teisest küljest pole selles said surma kümnedtuhanded venestamisprotsess kõrvale lükaiiud juudid. Ülestõusule järgnes süte-bahlaste kultuuri ja keelt, mis näib maatiline juutide saatmine hävitus-omavat imetlusväärset elujõudu, sõ- laagritesse, keskmiselt 6000 juuti nas Bodström. RISTIKÄIK Märgaretha af Ugglas nentis, et tegelikult on vähesed rootslased teadlikud baltlaste olukorrast, ühtlasi pani ta ette alustada „ideoloo-gilist ristikäiku", mis hõlmas ideid, koostööd ja solidaarsust balti rahvastega. Umbes samal seisukohal oli ka firitta Hammarbacken. päevas. Seoses selle aastapäevaga näitasid Kanada ja USA TV jaamad filme juutide hävitamise kohta Poola ja Saksamaa laagrites. ' ~ r ~ ^ ~ T-A D T I I INSTITUUT 12 A n I II 310 BLOOR ST.WEST 7> * " • ^ TORONTO. M531W4 'jSissekäik: Madison Avenue — Spadina jaam Reedel, Ž7. mail kell 7.30 Tartu College'i a,Me/e Elu" foimefus j® ^a/ffus on su/efud hupäevalf 21. mail }& esmaspäeval, 23. mail Ticforia Bay puhish ABEL LEE refereerib: „Kunsti areng smpressionismist kolmapäeyal, 25. mail kell 7.30 Tartu College'is. Pakutakse kohvi. Kõik teretulnud. [mee Metsala kõnelemas T.E.Š. Täienduskooli emadepäeva aktusel Foto — 0 . Haamer Kevadepidu emadele kogemus seal oli enesekontrolli õppimine, kodufgatšuse nutu lohutamine, isegi hambapastasõja lõpetamine. Kõneleja olles praegu ise, lapse ja päris-inimese vahepealne, hakkas aru saama kui palju ema on teinud ning kui suur ta löö tõeliselton. Siiski jätab veelgi palju tegemisi ema hooleks. Ema juurde saame alati minna oma murede ja hädadega, sest jagades mure emaga, muutub see pooleks ja rõõm muutub emale sellest teatades kahekordseks, i Ema ei jõua me lihtsale sõnadega iialgi tänada. Laste tänu emadele ilmnegu selles, ei tõotame sirguda • teie, eesli emade, väärilisteks. Püüame alati olla teietaolised tublid eesti.tütred ja pojad. Kõneleja pälvis tugeva aplausi ja kimbu roosasid roose. EMA SÜDA Ühislauluna lauldi ,,Ema süda". „Emakene, ei ma seda" luges..." III kl. õpi. Ingrid Laar. ,\Mis sellest?" deklameeriiid IV kl. õpilased. Fr. Chopini,,Valss" esitas klaveril meel-divah Lembi Veskiinets. „Eina süli" deklameerisid Vkl. õpilased ja Triina Läte laulis ,,Ema süda, armu süda". Ilusaid meloodiaid, ,iCelito Lindo" ja ,,My Wild I-rish Rose", esitas akordionil V kl. õpi. Lij^a Novek,,.Emadepäevaks" lugesid ilmekalt IV kl. õpilased Maiti Paju ja Martin Roos. Otse vituooslikult esitas V kl. õpi Ricky Hiir akordionil Maurice Jarre ,,Lara's Theme". Helle Reikmani „Lubadus" deklameeris VI kl. õpi. Monika Roose. ,,ChariotjS of Fire" mängis hästi klaveril VI kl. õpi. Thomas Olvet. Endla Komi põimiku ,,Emale" esitasid III kl. õpilased. Leida Maeklaverisaatel laulis väike Merike Purje ,,Kui ma ükskord..." Lõbus ollpublikul jälgida laslerüh-mä rahvatantsu, eriti neid kõigepise-maid, kui nad püüdlikult jalgu sammuks seadsid, valssi keerutasid või „Kaera Jaanis" hüplesid. Nad peak-, sid tihedamini eesti publikule esinema, "Sest aplaus neile koortele oli kaua kestey. Lasterühma juhatasid Juta Metsala ja linda Roosipuu. Pillimees Peeter Jeeger, ' >, Lõppsõnas koolikomitee abiesimees, hr. Meil, tänas aktuse kõnelejat, JutäMetsalal. Toronto ,,Kung-lat" lasterühma rahvatantsu eest, ning nende juhtidele annetati lilli, Koolikoi)iitee abiesimees ütles, et emadepäeva pühitseti Vabas Eestis ja see traditsioon on toodud ka pagu- • lusse, kus eesti noored selle päeva ilusasti sisustavad. Suur tänu ilusa eeskava eest ja tänu neile, kes ilmusid sellele aktusele. H.L Eesti Seltsi Täienduskooli traditsiooniline emadepäev toimus Eesti Maja suures saalis 8v mail. Kuigi ilmataadi nagu oli mossis ja pahur, siiski sellele pidulikule päevale kokkutulnud emmedel ja memmedel oli näol lahked naeratused^ Nad võtsid laste poolt neile tänuks toodud esinemised kiitusega vastu. Koolijuhataja Henn Ründva tervi- - tas saialitäit publikut, kes oli tulnud-noorte lugupidamist, armastust ja austuseavaldust emadele vastu võtma. Õpilaskoor G. Iltali juhatusel, ja Anne Saksa klavjerisaateljaulis,-nagu alati, selgelt ja sujuvalt „Hella emakene", „Tänu emale" ja ..Kevade. tulnud". . H. Leivati ..Emale ja memmele" deklameerisid I kl. õpilased. Täis-mehelikult mängis väike II kl. õpilane Marcus Timusk flöödil ..Kui ma ükskord suureks kasvan..." ..Ema võta põlvele!" deklameerisid II kl. õpilased. Klaveril esitas meisterli-kuh „Sonatina in C" V kl..õpilane Pilvi Leesment. PARIMAD SOOVID'EMALE Aktusekõne pidas andekas ja püüdlik eesti noor — Juta Metsala. Ta ütles, et ajal ilusal, kui loodus avaldab austust Lodjale, on saanud meil kombeks öelda tänu emale. Tänasel päeval me parimad mõtted ja soovid on pühendatud hella emale suurima tänulikkusega. Pean neid tundeid noorte nimel edasi andma, Teen seda lapse seisukohast ja ta vahekorrast emaga. Ajast, kui olin beebi olen oma ema armastanud. Ajal, mil beebist saab laps, ilmnevad talle ema tuhanded talendid. Ema oskab kraabitud põlve siduda, teab mida kujutab lapse joonistatud pilt ning andestab halvemadki tembud. Lapsepõlves aga kolivad majja kaks uut olevust. Nende nimed on ,,Ma ei tea" ja „Mitte mina".' Kui ema lapselt küsib, et kes jättis mänguasjad laiali põrandale, siis on see alati ..Mitte mina" või: „Kes hüppas voodil?" See oli ju muidugi ,,Ma ei tea". Aga ema näitab oma detektiivi talente ja ilmsiks saab, et need kaks olevust ei teinudki pahar duši, vaid see oli laps, kes ajas üleannetüsed süütute olevuste kaela. , ^Hiljem soovib laps ema abistada. See oii emalelprobleem. Kust võtta töö millega laps saab hakkama? Kõ-. neleja luges s|elle probleemi kohta Emakeele Lugemikust katke I. Ivan-di,. Tuudi Emžidepäev".. Olles ..emä". tegelikult kasvataja Jõekääru suvekodus mõistis kõneleja ise praktiliselt milline ema töö iJfl-4egelikult. Suurim Reedel, 20. mail kell 8 õhtul Tartu College'is Korraldajaks „Ailikas" ,,liyyet nyet, Soviet tants iAAR ® SUUPISTED ® ..TARKUS" ORKESTER ^Sissepääs $6.00 Tulud lähevad pakkide saatmiseks Eesti vabadusvõitlejatele raudeesriide taga. Korraldajad EKN, AK LAULUGA LENDAfViE LÄÄNDE! OORTEKOOR „ L O O T U SE T U L U Õ H TU ai Esinevad: „LOOTUS", POSITIIVSED MEHED, LINDAU ÕED ja teised sõbrad. ® Loterii, oksjon, suupisted. Pühap., 15. mairi983. a. Peetri kiriku all saalis kell 5.p.l. Sissepääs $6.00. 817 Mt. Pleasant Rd. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-05-12-01