1983-05-12-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 19 (173?) 1983
AJALEHT
Second Class Mail Registration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 12. MAIL - r THURSDAY, MAY 12 XXXIV aastakäik
päevaraamatud
tunnistati
¥õltsinguiks
Suurt kõmu tekitanud Hitleri päevaraamat
tunnistati võltsinguteks
Lääne-Saksamaa ja USA käekirja-ekspertide
poolt. USA käekirjaeks-perl
Charles Hamilton, kes ütleb, et
tema on uurinud tuhandeid Hitleri
Mr jutis! Ja või^ selle tõttu juba kaugelt
vaadates tõendada, et temale
näidatud Hitleri päevaraamatud olid
võltsingud./ Hitleri kirjutised olid
jõulised ja kiri kokkusurutud. Ta kasutas
tolleaegset paberit ja helesinist
vyi tumehalli tinti. Võltsingutos on
kirilahtisem ja kõik raamatud on ühe
ning sama musta tingidiga, millist
Hitler kunagi ei tarvitanud. Lääne-
Saksamäa ekspertide kohaselt võltsingud
on kirjutatud viimastel aastatel
produtseeritud paberile ja mitte
sellele mida tehti enne II maailmasõda
ja sõja ajal.
„Toronto Stari" kaastöölise Ric-hard
Rothchildi kohaselt Hitleri päevaraamatu
võltsing on tehtud ..lollide
püüdmiseks" ja raha teenimiseks.
Ta on arvamisel, et selle võltsingu
kasutamise ja avaldamise õiguse
eest on makstud„London Sunday Ti-
STOKHOLM (EPL) — Olukorda Baltikumis iseloomustab pidevus ja ebakindlus, mis annab põhjust mes" ja Lääne-Saksamaa ajakirja
mhutusel^s, ütles riigipäeval välisminister Lennart Bodström. Talle saabuiiud andmete kohaselt on »Stern" poolt üle miljoni dollari.
\E.S. Täienduskooli emadepäev^ aktuse! esinesid kõik klassid ettekannetega. Pildil I Id. õpilased
leklameeriya_dj,Emmele ja memmele"* Foto — 0 . Haamer
Baltikumis kahe-kolme viimase kuu jooksul surve tõusnud.
See on väljendunud -kontaktide
raskendamises välismaaga, sõnas
yälisministör ja nimetas näitena uue
N.Liidu piiriseaduse kehtestamist,
tele-ühenduste kärpimist.ja takistusi
sisse- ja väljasõitudes,
— Selle aasta alguses on saabu-nüdTiiHmeid-
IäBfo ' '
teerimisest; mis on tabanud laiu rah- °
vastiku kihte, toonitas* Lennart
Bodström.
— Pole |Veel täiesti selge, kaš on
tegemist püsiva halvenemisega olukorras,
mis juba praegu on tõsine kui
mõelda iftimõigusi ja poliitilist;olu;
korda Balti|kumis, või on tegemist
mööduva fenom^eniga; .
: — Rootsi valitsus, on mh. otse
Nõukogude valitsuse esindajatele
kriipsutanud pila oma sügavat rahutust
inimõiguste eest võitlejate olukorra
üle N.Liidus. Loomulikult on .
olemas sama suur põhjus hukka
..Võltsingute avastamise tagajärjel
ajakiri „Stern" on palju kaotanud
mis toimuvat arreteerimiste lainet QJ^^^ väärikusest ja 2 tema nimeka-
..tõusvaks surveks". Rootsis on kaua matest toimetajatest andsid sisse lah-aega
esinenud pasiivsus, kui mitte kumispalve.
öelda arglik ükskõiksus Baltikumi Vanemad Boeneršdorf-i elanikud
saatuse suhtes. mäletavad Hitleri lennuki allakuk-
— N.Liidu sihiks on Balti riikide: kurnist 1945. aastal ja hävinemist tu-venestamine,
balti rahvusliku ja kui-^jii^js. Palavus oli selline, et keegi ei
tuürilise omapära häv[tamine.~See- -Ifiänud lennukile ligemale minna ja
tõttu on balti riigid rohkem tabatud tuU kestis liiga kaua, et sellest mi-küi
teised Ida-Euroopa riigid, kes dagi oleks olnud võimalik päästa.
Rootsi välisminister
Lennart Bodström
siiski on saanud säilitada oma rah-
. vusriike.
ÕRN PUNKT
Märgaretha af.Ugglas soovis,- et
Rootsi saaks senisest suuremaid
teadmisi Baltikumi k&hta ja rohkem
otsekontakte balti riikidega, mh. kultuuri
alal.
Sture Korpas nimetas Baltikumi
.,,õrnaks punktiks Rootsi rahvusya-helises
suhtlemises".
Päevaraamatute päästmisest ja nende
peitmisest kusagile küüni ei ole
kunagi olnud midagi kuulda.
Varssavis meenutati
juutide ülestõusu
•mõista jälitamisi, mis viimasel ajal Baltikumi-alase küsimuse tõstatas seda, mis leiab aset meie läheduses,
on tabanud inimõigusteaktiviste riigipäeval Märgaretha af Ugglas ja N.Liidu juhtidele ja rahvastele Balti-
Baltikumis.
VABADUST
— Me peame jätkuvalt nõudma täit
vabadust gruppidele ja üksikisikutele
et nad saaksid end väjjeadada oma
valitsuse meetoditest Helsingi-doku-mendi
läbiviimisel. Lennart Bodström
lubas, et valitsus piiüab laiendada
otsekontakte Balti riikidega, eelkõige
kultuuri ja kaubanduse alal.
ta ütles end olevat positiivselt üllatatud
välisministri vastusest.
— Baltlaste rahvusliku ja kultuurse
omapära hävitamine tähendab seda,
et nende saatus on teistsugune ja
julmem kui teiste Ida-Euroopa rahvaste
oma, ütles ta.
PASSIIVSUS" .
— Kuid on ka ahistav kuulda, et
Lennart Bodström nimetab Baltiku-
Varssavis tähistati juutide ülestõusu
40. aastapäeva. Ülestõusu or-
— Me oleme tauninud meist kau- ganiseerisid Varssavi kontsentrat-gel
toimuvat vägivalda, kuid mitte sioonilaagritesse koondatud juudid,
arvult umbes 360.000 pärast seda kui
neile teatavaks sai, et sakslased
kumis peaks saama selgeks, et baltlased
seisavad meile väga lähedal.
ELUJÕUD
Välisminister Lennart Bodström
nõustus Märgaretha af Ugglase väitega
käimasolevast venestamisest
hakkavad neid süstemaatiliselt likvideerima.
Poola kommunistlik valitsus
aitas organiseerida selle päeva
tähistamist, lootuses, et sellega tõmbab
Varssavisse kokku kuni 10.000
väliskülalist ja aitab luua uusi sidemeid
läänemaailmaga, mis sõjasea-
SSS TALUN WÄ „BALL"
Elegantne ohtu Eesti. Maja suures saalis
. p ü h a p ä e v a l , 29. mail kefi .5 p.l.
EESKAVA ® SUUPISTED © BAAR ® Tantsuks mängib
,,ORPHEUS'\ t Zürii: P. Godfrey, A. Eg^^
G. Gross, I. Heinsoo, J. Hudson, D. Johnson, L McCabe,
L Robertson, A. Secord ja P. Warnick.
SISSEPÄÄS S7. Piletid eelmüügir Poko äris; Mt. Pleasant Rd. ja
Eesti Abistamiskomitees.
Balti kurkides, mis tähendab seda, et duse kehtestamisega katkesid! Tege-venelasi
kolib pidevalt sisse ja et Hk Varssavi külastajate arv ei tõus-vene
keelele antakse täielik eesõigus, nud üle 1000-de.
— Baltlaste arv on ajajooksul vä- Ülestõus suruti veriselt tagasi ja
henenud. Kuid teisest küljest pole selles said surma kümnedtuhanded
venestamisprotsess kõrvale lükaiiud juudid. Ülestõusule järgnes süte-bahlaste
kultuuri ja keelt, mis näib maatiline juutide saatmine hävitus-omavat
imetlusväärset elujõudu, sõ- laagritesse, keskmiselt 6000 juuti
nas Bodström.
RISTIKÄIK
Märgaretha af Ugglas nentis, et
tegelikult on vähesed rootslased
teadlikud baltlaste olukorrast, ühtlasi
pani ta ette alustada „ideoloo-gilist
ristikäiku", mis hõlmas ideid,
koostööd ja solidaarsust balti rahvastega.
Umbes samal seisukohal oli
ka firitta Hammarbacken.
päevas.
Seoses selle aastapäevaga näitasid
Kanada ja USA TV jaamad filme
juutide hävitamise kohta Poola ja
Saksamaa laagrites.
' ~ r ~ ^ ~
T-A D T I I INSTITUUT
12 A n I II 310 BLOOR ST.WEST
7> * " • ^ TORONTO. M531W4
'jSissekäik: Madison Avenue — Spadina jaam
Reedel, Ž7. mail kell 7.30
Tartu College'i
a,Me/e Elu" foimefus j®
^a/ffus on su/efud
hupäevalf 21. mail }&
esmaspäeval, 23. mail
Ticforia Bay puhish
ABEL LEE refereerib:
„Kunsti areng
smpressionismist
kolmapäeyal, 25. mail kell 7.30
Tartu College'is.
Pakutakse kohvi. Kõik teretulnud.
[mee Metsala kõnelemas T.E.Š. Täienduskooli emadepäeva aktusel
Foto — 0 . Haamer
Kevadepidu emadele
kogemus seal oli enesekontrolli õppimine,
kodufgatšuse nutu lohutamine,
isegi hambapastasõja lõpetamine.
Kõneleja olles praegu ise, lapse ja
päris-inimese vahepealne, hakkas
aru saama kui palju ema on teinud
ning kui suur ta löö tõeliselton. Siiski
jätab veelgi palju tegemisi ema hooleks.
Ema juurde saame alati minna oma
murede ja hädadega, sest jagades
mure emaga, muutub see pooleks ja
rõõm muutub emale sellest teatades
kahekordseks, i
Ema ei jõua me lihtsale sõnadega
iialgi tänada. Laste tänu emadele
ilmnegu selles, ei tõotame sirguda •
teie, eesli emade, väärilisteks.
Püüame alati olla teietaolised tublid
eesti.tütred ja pojad.
Kõneleja pälvis tugeva aplausi ja
kimbu roosasid roose.
EMA SÜDA
Ühislauluna lauldi ,,Ema süda".
„Emakene, ei ma seda" luges..." III
kl. õpi. Ingrid Laar. ,\Mis sellest?"
deklameeriiid IV kl. õpilased. Fr.
Chopini,,Valss" esitas klaveril meel-divah
Lembi Veskiinets. „Eina süli"
deklameerisid Vkl. õpilased ja Triina
Läte laulis ,,Ema süda, armu süda".
Ilusaid meloodiaid, ,iCelito Lindo" ja
,,My Wild I-rish Rose", esitas akordionil
V kl. õpi. Lij^a Novek,,.Emadepäevaks"
lugesid ilmekalt IV kl.
õpilased Maiti Paju ja Martin Roos.
Otse vituooslikult esitas V kl. õpi
Ricky Hiir akordionil Maurice Jarre
,,Lara's Theme". Helle Reikmani
„Lubadus" deklameeris VI kl. õpi.
Monika Roose. ,,ChariotjS of Fire"
mängis hästi klaveril VI kl. õpi.
Thomas Olvet. Endla Komi põimiku
,,Emale" esitasid III kl. õpilased.
Leida Maeklaverisaatel laulis väike
Merike Purje ,,Kui ma ükskord..."
Lõbus ollpublikul jälgida laslerüh-mä
rahvatantsu, eriti neid kõigepise-maid,
kui nad püüdlikult jalgu sammuks
seadsid, valssi keerutasid või
„Kaera Jaanis" hüplesid. Nad peak-,
sid tihedamini eesti publikule esinema,
"Sest aplaus neile koortele oli
kaua kestey. Lasterühma juhatasid
Juta Metsala ja linda Roosipuu. Pillimees
Peeter Jeeger, ' >,
Lõppsõnas koolikomitee abiesimees,
hr. Meil, tänas aktuse kõnelejat,
JutäMetsalal. Toronto ,,Kung-lat"
lasterühma rahvatantsu eest,
ning nende juhtidele annetati lilli,
Koolikoi)iitee abiesimees ütles, et
emadepäeva pühitseti Vabas Eestis
ja see traditsioon on toodud ka pagu- •
lusse, kus eesti noored selle päeva
ilusasti sisustavad. Suur tänu ilusa
eeskava eest ja tänu neile, kes ilmusid
sellele aktusele.
H.L
Eesti Seltsi Täienduskooli
traditsiooniline emadepäev
toimus Eesti Maja suures saalis 8v
mail. Kuigi ilmataadi nagu oli mossis
ja pahur, siiski sellele pidulikule
päevale kokkutulnud emmedel
ja memmedel oli näol lahked
naeratused^ Nad võtsid laste poolt
neile tänuks toodud esinemised
kiitusega vastu.
Koolijuhataja Henn Ründva tervi- -
tas saialitäit publikut, kes oli tulnud-noorte
lugupidamist, armastust ja
austuseavaldust emadele vastu võtma.
Õpilaskoor G. Iltali juhatusel, ja
Anne Saksa klavjerisaateljaulis,-nagu
alati, selgelt ja sujuvalt „Hella
emakene", „Tänu emale" ja ..Kevade.
tulnud".
. H. Leivati ..Emale ja memmele"
deklameerisid I kl. õpilased. Täis-mehelikult
mängis väike II kl. õpilane
Marcus Timusk flöödil ..Kui ma
ükskord suureks kasvan..." ..Ema
võta põlvele!" deklameerisid II kl.
õpilased. Klaveril esitas meisterli-kuh
„Sonatina in C" V kl..õpilane
Pilvi Leesment.
PARIMAD SOOVID'EMALE
Aktusekõne pidas andekas ja
püüdlik eesti noor — Juta Metsala.
Ta ütles, et ajal ilusal, kui loodus
avaldab austust Lodjale, on saanud
meil kombeks öelda tänu emale. Tänasel
päeval me parimad mõtted ja
soovid on pühendatud hella emale
suurima tänulikkusega. Pean neid
tundeid noorte nimel edasi andma,
Teen seda lapse seisukohast ja ta
vahekorrast emaga. Ajast, kui olin
beebi olen oma ema armastanud.
Ajal, mil beebist saab laps, ilmnevad
talle ema tuhanded talendid. Ema
oskab kraabitud põlve siduda, teab
mida kujutab lapse joonistatud pilt
ning andestab halvemadki tembud.
Lapsepõlves aga kolivad majja kaks
uut olevust. Nende nimed on ,,Ma ei
tea" ja „Mitte mina".' Kui ema lapselt
küsib, et kes jättis mänguasjad laiali
põrandale, siis on see alati ..Mitte
mina" või: „Kes hüppas voodil?" See
oli ju muidugi ,,Ma ei tea". Aga ema
näitab oma detektiivi talente ja ilmsiks
saab, et need kaks olevust ei
teinudki pahar duši, vaid see oli laps,
kes ajas üleannetüsed süütute olevuste
kaela. ,
^Hiljem soovib laps ema abistada.
See oii emalelprobleem. Kust võtta
töö millega laps saab hakkama? Kõ-.
neleja luges s|elle probleemi kohta
Emakeele Lugemikust katke I. Ivan-di,.
Tuudi Emžidepäev"..
Olles ..emä". tegelikult kasvataja
Jõekääru suvekodus mõistis
kõneleja ise praktiliselt milline
ema töö iJfl-4egelikult. Suurim
Reedel, 20. mail kell 8 õhtul Tartu College'is
Korraldajaks „Ailikas"
,,liyyet nyet, Soviet tants
iAAR ® SUUPISTED ® ..TARKUS" ORKESTER
^Sissepääs $6.00
Tulud lähevad pakkide saatmiseks Eesti vabadusvõitlejatele
raudeesriide taga.
Korraldajad EKN, AK
LAULUGA LENDAfViE LÄÄNDE!
OORTEKOOR „ L O O T U SE
T U L U Õ H TU
ai
Esinevad: „LOOTUS", POSITIIVSED MEHED, LINDAU
ÕED ja teised sõbrad. ® Loterii, oksjon, suupisted.
Pühap., 15. mairi983. a. Peetri kiriku all saalis
kell 5.p.l. Sissepääs $6.00. 817 Mt. Pleasant Rd.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 12, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-05-12 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830512 |
Description
| Title | 1983-05-12-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Nr. 19 (173?) 1983 AJALEHT Second Class Mail Registration No. 1354. NELJAPÄEVAL, 12. MAIL - r THURSDAY, MAY 12 XXXIV aastakäik päevaraamatud tunnistati ¥õltsinguiks Suurt kõmu tekitanud Hitleri päevaraamat tunnistati võltsinguteks Lääne-Saksamaa ja USA käekirja-ekspertide poolt. USA käekirjaeks-perl Charles Hamilton, kes ütleb, et tema on uurinud tuhandeid Hitleri Mr jutis! Ja või^ selle tõttu juba kaugelt vaadates tõendada, et temale näidatud Hitleri päevaraamatud olid võltsingud./ Hitleri kirjutised olid jõulised ja kiri kokkusurutud. Ta kasutas tolleaegset paberit ja helesinist vyi tumehalli tinti. Võltsingutos on kirilahtisem ja kõik raamatud on ühe ning sama musta tingidiga, millist Hitler kunagi ei tarvitanud. Lääne- Saksamäa ekspertide kohaselt võltsingud on kirjutatud viimastel aastatel produtseeritud paberile ja mitte sellele mida tehti enne II maailmasõda ja sõja ajal. „Toronto Stari" kaastöölise Ric-hard Rothchildi kohaselt Hitleri päevaraamatu võltsing on tehtud ..lollide püüdmiseks" ja raha teenimiseks. Ta on arvamisel, et selle võltsingu kasutamise ja avaldamise õiguse eest on makstud„London Sunday Ti- STOKHOLM (EPL) — Olukorda Baltikumis iseloomustab pidevus ja ebakindlus, mis annab põhjust mes" ja Lääne-Saksamaa ajakirja mhutusel^s, ütles riigipäeval välisminister Lennart Bodström. Talle saabuiiud andmete kohaselt on »Stern" poolt üle miljoni dollari. \E.S. Täienduskooli emadepäev^ aktuse! esinesid kõik klassid ettekannetega. Pildil I Id. õpilased leklameeriya_dj,Emmele ja memmele"* Foto — 0 . Haamer Baltikumis kahe-kolme viimase kuu jooksul surve tõusnud. See on väljendunud -kontaktide raskendamises välismaaga, sõnas yälisministör ja nimetas näitena uue N.Liidu piiriseaduse kehtestamist, tele-ühenduste kärpimist.ja takistusi sisse- ja väljasõitudes, — Selle aasta alguses on saabu-nüdTiiHmeid- IäBfo ' ' teerimisest; mis on tabanud laiu rah- ° vastiku kihte, toonitas* Lennart Bodström. — Pole |Veel täiesti selge, kaš on tegemist püsiva halvenemisega olukorras, mis juba praegu on tõsine kui mõelda iftimõigusi ja poliitilist;olu; korda Balti|kumis, või on tegemist mööduva fenom^eniga; . : — Rootsi valitsus, on mh. otse Nõukogude valitsuse esindajatele kriipsutanud pila oma sügavat rahutust inimõiguste eest võitlejate olukorra üle N.Liidus. Loomulikult on . olemas sama suur põhjus hukka ..Võltsingute avastamise tagajärjel ajakiri „Stern" on palju kaotanud mis toimuvat arreteerimiste lainet QJ^^^ väärikusest ja 2 tema nimeka- ..tõusvaks surveks". Rootsis on kaua matest toimetajatest andsid sisse lah-aega esinenud pasiivsus, kui mitte kumispalve. öelda arglik ükskõiksus Baltikumi Vanemad Boeneršdorf-i elanikud saatuse suhtes. mäletavad Hitleri lennuki allakuk- — N.Liidu sihiks on Balti riikide: kurnist 1945. aastal ja hävinemist tu-venestamine, balti rahvusliku ja kui-^jii^js. Palavus oli selline, et keegi ei tuürilise omapära häv[tamine.~See- -Ifiänud lennukile ligemale minna ja tõttu on balti riigid rohkem tabatud tuU kestis liiga kaua, et sellest mi-küi teised Ida-Euroopa riigid, kes dagi oleks olnud võimalik päästa. Rootsi välisminister Lennart Bodström siiski on saanud säilitada oma rah- . vusriike. ÕRN PUNKT Märgaretha af.Ugglas soovis,- et Rootsi saaks senisest suuremaid teadmisi Baltikumi k&hta ja rohkem otsekontakte balti riikidega, mh. kultuuri alal. Sture Korpas nimetas Baltikumi .,,õrnaks punktiks Rootsi rahvusya-helises suhtlemises". Päevaraamatute päästmisest ja nende peitmisest kusagile küüni ei ole kunagi olnud midagi kuulda. Varssavis meenutati juutide ülestõusu •mõista jälitamisi, mis viimasel ajal Baltikumi-alase küsimuse tõstatas seda, mis leiab aset meie läheduses, on tabanud inimõigusteaktiviste riigipäeval Märgaretha af Ugglas ja N.Liidu juhtidele ja rahvastele Balti- Baltikumis. VABADUST — Me peame jätkuvalt nõudma täit vabadust gruppidele ja üksikisikutele et nad saaksid end väjjeadada oma valitsuse meetoditest Helsingi-doku-mendi läbiviimisel. Lennart Bodström lubas, et valitsus piiüab laiendada otsekontakte Balti riikidega, eelkõige kultuuri ja kaubanduse alal. ta ütles end olevat positiivselt üllatatud välisministri vastusest. — Baltlaste rahvusliku ja kultuurse omapära hävitamine tähendab seda, et nende saatus on teistsugune ja julmem kui teiste Ida-Euroopa rahvaste oma, ütles ta. PASSIIVSUS" . — Kuid on ka ahistav kuulda, et Lennart Bodström nimetab Baltiku- Varssavis tähistati juutide ülestõusu 40. aastapäeva. Ülestõusu or- — Me oleme tauninud meist kau- ganiseerisid Varssavi kontsentrat-gel toimuvat vägivalda, kuid mitte sioonilaagritesse koondatud juudid, arvult umbes 360.000 pärast seda kui neile teatavaks sai, et sakslased kumis peaks saama selgeks, et baltlased seisavad meile väga lähedal. ELUJÕUD Välisminister Lennart Bodström nõustus Märgaretha af Ugglase väitega käimasolevast venestamisest hakkavad neid süstemaatiliselt likvideerima. Poola kommunistlik valitsus aitas organiseerida selle päeva tähistamist, lootuses, et sellega tõmbab Varssavisse kokku kuni 10.000 väliskülalist ja aitab luua uusi sidemeid läänemaailmaga, mis sõjasea- SSS TALUN WÄ „BALL" Elegantne ohtu Eesti. Maja suures saalis . p ü h a p ä e v a l , 29. mail kefi .5 p.l. EESKAVA ® SUUPISTED © BAAR ® Tantsuks mängib ,,ORPHEUS'\ t Zürii: P. Godfrey, A. Eg^^ G. Gross, I. Heinsoo, J. Hudson, D. Johnson, L McCabe, L Robertson, A. Secord ja P. Warnick. SISSEPÄÄS S7. Piletid eelmüügir Poko äris; Mt. Pleasant Rd. ja Eesti Abistamiskomitees. Balti kurkides, mis tähendab seda, et duse kehtestamisega katkesid! Tege-venelasi kolib pidevalt sisse ja et Hk Varssavi külastajate arv ei tõus-vene keelele antakse täielik eesõigus, nud üle 1000-de. — Baltlaste arv on ajajooksul vä- Ülestõus suruti veriselt tagasi ja henenud. Kuid teisest küljest pole selles said surma kümnedtuhanded venestamisprotsess kõrvale lükaiiud juudid. Ülestõusule järgnes süte-bahlaste kultuuri ja keelt, mis näib maatiline juutide saatmine hävitus-omavat imetlusväärset elujõudu, sõ- laagritesse, keskmiselt 6000 juuti nas Bodström. RISTIKÄIK Märgaretha af Ugglas nentis, et tegelikult on vähesed rootslased teadlikud baltlaste olukorrast, ühtlasi pani ta ette alustada „ideoloo-gilist ristikäiku", mis hõlmas ideid, koostööd ja solidaarsust balti rahvastega. Umbes samal seisukohal oli ka firitta Hammarbacken. päevas. Seoses selle aastapäevaga näitasid Kanada ja USA TV jaamad filme juutide hävitamise kohta Poola ja Saksamaa laagrites. ' ~ r ~ ^ ~ T-A D T I I INSTITUUT 12 A n I II 310 BLOOR ST.WEST 7> * " • ^ TORONTO. M531W4 'jSissekäik: Madison Avenue — Spadina jaam Reedel, Ž7. mail kell 7.30 Tartu College'i a,Me/e Elu" foimefus j® ^a/ffus on su/efud hupäevalf 21. mail }& esmaspäeval, 23. mail Ticforia Bay puhish ABEL LEE refereerib: „Kunsti areng smpressionismist kolmapäeyal, 25. mail kell 7.30 Tartu College'is. Pakutakse kohvi. Kõik teretulnud. [mee Metsala kõnelemas T.E.Š. Täienduskooli emadepäeva aktusel Foto — 0 . Haamer Kevadepidu emadele kogemus seal oli enesekontrolli õppimine, kodufgatšuse nutu lohutamine, isegi hambapastasõja lõpetamine. Kõneleja olles praegu ise, lapse ja päris-inimese vahepealne, hakkas aru saama kui palju ema on teinud ning kui suur ta löö tõeliselton. Siiski jätab veelgi palju tegemisi ema hooleks. Ema juurde saame alati minna oma murede ja hädadega, sest jagades mure emaga, muutub see pooleks ja rõõm muutub emale sellest teatades kahekordseks, i Ema ei jõua me lihtsale sõnadega iialgi tänada. Laste tänu emadele ilmnegu selles, ei tõotame sirguda • teie, eesli emade, väärilisteks. Püüame alati olla teietaolised tublid eesti.tütred ja pojad. Kõneleja pälvis tugeva aplausi ja kimbu roosasid roose. EMA SÜDA Ühislauluna lauldi ,,Ema süda". „Emakene, ei ma seda" luges..." III kl. õpi. Ingrid Laar. ,\Mis sellest?" deklameeriiid IV kl. õpilased. Fr. Chopini,,Valss" esitas klaveril meel-divah Lembi Veskiinets. „Eina süli" deklameerisid Vkl. õpilased ja Triina Läte laulis ,,Ema süda, armu süda". Ilusaid meloodiaid, ,iCelito Lindo" ja ,,My Wild I-rish Rose", esitas akordionil V kl. õpi. Lij^a Novek,,.Emadepäevaks" lugesid ilmekalt IV kl. õpilased Maiti Paju ja Martin Roos. Otse vituooslikult esitas V kl. õpi Ricky Hiir akordionil Maurice Jarre ,,Lara's Theme". Helle Reikmani „Lubadus" deklameeris VI kl. õpi. Monika Roose. ,,ChariotjS of Fire" mängis hästi klaveril VI kl. õpi. Thomas Olvet. Endla Komi põimiku ,,Emale" esitasid III kl. õpilased. Leida Maeklaverisaatel laulis väike Merike Purje ,,Kui ma ükskord..." Lõbus ollpublikul jälgida laslerüh-mä rahvatantsu, eriti neid kõigepise-maid, kui nad püüdlikult jalgu sammuks seadsid, valssi keerutasid või „Kaera Jaanis" hüplesid. Nad peak-, sid tihedamini eesti publikule esinema, "Sest aplaus neile koortele oli kaua kestey. Lasterühma juhatasid Juta Metsala ja linda Roosipuu. Pillimees Peeter Jeeger, ' >, Lõppsõnas koolikomitee abiesimees, hr. Meil, tänas aktuse kõnelejat, JutäMetsalal. Toronto ,,Kung-lat" lasterühma rahvatantsu eest, ning nende juhtidele annetati lilli, Koolikoi)iitee abiesimees ütles, et emadepäeva pühitseti Vabas Eestis ja see traditsioon on toodud ka pagu- • lusse, kus eesti noored selle päeva ilusasti sisustavad. Suur tänu ilusa eeskava eest ja tänu neile, kes ilmusid sellele aktusele. H.L Eesti Seltsi Täienduskooli traditsiooniline emadepäev toimus Eesti Maja suures saalis 8v mail. Kuigi ilmataadi nagu oli mossis ja pahur, siiski sellele pidulikule päevale kokkutulnud emmedel ja memmedel oli näol lahked naeratused^ Nad võtsid laste poolt neile tänuks toodud esinemised kiitusega vastu. Koolijuhataja Henn Ründva tervi- - tas saialitäit publikut, kes oli tulnud-noorte lugupidamist, armastust ja austuseavaldust emadele vastu võtma. Õpilaskoor G. Iltali juhatusel, ja Anne Saksa klavjerisaateljaulis,-nagu alati, selgelt ja sujuvalt „Hella emakene", „Tänu emale" ja ..Kevade. tulnud". . H. Leivati ..Emale ja memmele" deklameerisid I kl. õpilased. Täis-mehelikult mängis väike II kl. õpilane Marcus Timusk flöödil ..Kui ma ükskord suureks kasvan..." ..Ema võta põlvele!" deklameerisid II kl. õpilased. Klaveril esitas meisterli-kuh „Sonatina in C" V kl..õpilane Pilvi Leesment. PARIMAD SOOVID'EMALE Aktusekõne pidas andekas ja püüdlik eesti noor — Juta Metsala. Ta ütles, et ajal ilusal, kui loodus avaldab austust Lodjale, on saanud meil kombeks öelda tänu emale. Tänasel päeval me parimad mõtted ja soovid on pühendatud hella emale suurima tänulikkusega. Pean neid tundeid noorte nimel edasi andma, Teen seda lapse seisukohast ja ta vahekorrast emaga. Ajast, kui olin beebi olen oma ema armastanud. Ajal, mil beebist saab laps, ilmnevad talle ema tuhanded talendid. Ema oskab kraabitud põlve siduda, teab mida kujutab lapse joonistatud pilt ning andestab halvemadki tembud. Lapsepõlves aga kolivad majja kaks uut olevust. Nende nimed on ,,Ma ei tea" ja „Mitte mina".' Kui ema lapselt küsib, et kes jättis mänguasjad laiali põrandale, siis on see alati ..Mitte mina" või: „Kes hüppas voodil?" See oli ju muidugi ,,Ma ei tea". Aga ema näitab oma detektiivi talente ja ilmsiks saab, et need kaks olevust ei teinudki pahar duši, vaid see oli laps, kes ajas üleannetüsed süütute olevuste kaela. , ^Hiljem soovib laps ema abistada. See oii emalelprobleem. Kust võtta töö millega laps saab hakkama? Kõ-. neleja luges s|elle probleemi kohta Emakeele Lugemikust katke I. Ivan-di,. Tuudi Emžidepäev".. Olles ..emä". tegelikult kasvataja Jõekääru suvekodus mõistis kõneleja ise praktiliselt milline ema töö iJfl-4egelikult. Suurim Reedel, 20. mail kell 8 õhtul Tartu College'is Korraldajaks „Ailikas" ,,liyyet nyet, Soviet tants iAAR ® SUUPISTED ® ..TARKUS" ORKESTER ^Sissepääs $6.00 Tulud lähevad pakkide saatmiseks Eesti vabadusvõitlejatele raudeesriide taga. Korraldajad EKN, AK LAULUGA LENDAfViE LÄÄNDE! OORTEKOOR „ L O O T U SE T U L U Õ H TU ai Esinevad: „LOOTUS", POSITIIVSED MEHED, LINDAU ÕED ja teised sõbrad. ® Loterii, oksjon, suupisted. Pühap., 15. mairi983. a. Peetri kiriku all saalis kell 5.p.l. Sissepääs $6.00. 817 Mt. Pleasant Rd. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-05-12-01
