Meie Elu = Our life, May 12, 1983

              NELJAPÄEVAL, i2.:^i^ÄIL - THURSDAY, MAY 12
i • • '.,1
LIFE" -
Publlished by Estonian Publishirig Co. Toronto Ltd., Estonian
Höus0,958 Broadviiw Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 '
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
YorgisB. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,ÜSA.
! TM. (201) 262-0773.
• „Meie Elu" väljaandjaks oil Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut.A. Weiieri algatusel 1950.
..Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majasl 958 Broadview
Ave., [Toronto, Ont. M4K2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtniine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljqp. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $37.00,6 k. $20.00,
3 k. ^15.00; USA-sse - l a . $41.00, 6 k. $23.00, 3 k^ $17.00;
Ülemeremaadesse — l a . $46.00, 6 k. $25.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber—.65(1:
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.00, tekstis
$4:50, kuulutuste küljel $4.25.
MajandusekspeH arvab
STOKHOIJia — Kanada'säriseb majanduslikult kokku aastal
2020, aga juba selle sajandilõpul on panla^tiolukorras, arvab tun­tud
saksa majandusskribaiitP* C. Martin. Paremiin ei käi tema ar-
V eesotsas Taani ja Rootsiga,
riseb.
Autor väidab, et senini juba ligi 30-
le maksujõuetuks kulutatud riigile
järgneb peatseU uusi. Praeguse ten­dentsi
järgi otsustades tabaks sama
saatus lähema 10 aasta jooksul ena­mikku
tööstusniaadest. Sotsialistli­kud
idariigid on kriitilise „point of no
return" juba ammu ületanud.
' P. C. Martin, kasutades oma arves-,
tustes tänapäeva aktuaalseid statis­tilisi
andmeid, jõuab muuhulgas jära­misele
tulemusele:
vestuse järgi ka teised töö
Oma raamatus „Wann komratiler
Staatsbankrott" (millal tuleb frügi-pankrot),
mida „Eesti Päevaläbes"
refereerib Albert Meerik, saksloa-jandusoraakel
ütleb, et riigim'aito-duses
tähistatakse eriti kahte iiüti-list
arengufaasi: j
Esiteks nri. point of no retub—
punkt, kus riiklikke maksudehõus
enam ei kata rngilaenude aastaseid
protsente.' l
Teiseks nn. point of finishjliis
riigi majandus täielikult kokku va-illllllllillilllllllllill
1
il!83/ö2
sihiese mai
kuidas küli ifasaadid ja mõisted
muutuvad! Vanasti oli 1. mai noor­soo
ja tööliste püha. Mitte üheskoos,
vaid eraldi., Tartu üliõpilasnoorus
müütas öö tulekul tõrvikud, marssis
suurtes hulkades läbi tänavate üli­kooli
peahoone ette, kus anti oma
tervitus ja lauldi üliõpilaslaul. Siis
marsiti läbi linna tagasi Toomemäe­le,
kus tõrvikud laoti virnadesse ja
lauldi edasi. A|les siit mindi oma üli­õpil
askort^risse ühisele õhtusöögile
|a vastastikustele külaskäikudele.
See oli öö täis rõõmu ja uljust.
1. mail päeval toimusid tööliste
rongkäigud punaste lippude lehvi­des
ja^segatud koos kaitsjeliidu ük­sustega.
Punased lipud ja kaiseliidu
osavõtt lisas nqgu poliitilist maiku,
kuid ka need rongkäigud olid rahu­likud,
kuigi demonstratiivsed. Root­si
sotsialistlik partei ja tööliskond
teostavad oma suurte hulkadega sa­muti
rahulikke demontstratsioone,
Enagu püüdes rõhutada oma osatäht­sust
ja olemasolu. Ka Rootsis on esi­mese
mai pidustused distsiplineeri­tud
ja rahulikud.
Alles oktodbrirevolutsioon Vene­maal
lisas sellele tööliskonna dikta­tuuri
mõiste, mida pidi kandma uus
marksistlik riigikord, kus tööline ja
köögitüdruk pidi valitsema riiki ja
muud rahvast, et õigust Vfinemaale ja
maailmale tuua. See reformatsioon
tsaristlikust Venemaast Nõukogude
Liiduni maksislmiljoneid inimelusid,
nälga Ja kannatusi kuni praeguse ras­kelt
relvastatud diktatuurini mis
Nõukogude Liit praegu on. Kuid see
ei ole propageeritud tööliskonna dik­tatuur,
vaid partei ja kindralite dik­tatuur
miljjonite teiste inimeste üle.
See, mis partei tuusad ütlevad saab
kindralite poolt täidetud suurima sõ-nakuulelikkusega,
sest kindraleile
antakse hästi süüa ja medaleid pea­lekauba.
Lenini poolt tõotatud töölis­konna
diktatuurist ei ole lõhnagi jär­gi
ja tööline peab kuulama sõna, et
kõhutäit süüa saada.
Just äsjasel 1. mai pühal oli pari­maks
näiteks Foola, kus kahe aasta
eest starditud tööliste liikumine „So-
Mdarity'' grupid ilmusid välja, et lan-
0
genute mälestusmärkidele oma päir»
jad panna ja teisiti meelt avaldada
töölispüha puhul. Kuid siis käsutas
valitsus välja oma politseiüksused
ülesandega ,,Solidarity" kogunemi­sed
veepritside ning pisargaasi pom­mide
abil laiali ajada. Läänemaail*
ma trükistes ja televiisoris avaldati
pilte ja stseene nendest politseirün-nakutest
töötavale rahvale ja võib
ainult arvata, et järgnes arreteeri­misi.
Ka see oli näide ..töörahva dik­tatuurist,
millist lubas Lenin Vene­maal,
kus peksta ja tulistada said te­gelikud
töölised Jaruzelski ja kompa­nii
poolt, kes peaksid tegelikult töö­rahvast
esindama ja kaitsma.
Paljud Läänqs ei tea, kes on Jaru­zelski.
Tuletame meelde: Jaruzelski
on Nõukogude armees treenitud
kindral ja Poola praegune diktaator
Moskva armust ja Kremlikäsul.
Maailmale pole tarvis selgitada, et
lihtsat töölist ja suletud „Solidarity'V
endist juliti Lech Walesat tunneb
poola rahvas ja kogu maailm. Prakti­liselt
esindab julge ja arukas Walesa
praegu poola raiivastomainimõigus'-
like printsiipide kaudu. Eks „Solida-
^rity" liikumine Poolas ole üks osa
mitte ainult töölisliikumisest, vaid ka
inimõiguste probleemidest, millis­test
nii palju räägitakse ja kirjutatak­se
vabadel maadel. Nende problee­mide
arutelu terav ots on pidevalt
juhitud Nõukogude Liidu vastu, kus
inimõigusid lahendatake vanglate ja
karistuslaagritega.
Rootsi Riigipäeva avaistungil olid
need küsimused ulatuslikult arutu­sel,
ja nagu selgus välisministri vas­tustest,
on olukord inimõiguste küsi­muses
halb ja kriitiline ka kolmes
Balti riigis, nende hulgas ka Eestis.
On toimunud läbiotsimisi ja arretee­rimisi
lisaks senistele. Ka meie võit-lusorganisatsioonid
välismaadel
peaksid leidma teid ja ideesid oma
tegevuse aktivšeerimiseks, sest ilma
selleta oleme nagu hüüdja hääl kõr­bes,
keda keegi tähele ei pane. On
tunne, et meie organisatsioonid
Rootsis on palju aktiivsemad kui ole­me
meie siin Põhja-Ameerika mand­ril
• ^ V. :
Riiir
Taani
Rootsi
Itaalia
Austria
L. Saksamaa
Inglismaa
Kanada
Prantsusmaa
Kõik ülalloetletud riigid onijuba
nüü(^ sunnitud tegema uusi laeiteva-nade
võlgade protsentide maksmi­seks.
• ' j
Tööstusmaad on moodsal ajaiuks-teisega
lähedalt seotud nii kauban­dussidemete
kui ka mitmesuguste
poliitiliste ja riigikaitselise töölepin­gutega.
Need keelavad või takista­vad
vabalt ja hea eduga kasutamast
egoistlikke kaitsevahendeid nagu
tollimüürid, eksportsubventsioonid,
de- ja revalveerimised jne. Sisepolii­tilised,
tihti kahjuks ainult illusoorse
mõjuga tasakaalustamise võtted,
toovad enesega harilikult kaasa ka
kõrge inflatsiooni ja ei kergenda kui­dagiviisi
suurte välisvõlgadega koor­matud
riigi majandust. Inflatsiooni­line
kliima ainult süvendab spekula­tiivset
majandamist igal frondil.;
Kui tavaline inimene tahab pan­gast
laenu saada, siis võtab iiank
kõigepealt laenusoovija majandusli­ku
olukorra lähema vaatluse Ila.
Arvestatakse kokku tema sissetiie-kud
ja väljaminekud, varandusec ja
võlad. Kuidas need arvud omaviisi
tasakaalus on, see näitab asjaosalise
majanduslikku kandejõudu ja kre-diidiusaldust,
IsikUku laenu puhul
on arvestuse reeglid matemaatiliselt
lihtsad, sest peetakse ju üldiseks tõ­siasjaks,
et ainult laenust ei saa keegi
(loe — ei tohi) elada.
Laen annab ainult võimaluse mu­retseda
omale kallimat autot, maja
või muud sarnast, kui seda juba ko­gutud
säästusummad momendil või­maldaksid.
Sellega võetakse omale
aga ka kohustus tulevikus oma sisse­tulekutest
kohe teatav summa maha
arvata — laenu tagasimaksmiseks ja
• protsentideks. Kui, see edaspidine
mahaarvamine inimeseFüle jõu käib,
siis võivad tekkida tülikad kokku­puuted
„kronofogdega", või halve­mal
juhul isegi pankrott.
Ettevõtete, ühingute ja teiste nn.
juriidiliste isikute puhul on laenu-
Läh^btttenäoUselt Variseb majandusUkult
[aastal kokku aastal
1188/84 1980
1992
1992
2012
2020
2008
LUGEJA KIRJUTAB
Ollllllllllllllllllllilillllllllllllllllltlililllliilliiillltllllllil^
© 9 @
Juba aastaid on meil tunnustatud ja
austatud noori kultuurikõrguste poo­le
pürgijaid. Need kultuurilaureaa-did
jastipendiumite saajad on oma
talente, arendanud järjekindla ja roh­ket
aega nõudva tööga. Suuri pingu­tusi
ja enesekO|ntrolli nõuab ka sport­like
tipptulemuste poole püüdmine.
Nii näiteksl peab murdmaasuusataja
aasta läbi treenima, et saavutada
vgistlusteks vajalikku kiirust, vastu­pidavust
ja mõtteselgust üha muu­tuva
raja ja võistlusolukorra silma­pilkseks
hindamiseks. Kui palju oma
vaba aega, vaeva ja raha peab eliit­klassi
võistleja kulutama selgub
Robert Vpllendi treening-ja võistlus-kava
vaadeldes. Alates möödunud
aasta septembrist on Robert keskelt
läbi treeninud 3 tundi päevas, nii
, lume- kui rullsuuskadel. Lumevaese
talve tõttui oli võistlusi ainult 22.
Nendest osalemiseks lendas ta kol­mel
korral Labradori, ühel korral
Aläskasse, Telemarki ja Euroopasse
— kattes kokku 40 000 km. Nendele
pikkadele ja kulukatele lennureisi­dele
lisanduvad veel arvukad bussi-ja
autosõidud^ ning ööbimised hotel­lides.
Aprilli keskpaigast augusti lõ­puni
kestval suveperioodil täiendab
Robert oma võistlusvalmidust jalg­rattasõidu
radadel. Kuigi see aasta
läbi pingutamine sünnib Roberti
kiindumusest suusaspordi vastu,
pole põhjust karta et eesti ühiskonna
soe suhtumine vähendaks tema
püüdlusi järjest paremini teha.
Robert Vellend põle ainuke eest­lane
kellel on eeldusi sportlasena
kuulsaks saada. Meil on noori ujujaid
ja teiste spordialade viljelejaid, kelle
nimed võivad kord maailma edetabe­leis
olla. KAS VÕIKS meieühiskond
neid noori juba nüüd sobiva tunnus­tamisega
tiivustada? Meil on keskor­ganisatsioone,
kes oma võimupiire ei
ületaks aasta parima sportlase au­hindamisega.
Meil on sihtkapitale ja
fonde; on heldeid annetajaid, kes
pole paljuks pidanud suuremat osa
oma varandusest ühiskonnale anda
ja meil on ettevõtteid kelle äriline
edukus reklaamkulude minimaalse
suurendamise all ei kannataks. Kõik
eelmiainitud võiksid olla vaderiks
mõnele noorele, kes on nõus ja või­meline
eestlaste head sportlase nime
edasi kandma. Terves kehas terve
eesti vaim on juhtlause mille raami­des
võib nii mõndagi veel teha.
HARRIKIVILO
iuroopa togemusteg@
rätsep õmbleb
meestel® |@ naistele i
ÜLIKONNAD ~ KOSTÜÜMID
— MANTLID
kvaliteet materjalid
3 L D MILL TAILOR&
7 Mverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
TeL 416/769-9535
Rudi H. Schneider
„Meie Elu" amldah meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätah endale õi­guse
lugejate kirju- redigeerida ja
lühendada '. ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Hitler hiilib tagasi?
Kui Staiin oli surnud (1950] oli
Kreml ja rahvas kohe teda maha te­gemas,
33 aasta jooksul on ta nime
kasutamine keelatud,'nagu teda po­leks
kunagi olnud, ajaloomuuseumi­des
pole temast märkigi järel. Hitler
oli järsku hiilimas tagasi Ida-Saksa-maalt.
On „leitud" tema isiklik päe­vik,
et seda müüa ekspordi mõttes
Läänemaailmale. Hitler on jälle
moeasi, temast räägitakse raadios,
TV-s, käekirja eksperdid vaidlevad
autentsuse üle, on poolt- ja vastu­hääli.
Kui palju raamatuid on kirjutatud
raha pärast ja kui häid. Ja kui palju on
määritud paberit kunsti ja kõmu ni­mel
— ja kui halvasti. Kui inimene on
andekas, siis ta ei saa halvasti kir­jutada
ükskõik mis teda kirjutama
sunnib.
^ Kui vähe on Läänemaailmas Stali-ni
rezhiimist, kuritegevusest raama­tuid,
neid ei jätku kõigile. Arretee­rimised,
küüditamised, vanglad,
kuklalasud,SiberilaagridolidStalinl
diktaatorliku rezhiimi alustoed. Te­ma
elust ja kuritegevusest ei räägita,
kuid veel erine selle sajandi lõppu
peaks tema toorest meelelaadist rää-reeglid
palju ebamäärasemad. Kuigi
ka siin normaalsetes oludes maksab
reegel, etlaenusoovija väljaminejkud
ei tohiks olla sissetulekutest suure­mad.
Ajad aga ei ole alati normaalsed
ja sellepärast tulevad vajaduse nõu­del
mängu uued tegurid, mis võimal­davad
ka viltuvajunud majanduse
ülesupitamist. Uued tegurid ei ole
tihti enam matemaatilised reaal-"
väärtused, vaid rahvamajandusli­kud,
tööturu ja vahest ka puht polii­tilised
kaalutlused kuidas olevikku
tuleviku arvel päästa.
Möödunud aastakümne jooksul
oleme ajaleheveergudelt korduvalt
lugenud, kuidas ettevõtted, millede
tegevus annab sadadesse miljonites­se
ulatavat kahju, ikka ja jälle saavad
üleelamiseks uusi krediite. Niisugu­seid
abistamiskrediite antakse vii­masel
ajal ühel või teisel kujul pea­aegu
kõigis tööstusmaades.
Riigimajanduse . laenuprobleemid
omakorda on venivad kui kummi­pael.
AUes mõnikümmend aastat ta­gasi
pidi iga valitsus riigi arvesta­tavaid
tulusid ja kulusid niikaua üm­ber
vormima kuni aasta eelarve saadi
tasakaalu. Tänapäeval kaetakse rii­gieelarve
aastast aastasse ikka suu­renevad
puudujäägid lihtsalt laenu­dega!
Poliitikute poolt mitmesugus­tele
gruppidele antud lubadused.aina
tõstavad riigi väljaminekuid ja kui
kodanike juba küllaltki kõrget mak­sukoormat
enam tõsta ei kannata —
siis ei jää ka muud üle kui järgmise
eelarveaasta üleelamiseks laenu te-,
ha. Seda riiklikku ülejõu elamist kat­sutakse
valitsevate majanduspoliiti-kute
poolt mitmesuguste retseptide­ga
pidurdadaja peita kuid ilma, et see
olukorda parandaks.
Ökonoomiline moraal ja vastutus
erasektori osas hoitakse Riigipanga
järelvalvega, maksustamisreeglite ja
teiste seadusandlikke vahenditega
enamvähem vaos. Riiklikus sektoris
aga näib tänapäeval leiduvat vaid
väheseid poliitikuid, kes veel häbe­nevad
riiklikku võlakoormat aastast
aastasse suurendada. Terve rida riike
laenavad nüüd juba vanade võlgade
protsentide maksmiseks — niikaua
kuni leidub veel laenajaid.
„Meie Elu" nr. IS (1732) 1983
« a a . a w . « u . n . . « u . « . . « . n . n . . . . n . n . . » n . . . . u . u 8 U . n . n 3 ^
a
B
5
B
•
B
5
5
a
5
S
5
5
m
S
5
S
n
5
5
5
õ
D
D
5
5
5
a
õ
5
1
•S
i
D
B
B
g
5
5
5 '
S
n
m
m
a
õ
5
5
5
3
õ
S
S
' sš
I
aa
cn
p
n
D
n
õ
ä
n
n
n
n
Viimaste teadete seas vabanenud poliitvangidest, mis on
saabunud Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamis-keskusele,
leidub mh. Harald Kiviio nimi. Praegu 55-aasta-ne
mees vahistati aastal 1957 metsavendluse pärast ja süü­distatuna
„kodumaa.reetmises" mõisteti 25 aastaks sunni­tööle.
Ta istus enamiku oma ajast Permi sunnitöölaagris nr.
389/35.
Nüüd vabanes ta Tallinna keskvangla kaudu möödunud
aasta 10. oktoobril, olles ära istunud talle määratud 25
aastat. Kuigi ta vabastamiseks oli toodud Eestisse, anti talle
juba kuu aega hiljem korraldus Eestist lahkuda kümne
päeva jooksul ja asuda elama mujale N. Liitu. See oli järet-karistus.
Ta lahkus Eestist ja peab nüüd elama Lätis.
•I
n
Õ
a
5
a
a
m
ä
S s
õ
B
n
5
n
lllliailBIIIIIIIIIUIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIBIiaMDIIIIIQIIBIIIIigilSIIDIIingilBIIDIIIIIIIIIIIIIIIBnDMIIIIIIDIIOMIIIIIIIIIIIItlllll^
esti noored ei talu
kpmmunistlikku korda
EVV Abistamise Toimkond Kanadas aruanne
EKN üldkoosolekul.
znxxmxKcixKQ I M M X DO<3X»0«I»SQ]
USA-1 uus parem
ristlev rakett
, Kanada valitsus' on niivõrd häiri­tud
korduvatest sõja Ja ristlevate ra­kettide
katsestamise vastastest de­monstratsioonidest,
et peaminister ja
välisminister ükteise võidujpüüavad
demonstrantidele vastuvõetavklt tõl­gendada
kokkulepk, mis sõlmiti
USA valitsusega rakettide kadesta­miseks
Põhja-Kanada lühimaadel.
Endine välisminister Mark Mac-
Guigan, kelle ajal see kokkulepe sõl­miti,
andis seletuse, et kokkuleppe
kohaselt USA sai loa ristlevaid raket­te
katsestada Kanada territooriumil.
Peaminister Trudeau^ seletas parla­mendis,
et see kokkulepe jättis Ka-
• nadale hüpoteetilise võimaluse mitte
lubada ristlevat rakettide katsesta-mist.
Kõik oleneb sellest millist kat­set
tahetakse korraldada Kanada
õhuruumis.
Washingtonist teatatakse, et USA
ristlev rakett, mida sooviti katses­tada
on niivõrd perfektne, et selle
rakendamisega minnakse edasi, ilma
täiendavate katsestamisteta. Teiseks
on valminud USA kaitseministee-rumil
nn. „teise generatsiooni" rist­lev
rakett, mille lendu N . Liidu rada­rid
ei ole võimelised jälgima. Ühed
loevad seda USA riigikaitse suureks
edumaaks. Teised kardavad, et see
võib venelasi niivõrd alarmeerida, et
nad püüavad USA enne nende raket­tide
kasutamisele võtmist, tuumrel-vade
rünnakuga rivist välja lüüa.
Inimõiguste eest võitlejate olu­kord
Eestis muutub kordkorralt
karmimaks. Keelatud eestikeelsete
laulude laulmine, sini-must-valge
lipu heiskamine, Vabadussõja san­garite
haudade ehtimine ja puna­lipu
halvustamine on karistatavad
kui kuritahtlik huligaansus kahe
kuni kahe ja poole aastase vangis-,
tusega mõnes töölaagris, töökohalt
vallandamisega, koolist või ülikoo­list
väljaheitmisega ja rahatrahvi­ga.
Need karistused ei heiduta noo­ri
kodumaal.
Momendil on kodumaal karistust
kandmas inimõiguste ja vabaduse
nõudmise pärast 42 rahvuskaaslast.
Nende seas on nõukogude korra all
sündinuid 21 ja viimaste seas ori
pooled kas keskkooli viimaste klas­side
õpilased või üliõpilased. Noo­rus
ei talu kommunistlikku korda ja
võtab riski.
Juri Andropov N.Liidu diktaatori­na
on teinud raskeks sidepidamise
vangistatud vabadusvõitlejatega.
Nendele ei saa kõlistada telefoni teel,
kirjad ja toetuspakid lähevad kadu­ma
või saadetakse tagasi ilma põhju­se
märkimata. Mitmed vangistatud
vabadusvõitlejad on mustas nime­kirjas
ja täiesti isoleeritud. Igasugu­ne
side nendega on katkestatud.
Vangistatutest raskeimas olukor­ras
on Mart Niklus ja Niitsoo. Nen­de
tervislik olukord on halb. Mart
Niklus vaevalt elab üle oma pika
vangistusaja Siberi sunnitöölaagris.
Tuntud vabadusvõitlejaist Veljo Ka-lepi
olukord on parem. Ta on toodud
üle Tallinna keskvanglasse ja loodab
vabaneda karistusaja ärakandmisel.
Mõnele mustas nimekirjas olijale
on leitud kaasaaitajaid kodumaal,
kelle vahetalitusel kirjad ja toetuspa­kid
siiski kohale jõuavad. Abistami­se
Toimkond tänab kõiki, kes Eestist
tulles toovad kaasa vähemaidki and­meid
vangistatud vabadusvõitlejate ja
nende perekonnaliikmete olukorra
kohta.
Abistamise Toimkond tänab ka
kõiki neid, k^s Abistamise Toimkon­nale
on võimaldanud oma annetuse­ga
saata toetuspakke vangitstatutele
ja nende perekonnalnkmetele. Möö­dunud
aasta jooksul Abistamise
Toimkond saatis toetuspakke Eestis­se
S 758.44 väärtuses ja Abistamis-keskusele
Rootsis toetuseks $500.00.
Kavas on lähematel päevadel eripak-kide
saatmine vangistatud vabadus­võitlejate
ala- ja kooliealistele las­tele
$1000.00 väärtuses ja saata toe­tuseks
Ülemaailmsele Vabadusvõit­lejate
Toetamise Keskusele Rootsis
$500.00. Enamik sellest rahast on
juba laekunud annetuste kaudu. Rah­vuskaaslased,
mõtelge millise küllu­se
keskel teie elate ja aidake toetada
neid, keda rõhub;kommunistlik dik­tatuur
ainult selle pärast, et nad
nõuavad valitsuselt seda, milleks
neil on täielik õigus.
Kõik palvekirjad ja memorandu­mid,
mis an aadresseeritud mitmete
kanalite kaujiu N.Liidu valitsusele
vangistatud vabadusvõitlejate va­bastamiseks
ja nende olukorra pa­randamiseks
on tähelpanuta jäänud.
Moskva neid ei arvesta.
Eelmisel EKN ült^koosolekul oli
märgitud AbistamiseToimkonna et­tekandes,
et kommunistliku dikta­tuuri
juhid Moskvas omavad totaalse
võimu. See võim ei lase end mõjusta­da.
Ikestatud rahvad on talunud kül-
. lalt kaua seda diktatuuri ja nüüd on
aeg mõtelda sellele kuidas seda mur­da.'
Murdmine tähendab N. Liidu tü­keldamist
rahvusriikideks. Mõhin-gaid
ettevalmistusi selleks on tehtud.
Vastava soovituse kohaselt Cana-dian
Institute for Strategiq Studies
võtab oma programmi N . Liidu sõja­lise
jõu võimsuse ja nõrkuste selgita­mise
ja ajaleht Võitleja on saatnud
laiali ingliskeelse küsimuslehe kõigi­le
kommunistliku diktatuuri all ole­vatele
rahvastele, millised on võima­lused
kommunistlikust diktatuurist
vabanemiseks ja kuidas võiks korral­dada
Kesk- ja Ida-Euroopas elavate
rahvaste iseseisvat elu ja koostööd.
Need on vajalised eelteadmised, kui
hakata tükeldama N. Liitu.
Kui nimetatud algatustel on taga­järgi,
siis N. Liit tükeldub ja meil pole
Vajadust muretseda vangistatud va­badusvõitlejate
eest.
A. NÕMMIK .
Toimkonna juhataja
JOHANNES JÄRVALT B.A.Sc, L L J c
ADVOKAAT —NOTAR
EELISTATUD PRAKTIKA ALAD:
Tulumaksud Jt. riigimaksud.
V Tsstamendid, hooldused ja
päranditombud. '
üldpraktüca.
Päeval (416) 485-3333 õhtul (416) 7S7.9|9®
„Meie Elu" nr. 19 (1732) 1983
HAMBAA
dr. PETER
AVAS OMA Kl
Aeg kokkuleppel
Tel. 221-4544
SunI
E.
esi
brj
on|
onl
SÕI
tel
Hamiltoni E
Segakoori ke^
Pühapäeval, 24. aprillil oli Hamil- tü
toni First Pläce'i auditooriumi kokku jär
tulnud nii kohalikku kui kaugemat de
publikut, et kaasa elada H.E.S. Sega­koori
kevadkontserdile.
Koor rivistas poodiumile 37-IÜk-melises
koosseisus, daamid rõõmsa-tes
kevadvärvidoB moesto traditsioo­nilise
tumeda taustol, aidates sellega
tõsta kovadmooleolu, mis oli )uba
tekkimas osimoste soojemate ilmade
saabumisega. Ka kontserdil esitatud soj
helindid aitasid seda meeleolu sü- so
vendade. Esimese palana, pärast v
koori motot, kuuldi E. Oja „LauIik'*, T.
teisena J. Mandro „Ööl hämaral'*, Ja
milliBeid juhatas Erik Purje. Nüüd üt
läks koori juhtimine ülo Olaf Kop-villemi
kätesse ja kõlas G. Ernosaksa
,,Kiigun kõrgel", millele järgnes R.
Toi seatud Kanada prantslaste viis
..Neiukene noorukene, sind ma ta­han
. . K õ i k kuuldu sai publiku
sooja vastuvõtu osaliseks. Koori poo-diiumilt
lohkudes asendas noid sega-kvartett,
koosseisus: sopran Valve
Tali, alt Hilda Sopp, tenor Erik Purje
ja bass Ivar. Rammo, klaverisaade
Eva RammoMt. Kvartetil oli kavale­hel
Otto nähtud kolm pala. Esime­sena
kuuldi „Mooste loul" (S. Rom-berg).
Järgnevalt esitas kvartett ),
Straussi „Maipäovadest" ,.Kui noo­red
olimo" jo vilmosok» R. FrimI
,.Ro8e-Marie'8t" omaaegse väga po­pulaarse
„Indiaani ormuhüüd", mis
tuli ka, publiku nõudmisel, kordaml*
sele. Mitte lõppeda tahtva oplausi si
vaigistamiseks korrati veel esimest (!
pala. ;
Pärast lühikest vaheaega jätkus
kontsert solistide esinemisega, kus
Hilda Sepp esitas hingestatult Paul
Tammeveski ..Tervitus kodumaole".
Hilda Sepp'a kuuleb iseseisva solls-tino
väga harva, aga kui soo sünnib,
jätab ta alati oi;na mahedotbnibiriUsQ
aldigo elamuse, mis niipea oi unune,
järgnes Volvo Tali esituses U. Nais­soo
..Mööda koduvälju". ning due­tina
Sepp ja Tall esitasid P. Ardna
..Kevodlour* (Vorsakobll. Soodo see­kord
0. Kopvillemilt.
Koori uuesti poodllumllo rlvlstu-des.
kõlas E. Purje juhatusel j. P.
Ramoou ..Kivilõhkujo laul", soode E.
Purje'lt. See oli kontserdi koori osa
üheks porimoks palaks. Eriti tõusis
esile bossirütmi ühtlane jo moho soo­loosa,
lärgnos T. Vottlku ..Enno-muiste",
milline paistab olevat üks
tema hilisemast loomingust, jällogi
vahetusid koorijuhid je 0. Kopvll-leml
juhatusel kõlas T. Vottlku soo-kf
S(
kf
tui
8(
l|
iii
kd
vJ
tal
in
ül
rl
iil
II
li|
k
lil
k
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
)a seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
Vene allveelaev hiilis
Stokholmi sadamasse
STOKHOLM - Rootsi kaitsejõu­dude
joht võõrastele allvoolaovadolo
jotkub ja avalikult üteldakse väljo, ot
need on N. Liidu omad.
Riigipäevahoones poetud pressi­konverentsil
esines ollvoelaovoko-misjon
oma raportiga sissotungldc
kohta sügavale Rootsi territoriaol-vetessc
ja siscskääridessc. Komisjo­ni
esimees, endine kaitseminister
Sven Andeirsson sõnas allveelaevade
päritolu kohta, et Läänemeres ei
opereeri Nato allveelaevu. Varssavi-paktll
on noid aga umbos 45, kusjuu­res
Poola käsutuses pn neli ja Ida-
Saksol mitte ühtki. Seega on komis­jon
üksmeelne ekspertidogo: allyoc'
laevad olid tõenäolisqll N. Liidu
omad. Varssovi-pakti päritolule vii-^^
tavod ko kõik registreeritud tähele­panekud.
Härsfjärdeni intsidentsi puhul
konstateoriti, et tegemist oli ühtlusta­tud
operatsiooniga suurel alol. On
tehtud kindlaks kuus allveelaevH,
nendest kolm mlnl-allveeloeva. Ka
viimaseid oli kaht tüüpi, mido on
näidanud põhjouurimised.
teatud määral oli sensatsioonili­ne
komisjoni teade, et oli olemas kn
kolmas minl-ollveelaov, mis avastati
Stokholmi sadamas, täpsemalt Kas-tellholmoni
juures. Seega mitte kuigi
kaugel kuningalossist.
Mlni-allveeloevad on 10—20 moel-rit
pikad, kohe söukruviga ja nod on
võimelijsod võtma pardale nii polju
jprovionti, et võidakse opereerida
nädalaid. Sellistel sõidukitel on äär­miselt
kerge päöseda ka üsna kitsas­tesse
piirkondadesse jo avastamise
puhul on hõlbus- ka jälitajate eost
kaduda.