Meie Elu = Our life, February 4, 1982

              • - f
Secoiid €las3 Mail Registration-No. 1354.
USlJBÖSEaEOESnsi
Nr. 5 (1666) 1982 NELJAPÄEVAL, 4. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 4 XXXIII aastakäik
K. Rffiisdlsepp Ja EELK-esimees
A. Tork
teatasid pühapäeval kirikus, et ko­guduse
vaimuliku kohale kandidee-ifi?
õp; Andres Taul. - Teatavasti
j^eetri koguduse hing<^arjase koht
vabaneb JMimis 'penise kauaaegse
õpetaja Oskar Puhmi pensionile aBi-
Elu" kuuleb oli va­kantseks
kuulutatud Peetri kogudu--
se õpetaja kohale kaks kandidaati,
Ices leppisid kökku> et koguduse
^ _ täiskogule esitatakse auiult üks nen.
Foto 0. Haamer tet Küsimu^^ oli arutusel möödu-nud
teisipäeval peetud kogudus^
nõukogu koosolekul, kus tutvuneti
kandidaatide poolt esitatud thigi-mustega.
Nõukogu otsustas esitada
täiskogule kandidaadina õp. Andres
Tauli kes on praegu EELK Vana
Andrese koguduse vaimulik. õp.
Aadres Taul peab kandidaadhia jut­luse
Peetri kkikus pühapäeval, 14.
veebruaril. Koguduse täiskogu tuleb
kokku märtsikuus.
• •lo 0 9
• OTTAWA — Kanada vaihsus ei ole andnud järele juutide üha
süüdistatute üle kohtumõistmiseks siin maal, samuti nõudele nende väljaandmisele Nõukogude Lii-üksikasjalikku
ette-av
i„
dule, selgub ajalehest,,The Citizen". Ganadian Jewish CJöngress kavandab
panekut 'valitsusele/suurt nn. „llolocaušt" demonstratsiopM kevadel,
tl'' Simon
Nagu 'kirjutab lehe kaastööline solicitor generari Jninisteeriumite
Hugh Paterson, on valitsuse tegevu- esindajatest selgitamiseks mis inför-setus
pahandanud juudi ühiskonda, matsioon sõjaroimarite osas on iaa»
kellele lootusi andis Solicitor »G,ene- daval ja mida ette võtta,
rai Robert Kaplan kaks aastat taga^ Komitee salajane ettekanne esitati
si. Varsti pärast ministriks^ saamist juulis ja lükati valitsuse poolt taga-märtsis
1980 Kaplan kohtus rahvus-. si tõenäolikult Chretieni veenmisel.
vahelise „natsiküti" Simon Wiesent- •
haliga Washingtonis ja naasudes üt­les
oma välimispiirkonna vaimustä-kõiki
neid aastaid midagi tehakse,
tud juutidele Torontos; ei pärast
kõiki neid aastaid midagi > tehakse.
Kliid kohtuminister Jean Chretien,
kes otsustab taolise aktšioorii legaal­suse
.üle, ütles Parlamendi juriidili­sele
komiteele detsembris,' et kuigi
Kanada hea meelega saadaks sõja-roimades
süüdistatud välismaa^dele,
ta ei mõista siin kohut kuritegude
eest, mis toimunud kusagil mujal
35 aastat tagasi. r
EI AI^A VÄUA^^^v M '
Ainukene riik, kes on soovinud Ka-nadalt
mõne sõjaraimades süüdista­tu
väljaandmist, on Nõukogude Liit
ja Kanada mitte- ainult ei keeldu
deporteerimisest raudrimbä taha,
vaid on umbusklik sovjetide motiivi­des.
Pealegi enamiku ekspertide ar­vates
Kanadas ei ole sa)ksa sõjakur­jategijaid
ja Lääne^Saksamaa on
osutunud äärmiselt tõrksaks Läti,
Ukraina, Ungari või teiste sõjaroi­marites
osas kes elavad Kanadas.
Kanada oli üks neist vähestest
Läänemaailma riikidest, kes 1979
aastas /avaldas soovi, et L^äne-Sak-samaa
muudaks sõjaroimade aegu-misaega,
nii et nende üle saab jät­kuvalt
kohut mõista. Nii ka^toimus.
Kohtuminister Jean Ohretien möö-^
dunud aastal muutis originaalset õi­guste
ja vabaduste harta ettepane­kut
sõjaroimarite vastutuse'le võtmi­se
osas.
• POLITSEI mjtminM^y : ^
Siiski ei ole minister Robert Kalp-lani
pingutused seaduste tihendami­seks,
et anda sõjaroimades kahtlus­tatud
Kanada kohtu alia, anclnud
senini tulemusi. Kuninglik Ratsapo-litsei
(RCMP) ei šaa teha juurdlusi
sõjakuritegude osas kui puudub le­gaalne
alus nende vastutusele võjt-mliseks.
Kohtumihister aryab, et ei
ole soovitav alustada Kanadas prot- |
sessidega tegevuse pärast mis toimu^
: nud teistes riikides.
Tema parlamentaarne sekretär
Jim Peterson Torontos ütleb, et va­litsus
on omale ülesande võtnud akt­siooniks
sõjaroimarite osas ja ainu-
; kene kiisimus jääb kuidas seda läbi
:• viia.'; . .
Kaplan ei anna jutuajamisi selles
küsimuses. Varsti pärast 1 seda kui
ta sai ministriks 1980. p. Kaplan ai­tas
moodustada komitep kohtii- ja
Kohtuministeferiunü esindajad' ütle­vad
ainult, et komitee soovitas va­litsusel
midagi rohkem ette võtta
kui et ignoreerida, kuid midagi vä­hem
kui kohtulikult vastutusele võt­ma
Kanadas.
„NATSIKÜTT" EI TULE- .
Juutide organsatsiooni Canadian
Jewish Gohgress ipresident Irwin
Cötler piiüab veenda 'Simon Wie­senthali,
et ta tuleks Ottawasse mõ­jutama
Kanada valitsust. „Natsikü-ti"
esindaja New Yorgis ütles, et
kc|nservatiividel ei näi olevat kavat­sust
sõjaroimarite küsimusega tege-
USA-s käivad „sõjakurjategi!Jate"
protsessid juba niõnda aega vasta­va
seaduse alusel. Kohtuministeeriü-
Wiesenthal olevat äärmiselt pettu-. mi raames töötab selleks vastav eri-nud
Kaiiada hoiakus ja tõenäolikult
keeldub Ottawasse minekust. Wie­senthalil
on vana vimm, kuna ta ole­vat
1960 a. andnud materjalid Kana­da
valitsusele Kanadas, elunevate sõ­jaroimades
kahtlustatute • kohta.
Kuid valitsus ütleb, et neil pole min­git
materjali.
„fe. Wiesenthali nimistut, mis ole­vat
esitatud meile 1960. a. minu pa­rimal
teadmisel ei ole olemas", üt­les
ministriabi assistent Roger Tas-
KUULUGU POOLALEl
alusel 50 rahvast nõuab
ÜSÄ algatusel kujunes möödunud nädalalõpp ülemaailm­seks
solidaarsuse avaldamise päevaks poola rahvale tema
võitluses sõjaväevalitsuse ja sõjaseaduse kehtestamise vas­tu.
Demonstratsioone korraldati ülemaailmses ulatuses ja
90 minutit kestnud erilises TV-saates 50 riigi valitsuse juhid
või nende volinikud nõudsid sõjaseaduse lõpetamist Poolas
ja inimõiguste rakendamist rahvusvaheliste kokkulepete
kohaselt. TV saade anti edasi 39 keeles ja arvatakse, et seda
saadet jälgisid 350 miljonit inimest.
11
Varsti pärast Ronald Reagani vali­mist
USA presidendiks, kaitseminis-
• iiÄim lesitas kava Jaserrelvade Ja::
^- ' -'^ J , . . . ^enti ilmjinuiumi saadistavate, .laser^
se, kes on ka^sojaroimade kusim^^ kurte patareidega varustatud jaama,
sega^t^geleva Jcomitee esimees. .Ole- väliaehitamiseks. Nende jaama-me
küsinud Wiesenthalilt uut mmis- väljaehitamist ^tseministee-tut,
kuid asjatult, ^ . rium loeb väga oluliseks USA stra-
^^^^<^ tõhustamise alaL
hordlik . Kaplam .kntiseenmisega, pre^^^ ^. ^^^^^
võibolla seepärast, et loodab, et on ^^^^ et maaihnaniumi hakata ka-,
võimalus vastava seaduse andmi- g^^ama riigikaitse otstarbel vaata-seks.
Konservatiivide^ oigusknitik „,ata. N. Ludu edusammudele ilma-
AUan Lawrence märgib, et K^lan niumi sõidukite arendamise alaL
on A^tnud^omale p^^^ jj^^^ karteri pt^idendiks olekiö
probleemi lahendada, ajani^^ N.Lüt saatis maailmarumni
vusse sõjakate juutide grupid ja on ^.j,.^^^^^ sateliiü la ühel nendest, V
nuud hädas. Ajakirjanik hsab, et g^vus-Salut, N. Liidu astronaudid !
viibisid maaihnaruumis 185 päeva, i
See tõestas, et N. Liidu ilmaruumi- t
sõidukid on küllalt hast arendatud
välja astronautide kandmiseks, vaat­luste
teostamiseks ja maanealt an­tavate
ülesannete täitmiseks laser­kiirte
patareide abil, mis N. Liidul
juba olemas.
USA kaitseministeeriimii kavas on
arendada välia lähemate aastate
jooksul erilised, keemills-laserkiirte
r^vad, millefira on võimalik maail-niaruumi
rakettidelt Ja võitluslennu-kltelt
hävitada vaenlase rakette, len-
TV saade, mis anti edasi ka sa-teliidi
kaudu, algas poola rahva
ajaloolise ülevaatega ja olukor»
ra kirjeldamisega, milles elab
poola rahvas praegu. Laupäeval
algasid poola rahvale solidaar­sust
avaldavad demonstratsioo­nid
ülemaailmses ulatuses. Suu­remad
nendest korraldati U,SA-s,
Kanadas, Austraalias, Euroopas,
Jaapanis ja Indias. Need. olid
korraldatud kohalike poola rah­vuskaaslaste
ja tööliste ameti­ühingute
algatusel rahva suure­arvulisel
osavõtul. Demonstrat­sioonidel
ja TV saates esinenud
kõnelejad nõudsid sõjaseisukor­ra
kohest lõpetamist Poolas ja
inimõiguste rakendamist rahvus­vaheliste
kokkulepete kohaselt.
VÕITLUS IDEOLOOGILISEL
PINNAL
USA president Reagan oma sõ-navõtus
rõhutas, et praegune
poola rahva võitlus teostub mitte-lahinguväljal
vaid ideoloogilisel
pinnal. Tahe selleks võitluseks
asub poola rahva südames ja see
ei ole mitte mahasurutav ega hä­vitatav
sõjalise jõu abil. Ta aval­das
veendumust, et 10 miljonit
Poola töölist, kes kuuluvad'/töö­liste
vabadesse ametiühingutes­se
,lSolidaarsus^', koos oma pet-e-konrla
liikmetega moodustavad,
enamiku poola rahvast. Seda ei
ole võimalik võita. Poola rahva
vastu on võidelnud sakslased ja
venelased. Praegu võitleb rahva
vastu tema oma valitsus. See on
põhjusetks., miks meie ei saa toe­tada
seda valitsust ja oleme ra­kendanud
sanktsioone Poola ja
N. Liidu vastu, kes seisab Poola
sõjaväevalitsuse taga ja nõuab
eriti vabade ametiühingute tege­vuse
lõpetamist Poolas.
POOLA KUULUGU POOLALE!
Sjse on motto, mille alusel
kori-aldati demonstratsioonid ja
monstratsioonil USA välisminis­ter,
kindral Haig mainis, et
kommunistlik kord ei ole suut­nud
anda rahvastele leiba ega
vabadust. Majanduslike raskusr
te eest Poolas on vastutav N.
Liit. Tal tuleb aidata majandus­likult
Poolat. .
Inglismaa peaminister Marga-ret
Thatcher oma sõnavõtus rõ­hutas,
et Poola on üks Lääne-
Euroopa rahvastest. Tema rah-vusHkud
väeosad võitlesid külg-külje
kõrval liitlaste väeosadega
II maaümasõjas. Meie kohus on
nüüd seista poola rahva kõrval
ja aidata' teda praeguses võitlu­ses
oma vabaduse eest. Belgia,
Itaalia ja Hispaania ^ valitsuse
juhid nõudsid kohest sõjaseadu­se
lõpetamist Poolas, vangide
vabastamist ja inimõiguste taas­tamist.
Kanada peaminister P.
E. Tru,deau sooviks oH, et sõja­seadus
Poolas lõpetatakse ja de­mokraatlik
kord taastatakse.
EESRifE KADUGU
Prantsuse president Mitter-rand
lisas oma sõnavõtus, et on
vähe, kui nõuame sõjaseaduse
lõpetamist ja vabaduse taasta­mist.
Raskused IdarEuroopa
rahvaste juures on üldised ja
nende i kõrvaldamiseks tuleb
kaotada eesriie, mis lahutab Eu­roopa
riike. Liikumine ja mõte­te
vahetamine ida ja lääne va­hel
peab olema vaba, siis saar.
dakse üle ka majanduslikest
raskustest idas.
. Endised Poola saadikud USAs
ja Jaapanis, kös palusid asüüli
USA-s pärast sõjaseaduse välja-kuulutamisi
Poolas, seletasid TV
saates, et nemad olid läänes va-^
ba poola rahva esindajateks;
Selle asemel on nüüd valitsuse
poolt allasurutud rahvas ja meie
seda ei saa esindada. Meie ole­me
tänulikud vabadele rahvas-
TVj saated möödunud nädalalõ- tele, et nad aitavad nõuda vaba^
pull Chicagos korraldatud de- duse. taastamist Poolas.
uurimise osakond, kes on alustanud
üle pooletuhande juurdluse. Neist
vähem kui pooled on lõppenud koh­tu
alla andmisega. Süüdistused on
tõstatatud valeandmete andmise pä-
^^rl. H kodakondsuse aravot- ^ ^SA kasutab lasiridiri raketti-
' ^ • ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ ole ia lennukite juhttolseüa laku. kerinud ja nagu ajakirjanduses vate märkide, nagu lennukid ja tarn.
läbis teade, on siin immigratsiooni- jdd, MvitamlUl.
dokumendid vanemast ajast havita- ^^j^^^ :^emä^, et la-ser
ehk surmakiirte kasutamisele
võtmisega suuremas ulatuses^ tulevl-kusõja
iseloom saab olema oluliselt
, 27. yeebruaril!982 kell 7 õ. Toronto Eesti Maja suures saalis erinev möödunud sõdade omast.
o e os
Lääne neiu LILIAN TREIBERG Los Ängelesist esitab
' LÕBUSA MUUSIKALISE KAVA' Reine Uferi klaverisaatel
Baar 1^ V. Gustavšoni orkester
Pääse koos kohvilauaga $9.0®
Pääsmete .eelmüük; seltsiliikmeik ja Paul Kalju tel. (416)
Glenmount Park Rd; Toronto, Ont. M4E:2M9. — Leida Marley es-masp.
ja teisip. õhtuti Eesti Majas kell 7—9 õ. LÄÄNLASTE SELTS
Eestisse, peamiselt Tallinna on
saabunud permanentselt elama uus
sort venelasi, n.n. .ySuure isamaa­sõja
veteranid". Umbes 3000 isikut.
Need on priviligeeritud isikud,, kes
saavad riigilt korterid, tööd ei tee, ei
tarvitse ka kaupade sabas seista.
Neid peavad ärid teenima esmajoo­nes
,kui eelistatuid
> AJaleM „Globe. and Mail" teate
kohaselt oli Eestis ettevalmistami­sel
üldstreik 1. veebruaril. Streigi
kestvus pidi olema 30 min. ja ees­märk
solidaarsuse avaldamine Poo­la
töölistele võitluses sõjaväevalitsu­se
diktaatorliku korra vastu. Lehe
andmetel see pidi olema juba eesti
tööliste kolmas streik,. vaatamata
okupatsioonivalitsuse püüetele strei­ke
takistada. Esimene streik, 1. dets.
1981 oli olnud ulatiislikum kui aja­lehtedes
avaldati. 150 inimest oli ar­reteeritud
Tallinnas. Eesti demo­kraatliku
uniooni lendlehti, mille
kaudu organiseeritakse streike, kuni
N. Liidus taastatakse demokraatlik
kord, on levitatud ka väljaspool Ees­tit,
Moskvas, Leningradis ja Ukraina
pealinnas, Kiievis, Lätis ja Leedus.
itr USA brigaadikindral James Do-zier
vabastati Itaalia Punase Bri­gaadi
salajasest vangikongist ülla-tusrünnakuga.
Otsustav sissemurre
ruumi kestis ainult 3 sekundit ja sel­lega
ei jäänud Dozieri valvuritele
aega tema mõrvamiseks, kuigi nad
olid selleks etteyalmistatud.
i( Lääne-Saksamaal kogutud andme­te
kohaselt on lääneriigid andnud
,4colmanda maailma" riikidele 15
korda rohkem majanduslikku ja ra­halist
abi kui kommunistliku bloki
riigid. Lääneriikide poolt antud abi
oli möödunud aastal 526.7 miljardit
ja kommunistlike maade poolt an­tud
abi J1.8 miljardit. •
^ Kahel filipiinlasel löödi pead ma­ha
Saudi Araabias selle eest, et nad
olid tapnud ühe libanoonlase ja vä­gistanud
tema naise. Kun:ngas Kha-led
oli surmaotsuse kinnitanud ar­vestades
kuritööde võikusega.
i( Inglismaa ja Tshehhoslovakkia
vahel sõlmiti kokkulepe, mille alu­sel
Inglismaa saadab 18.4 tonni
Tshehhoslovakkia kulda Prahasse ja
Tshehhoslovakkia valitsus maksab
Inglismaa kodanikele, kelle varan­dused
natsionaliseeriti Tshehhoslo-vakkias
$130 miljoni väärtuses,
Tshehhoslovakkia kulla tõid ära Pra­hast
sakslased ja see sattus liitlaste
valdusesse sõja lõpul. Kulla väärtust
hinnatakse $250 miljoni peale.
lii: Kanada peaministrite konverent­sil
üheks oluliseks punktiks on pai-.
kade kontrolli küsimus. Enne kon­verentsi
mitme provintsi peaminist­rid,
nende seas ka Alberta peaminis­ter
Peter Lougheed, avaldasid arva­mist,
et Kanadas on mindud palka­de
nõudmisega liiga kaugele ja sel­lele
tuleb panna piir. Temaga ühel
arvamisel oli ka Kanada finantsmi-nister
Allan MaqEachen.
^Möödunud nädalal viibisid Kana­das
Põhja-Iiri protestantide juht
pastor Paisley ja üks Ih-i Revolut­sioonilise
Armee (IRA) juhtidest.
Mõlemad püüdsid selgitada oma
seisukohta aastaid kestnud võitlu­ses.
Põhja-Iirimaal elab 1 miljon
(Järg. lk. 3)
12. veebruaril: 1982. a.. algusega kell. 8 õhtul Tartu College suures
Sissepääs: M liikmed $5, külali^^^ .?7 (üks joogi pilet sissearvestatud)
Eesti Vabariigi 64. aastapäeva tähistamist
KOOSVIIBIM
KOOS EESKAVA ja ÕHTUSÖÖGIGA
Palume ilmuda vastavas riietuses.
Toronto Eesti Maja suures saalis ,
Loterii — Tantsuks mängib Gustavsoni orkester
mi