Meie Elu = Our life, October 13, 1983

              NELJAPÄEVAL, 13. OKTOOBUii, THURSDAY, OCTOBER13 „Meie E8u" nr. 411 (1754) 1983
„MeieEliui" nr. 41 (1754) 1983
15. ja 16. oktoobri!
Dr.M.Leesnient . . i 481-6834
. ja 23. oktoobril
Dr. Reichardl . . . . . S61-6390
29. ja 30. oktoobril
Dr. R. Vanaselja . . . 921-777?
Hamiltoni Eesti Skaudisoprade
Selts läbistas oma SO-aiasta tege-vusjuubelit
piduliku koosviibimi'
sega pühapäeval, 18. septembri!
yWCA ruumes. Sündmusest oli osa
võtma tulnud ligemale neljaküm-nepealine
skaudisoprade pere,
kellede hulgas olid ka Kanada Eesti
Skautraaleva juht skm Egbert Run-ge
ja «Rajaleidjate" gaidilipkonna
vanem gdr Ene Runge. Samuti vii­bisid
külaliste hulgas Kanada Ha­miltoni
piirkonna peakorterist
esindaja B. Kennedy ja piirkonna
istaabist George Lethbridge. .
Kõiki neid tervitas avasõnas H. E.
S. S. esimees Härnald Toomsalu, kes
selgitas kokkutuleku põhjust ja mõ­tet,
tutvustades ka kohalolevaid kü­lalisi
ning kohalolevaid endiseid H.
E. S. S. esimehi, Aleksander Kübar'at
jaHeinoSepp'a.Leinaseisakuga mä­lestati
manalasse varisenud Seltsi
liikmeid. Lühikese ingliskeelse sõna­võtuga
pöördus kõneleja ka mitte
eesti keelt kõnelevate külaliste poo-h.
y -v-,-
Parasta avasõna esitas endine
skaudipoiss Norman Reintamm kla­veril
Raveiri „Pavanne of Sleeping
Beauty", mis sai kuulajailt tunnus­tava
aplausi.
TEENETEMÄRGID
Üllatuseks asjaosalistele tulid üle­andmisele
märgid pikaajaliste teenete
eest. Selle viis läbi skauter G.Leth-bridge,
kes mõne sõnaga selgitas
märkide mõtet nirig ka enda kaua­aegset
tutvust Hamiltoni eesti skau-diüksusega.
teenetemärgi saajateks
osutusid skm Arnold Himma, kellele
anti 35 aasta teenetemärk ja skm Carl
Aarlahti, kelleloÜ 25 aastat teeneid
skautlusele. Kuna Ä. Himma viibis
Lakewoodis sõjameeste, suvepäeva­del,
siis võttis märgi vastu tema vä-nempoeg
Mart Himma.
Tervitusteks sai esimesena sõna
Eesti Skautide Malev Kanadas juht
skm Egbert Runge, kfes andis üle
maleva tervitused ja samal ajal sel­gitas
lühidalt skaudisoprade seltside
osatähtsust meie' skautlikus-gaidli-kus
töös. Gaider Ene Runge tõi ter­vitusi
gaidmalevalt ja E. L, K.-ltv.
Laskudes rohkei^ isiklikule pinnale,
ta tõstis esile abielupaar Toomsa­lude
panust noorsoo ^asvatustöös
Hamiltonis. E. Runge andis edasi ka
asutajaliikme gdr Alice Kullango
tervitused, kes ise tervislikel põhju­seil
ei saanud kohale tulla. ,
Hamiltoni Eesti Seltsi õnnitlused
andis edasi sekretär Leo Saar ja
,,Kotka" lipkonna tervitused ning
mälestuseseme andis üle „Kotka"
majandusjuht skm Max Pertens. Kir­jalikult
olid tervitused Hamihoni
Eesti Võitlejate Ühingu esimehelt
August Jui^s'ilt jä endistelt H. E. S; S.
juhatusliikmeilt Helju ja Voldemar
Riimänd'ilt. Samuti olid õnnesoovia-ie
hulgas asutajad hing endised juha-tusliikmed
E. Saarkoppel.A. Him­ma,
A. Tombak, L.Lindja V.Tali.
PEAB PÜSIMA 1 I
Järgnenud peokõnes H. Toomsalu
analüüsis põhjusi, milleks H. E. S. S.
loodi ja sihte, mida asutatud organi­satsioon
Endale seadis, Kõneleja tõi
esile ka põhjusi, mille pärast Selts
peab' edasi püsima, kuigi skautlik
tegevus Hamiltonis on väga tagasi­hoidlik
ja gaidid ei tegutse juba paar-kolm
aastat. Põhjuseks on selleealise
nooruse puudus Hamiltonis ja selle
lähemas ümbruses. Kuna aga järel­kasvu
on juba silmaga näha, siis pole
õige lasta Seltsil hääbuda, sest kui
tuleb jällegi vajadus, on väga raske
otsast alata.
Pärast peokõnet kuuldi veel Nor­man
Reintamm'1 esitusel .^Tom'
Thumb'J samalt komponistilt kui eel-minegijpala.
Järgnes hubane koosvii­bimine
kohvilauas, mille eest hoolit­sesid
virgad H. E. S. S. naisringi
daamid Selma Ester, Olga Pal^iveer,
Siina, Pertens ja naisringi esinaine
Mahti Mälberg. Oli ka veel teisigi
kaasaaitajaid, kes ei sdanud kohal
viibida, vaid kes olid oma panuse
annud maitsvate võileibade ja küp­siste
näol. Saalile peoilme andmise
eest oli hoolitsenud Regina Toom­salu.
Hokkutulek lõppes H. E. Š. S.
abiesimehe. Maks Suifi lõppsõnaga,
kestänastervitajaid nende heade soo­vide
eest. Samuti tänas ta ürituse
korraldajaid ning läbiviijaid. Ta an­dis
ka organisatsiooni liikmeskonna
õnnitlused üle esimehele Härnald
Toomsalu'le, kel täitus 10 aastat olla
järjest H. E. S. S. esimehe ülesanne­tes.
Lõpuks kõlas Eesti Hümn.
ü \
18 Hamiltoni noortevanemat ja
gaid-skautjuhti tulid kokku 28. no-vembrill953
Hamiltoni Eesti Seltsi
ajutistesse ruumidesse, 12 Catherine
St., et arutada skautlike noorte prob­leeme.
Harras Kullango mainis, et
suurimaks puuduseks skautliku töö
arendamisel on skaudisoprade seltsi
puudumine ja tegi selle asutamise et­tepaneku,
mis võeti ühehääleliselt
vastu. Esimesse juhatusse, valiti A.
'Himma, L Kink, H. Liblik, M . Rand­la
Ja E. Saarkoppel. Juhatus koostas
H.E. Skaudisoprade Seltsi Põhikirja*
mis võeti vastu järgmisel peakoosc
olekul, 7. märtsiLl954.
Seltsi esimeesteks ajalises järje;
korras on olnud: A. Himma, V. Re­bane,
K, Rebane, E. Maidla, R.Mifst,
H. Sepp, A. Lepson,; A. Kübarj ja
alates 1972 kuni tänaseni H. Toom­salu.
!
Seltsi naisring alustas tegevust
1963 Anna Rebase algatusel. See on
tegutsenud väga energiliselt laagrite
toitlustamisel Ja kõigil skautlikel üri-,,
tustel. Ta oh andnud suure majan-,
dusliku toetuse seltsile iga-aastasei„
loterii korraldamisega. P^alju aastaid
on olnud ringi esinaiseks pr. Mahti
Mälberg, kellele isiklikult ja ka teis-
• tele naisringi tublidele liikmetele
suur tänu seltsi poolt.
Peale škautlikkude noorte majan­dusliku
toetamise, transportide kor­raldamise
ja üritustel kaasaaitamise
oli skaudisoprade seltsi suurimaks
tööks ' laagrialade korrastamine
Seedriorul. 'Ehitati laagri köök ja
söökla. Ehitati maja |aagrivarustuse
hoidmiseks. Aidati kaasa ka Kotka­järvel
enne suurlaagreid. Kuueküm­nendatel
aastatel oli tegevus väga
intensiivne, sest škautlikkude noorte
arv Hamiltonis oli üle kaheksaküm­ne.
Seedrioru laagritest võttis osa üle
saja noore. Härra ja proua Toomsalu
juhtimisel olevates kahes gaidide ja
skautide rahvatantsu rühmas olr58
tantsijat.
Škautlikkude noorte arv Hamilto-
" nis on küll kahanenud praeguseni,
väga väikseks. Skaudisoprade Selts
on ikkagi väga elujõuline ja abival­mis.
Väga palju tänu kõigile neile
naistele ja meestele, kes selle seltsiga
on kaasa töötanud selle 30; aasta
jooksul.
A. HIMMA
Kudas mulgi lääve
Esto.'84 läheneb ja selle suurüri­tuste
kavas maakondlikud organisat­sioonid
korraldavad teisipäeval, 10.
juulil Royal York hotelli ru^umides
Maakonna Päeva, mis on kohtumis-..
päevaks ühiste mälestuste elustami-seks
lapsepõlve, kooli, kodukoha või
põgenike päevadest.
Igal maakonnal oh varutud ruu-mid,
kus toimuvad vastastikused kii-lastused.
Peale selle esitatakse rah-
'vustlkanditega kaunistatud rõivaid
moenältusena, rahvapillide muusi­kat
ja muud.
Selle päeva ettevalmistamiseks ja
sisustamiseks on igal maakonnal
oma plaanid kaugelt ja lähedalt kü-laliste
vastuvõtmiseks.
Et neid küsimusi arutada, korral-dab
Mulkide Selts pühapäeval, 23.
okt. kell 3 p.l. Eesti Majas Esto '84'
eelse kokkutuleku, kus teemaks on
„Kudas mulgi lääveEstole". Seal an­takse
informatsiooni senisest seltsi
ettevalmistustöödest, kus, kohvilaua
ümber istudes näidatakse valguspilte
Mulgimaast ja vanast ausast Viljan­dist.
Loodame, et kõik mulgid võtavad
sellest koosviibimisest' osa, samuti
kõik sõbrad ja külalised on teretul­nud.
Noorsootöö Komisjon ;
korraldab EKN tuluõhtu i
Kotkajärve juubeliball
19V novembril
Kotkajärve sai tänavu 30-aasta-seks.
Toronto Eesti Skaudisoprade
Seltsi traditsiooniline sügispidu lau­päeval,
19. novembril Eesti Maja
suures saalis kannab sellepärast juu-beli-
balli nimetust. Skautlikud noor-teüicsüsed
— Kotkajärve kasutajad
— tulevad seltsile appi hoogsa peo
korraldamiseks.
Eesti jalg astus Kotkajärvele esma­kordselt
kevidel 1953. Emakordsel
vaatlemisel tehti ka otsus koha ost­miseks.
Nüüd on sellest läbipääsma­tust
võsast saanud noorte paradiis,
kus midagi ei puudu, mis eeskujuli­kul
suvitus- ja laagripaigal peab ole­ma.
Kotkajärve seisab ilus ainult pi­deva
töö ja hoolega — usinad töö-käed
ja piisavalt dollareid on vaja.
Toronto Eesti Skaudisoprade Selts
kutsub selleks igal sügisel kõiki
noortesõpru, et ise pidurõõmu nauti­des
aidata seltsi majanduslikult.
Skaudisoprade sügis-pidu — viima­sel
ajal Kotkajärve balliks nimetatud,
on üks meeldivamaid ja hoogsamaid
eesti üritusi. Noortejuhld kõikidest
üksustest aitavad kaasa pidu heaks
kordaminekuks. Sügismeeleoludele
vasta vait dekoreeritud saali kujunda­vad
Rajaleidjate juhid. Rikkaliku pi­dulaua
korraldavad Põhjala Tütred.
Poisteüksuste juhtidest Kalevid hoo­litsevad
baari ja muu keelekaste eest,
Lembitu Malev on aastate jooksul
spetsialiseerunud loteriide korralda­misele.
Kotkajärve balli loteriid on
ühed võitude-rohkemad. Kellel on
õnnelik käsi, see võib ballilt lahkuda
terve varandusega. Endastmõisteta­valt
on pidul ettekanded ja tants.
Möödunud ballil nautisid pidulised
hoogsaid ühislaule. .
.Nõnda siis veel kord — varuge
laupäeva, 19 novembri õhtu rõõmu
jaoks ja tulge skaudisoprade pidule.
Sellega kaunistate Kotkajärvel! He-
Hstage Bruno Lindrele — telefon 421-
5541 — jä varuda lauad oma selts­konnale.
• . ' ^ . , K . M .
Harri Kivilo ja'Robert Vellend ruUsuusatamise meistervõistlustel
Toronto E. T. Seton pargis. Foto H. Raigna
Eestlased rullsiiuskadel
Viimase paarikümne aasta kestel
on suusatamine arenenud nii, et
seda saab teha ka siis, kifi puud on
lehes ja lilled õitsevad, pellist suu­satamist
nimetatakse rlillsuusata-miseks.
Suuskadel on rjattad all ja
nendega võib kiiremini liikude, kui
võistlus-murdmaasuusMadega lu­mel.
Rullsuusatamisekspasutatak-se
asfaldiga või tsemendiga kaetud
kõvapinnalisi radu.
Uus tribüün
stervõistlu-äeval,
l. ok-ilon
pargis,
inlon AveE
Reedel, 28. okt. kl; 7jap,õ. toimubi,!
Eesti Maja suures saalis Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas (BKN) tulu­õhtu,
nimega Viinakuu-õKtu!
Huvitavaks ja osavõturohkeks kuju­neb
kindlasti EKN Noorsootöö ko­misjoni
poolt korraldataWloterii rik­kalike
võitudega.
EKN töö ja vabadusvõitluse toe-.
tamiseks oh oluline kõigj rahvusli­kult
mõtlevate eestlaste "heatahtlik
kaasabi loterii heaks kordaminn-kuks.
. Palume kõiki eesti organisatsi­oone,
ärisid ja eraisikuia annetada
kinke-esemeid loterii heaks. Teie
panust oodatakse ja võetakse tänuga
vastu EKN büroos Eesti Majas.
EKN NOORSOOTÖÖ KOMISJON :
Üleskutse
Esto Mutual Fünd Ltd.
3. oktoobril aktsia hind $14.27
• . \ . . •
145 King Street West; Süite 1900,
Toronto M5H3M1 - tel. 364-1131
Let us pnrtect
your niiiif car
fer all Ks prth.
15% HINNAALANDUST
BO^ AIR APKLIANCE SERVICE
PARANDAME
utuskappe ja pliite — igat, lüki
31 aastat tööpraktikat iJr
Tel. 533-9334 - Peter
Vahetatud pildiallMrjäd
„Meie Elu" nr. 40 esiküljel aval­datud
EGMK jaESMk aastakoosole­ku
piltide allkirjad on eksikombel,
vahetatud. Kotkajärve 30. aastapäe­va
puh^l malevatepoolt tehtud kingi
üleandmise foto alla on sattunud ees­ti
skautluse 70 a, juubelimärgi ava­mise
pildi allkiri. Selle alla omakorda
on trükitud kingi üleandmise foto
allkiri. Pilume eksitust lahkesti va-
Kõige paremini võitleme Teie
auto roöstetamise vastu.
täiuslik
kaitao
rooste
vastu
kasutatakse
9 patendiga 8 a. vastupidavus
tööriista garanteeritud
oskuslike Ziaparfi uue
tööliste poolt, auto ostul.
m 6 mllllon wessficles.
A»»PEAnANCE « PROTECTION SEBVICES
Isiklikult viin auto ära ja
tagastan. X
Helistage: Matti Kamks
1-898-5672
1,383 Yonge St. S. Newmarke
eestlastel,
kõikidele nendele, kes Eesti Vaba°
riigi iseseisvust vääramatult oma
siüdljiieasjaks peavad.
4. juuni 1984 on Eesti Vabariigi
sini-must-valge riigilipu, eestlaste-võitluslipu
sajas sünnipäev. '
Nagu varasemadki juubelid.lodu-maal
1934-ndal aastal ja (eelkõige)
Vabas Maailmas kakskümmend viis
aastat hiljem, leiab seegi kiadlasti
laialdast ning väärikat tähistamist.
Meie riigilipu sajanda sünnipäeva
künnisel, lähtudes erapooletu ja ise­seisva
Eesti Vabariigi jätkuvat oku-peeritusest,
patriotismi ja rahvusliku
ühtekuuluvustunde tugevdamisest
kõikide poliitiliselt ausalt mõtlevate
eestlaste hulgas, kutsume üles nel­janda
juuni nimetamisele meie iga­aastaseks
rahvuspühaks!
Lehvigu igal neljandal juunil oku-pantide
poolt, vihatud ja tagakiusatud
Eesti Vabariigi sini-must-valge riigi­lipp
— eestlaste vabadusunistuse süm­bolina!
.
— sajandeid oma saatust trotsinud
väikerahva alistumatuse sümbolina!
Stokholmis, 5. septembril 1983. a.
Organisatsiooni „4. JUUNI" juhatus.
Jõekääru Eesti Laste Suvekodu
staadioni ehitamine läks 20. a. tagasi
maksma üle 5000-nde dollari, mis on
suur summa kui arvesse võtta, et
suurem osa annetajatest ja ehilaja-
; test teenisid alla ühe dollari tunnis.
-Käesoleval aastal ehitati staadio­nile
uus tribüün^kuna vana puupos-üdele
ehitatud hakkas juba kõdune­ma.
Töö tegid vanad veteranid: E. Pot-sepp,
B. Randalov, Bob Marriott, V.
Kõrešaar, S. Lääniste, G. Uueson, R.
Rannata, L. Esken, J. Koiga, V. Jär­valt,
E. Tüslar.^E. Piirsalu, E. Loo ja
tööde organiseerija V. Salurand,
Need noortesõbrad töötasid sfaadio-nil
451 töötundi, mitmed.neist 90
tundi. Kui arvestada tunnipalgaks 10
dol... siis ainult palgana oleks tulnud
välja maksta 4v510 dollarit. Kui ar­vestada
8 tundi tööpäeva pikkust siis
kulus ehitamiseks 56,3 päeva.
Jõekääru poolt osteti materjali
2300 dollari eest ja puumaterjali 2000
dollari väärtuses kinkis sama helde
isa, kes kinkis ka tüdrukute tarele
katuse katmiseks vineeri. Kokku
oleks läinud tribüüni ehitamine
maksma ligemale 9000 dollarit. Tri­büün
on 430 istekohaga. -
I^Iägu katuse katmisel nii ka tri­büüni
ehitamisel andsid oma panuse
endised Jõekääru kasvandikud.
• ].s-gi •
RuUsuusatamise me
sed peeti möödunud lauf
toobril Torontos E. T. S
mis asub Don jõe orus Eg
lõunas. Eestlastest võtsid nendest
võistlustest qsa: Robert Vellend,
Harri ja Maimu Kiviloid, kes saavu­tasid
järgmisi-tulemusi:
Meeste yõisllusklass 20.-29. a. 15
km: 1. Allain.Parent, Que. 30.45, 2.
Claude Charboneau, Que. 37.26, 3.
-Robert Vellend, Ont. 37.55.
Kõik kolm' esimest, on Kanada
. miirdmagsuusatamise rahvusmees-konna
kandidaadid eelolevaks tal­veks.
Mehed 40. a. ja vanemad 15 km:
Harri Kivilo saavutas 8-da koha aja­ga'-"
54.31.
Nendes kahes vanusegrupis olid
võistlused . kõige' tasavägisemad..
Esimeses olid esikohtadel Kanada
Sini-Must-Valge
Esto '84 annab meile suurepärase
võimaluse Eesti riigi ja rahva saavu­tuste
ja saatuse tutvustamiseks mit-te*.
eestlastele.
Üks parem võimalus selleks on
Eesti rahvuslippude all toimuvvaba-dusnõudluse
rongkäik. .
Rahvuslippude all koputame
maailma südametunnistusele, nõua­me
õigust, nõuame okupatsiooni-vä-gede
väljatõmbamist meie isade
maalt ja nõuame vabadust Eestile.
Majanduslikuks abistamiseks, Es­to
'84 Eesti Rahvuslippude muretse­miseks,
korraldab Toronto Eesti
Võitlejate Ühing laup., 22. oktoobril
algusega kell 7.00 õhtul Tdronto
Eesti Maja suures saalislõbusa koos­viibimise,
millest loodame kaasmaa­laste
rohkearvulist osavõttu. Puhas­tulu
läheb täielikult eelpoolmainitud
otstarbeks.
Ü. TAMRE
Maimu Kivilo rullsuuskadel.
Foto .— H . Raigna
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu°
2560.
JOHN E.SOOSAARrCÄ»
Chartered Accountant
Sutte 1802,181 University Ave., Toronto, Ontario,
Tel. 864-0099
Iisraelil UUS
peaminister
Iisraeli seitsmes peaminister
YitzhikShamir andis esmaspäeval
ametivande ja tegi kohe ettepane­ku
N. Liidule diplomaatiliste side­mete
taalstamiseks. Teadete koha­selt
Moskva on Shamiri valimise
vastu,nimetades teda endiseks ter­roristiks.
Knesseti 120-nest liikmest 60
hääletas poolt ja 53 vastu. Napi
enamusega valitud Shamir on sün­dinud
Poolas, endine põraandaa-lune
võitleja, välisminister ja po­liitilise
politsei ülem. Oma välispo­liitikas
ta lubas käia oma eelkäija
es.
parimad võistlus-murdmaasuusata-jad
ja teises kõik endised nimekad
võistlejad.
Naised 30. a. ja vanemad 10 km:
Maimu Kivilo tuli kolmandaks ajaga
50.33. . .
Võisllejaid oli kogusummas 70,
Osa võistlejaid oli Ameerika Ühend­riikidest.
Võistlusele oli väljapan­dud
auhinde üle 3000 dollari väärlu-ses.
Mecstn võistlusklassis oli esime­seks
auhinnaks lend Soome ja taga­si.
Teisteks auhindadeks olid spordi-varustused.
.
Rullsuusatamine algas ca 20 aastat
tagasi Euroopas ja on nüüd laialt
levinenud ka Põhja-Amnerikas.
Praegu eelistatuimaid rullsuusa tüü­bid
on alumiiniumist, GO sm pikad, 8
sm laiad ja 6 sm läbimõõduga, Nii ees
kui ka laga on üks ovaalne, täiskum-miratas.
Esimene ratas on liikuv ai­nult
ettepoole, tagumine vaba liiku­misega.
Rullsuusatamisfil tarvitatak­se
üldiselt sama tehnikat kui murd-maasuusalamisol.
HARALD RAIGNA
Jaan Roosil
maailmarekord
kõndimises
r. Jaan Roos, võisteldes 23.—30.
sept. 5-dal Masterite Maailmamän-gudel
San Juan'ifr, Puerloriikos,või-tis
esikohad M45-49 klassis 5 ja 20
km kõndimises, saavutas 2 kuldme­dalit.
5 km kõndimises, mis toimub
staadioni rajal ja milles arvesta­takse
rekordeid, saavutas uue
maailmarekordi ajaga 23.01,06. En­dise
rekordi, mis samuti oli tema
nimel ajaga 23.01,30, saavutas ta
möödunud aastal Põhja-Ameerika
meistervõistlustel Ottawas. Võist­lus
5 km distantsil San Juan'is algas
kell 4 p.l., kerge tuulega, 33C tem­peratuuriga
ja 17-ne võistleja osa­võtuga.
Võistlus 20 km distantsil, ei
ära hoida keskpäevast kõrget tem­peratuuri,
algas juba kohe peale
päikesetõusu kell 6.30 hom. Algas
staadionilt, kuid toimus läheduses
oleva pargi 1,5 km pikkusel ring-teel,
kus tuli kõndida 12 ringi, lõp­pedes
staadioni 200 m pikkuseS
jooksurajal. Sellel distanlsi) esi­meseks
tulles saavutas ta ajana 11.
39.32. Kogu võistlustest võttis osa
ca 2000 võistlejat 47 erinevalt
HARALD RAIGNA
|AAN ROOS
KALEVimG
Väljapanek Kalevipoja.st ranmatuhäit
Raamatunäitu
10. ja 11. septembril toimus esi­mene
täiuslikku laadi raamatunäi­tus
ja -laat Chicago Eesti Majas, .
mis oli korraldatud Allan SibuPa
poolt, üle paarikümne kaastöölise
abiga eri maailmanurkadest.
Väljapanekuid oli mitmes kate­goorias:
luulo ja proosa, näitekirjan­dus,
ajalugu ja poliitiline teadus, kee­lelised
(sõnastikud, õi)peraamatud
jne.],. mälestusteosed Eesli Päeva­dest
ja ka helilindistatud materjal
eesti keele õpikutena ja Austraaliast
„Adelaide Eesti Raadio" saadete
näol, mis salvestatud 104-s raadio­programmis.
Mittemüüdavaid- väljapanekuid.
iseloomustasid mitu Kalevipoja ees­tikeelset
trükki ja selle lekslikriiti-
9
Komme
^kommenta
Älex Milits, „Kommenloarid".
Valis Eesti EMP, Stokholm
1983. Poolkõvas köites, 131 Ihk.
Hind $15.-
Sünsete eestikeelsete trükiste
turg on müüjatele väga kehv, ega
pole ka paranemist ette näha.
On ilus mälestus, mil pagulasaja
v^esetcl algaastatel peaaegu kõigi
eestlaste raamaturiiulitel eesti­keelsete
raamotute rivi järjekord­selt
kasvas. See olukord on muutu­nud.
Uus generatsioon kasvas peale,
see oli vähema eestikeele oskuse­ga.
Paratamatult õpiti kohalik keel
enam-vähem selgeks ja see oskus
tõi kaasa selle-kccisete raamotute
ilmumise eestlaste raamaturiiuli­tele.
Hiljem lisandus sinna arv ko­dumaalt
saadud või saadetud teo­seid.
Nende kvaliteet paranes aas-
Satega ja keel rieis raamatuis oli
Ihea. Siinsed kirjastused jäid ras­kustesse.
Siiski on üksikud neist visalt
tööd jätkanud, ning näib, et viimas­tel
aastatel isegi elavnenult. On
ilmunud suurepäraseid lasteraa­matuid
ju mõned vanameistrid on
puhkuse lõpetanudega uuesti tööle
asunud. On ilmunud luuletuskogu­sid,
mis majanduslikult pealvett ei
uju, olgu need nii head kui tahes.
Alex Militsa „Kommenloi\rid" on
erakordne teos — nendib tuntud
publitsist Andres Küng, selle raa­matu
tagakaanel. >
See on fokl.
„Kommentoarid" on 104 kom­mentaari,
kaheaosta jooksul (1901,
ILMUNUD:
HILDA ES
„DEL
. Värsse ühest iinusi
Illustratsioonid ja kujt
45 ihk. Hind
ALEX ME
KOMMEN
(Aktuaalsed kommentaarid ulate
130lhk. Hinc
LEONORA
«MAROKOT
Mälestused. 256 Ih
Postiteel tellides lisandul) raa
Müügil „MEIE
958 Bröadview Ave. To