1987-10-01-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
AJALEHT
Second Class Mall Rcgtslratlon No. U^.
Nr. 40 (1960) 1987 NELJAPÄEVAL, 1. OKTOOBRIL - THURSDAY, OCTOBER 1 XXXVIII aastakäik
Kooliaasta; algas
eesti
ajate streik puudutali) majasiduslikult
ka eesti täieinduskoole, kuna nende tööseisaku aja! ei maksta meie
algkooli ja keskkooli I klassi õpelajatele tasu. Õpetajate soovil jätkub
ttäienduskoolide tegevus ja möödunud nädalal algas uus õppeaasta.
Algkoolis oli esiiiieinie koolipäev Msipäeval, 2^. sspt^,
gümnaasiumis 2S. se
Valdek Lenk' iie. Peale südamlikke
tervitussõnu lausus koolijuhataja:
Siin koolis valitseb samasugune
kord ja samased reeglid nagu kanada
kooliski. Erinev on see, et siin räägite
eesti keelt, õpite eesti keelt, eesti
laule:;ja.l|hemalt tundma seda maad,
kustpaiinete.
Siin majas olles räägime alati ees|i
keelt oma sõpradega, oma õpetajatega
ja ka nendega, kes veel hästi eesti
keelt ei oska, et ka nemad seda keelt
õpiksid!
ÖPIMEILUGEMA! : V;
Lastevanemate poole pöördudes
soovis Valdek Lenk, et neil oleks
jõudu ja head tahet laste kooli toom.i-seks.'
Kogemused on näidanud, et
õpilaste edu koolis on alati palju
suurem, kui kodus tuntakse huvi lapse
õppetöö vastu ja last mõnikord
aidatakse õppetöös. Soavitan lapse^
ga igal võimalikul juhul eesti keelt
rääkida ja lapse kodutööd kontrollida,
et see oleks valmis õigeks ajaks.
Püüame omalt poolt kodu jä kooli
vahelist sidet eriliselt süvendada ja
hoida.
Lugemisoskuse omandamine on
muutunud ülemaailmseks probleemiks.
Ollakse mures selle madalaks
jäämise üle. Suuremaks põhjuseks
on televisiooni vaatamine, mis võtab
suurema osa ajast, mida varemalt
lugemiseks kasutati. Kadunud inspektor
Herman Rajamaa õn pedagoogilises
ajakirjas„Bülletään" kirjutanud
lugemisoskuse edendamise
kohta ja väidab, et koolid Rootsis ja
Inglismaal on juba mõnda aega kasutanud
lastevanemate kaasabi õpilaste
lugemisoskuse suurendamiseks.
Meiegi õpilaste eesti keele lugemisoskuse
korraliku omandamisega
on kohati raskusi. Lugemine.on lapsele
eriti tähtis. Eriti eesti keeles
lugemine, mille kaudu õpib laps uusi
sõnu ja mõisteid, mida ta tavaliselt
oma igapäevases kõnes ei kasuta.
Lastevanemad, vanavanemad on
suur jõureserv lisaks õppetööle koolis.
Kui iga päev loetakse valjusti
lapsega 10 minutitki eestikiselset
teksti, siis sellest tööst võib loota
suurt tulu õpilase lugemisoskusele ja
paremale eesti keele omaridamisele.
Loodame, et lastevanemad sellesse
heatahtlikult suhtuvad ja kaasa aitavad."
Koolijuhataja tegi teatavaks klassijuhatajad:
I. klass — Merike Martin,
2. k. — Ene Lüdig, 3. k. —
Elfriede Luhse, 4. k. — Ene Lüdig, 5.
k. — Hella Leivat, 6. k. — Ludvig
Luide.
Pärast hümni laulmist ja lipu väljaviimist
läksid õpilased oma klassidesse,
kus toimus eesti täienduskooli
jä linna koolivalitsuse registreerimis-lehtede
täitmine ja õppetööle juhiste
HELLA LEIVAT
Toronto Eesti Seltsi täiendusalg-kooli
õppeaasta avaaktus Eesti Maja
suures saalis algas lip\i sissetoomisega.
Lauldi „Kaunistägem eesti kojad.
. .'* j a , , Mu jõud sind tahan kummardada".
*)
Pastor Kaljo Raidi jumalasõna aluseks
oli Pühakirjast: ,|Issand, õpeta
mind paluma." Pastor kõneles noortele
huvitava ja lastepärase loo Prii-dust,
kes õppis noorelt palvetama.
Poiss palvetas oma vanemate ja koduste
eest. Vanemaks saades õpetasid
isa-ema talle ,,Meie Isa" palve.
Koolis käies jätkas ta ikkagi palveta-,
mist.;-'-.
Kord kuulsid vanemaid Priidu palvetamist.
Priit palus, et kallis Taeva
Isa, muuda TartUj Tallinna asemel.
Eesti pealinnaks. Ta kordas seda
palvet härdalt. Isa ja ema olid häm-:
mastunud ja küsisid: .JMiks sa selliselt
palvetad?" Poiss vastas: ,^Eesti
pärast.*' Priit oli oma ih^äteädüse
katsel teinud vea: ta oli kirjutanud, et
Tartu on Eesti p e a l i n n . . . Nüüd õpetasid
vanemad teda palvetama, et
Taeva Isa hoiaks kogu Eestit ja eesti
rahvast, kaitseks meie linnu ja kodu-
•sid.>.:. ••••
Palves tänas pastor Raid Kõige
Väge\|amat, et ta on meile kinkinud
Eesti kodumaa. Hoia, Jumal, seda
maad ja varja kurja eest! Palvetame,
et õpetajatel jätkuks jõudu lapsi õpetada
ja õpilastel oleks indu õppida.
Õnnista, Taeva Isa, lastevanemaid,
anna neile oma tuge laste kasvatami-
•sei!;-;
Lauldi Georg lltali klaverisaatel
„Õnnista jä hoia".
Väljasaadetute õnnelik perekond Arlanda lennuväljal
Rootsis. Elviira Madisson, poeg faanus ja Tiit Madisson.
Ultimaatum Madissonile:
Kas maalt välja
¥Õi Siberisse!
STOCKHOLM (EPL) — Mind Abistamiskeskuse kaasabil juba
seati valiku ette, kas minna korraldatud. Abistamiskeskuse
läände või siis itta, s.t töölaag- inimesed olidki Arlandal vastas,
risse Siberisse, jutustas Arlan- kuhu Tiit Madisson saabus koos
da lennuväljale saabunult äs- abikaasa Elviiraga ja 12-aastase
jase Tallinnas 23. augustil Mo- poja Jaanusega. Viimasel, oli
; lotov-Ribbentropi pakti aasta- rootsi pressi piltide tegemisel
päeva meeleavalduse korral- peos sinimustvalge lipuke, vane-daja,
end. poliitvang Tiit Ma- matel tervituslilled.
disson, kes a. 1981 mõisteti
„antisovjetliku tegevuse" süü- SUUR TÄHELEPANU
distuse põhjal viieks aastaks Tiit Madissoni tulek pälvis eri-sunnitööle
ja kaheks aastaks list rootsi massimeediumide hu-asumisele
pärast karistuse ära- vi ning teda intervjueerisid nii
kandmist televisioon, raadio kui ka ajalehed.
Õhtul andis Aktuellt TV-s
Tä pääses ilma viimaseta siiski edasi lühiintervjuu, milles ta <
kodumaale, jätkates seal koda- märkis, et glasnost on vähenda- |
niküvabaduste ja õiguste nõud- nud elanikkonna kartlikkust,, ;
lust. Ja nüüd, pärast Tallinna de- kuid mingeid sügavaid muudatu- ;
monstratsiooni, otsustatita välja ši ei ole toimunud. Niipea, kui ^
saata. tegemist on rahvusküsimustega,
Asi läks väga kiiresti Tiit Ma- f"*- f «tlaste^ ja venelaste yahe-dissoni
juhul. Eelmine esmas- kordadega, sus selgub et voima-päev
kutsuti ta Tallinnas KGB- ^^^''^ f^'^'^
sse. kus talle esitati eelnimetatud
I
Maie Ilves psgistreerib pofaEerik'ü!£esti Täienduskooli esimessia
klassi. A l l — Täienduskooli neljas kiiss esimesel koolipäeval. Ees,
laua taga: Merike Koiga, Ingrid Randsalu, Kersti-Li Kuutan. Tagapool,
vasakult: Raivo üukivi, Paul Sehr, Mart Kaljurand, Paül Mc-
Gonnon, Jaan Silmberg. Foto — 0 . Haamer
^-^-^^T^niltihiaatum.^^^^ Jhsfilön loodud koostöö. Madisson
ei usu, et Hitler-Štfilini vahelise
Mõne päevaga korraldati vä - p^j^^j tulemuste vastu võitlemist
jasõiduviisum, kuna rootsipool- ^^^^ ^^^^ pidurdada, igal juhul
ne vastuvõtuviisum oli siin Eesti
Vangistatud Vabadusvõitlejate
mitte väljasaatmistega.
EPL/K
Knis
vabakaubandus®
Tiit Madisson
iiiiitisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiin
Eeslist Rootsi pääsenud vabadus- i
Kanada ~ Ühendriikide vaba- võitlejat, endist poliitvangi ja Tal- |
kaubanduse läbirääkimistel tekkis linnas 23. augustil toimunud suure i
möödunud nädalal terav kriis kui demonstratsiooni peakorraldajat
laabumas USA-sse §
NEW YORK (ME)-Okupeeritud 1 TEADAANNE „MEIE ELU'
TELLIJAILE
Kanada postistreigi ajal on „Meie Elu" tellijail vöima-
Kanada esindaja läbirääkimistel Tiit Madissoni oodati käesoleval | ük lehte kätte saada „iVleie Elu" talitusest töötundidel Eesti
EESTI KEELT! : '
Koolikomitee esimehe Hans Lupi
eriline teretulemast oli kõige noorematele,
kes alustavad eesti kooliteed.
See päev on murrangulise tähtsusega
noore eluteel, mis püsib kaUa meeles..
' •
Noored küsivad vahel:„Miks peame
käima eesti koolis?" Üheks vastuseks
sellele' on: „Eestlasena on
meil kõigil kohustusi oma esivanemate
maa, rahva, kultuuri ja keele
vastu!"
Vanemad toovad lapsed eesti kooli,
et täita väga olulist kohustust. See
on selleks, et ei kaoks eesti keel! Et
eesti keel püsiks elavana ja areneks
noorte kaudu edasi. Armsad noored,
olge head ja kuulekad õpilased! Ärge
valmistage pettumust oma vanematele
ja õpetajatele! Tean, et teie seda
tahate ja suudate. Selleks kõike
head!
Meie koolitöö toimub ka sel aastal
koostöös Toronto linna koolivalitsusega.
Meile on see olnud kasulik majanduslikust
küljest, samuti föderaalvalitsuse/
toetus, milleks on juba
sisse antud sooviavaldus lootuses, et
vastus on positiivne. 1
Metro-Toronto piirkonnas algas
algkooHõpetäiate streik, mis puudutab
meie kooli tegevust majanduslikus
sektoris. Koolivalitsus teatas mulle,
et streigi ajal ei saa me õpetajad oma
tavalist tasu.
. Meie õpetajaskond soovis sellegi
pärast eesti koolitööd jätkata. Käesoleva
aasta õppemaks k^ijuneb tõenäolikult
$50,0t)'perekonnalt. Õppevahendid
ja -raamatud^on seejuures
tasuta, teatas koolikiomitee esimees
H. Lupp.
Enne tegeliku koc^litöö juurde asumist
on mul üks kurvema iseloomuga
teadaanne. Nimelt suri s.a. 29. augustil
Stockholmis meie silmapaistvamaid
koolitegelasi, pedagoog, eesti
keele ning eestluse eestvõitleja Herman
Rajamaa.: Herman Rajamaa on
mitmel korral külastanud meie koole
in8pektorina\ Torontos. Mälestame
lahkunut vaikse : leinaseisakuga.
Simon Reisman katkestas läbirää- nädalal USA-sse. Tal on 6. oktoob-kimised
ja sõitis Washingtonist ta- ril Washingtonis nn „Hearing"
l a s i Ottawasse. Läbirääkimiste Kongressi Helsingi-komisjoni ees,
katkestamine toimus ameeriklaste kus talle tõlgiks on Mari Ann Rik-järeleandmatuse
tõttu Kanadaleken. Koos Madissoniga esinevad
olulistes küsimustes kokkuleppe geal ka iiks lätlane ja üks jeedula-sõlmimisel.
Tülialusteks küsimus- ne,kes analoogilisel viisil pääsesid
teks olid vabakaubanduse kokku- oma kodumaalt välja,
leppe rakendamisel tekkivate väi- Tiit Madisson, kelle reisi majaiH'"
elusaluste küsimuste lahendami- duslikult finantseeris ERKU, esiseks
kindlalt ettenähtud Jahendus- neb pärast Washingtoni, esmas-viisi
kindlaksmääramine, kultuuri- päeval 12. oktoobril, Lakewoodi
alased küsimused ja toetused Ka- Eesti Majas ja 13. okt õhtul kll9.30
nada vähearenenud regionaalsete New Yorgi Eesti Majas. Neile esi-piirkondade
toetamiseks. nemistele, mis on ingliskeelsed,
Läbirääkimiste katkestamine järgneb laudkonnavestlus ja küsi-
Kanada poolt ja Kanada delegat- mused kuulajailt; oodatakse - ka
siooni lahkumine Washingtonist mitte-eestlasi.
kümmekond päeva ienne läbirääkS- Madissoni vastuvõtmise
miste"
I Majas. Üksiknumbrid on müügil tavalistes kohtades. =
i Pikaajalise streigi puhul katkestatakse lehe ilmumine. i
1 .,MEIE ELU" TALITUS 1
liiillllllliilliilllllliiilillillllliiililllllllillllllllllilllillllHIIiiillilliillllllllllliilH
Pinev olukord
Pärsia lahes
Tartus jälle
Raekoja plats
Olukord Pärsia lahes on muutu- ^a Tartus on okupatsiooni ajal
nud järjest pinevamaks. Esimest tänavanimesid
korda tulistas üks Ameerika heli- muudetud tagasi ajaloolisteks m-kopter
Iraani miinipanijat ja vallu- ™?J*«*^f' on Raekoja Plats jalle
tas selle. Laeva ülevõtmisel sai 3 J« «""'.turg, na-iraanlast
surma, kaks jäi kadunuks, ^«^^^'P^?!
26 võeti vangi. Vallutatud miini- sunnitaAavon jalle Lai tänav.
panijal oli hulk meremiine. Miini-miste
lõpuleviimise tähtpäeva kui- teiste akuutsete küsimuste aruta- panek toimus rahvusvahelistes ve- tati uus nõue koheseks vahera-sus
välja palavikulises tempos te- miseks peeti Rahvuskomitee akt- Hiljem hävitati miinipanija ja huks. Ettepaneku võttis Iraak vas-lefoniühenduste
võtmise Ottawa ja sioonigrupi koosolek Washingto- vangid anti Iraanile välja. tu, Iraan aga lükkas tagasi. USA ja
Wnflhinotoni vahel ja vastastikku nis üheksa isiku osavõtul. Kriitilise olukorra pärast Pärsia Nõukogude Liit on esitanud erine-lahes
on aktiiviseerunud diplo- vaid ettepanekuid kriisi lahenda-maatiline
tegevus Iraagi - Iraani miseks. Läbirääkimised küsimuse
sõja lõpetamiseks. ÜRO poolt esi- üle jätkuvad.
LEMBIT SOOTS
K U N S T I N Ä I T U S
kiirete ettepanekute ja vastuette- ^
panekute tegemise läbirääkimiste BTOWiiiilwuiiiyHiiiiiiiiwiwilWIWW
jätkamiseks. Võetud kontaktid vii- w«ir. my * *
sid kokkuleppele, et esmaspäeval »;MEIE ELU" tOlüietUS
peetakse Washingtonis kõrgemata- ja talituS on Suletud
seeneline n^ laupäöval, 10. oktoobril ja
USA esinjäajate vahel USA raha- „ *^ ' , ^„ , . i^J.i
ministri James Bakeri ja Kanada e8ma8paeval,12. oktOObril
rahaministri M.Wilsoni juhtimisel. Lõikustänupüha puhuL
Kanada poolt võtsid läbirääkimis- — " ' . • ^
Täienduskeskkooli uue õppeaasta
avaaktus 25. septembril algas lühikese
palvusega õpilaseh Hindrek
Nõmmikult. Koolikomitee esimees
H. Lupp tervitas koosviibijaid, eriti
aga uusi õpilasi ja nende vanemaid.
Suvel toimunud Pedagoogilised'
Õppepäevad Devil'^s Elbow suusakuurordis,
neljakümne osavõtjaga
Torontost, ^Hamihonist, Londonist,
Montrealist ja New Yorgist, õnnestus
vä|ä hästi ka sisuliselt. Käsitamist
leidsid teemad, nagu eesti keele metoodika
eri vanuses õpilastele, kodu
-ja kooli koostöös koos distsipliiniga
nii kooli kui kodu perspektiivist jne.
test osa veel väliskaubanduse minister
Pat Carney ja peaminister
Mulroney staabiülem D. Burney.
Neil läbirääkimistel pidi otsusta-
Hama, kas vabakaubanduse läbirääkimisi
jätkatakse või mitte.
Kuna val^akaubanduse läbirääkimiste
ummikusseminek tekitab
probleeme nii Kanadale kui USAle,
püüdsid nii Ottawa kui Washington
teha pingutusi läbirääkimiste
jätkamiseks. Praegu on kokkuleppe
saavutamise tähtajaks 5.
oktoober, kuid on võimalik, et seda
tähtaega pikendatakse. Kanadas
kardetakse, et toimuvate läbirääkimiste
nurjumisel USA asub tugeva-mal
määral teostama protektsio-nistlikku
kaubanduspoliitikat, mis
on praeguse Kongressi tendent-
^ ja see võib Kanada rahvus-
•f * n T II ' ^ s ^ ' ^ "
I A K 1 U 310 BLOOR ST. WEST
/ : • TOnONTÖ. ;M53 1W4
Sissekäik: Madison Ävenue — Spadina jaam
13. okt. ~ 24. okt. 1987
THE GALLERY Avamine
College Park, Yong® ^ Colleg® 15. okt. kell 5-9
LOENGUD
. prof. HAIN REBAS
VALITUD PEATÜKKE
EESTI JA PÕHJAMAADE
AJALOOST
i®llQ| semestri 3 loengut teisipäeviti
kell 7.30 õhtul
6r13. ja 20. oktoobril
Koskustalu ja kohv.
KÕIK ON KUTSUTUD
EESTI ABISTAMISKOMITEE ja EHATARE
LOTERII-JÕULUMÜÜK
Ehatares laupäeval, 17. oktoobril kell 1 pj.
Vajame esemeid loteriile. Lahkeid annetajaid palume
need tuua EAK i&risse Eesti Majas v ö i Ehatares
\
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 1, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-10-01 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E871001 |
Description
| Title | 1987-10-01-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | AJALEHT Second Class Mall Rcgtslratlon No. U^. Nr. 40 (1960) 1987 NELJAPÄEVAL, 1. OKTOOBRIL - THURSDAY, OCTOBER 1 XXXVIII aastakäik Kooliaasta; algas eesti ajate streik puudutali) majasiduslikult ka eesti täieinduskoole, kuna nende tööseisaku aja! ei maksta meie algkooli ja keskkooli I klassi õpelajatele tasu. Õpetajate soovil jätkub ttäienduskoolide tegevus ja möödunud nädalal algas uus õppeaasta. Algkoolis oli esiiiieinie koolipäev Msipäeval, 2^. sspt^, gümnaasiumis 2S. se Valdek Lenk' iie. Peale südamlikke tervitussõnu lausus koolijuhataja: Siin koolis valitseb samasugune kord ja samased reeglid nagu kanada kooliski. Erinev on see, et siin räägite eesti keelt, õpite eesti keelt, eesti laule:;ja.l|hemalt tundma seda maad, kustpaiinete. Siin majas olles räägime alati ees|i keelt oma sõpradega, oma õpetajatega ja ka nendega, kes veel hästi eesti keelt ei oska, et ka nemad seda keelt õpiksid! ÖPIMEILUGEMA! : V; Lastevanemate poole pöördudes soovis Valdek Lenk, et neil oleks jõudu ja head tahet laste kooli toom.i-seks.' Kogemused on näidanud, et õpilaste edu koolis on alati palju suurem, kui kodus tuntakse huvi lapse õppetöö vastu ja last mõnikord aidatakse õppetöös. Soavitan lapse^ ga igal võimalikul juhul eesti keelt rääkida ja lapse kodutööd kontrollida, et see oleks valmis õigeks ajaks. Püüame omalt poolt kodu jä kooli vahelist sidet eriliselt süvendada ja hoida. Lugemisoskuse omandamine on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Ollakse mures selle madalaks jäämise üle. Suuremaks põhjuseks on televisiooni vaatamine, mis võtab suurema osa ajast, mida varemalt lugemiseks kasutati. Kadunud inspektor Herman Rajamaa õn pedagoogilises ajakirjas„Bülletään" kirjutanud lugemisoskuse edendamise kohta ja väidab, et koolid Rootsis ja Inglismaal on juba mõnda aega kasutanud lastevanemate kaasabi õpilaste lugemisoskuse suurendamiseks. Meiegi õpilaste eesti keele lugemisoskuse korraliku omandamisega on kohati raskusi. Lugemine.on lapsele eriti tähtis. Eriti eesti keeles lugemine, mille kaudu õpib laps uusi sõnu ja mõisteid, mida ta tavaliselt oma igapäevases kõnes ei kasuta. Lastevanemad, vanavanemad on suur jõureserv lisaks õppetööle koolis. Kui iga päev loetakse valjusti lapsega 10 minutitki eestikiselset teksti, siis sellest tööst võib loota suurt tulu õpilase lugemisoskusele ja paremale eesti keele omaridamisele. Loodame, et lastevanemad sellesse heatahtlikult suhtuvad ja kaasa aitavad." Koolijuhataja tegi teatavaks klassijuhatajad: I. klass — Merike Martin, 2. k. — Ene Lüdig, 3. k. — Elfriede Luhse, 4. k. — Ene Lüdig, 5. k. — Hella Leivat, 6. k. — Ludvig Luide. Pärast hümni laulmist ja lipu väljaviimist läksid õpilased oma klassidesse, kus toimus eesti täienduskooli jä linna koolivalitsuse registreerimis-lehtede täitmine ja õppetööle juhiste HELLA LEIVAT Toronto Eesti Seltsi täiendusalg-kooli õppeaasta avaaktus Eesti Maja suures saalis algas lip\i sissetoomisega. Lauldi „Kaunistägem eesti kojad. . .'* j a , , Mu jõud sind tahan kummardada". *) Pastor Kaljo Raidi jumalasõna aluseks oli Pühakirjast: ,|Issand, õpeta mind paluma." Pastor kõneles noortele huvitava ja lastepärase loo Prii-dust, kes õppis noorelt palvetama. Poiss palvetas oma vanemate ja koduste eest. Vanemaks saades õpetasid isa-ema talle ,,Meie Isa" palve. Koolis käies jätkas ta ikkagi palveta-, mist.;-'-. Kord kuulsid vanemaid Priidu palvetamist. Priit palus, et kallis Taeva Isa, muuda TartUj Tallinna asemel. Eesti pealinnaks. Ta kordas seda palvet härdalt. Isa ja ema olid häm-: mastunud ja küsisid: .JMiks sa selliselt palvetad?" Poiss vastas: ,^Eesti pärast.*' Priit oli oma ih^äteädüse katsel teinud vea: ta oli kirjutanud, et Tartu on Eesti p e a l i n n . . . Nüüd õpetasid vanemad teda palvetama, et Taeva Isa hoiaks kogu Eestit ja eesti rahvast, kaitseks meie linnu ja kodu- •sid.>.:. •••• Palves tänas pastor Raid Kõige Väge\|amat, et ta on meile kinkinud Eesti kodumaa. Hoia, Jumal, seda maad ja varja kurja eest! Palvetame, et õpetajatel jätkuks jõudu lapsi õpetada ja õpilastel oleks indu õppida. Õnnista, Taeva Isa, lastevanemaid, anna neile oma tuge laste kasvatami- •sei!;-; Lauldi Georg lltali klaverisaatel „Õnnista jä hoia". Väljasaadetute õnnelik perekond Arlanda lennuväljal Rootsis. Elviira Madisson, poeg faanus ja Tiit Madisson. Ultimaatum Madissonile: Kas maalt välja ¥Õi Siberisse! STOCKHOLM (EPL) — Mind Abistamiskeskuse kaasabil juba seati valiku ette, kas minna korraldatud. Abistamiskeskuse läände või siis itta, s.t töölaag- inimesed olidki Arlandal vastas, risse Siberisse, jutustas Arlan- kuhu Tiit Madisson saabus koos da lennuväljale saabunult äs- abikaasa Elviiraga ja 12-aastase jase Tallinnas 23. augustil Mo- poja Jaanusega. Viimasel, oli ; lotov-Ribbentropi pakti aasta- rootsi pressi piltide tegemisel päeva meeleavalduse korral- peos sinimustvalge lipuke, vane-daja, end. poliitvang Tiit Ma- matel tervituslilled. disson, kes a. 1981 mõisteti „antisovjetliku tegevuse" süü- SUUR TÄHELEPANU distuse põhjal viieks aastaks Tiit Madissoni tulek pälvis eri-sunnitööle ja kaheks aastaks list rootsi massimeediumide hu-asumisele pärast karistuse ära- vi ning teda intervjueerisid nii kandmist televisioon, raadio kui ka ajalehed. Õhtul andis Aktuellt TV-s Tä pääses ilma viimaseta siiski edasi lühiintervjuu, milles ta < kodumaale, jätkates seal koda- märkis, et glasnost on vähenda- | niküvabaduste ja õiguste nõud- nud elanikkonna kartlikkust,, ; lust. Ja nüüd, pärast Tallinna de- kuid mingeid sügavaid muudatu- ; monstratsiooni, otsustatita välja ši ei ole toimunud. Niipea, kui ^ saata. tegemist on rahvusküsimustega, Asi läks väga kiiresti Tiit Ma- f"*- f «tlaste^ ja venelaste yahe-dissoni juhul. Eelmine esmas- kordadega, sus selgub et voima-päev kutsuti ta Tallinnas KGB- ^^^''^ f^'^'^ sse. kus talle esitati eelnimetatud I Maie Ilves psgistreerib pofaEerik'ü!£esti Täienduskooli esimessia klassi. A l l — Täienduskooli neljas kiiss esimesel koolipäeval. Ees, laua taga: Merike Koiga, Ingrid Randsalu, Kersti-Li Kuutan. Tagapool, vasakult: Raivo üukivi, Paul Sehr, Mart Kaljurand, Paül Mc- Gonnon, Jaan Silmberg. Foto — 0 . Haamer ^-^-^^T^niltihiaatum.^^^^ Jhsfilön loodud koostöö. Madisson ei usu, et Hitler-Štfilini vahelise Mõne päevaga korraldati vä - p^j^^j tulemuste vastu võitlemist jasõiduviisum, kuna rootsipool- ^^^^ ^^^^ pidurdada, igal juhul ne vastuvõtuviisum oli siin Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate mitte väljasaatmistega. EPL/K Knis vabakaubandus® Tiit Madisson iiiiitisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiin Eeslist Rootsi pääsenud vabadus- i Kanada ~ Ühendriikide vaba- võitlejat, endist poliitvangi ja Tal- | kaubanduse läbirääkimistel tekkis linnas 23. augustil toimunud suure i möödunud nädalal terav kriis kui demonstratsiooni peakorraldajat laabumas USA-sse § NEW YORK (ME)-Okupeeritud 1 TEADAANNE „MEIE ELU' TELLIJAILE Kanada postistreigi ajal on „Meie Elu" tellijail vöima- Kanada esindaja läbirääkimistel Tiit Madissoni oodati käesoleval | ük lehte kätte saada „iVleie Elu" talitusest töötundidel Eesti EESTI KEELT! : ' Koolikomitee esimehe Hans Lupi eriline teretulemast oli kõige noorematele, kes alustavad eesti kooliteed. See päev on murrangulise tähtsusega noore eluteel, mis püsib kaUa meeles.. ' • Noored küsivad vahel:„Miks peame käima eesti koolis?" Üheks vastuseks sellele' on: „Eestlasena on meil kõigil kohustusi oma esivanemate maa, rahva, kultuuri ja keele vastu!" Vanemad toovad lapsed eesti kooli, et täita väga olulist kohustust. See on selleks, et ei kaoks eesti keel! Et eesti keel püsiks elavana ja areneks noorte kaudu edasi. Armsad noored, olge head ja kuulekad õpilased! Ärge valmistage pettumust oma vanematele ja õpetajatele! Tean, et teie seda tahate ja suudate. Selleks kõike head! Meie koolitöö toimub ka sel aastal koostöös Toronto linna koolivalitsusega. Meile on see olnud kasulik majanduslikust küljest, samuti föderaalvalitsuse/ toetus, milleks on juba sisse antud sooviavaldus lootuses, et vastus on positiivne. 1 Metro-Toronto piirkonnas algas algkooHõpetäiate streik, mis puudutab meie kooli tegevust majanduslikus sektoris. Koolivalitsus teatas mulle, et streigi ajal ei saa me õpetajad oma tavalist tasu. . Meie õpetajaskond soovis sellegi pärast eesti koolitööd jätkata. Käesoleva aasta õppemaks k^ijuneb tõenäolikult $50,0t)'perekonnalt. Õppevahendid ja -raamatud^on seejuures tasuta, teatas koolikiomitee esimees H. Lupp. Enne tegeliku koc^litöö juurde asumist on mul üks kurvema iseloomuga teadaanne. Nimelt suri s.a. 29. augustil Stockholmis meie silmapaistvamaid koolitegelasi, pedagoog, eesti keele ning eestluse eestvõitleja Herman Rajamaa.: Herman Rajamaa on mitmel korral külastanud meie koole in8pektorina\ Torontos. Mälestame lahkunut vaikse : leinaseisakuga. Simon Reisman katkestas läbirää- nädalal USA-sse. Tal on 6. oktoob-kimised ja sõitis Washingtonist ta- ril Washingtonis nn „Hearing" l a s i Ottawasse. Läbirääkimiste Kongressi Helsingi-komisjoni ees, katkestamine toimus ameeriklaste kus talle tõlgiks on Mari Ann Rik-järeleandmatuse tõttu Kanadaleken. Koos Madissoniga esinevad olulistes küsimustes kokkuleppe geal ka iiks lätlane ja üks jeedula-sõlmimisel. Tülialusteks küsimus- ne,kes analoogilisel viisil pääsesid teks olid vabakaubanduse kokku- oma kodumaalt välja, leppe rakendamisel tekkivate väi- Tiit Madisson, kelle reisi majaiH'" elusaluste küsimuste lahendami- duslikult finantseeris ERKU, esiseks kindlalt ettenähtud Jahendus- neb pärast Washingtoni, esmas-viisi kindlaksmääramine, kultuuri- päeval 12. oktoobril, Lakewoodi alased küsimused ja toetused Ka- Eesti Majas ja 13. okt õhtul kll9.30 nada vähearenenud regionaalsete New Yorgi Eesti Majas. Neile esi-piirkondade toetamiseks. nemistele, mis on ingliskeelsed, Läbirääkimiste katkestamine järgneb laudkonnavestlus ja küsi- Kanada poolt ja Kanada delegat- mused kuulajailt; oodatakse - ka siooni lahkumine Washingtonist mitte-eestlasi. kümmekond päeva ienne läbirääkS- Madissoni vastuvõtmise miste" I Majas. Üksiknumbrid on müügil tavalistes kohtades. = i Pikaajalise streigi puhul katkestatakse lehe ilmumine. i 1 .,MEIE ELU" TALITUS 1 liiillllllliilliilllllliiilillillllliiililllllllillllllllllilllillllHIIiiillilliillllllllllliilH Pinev olukord Pärsia lahes Tartus jälle Raekoja plats Olukord Pärsia lahes on muutu- ^a Tartus on okupatsiooni ajal nud järjest pinevamaks. Esimest tänavanimesid korda tulistas üks Ameerika heli- muudetud tagasi ajaloolisteks m-kopter Iraani miinipanijat ja vallu- ™?J*«*^f' on Raekoja Plats jalle tas selle. Laeva ülevõtmisel sai 3 J« «""'.turg, na-iraanlast surma, kaks jäi kadunuks, ^«^^^'P^?! 26 võeti vangi. Vallutatud miini- sunnitaAavon jalle Lai tänav. panijal oli hulk meremiine. Miini-miste lõpuleviimise tähtpäeva kui- teiste akuutsete küsimuste aruta- panek toimus rahvusvahelistes ve- tati uus nõue koheseks vahera-sus välja palavikulises tempos te- miseks peeti Rahvuskomitee akt- Hiljem hävitati miinipanija ja huks. Ettepaneku võttis Iraak vas-lefoniühenduste võtmise Ottawa ja sioonigrupi koosolek Washingto- vangid anti Iraanile välja. tu, Iraan aga lükkas tagasi. USA ja Wnflhinotoni vahel ja vastastikku nis üheksa isiku osavõtul. Kriitilise olukorra pärast Pärsia Nõukogude Liit on esitanud erine-lahes on aktiiviseerunud diplo- vaid ettepanekuid kriisi lahenda-maatiline tegevus Iraagi - Iraani miseks. Läbirääkimised küsimuse sõja lõpetamiseks. ÜRO poolt esi- üle jätkuvad. LEMBIT SOOTS K U N S T I N Ä I T U S kiirete ettepanekute ja vastuette- ^ panekute tegemise läbirääkimiste BTOWiiiilwuiiiyHiiiiiiiiwiwilWIWW jätkamiseks. Võetud kontaktid vii- w«ir. my * * sid kokkuleppele, et esmaspäeval »;MEIE ELU" tOlüietUS peetakse Washingtonis kõrgemata- ja talituS on Suletud seeneline n^ laupäöval, 10. oktoobril ja USA esinjäajate vahel USA raha- „ *^ ' , ^„ , . i^J.i ministri James Bakeri ja Kanada e8ma8paeval,12. oktOObril rahaministri M.Wilsoni juhtimisel. Lõikustänupüha puhuL Kanada poolt võtsid läbirääkimis- — " ' . • ^ Täienduskeskkooli uue õppeaasta avaaktus 25. septembril algas lühikese palvusega õpilaseh Hindrek Nõmmikult. Koolikomitee esimees H. Lupp tervitas koosviibijaid, eriti aga uusi õpilasi ja nende vanemaid. Suvel toimunud Pedagoogilised' Õppepäevad Devil'^s Elbow suusakuurordis, neljakümne osavõtjaga Torontost, ^Hamihonist, Londonist, Montrealist ja New Yorgist, õnnestus vä|ä hästi ka sisuliselt. Käsitamist leidsid teemad, nagu eesti keele metoodika eri vanuses õpilastele, kodu -ja kooli koostöös koos distsipliiniga nii kooli kui kodu perspektiivist jne. test osa veel väliskaubanduse minister Pat Carney ja peaminister Mulroney staabiülem D. Burney. Neil läbirääkimistel pidi otsusta- Hama, kas vabakaubanduse läbirääkimisi jätkatakse või mitte. Kuna val^akaubanduse läbirääkimiste ummikusseminek tekitab probleeme nii Kanadale kui USAle, püüdsid nii Ottawa kui Washington teha pingutusi läbirääkimiste jätkamiseks. Praegu on kokkuleppe saavutamise tähtajaks 5. oktoober, kuid on võimalik, et seda tähtaega pikendatakse. Kanadas kardetakse, et toimuvate läbirääkimiste nurjumisel USA asub tugeva-mal määral teostama protektsio-nistlikku kaubanduspoliitikat, mis on praeguse Kongressi tendent- ^ ja see võib Kanada rahvus- •f * n T II ' ^ s ^ ' ^ " I A K 1 U 310 BLOOR ST. WEST / : • TOnONTÖ. ;M53 1W4 Sissekäik: Madison Ävenue — Spadina jaam 13. okt. ~ 24. okt. 1987 THE GALLERY Avamine College Park, Yong® ^ Colleg® 15. okt. kell 5-9 LOENGUD . prof. HAIN REBAS VALITUD PEATÜKKE EESTI JA PÕHJAMAADE AJALOOST i®llQ| semestri 3 loengut teisipäeviti kell 7.30 õhtul 6r13. ja 20. oktoobril Koskustalu ja kohv. KÕIK ON KUTSUTUD EESTI ABISTAMISKOMITEE ja EHATARE LOTERII-JÕULUMÜÜK Ehatares laupäeval, 17. oktoobril kell 1 pj. Vajame esemeid loteriile. Lahkeid annetajaid palume need tuua EAK i&risse Eesti Majas v ö i Ehatares \ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-01-01
