1978-11-02-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie EliA nr. 44.(1499) .1978 THURSMY, NOVEMBER 2
mm
imüb Eduard Oie
Eduard. Ole on meie paguluses viibiva
kunstnike vanema generatsiooni
üks silmapaistvaimaid esindajaid.
Ta kunstiline loomingutee algab kuV!
bismiga -ja viib. üle dramaatiliselt
komponeeritud grupipiltide kuulsate
dünaamiliste portreedeni (Juhan
Simm, Henrik Vpnapuu, August Gai-lit
jt.) Pagulusse siirdudes pühendub
Ole peale portreede; maalimise Skandinaavia
värvisäraliste maastike
lõuendile manamisele; Ta palavikuline
pintsel lpuistab värvivarjundeid
otse impressionistliku tujukusega.
Viimasel ajal on Ole. läinud tagasi
oma noorusaja' lihtsamatele vormidele
jä vaatleb maailma jälle- kubist-liku-
naivistliku silmaga.
Läbides riqid^ stiiliarengust tingitud
muudatusi jääb Ole oma suhtumises
maailmapilti ikkagi individuaalseks
tähelepani jaks ja terava silmaga
maailmavormide jälgijaks. .Ta
on eesti1 maalikunsti silmapaistvamaid
koloriste.
Seoses oma 80-nda sünnipäevaga;
mida pühitseti käesoleva aasta mais j
annab Eduard Ole välja monograafia
oma loomingust. See sisaldab läbilõike
viljaka kunstniku toodangust
alates 20-ndate aastatega jä lõpetades
tänapäevaga. Kunstniku teosed
on esitatud monograafias 24 mustvalgel
ja, 44 värvitrükis tahvlil; Eessõna^
monograafiale on kirjutanud
Arvo Mägi..
Ed. Ole monograafiat saab ettetel-limiskorras
osta odavamalt, hinnaga
Rootsi krooni 125:— kuni 1. det-
. sembrini^ Ettetellijäte nimed trükitakse
teose vahele'asetatavale erile-hele.
Pärast teose ilmumist maksab
see Rootsi krooni 150:—.
Teose kirjastajaks on Eesti Kui-
• tuuri Koondis Stokholmis, kust teost
saab tellida aadressil: Box 657,101 29
Stockholm. Sweden. Postgiro: 5 75
88 - 6. '"^ '/.
ÜRSUS1 J
SEADU
iga uus „fv1EIE ELU" tellija aitab kaasa
sisukamale ajalehele.
Nende inimeste õpetamine; kes soovivad
endid täiendada, on tänapäeval suur äri.
Kui sellised kursused ja nõuanded võivad
avaldada positiivset mõju teie sotsiaalsele
staatusele jä heaolule, siis ometi võib
neid kasutada ka petmiseks ja
ekspluateerimiseks.
Ennasttäiendävad kursused, mis nõuavad
pikemat aega ja suuremate summade
investeerimist, peavad baseeruma
kirjalikule lepingule, millele teie alla
kirjutate.
Leping on mõeldud selleks, et määrata
kindlaks täpset maksmisele kuuluvat
summat ja teile lubatud teenindus!.
Sellest tulenevalt peate enne lepingule
allakirjutamist kindlaks tegema, et teie
huvid oleksid kaitstud.
Beware the Dream Merchant!
Ontario tarbijate ja kaubanduslike
suhete ministeerium on välja andnud
kergeltioetäva inforaiatsiooni-bülletääni,
milles: • ^'v--:;'
10 kirjeldatakse mõningaid ebaausaid
võtteid;
® selgitatakse, kuidas neid ära tunda;
® antakse teile nõu, millised on teie
õigused Business Practices Äcti ja
Gonsumer Protection Äct'1 alusel ;
• tuuakse detailid, mis peaksid esinema
igas lepingus, millele teie alla
kirjutate;
9 antakse nõu kuidas tasuda pakkumisi
ennasttäiendavatele kursustele ja
posti teel tellitud materjalidele.
Tasuta bülletääni „Beware the1 Dream
Merchant Who Promises New You" |
saamiseks kirjutage:
Gonsumer Information Gehtre
Ministry of Gonsumer and
Commercial Relations , !
555 Yonge Street
Toronto, Ontario M7A 2H6
Frank Drea,
Minister of Consumer
Commercial Relations
William Davis, Promier
Province of Ontario
Tartu Instituut asutati Tartu Cok
lesel hariduslikkude eesmärkide
saavutamiseks. IjCuid seda tuleks vaadelda
iseseisva organisatsioonina
oma- tegevuses:
.iistiiui:: •unuücla oma
jätmas akadeemiliste huvidega eestlaskonnas.
Instituudi mitmed üritused,
eriti loengud, leiavad ajalehtedes,
pikemat 'refereerimist ja kui augusti
kuus kolmel õhtul järjest peetavatele
loengutele tuleb 70—100 isikut,
siis paistab, et „asi susiseb". Jah,
susiseb ongi õige sõna mõnes asjas,
teisipidi võttes. Näiteks kevadel saadeti
kiri kõigile Toronto eesti akadeemilistele
; intiimorganisatsiooni
dele ja senini on (saabunud üksainus
vastus — seegi teleforliline... j ;
On ju tõsi, et intiin|orgänisatsiotf
nid Tartus — õige väheste eranditega
— jätsid akadeemilised alad ülikoolile.
Paguluses õieks siiski tahtnud
näha, et tekiks: üüsus — et korporatsioonid
ja seltsid kui organisatsioon,
vastandina üksikliikmeile,
sekkuks aktiivselt intellektuaalsete
harrastuste ergutamisele, toetamise-le.
V'. >
neb. kolfne- kuni rieljatunniliseks
olemiseks Mõned loengud on korraldatud
.köös teiste, organisatsioonidega
kaasa arvatud läti-leedü grupid.
TARTU .COLLEGE> TARTU INSTITUUT, AKADEEMILINE KODU — see kolmik on üha enam hõlmamas
meie ühiskonda Toronto Eesti Maja kõrval. Kui Don Riveri ürgoru kaldale rajatud ühjsköttu oh koondunud
laiahaardeline seltskondlik tegevus, emakeelsed koolid ja asutused — ettevõtted, siis südalinnas Emajõe äärse
ülikoolilinna nime kandvas kõrgehitises areneb omaette vilgas tegevus akadeemilises Tartu vaimus. Sellest
annab „Meie Elu" lugejatele põgusa ülevaate fartu Instituudi sekretärdr; Endel Aruja.
(d) ajalehtede sisu (indeksid)
e() indeksid memüaär- ja teatmeteostele
kus need puduvad.
Palju hädavajalikku informatsioon
ni ori sama hästi- kui maetud indeksiteta
raamatutes j ä ajakirjades. Informatsiooni
vahetus teiste kogudega
on teatud määral olemas. Indek-sitegemise
juhised on lihtsad ja olemas.
'.; '• .. . ...
Haruldaste raamatute laenutamine
on riskantne ja postikulud kõrged,
sõjaaegsed trükised on murenemas.
Esiteks tuleb leida mis on kusagil
juba filmitud, siis tuleb ülejäänu ära
teha, nimekirjad valmistada ja ko-peerimise-
laenutamise moodus rakendada.
Mõnel puhul on uustrüki
valmistamine ehk õigustatud, eriti
Xerox tüüpi masinaga;
Mõnda aastat on Tartu College'ilt
saadud S2,000, T. E. Ühispanga j.t.
summadest jagatud stipendiume •üliõpilastele.
Viimasel ajal on eesõigus
antud eesti-ainelisele õppeaine valikule,
kaasa arvatud eesti keele kursuslased.
Tahetakse ergutada ka ees-ti-
ainelistel teemadel edasiõppijaid,
seminaritöid ja isegi koolide projekte".
Üheks raskuseks viimases
osas on jälile saada kes on teinud rrii-da.
Loeng
Loenguid on olnud kuus kuni 10
aastas, olenevalt1 juhusest, sest senini
ei ole võimalik olnud lektoritele
reisiraha tasuda, Lektorid on olnud
•Kanadast, Ühendriikidest (enamus),
Rootsist, Saksamaalt ja Prantsusmaalt.
Mõned neist inglise keeles,
rahvuselt eestlased ja üks baltisakslane
(A. von Taube), enamus lektoreid
ülikoolide õppejõud. Teemad —
igalt alalt. Kahe viimase aasta lektorite
loetelu ehk annab parema pildi,
tiitlid on ära jäetud. Ivar Ivask
(luule), Tõnu Parming (poliitika ja
Arhiiv |<ai FMmefykogiyi
Akadeemiline uurimistöö on mõeldamatu
,ilma arhiivi ja raamatukoguta.
Kuigi Torontos on olemas Eesti
Keskarhiiv, Instituudi oma on pisut
efisuunalinf nii organisatoorselt
kui ka töö meitodilt. ,Igatahes, kogu-misetööd
jätkub kõigile! Kogutakse
a) (puht) arhiivmaterjali — isiklikud
ja organisatsioonide ja ettevõtete
kirjavahetus, protokolli ja arveraamatud,
aruanded, jne., käsikirjad,
fotod, filmid, helilindid jne., jne.
b) . raamatud— kõik eestikeelsed
ja kõik Eestisse või eestlasi puudutavad
võõrkeelsed. Raamatute duplir
kaate vahetatakse.
c) ajalehed, ajakirjad, ringkirjad,
pamfletid jne. — ühesõnaga kõik
Iseenesestmõistetavalt on kirjavahetuse
jne. usalduslik deponeerimine
võimalik, Fotokopeerimine on samuti
võimalik.
Praegu on. Instituudil Tartu Colle
gels kaks tuba, kuid varsti on vaja
— ja saab — kolmas juupde. Ontario
-valitsuselt sai toetustMyy'/ a. suvel
ühe, ja s.ä. suvel-- kahe .üliõpilase pal-
Põhjapanevad teosed Eesti üle tu
leb tõlkida Inglise .keelde, et välisilmale,
kättesaadavaks teha' erinev
vaade sellest mida praegu nõukogu
de pressist tuleb. Nende hulka võivad
kuuluda ka meie diplomaatide
ja kultuuritegelaste mälestused. Ilu
kirjanduse tõlkimine on teiseläadili
ne, -kuid koostöö ori mõeldav. Möö
dunud aastal üritatud toetuse saa
mine ei õnnestunud — tuleb uuesti
katsuda. Vaja on häid, vilumusega
tõlkijaid ja kommentaaride kirjutajaid.
; •];•'::;
Tartu Instituudi direktorite koosolekult. Istuvad, vasakult — Maret Truuvert, sekretär Endel Aru ja, Silvia Mee-'
ma, Elmar Tampõld, Ilse Lehiste. Seisavad — Peter Pint, Felix Oinas, Vello Sermat, Heldur Meema, Peeter Ei-nöla,
Elmar. Järvesoo, Vello Soots, Karl Aun.
deppneerikš. Sama' käib piltide ja
filmide kohta. :
armastusest), Paul Saagpakk (uuest | kamiseks kolmeks kuuks, bibliogräa
sõnaraamatust), Toivol Raun (ajam-, fia ja raamatukogu korraldamiseks.
gu)v Asta Willmann-Linnolt (kirjandus),
Andres. Peekna (vana kandle
valmistamine), Tõnu Parping (poliitika),
Ernst, Õpik 1 .(kosmoloogia),
Henn-JüriUibopuu (õigus),; Ilmar
Arens (tagakiusamine), Hain Rebas
(ajaloo poliitika), Fanny Sivers (eesti
keel), Ants Elken (arhitektuur),
Helga Nõu. (kirjandus), Enn Nõu
(kirjandus), Rein Taagepera' (ajalugu
statistiliselt^- Mare Taagepera
(naistest),. Olef- Millert (psühholoogia),
Roman Toi '(koorimuusika) ja
Rein Andre (näitekLjiist) on veel ees.
Harva on kuuläjai(l:iile saja, tüüpiliselt
võiks arvestada 50-ga, üsna vahelduva
isikliku koosseisuga ja laia
vanuse skaalaga. Loeng ja läbirääkimised
koos järgneva kohviga kuju
Mõni pensionär on andnud oma tööpanuse
masinkirja j.m. abiga.
i i
Dr. Anija pikema aja vältel kogutud
kartoteek eestiainelistest raamatutest
ja artiklitest on täiendatud
Teatmeteos Eesti — inglise keeles
— eeltöid on teinud Karl Inno. Ettepanek
on tehtud ühe biograafilise
kogumiku koostamiseks eestlaste"
panusest maailmas. Toimetajad-kaas-töölised
— informatsioon on vajalikud".
Võõbuse „Studies in the His-tory
..." levitamisele kaasaaitamine
selle neljanda, osa ilmumisel. Praegu
pole veel täit selgust Mägiste etümoloogilise
sõnaraamatu käsikirja koh
ta. (Saagpaku sõnastiku- ilmumine
on nähtavasti hästi korraldatud).
Eesti keele Õppimisel/õpetamisel
on teatud lüngad- mida Instituut
peab ja tahab täita, a) õpetamine ülikooli
tasemel, b) inglise keelest lähtuvate
õppijate abistamine õppematerjaliga,
e) eraldatult elavate eestlastele
õppematerjali reklaami toppimine,
d) propageerida eesti keele õppimist
ja parandamist mitmesuguste
,,nõksudega":. .' ';..;=,
Instituudi näpud piid sees (ÄABS
kaudu) eesti (ja lati, leedu) keele
kursuse sisseviimisel Toronto Ülikoolis,
esialgu küll ainult õhtukursuse-na.
Instituut maksis soovijaile 90
protsenti õppemaksust.
>— nimelised professuurid on ammugi
tuntud akadeemilised nähted —
ja mitu pärijateta maja on selleks
vaja?; Näib, et viimasel ajal on kas
testamendita või optimistliku, testamendiga
Kremlisse läinud vähemalt
üks professuur aastas.
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjon
lõpetas omapoolse lindistamise (ura
bes 300 tundi); Dr. Aruja on sama
mitmete nimekirjadega. Pealkirjade! jätkanud Multicultural History So
Mälestused ja kohanimed Eestis,
neid kogutakse kodumaalgiv kuid ka;
siingi on mälus mõndagi mida tahaks
traktori ja kolhoosi hambuist
päästa. Kohanimede all mõeldakse
peale talunimede veel kinkude, 'nurmede,
sildade jne. nimesid ja nendega
seotud jutte. ,.••
Lähemalt vaadates näib, et kui igasuguste
kunstide vallas — olgu see
kujutav, kirjandus, muusika, kehaline
kultuur — on meil tugevat aktiivsust
ja ka riiklikku ja mätseenide
toetust, siis intellektile (vastandina
inspiratsioonile) põhjenev tegevus
on palju tagasihoidlikum.
Instituut tahab kujuneda infor-matsioorii-
allikaks ja vahenda j aks
kõige vaimse tegevuse ja koostöö
alal. Instituut tahab olla „ässitajaks"
ja aitajaks intellektuaalses tegevuses,
eriti eestiainelisel teemal.•Erilise
: jõureservi. selleks, kellega Instituut
tahab tihedamat kontakti leida
^Foto — O. Haamer
on kooliõpetajad siinsetes koolides
ja. pensionärid. Valigu igaüks,siit
programmist midagi ja tehku kaasa
— või tulgu apjpi mõne uue ideega.
Instituudi kirjavahetus on viimasel
ajal olnud 500 väljaläinud kirja aastas.
Ehk jõuab veel enamatki vastata,
kuigi mõned kirjad on olnud üsna
aeganõudvad. Eriti palutakse informatsiooni
neilt või neist
a) kes võiksid majanduslikult toetada,
.
b) kel bn arhiiv materjale, raamatuid,
c) kes loeks raamatuid ajälehti-kirju
indeksile koostamiseks, ,
d) kes. kirjutaks masinal umber
kartoteegikaarte (10,000 teha!)
e) kel kogemusi tõlkimisel inglise
keelde, või muidu head kirjatöös,
f) kes saaks esineda Torontos akadeemiliselt;
sobival teemal. :
,(Dr. E. Aruja, 37 Groveland Cr. Don
Mills, Ont. M3A 3C4, tel, (416) 447-
3958): ' . •.;
arv võib küündida 15,000 ligidale.
Käsil on koostada
(a) üldine,, klassifitseeritud bibliograafia,
v
(b) asukohakataloog (nn., union
list, näidates haruldasemate raamatute
praegust asukohta),
(c) ajakirjade ja koguteoste analüütilised
koond-sisukorrad (eestikeelsed
ja baltiainelised muukeelsed),
"
ciety of Ontario ülesandel — neist
saab Instituut koopiaid kui vaja. .Instituudil
tuleb jätkata mitmesuguste
mälestuste jäädvustamist. Propageerida
tuleb loengute j.m. ürituste he-lilintide
laenutamist, eriti eraldatult
elavate eestlastele. Samuti on sooviks
näha, et need kes varem omal
algatusel on perekonna1 mälestusi ja
aktiivsemate eestlaste: jutuajamisi
üles võtnud need lindid nüüd arhiivi
Ega ilma selleta kuigi kaugele saa!
Vaheastmena püüame elustada bai
tiainelist kursust Toronto ülikoolis.
Suurte raskustega sai see mõni aasta
tagasi käiku,. kuid järgmisel: aastal
jäi ära — kogemata, asjasthuvita-tute
puudusel. M.a. oli Torontos ühe
kursuse juures umbes kümneprotsendiline
osa Baltimaadest — seda
on vähe isegi huvi äratamiseks, õppetooli
jaoks on vaja meiepoolsetki
kapitali. Kui palju? Poolest dollar-miljonjst
ehk jätkub, et Instituuti ja
õppetooli jalule seada. Meil on mitmeid
eestlasi, kes' omale sellise monumendi
võiksid üksipäini ehitada
S. Ä . LSMHOLM REALTOR
:;TeI. 486-7752 : | ; : :
Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses alates
aastast 1954.
Tel. kodus 489-9932
V
Balti riskidesse |a¥en6maale
Meie saadame riide- ja jolanõupakke kuhi 19%
ndela nefto. Kõik on täieUkult kindlusfctud.
Syur vcslik kaupu meie äris»
Äri lahtioleku,ajad: esmaspäevast—reedeni kl.- 9 hom—kl. 5. p.l.
Laupäeval kl. 9 hom.-kl. 5 p.l. KESKNÄDALATEL SULETUD.
' Pärast kella 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel. ' .
BALTie EXPÖRTiNG CO.
482 koncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531-3098
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 2, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-11-02 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E781102 |
Description
| Title | 1978-11-02-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
„Meie EliA nr. 44.(1499) .1978 THURSMY, NOVEMBER 2
mm
imüb Eduard Oie
Eduard. Ole on meie paguluses viibiva
kunstnike vanema generatsiooni
üks silmapaistvaimaid esindajaid.
Ta kunstiline loomingutee algab kuV!
bismiga -ja viib. üle dramaatiliselt
komponeeritud grupipiltide kuulsate
dünaamiliste portreedeni (Juhan
Simm, Henrik Vpnapuu, August Gai-lit
jt.) Pagulusse siirdudes pühendub
Ole peale portreede; maalimise Skandinaavia
värvisäraliste maastike
lõuendile manamisele; Ta palavikuline
pintsel lpuistab värvivarjundeid
otse impressionistliku tujukusega.
Viimasel ajal on Ole. läinud tagasi
oma noorusaja' lihtsamatele vormidele
jä vaatleb maailma jälle- kubist-liku-
naivistliku silmaga.
Läbides riqid^ stiiliarengust tingitud
muudatusi jääb Ole oma suhtumises
maailmapilti ikkagi individuaalseks
tähelepani jaks ja terava silmaga
maailmavormide jälgijaks. .Ta
on eesti1 maalikunsti silmapaistvamaid
koloriste.
Seoses oma 80-nda sünnipäevaga;
mida pühitseti käesoleva aasta mais j
annab Eduard Ole välja monograafia
oma loomingust. See sisaldab läbilõike
viljaka kunstniku toodangust
alates 20-ndate aastatega jä lõpetades
tänapäevaga. Kunstniku teosed
on esitatud monograafias 24 mustvalgel
ja, 44 värvitrükis tahvlil; Eessõna^
monograafiale on kirjutanud
Arvo Mägi..
Ed. Ole monograafiat saab ettetel-limiskorras
osta odavamalt, hinnaga
Rootsi krooni 125:— kuni 1. det-
. sembrini^ Ettetellijäte nimed trükitakse
teose vahele'asetatavale erile-hele.
Pärast teose ilmumist maksab
see Rootsi krooni 150:—.
Teose kirjastajaks on Eesti Kui-
• tuuri Koondis Stokholmis, kust teost
saab tellida aadressil: Box 657,101 29
Stockholm. Sweden. Postgiro: 5 75
88 - 6. '"^ '/.
ÜRSUS1 J
SEADU
iga uus „fv1EIE ELU" tellija aitab kaasa
sisukamale ajalehele.
Nende inimeste õpetamine; kes soovivad
endid täiendada, on tänapäeval suur äri.
Kui sellised kursused ja nõuanded võivad
avaldada positiivset mõju teie sotsiaalsele
staatusele jä heaolule, siis ometi võib
neid kasutada ka petmiseks ja
ekspluateerimiseks.
Ennasttäiendävad kursused, mis nõuavad
pikemat aega ja suuremate summade
investeerimist, peavad baseeruma
kirjalikule lepingule, millele teie alla
kirjutate.
Leping on mõeldud selleks, et määrata
kindlaks täpset maksmisele kuuluvat
summat ja teile lubatud teenindus!.
Sellest tulenevalt peate enne lepingule
allakirjutamist kindlaks tegema, et teie
huvid oleksid kaitstud.
Beware the Dream Merchant!
Ontario tarbijate ja kaubanduslike
suhete ministeerium on välja andnud
kergeltioetäva inforaiatsiooni-bülletääni,
milles: • ^'v--:;'
10 kirjeldatakse mõningaid ebaausaid
võtteid;
® selgitatakse, kuidas neid ära tunda;
® antakse teile nõu, millised on teie
õigused Business Practices Äcti ja
Gonsumer Protection Äct'1 alusel ;
• tuuakse detailid, mis peaksid esinema
igas lepingus, millele teie alla
kirjutate;
9 antakse nõu kuidas tasuda pakkumisi
ennasttäiendavatele kursustele ja
posti teel tellitud materjalidele.
Tasuta bülletääni „Beware the1 Dream
Merchant Who Promises New You" |
saamiseks kirjutage:
Gonsumer Information Gehtre
Ministry of Gonsumer and
Commercial Relations , !
555 Yonge Street
Toronto, Ontario M7A 2H6
Frank Drea,
Minister of Consumer
Commercial Relations
William Davis, Promier
Province of Ontario
Tartu Instituut asutati Tartu Cok
lesel hariduslikkude eesmärkide
saavutamiseks. IjCuid seda tuleks vaadelda
iseseisva organisatsioonina
oma- tegevuses:
.iistiiui:: •unuücla oma
jätmas akadeemiliste huvidega eestlaskonnas.
Instituudi mitmed üritused,
eriti loengud, leiavad ajalehtedes,
pikemat 'refereerimist ja kui augusti
kuus kolmel õhtul järjest peetavatele
loengutele tuleb 70—100 isikut,
siis paistab, et „asi susiseb". Jah,
susiseb ongi õige sõna mõnes asjas,
teisipidi võttes. Näiteks kevadel saadeti
kiri kõigile Toronto eesti akadeemilistele
; intiimorganisatsiooni
dele ja senini on (saabunud üksainus
vastus — seegi teleforliline... j ;
On ju tõsi, et intiin|orgänisatsiotf
nid Tartus — õige väheste eranditega
— jätsid akadeemilised alad ülikoolile.
Paguluses õieks siiski tahtnud
näha, et tekiks: üüsus — et korporatsioonid
ja seltsid kui organisatsioon,
vastandina üksikliikmeile,
sekkuks aktiivselt intellektuaalsete
harrastuste ergutamisele, toetamise-le.
V'. >
neb. kolfne- kuni rieljatunniliseks
olemiseks Mõned loengud on korraldatud
.köös teiste, organisatsioonidega
kaasa arvatud läti-leedü grupid.
TARTU .COLLEGE> TARTU INSTITUUT, AKADEEMILINE KODU — see kolmik on üha enam hõlmamas
meie ühiskonda Toronto Eesti Maja kõrval. Kui Don Riveri ürgoru kaldale rajatud ühjsköttu oh koondunud
laiahaardeline seltskondlik tegevus, emakeelsed koolid ja asutused — ettevõtted, siis südalinnas Emajõe äärse
ülikoolilinna nime kandvas kõrgehitises areneb omaette vilgas tegevus akadeemilises Tartu vaimus. Sellest
annab „Meie Elu" lugejatele põgusa ülevaate fartu Instituudi sekretärdr; Endel Aruja.
(d) ajalehtede sisu (indeksid)
e() indeksid memüaär- ja teatmeteostele
kus need puduvad.
Palju hädavajalikku informatsioon
ni ori sama hästi- kui maetud indeksiteta
raamatutes j ä ajakirjades. Informatsiooni
vahetus teiste kogudega
on teatud määral olemas. Indek-sitegemise
juhised on lihtsad ja olemas.
'.; '• .. . ...
Haruldaste raamatute laenutamine
on riskantne ja postikulud kõrged,
sõjaaegsed trükised on murenemas.
Esiteks tuleb leida mis on kusagil
juba filmitud, siis tuleb ülejäänu ära
teha, nimekirjad valmistada ja ko-peerimise-
laenutamise moodus rakendada.
Mõnel puhul on uustrüki
valmistamine ehk õigustatud, eriti
Xerox tüüpi masinaga;
Mõnda aastat on Tartu College'ilt
saadud S2,000, T. E. Ühispanga j.t.
summadest jagatud stipendiume •üliõpilastele.
Viimasel ajal on eesõigus
antud eesti-ainelisele õppeaine valikule,
kaasa arvatud eesti keele kursuslased.
Tahetakse ergutada ka ees-ti-
ainelistel teemadel edasiõppijaid,
seminaritöid ja isegi koolide projekte".
Üheks raskuseks viimases
osas on jälile saada kes on teinud rrii-da.
Loeng
Loenguid on olnud kuus kuni 10
aastas, olenevalt1 juhusest, sest senini
ei ole võimalik olnud lektoritele
reisiraha tasuda, Lektorid on olnud
•Kanadast, Ühendriikidest (enamus),
Rootsist, Saksamaalt ja Prantsusmaalt.
Mõned neist inglise keeles,
rahvuselt eestlased ja üks baltisakslane
(A. von Taube), enamus lektoreid
ülikoolide õppejõud. Teemad —
igalt alalt. Kahe viimase aasta lektorite
loetelu ehk annab parema pildi,
tiitlid on ära jäetud. Ivar Ivask
(luule), Tõnu Parming (poliitika ja
Arhiiv | |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-02-05
