Meie Elu = Our life, July 29, 1982

              MEUAPÄEVAL, 29. lUUIlL - THURSMY, HILY Ž9 ,^eie Elu" nr, 3® (1691)
noa
czxa
' .^Mili ILU" ^ „OÜR LIFi" ^ isfenicifi W@@kly. .
Publishedby Estonian Püblishing Co. Toronto Ltd., Esto-man
House, 958 Broadview Ave., Toronto,rOnt.Csieada.
M4K2R6 - Tel 466-0951
Toimetajad i H. Rebane ja S. Veidenbaunv. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, .473 Luhmann Dr., New^Milford,!^.!.,
USA. Tel. (201^) 262-0773, [
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Äsut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave, To]ilonto,.Ont. M4K2R6CanadaTel. 466-0951.
©*
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine iga! tööp., kl. 9 li.
-5 p.i, esmasp. ja neljap. kL9 h.rS õ. ^
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a, $34.00, 6 k.
IlS.OOl 3 k. 113.00; USA-sse -r-1 a, $37.00, 6 k. $20-00, 3 k.'
114.00; Ülemerfmaadesse: 1 a.442.00, 6 k. $21.00, 3 k.
$14.00. Kiripostiiisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. $11.70. Ki­ri-
ja õhupqstilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. |l3.00. Õhu-postilisa
ülemerem;aadesse: 1 a. $48.30, 6 k. $24.15o
Üksiknumber —.65f.
Kuulutushiniiad: litoll. ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel $4.25. ;
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
Chev Okis Limited
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
— — ' . M_MW«^v^9n!SCB!fl^^^ffiBEBS^BSMB^^^B^^^^^^B^DD
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
KIRIK KODUAflAÄL
GsnimniuiniRiiniamiwiwiDiai^i^ inramisiiittiiiiiinijniiisintiiH
Kanada põhiseadus:
NORMAN WMD
tMormän Ward on poliitiliste tea­duste
professor Saskaichewani üli­kooli
juures iSaskatoonis) .
(Canadian Seene) — Kanadalast©
Õigused on defineeritud ja kaitstud
mitmel viisil ning, Constitution Act,
mis on alates 1982. a. meie põhisea­duse
uus nimetus endise British
fiorth American Acfi asemel, lisab
iraendele õigustele ühe uue mõiste.
: Constitution Act qi nimeta mitte
esmakordselt, et kanadaraste õigu
sed on põhiseaduslikud. British
North American 'Act näiteks määras
kindlaks terve rea õigusi parlamendi
osas,, nagu. hääletamine ja parlamen­di
liikmelcs saamise.tava. Satesfea-dus-
määTaskäVndlaks erilised kuid
väga piiratud^ õigused nii prantsuse
kui in|glise keelte osas. Paragrafis,
mis hõlmab haridust^ „igas ja igale
provintsile määratud'' seaduses,
kuulub samuti iga, provintsi seadus-andvale
kogule ja nendele teatud õi­gusi.
Veel enam õigusi loodi aga põ­hiseaduse
selles osas, mis käsitab le­gaalseid
õigusi ja kohtuid. Nii on sel­ge,
et põhiseaduslikud õigused ek­sisteerisid
Kanadas enne 1982. aas­tat.
ÕIGUSTE KAITSE
On oiemas veel mitmeid õiguii,
mis on kaitstud teisel teel kui põhi­kirja
sätete kaudu. Näiteks seaduste
läbiviimine on' usaldatud ausate ja
erapooletute Fügiteenijate kätte,
mis omakorda on garantii nende õi­guste
liehtestamisele, kuna vastasel
korral võiksid riigiteenijad omaalga­tuslikult
. hakatia diskrimineerima;
neid, kes • nende poole pöörduvad.
Kompetentsed ja vastutustundlikud
kohtunikud kaitsevad omakorda mit­meid
õigusi. Seadus iseenesest võib
olla diskrimineeriv, ning Kanadas on
ammu saanud tavaks^ et seadus peab
olema erapooletu, seda tuleb tõlgit­seda
erapo'pletult. Teatud spetsiifili-
•sed seadused määravad täpselt ära
r-~ nagu näiteks.Canada Election Act
— kes tohivad hääletada ja kuidas
see peab toimuma, i
Mida Constitution Act aga teeb; on
see et ta lisab kõikidele nendele mää-ritletud
õigustele veel terve rea uusi
õigusi, mis nüüd moodustavad os^
põhiseadustest. Senini olid need lisa-õigused
koondatud) Bill of Rightsl
seadusse, mis kehtestati parlamendi
poolt 1960. a. Kuid see oli- tavaline
parlamendi seadus, mida parlament
igal ajal võis muuta ja kohtunikud
tõlgitsesid neid oma parema arusaa­mise
järele. Kuid uue „Ganadian
Chartcr of Rights and Freedoms"
tõlgitsemisel ei saa enam olla min­geid
kahtlusi: see on nüüd osa põhi­seadusest
ning parlament ei saa seda
enam muuta, muudatusi' saab selles
leha, ainult põhiseadusliku^ muudatu­se
põhjal nagu Constitution Act seda
ette näeb.
INIMÕIGUSED
Inimõiguste seadusel on mitmeid
eriosasid, milledest tähtsaimad õn
järgmised: '
1. ' Kanadalastel on fundamentaal­ne
õigus mõttevabaduse ja eneseväl­jendamises
(kaasaarvatud usuvaba­dus)
ja nad võivad liituda kellega
iganes soovivad (freedom of assocja-tion).
2. Kanadalastel on demokraatne
õigus hääletamiseks ning kandideeri^
miseks. Ükski parlament ei tohi oma
eluiga üle viie aasta pikendada, välja­arvatud
etäkorralised olukorrad na­gu
sõda. Nii ei tohi ka parlament pi­dada
kooskäimises üle; 112 kuu vahe-
' aega.
3. Kanadalased võivad vabalti
maalt lahkuda ja jälle tagasi tullay.
samuti on neil vabadus liikuda ühest
provintsist teise. Provintsidel on aga
' õigus'^toliairrlcke prõ^ämni? ellu kut*-
suda, mis toovad kasu ainult oma
provintsi elanikkonnale, eriti kui va­litseb
töökohtade puudus.
4. Kanadalastel on- legaalne õigus
privaatsusele ja kaitsele. Kohtuprot­sesside
kiireks läbiviimiseks on' ole­mas
vajalik aparatuur ning iga prot­sess
peab olema-erapooletu ja aus,
'sinna hulka kuulub ka õigusena see,
et iga isik on süütu seni kuni ta koh­tu
poolt süüdi ei ole tunnistatud.
5. Kõik; inimesed on üheõiguslikud
seaduse ees. On keelatud diskrimi­natsioon
rassikuuluvuse, rahvuse või
etnilise päritolu tõttu, ei tohi ka
•diskrimineerida usu, soo, vanuse,
vaimse või füüsilise vigasuse puhul.
6. Inglise ja prantsuse keeled on
kuulutatud Kanada ametlikeks keel­teks
ning on seega üheväärsed föde-raalvalitf^
usega asjaajamisel. Selles
lõigus on täpselt mäaritletud kahe
ametliku keele kasutamine valitsu-'
ses, eriti 'Newr Brunswickis, kuna
selle provintsi osas ei ole kuskil mu­jal
vihjet kahe ametliku keele keh-tivuse
kohta. Kirjeldatud on veel
kaitse, mida saavad nii inglise keelt
rääkivad kui prantsuse keelt rääki­vad
minoriteedid teatud olukorda­des.
KOHUS TOLGENDAB
Seaduse: viimane klausel määrab
' ära selle kehtestamise. Kogu inim­õiguste-^
seadusel on 34 klauslit, mit­med
nendest väga detailsed. Väljas­pool
seda seadust, kuid teatud mää­ral
moodustades osa inimõiguste sea-
. dusest, määritleb Constitution Act
„Kanada pärisrahva" (aboriginal
peoples of Canada) õigused, nende
hulka pn arvatvid eskimod) indiaan­lased
ja mestiitsod; ning seadus üt­leb,
et „nende praegu kehtivad pä­risrahva
ja lepingu õigused ... on
käesolevaga tunnustatud ja kinnita­nud."
Just nagu ! Inimõiguste; seadust
saab tulevikus muuta ainulipõhisea-duslike
muudatustega, siis võib nen­de
lõplikku tõlgendust praegu mää-ritleda
vaid kohtute poolt. Üks muu-datusi,
ii'ma et see oleks lausa Välja
üteldud, on see et kõikide õiguste
tõlgendamist saab määritleda kohtu
'abil, kuna kuni 1982. aastani kuulus'
see parlamendi jurisdiktsiooni ning
provintside legislatüüride jurisdikt­siooni.
Inglise monarhia ipuretses laialda­sele
asjahuviliste hulgale uue ja veel
sensatsioonilisein^ j ,närvikõdi kui
printsess Diana bikipilood ja muud
Juhtumid. Kõige kõrgema fantaasia­ga
rojalist poleks võinud välja mõelr'
da sellist lugu, mis tõepoolest juh­tus
— võõras mees tema kõrguse,
Briti kuninganna magamistoas! Sel­list
ei ol^ud juhtunud Vene keiserin-na
Katarüna ajast. Pealegi prints
Philip, tema abikaasa, polnud seal'
(magamistoas).
Muidugi on. see üks maailma nae--
ruväärseim lugu ja kindel pilkeob-jekt
veel pikaks ajalks, kuid asjal
on oma tähtis tõsine külg olemas.
Me ei tea, mis tegelikult julitus, sest
esialgsed teated on enamasti ikka
moonutatud; kuid kuninganna viibis
pärast seda haiglas, öeldavasti ham­mast
välja tõmbamas,, kui keegi
nüüd usub; et see oli just parajaks
ajaks antud juhtumil. Kuid seegi,
mis meil juhtumist teada, tekitab
küsimuse riiklikult tähtsate isikute
teelise julgeoleku kohta. Kuigi Buc-kinghami
palee .rahva arvates on
väljast poolt sõjaväe jai politseijõu-dude
ja seestpoolt vastava.teenijasp
konna poolt valvatud ja kindlusta­tud,
siis ometi see nii pole olnud.
JULGEOLEK
Tekib küsimus;,-kas kõik see julge-oluvõrk
oluliste isikute, teadete/ ja
tehnika ümber, mis peab olema rah­va
ja riigi huvides, tõepoolest eiksis*
teerib? 'X)rastiliselt öeldes, kas keegi
võib jalutada näiteks Valgesse Majja
ja suruda tollele punasele nupule,
mis laseb aatomraketid lendama?
Vähemalt kuni atentaadini presiden­dile
mullu, ei okiudtema julgeolu
küllalt kaitstud — kui olnuks tõhus
kaitse, polnuks atentaati jä selle tu­lemusi.
Igaüks võis näha vastaval
filmil, et julgeoleku valva lad vaata-
? sid i^ohkem presidendi; ja lema saat-jaskoima
poole, kui siraia poole, kus
ühtki eraisikut ei tohtinud olla, kuid
seisis kõigile nähtavalt mõrvar re­volvriga.
Väga naeruväärsena paistis, ühes
nädalalehes ilmunud foto endisest
presidendist Carterist, sõitmas lahti­sel
tänaval jalgrattaga ja kolm jul^'
geolekumeest sörkimas tema kõrval.
Kas'see situatsioon paikkus tõesti
sõitjale mingit julgeolekut — või ku­lutatakse
nn. maksumaksja raha siin
küll täiesti tuluta. Oletame, et kal­laletungija
oleks lasknud paugu
põõsast pahemal pool teed, siis oleks
kõik julgeoleku mehed jooksnud rü­sinal
põõsasse ja teine mees teiselt
poolt oleks sõitja võinud noaga va­gaks
teha ning kaduda jne.
^ Siis tekib veel küsimus selgi pin­nal,
et milleiks on vaja nii suurearvu-
'list ning iga .loogika järgi ühe targe­ma
mõrvari jaoks kasutut kaitse­väge?
Või miks peal^ arvama, et en­dine
president, või veel enam; tema
koolitüdrukust tütar oleks mingiks
ihaldusobjektiks röövlitele? Kui on
raha küsimus, siis leidub küll Amee­rikas
mjtmekordselt tulusamaid ob»
jekte kui Amy Carter.
SPIOONID^ . 4
: Selle kõrval kuuleme järjest hir­muäratavamat
sellest, kuidas täht­sad
majanduslikud ja sõjasaladused
libisevad lutsukalädena meie isikute
ja asutuste käest vaenlaste kätte.
Ameeriiklane töötab tähtsas ettevõt­tes
salajase projekti kallal j£| pühen­dab
lahke venelasest naabri kaardi­mängu
juures kõigisse'üksikasjusse.
Tuletagem meelde ühe'ajakirjaniku
poolt mõni aeg tagasi tehtud ekspe­rimenti.
Ta läks Washingtonis pa­tendiametisse,,
seletas, et kuulub 'ML
konsulaati või saatkonda ja palub
näha kõige uuemaid salajasi paten­te.
Mida talle ka serveeriti.
Inglismaal on ML spioonid tööta­nud
pikemaid aegU' juhtivail kohta­del
NATO luure ja Inglise vastuluure
alal; Kui see on olnud pidevalt või­malik,
siis pole imestada, kui keegi
võtab kätte ja jalutab läbi Bueking-hami
palee tubade kuninganna ma­gamistuppa
ja istub tema voodi ää­rele!
Kus on siis see kuulus Scotland
Yard, millest oleme mui^u kuulnud
imelugusid! Imestama võib vaid pan­na,
et;terroristid õhkisid oma pom­mid
pargis ratsameeste all. Oleksid
nad vaid teadnud' Buõkinghami pa­lee
kaitsetust sissetungijate ees, olek­sid
tagajärjed võinud olla katastro-faalsed.
Loodame, et juhtunud õppe­tund
on siiski' mõnel administraa­toril
viinud külmajudinad üle selg­roo.
Igatatjes pole olnud kuulda, et
Ameerika presidendi jullgeoleku kor»
ralduse ülehi oleks oma koha kaota­nud.
•• -• I J
E.N.
USA endine
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust toetasid
oma majandusliku panusega 1982. a.aprtps, mais ja juunis all-liiiiiiiiiiiiiiitiiiiitiiiKiiniiisiiiisiiiiiittiiiiinisiiiiiisnm^^^^^^
SOOVITAKSE LAPSIHDIDJAT
kahe lap.<;e murde, 8 a; ja 4 a., koolipäevSt! 7.3CU-12.30.
Laste kodu Thornhillis. Tel. 889-8903.
Linda Äarend, V. Aedria, K. Aga-puu,
Elise Akker, V. Ala jaan, Enn
•Alfred, Emilie Aloe, V. Aloe, H. Al-tosaar,
Jaan E. Arenberg, Ida Are-neem,
K. Ardam, H. ja V. Avarläid.
• Anita-Betzen, Ilmar Birk, E. Ge-ring.
Niina Eelnurme, .Hilda Eerme,
•Heiki Ehasalu, Ants EIken, A. Esop!
J. Hali, H. Halling, V. Hansson, B.
Heine, E. Heinmaa. T, Helde, Ä.
Himmist, J. Hõimlo, Olev Härm.
• I. Igav, H. Isotamm.
H. E. Jaaguste, Kalju Jõgi, Enno
Järve, Ä. ja 0. Jürissoni
Alma Kadaja, A. ja R. Kalda, Väi-'
no Kaldma, A. Kaldveer, R; Kalmjs-to,
1. Kattemaa, E. Karmo, T. Kas­vand,-
M. Kenk,K. Kiisel, Edda Kin-kar.
Jüri Kolk, 0. Kontkär, E. J.
Koop,' Korp! Fraternitas Estiea, Hel­le
Kraav, I. Kull, E. ja B. Kull, R.
Külama; J. Künnapuu. '
Fellx Laansüü, Meela Lai nurm, Ä;
R. Lattik. Ar^ls Laur', Ivar Laurimaa
Harald Lcljiis, Peeter Leesmenl R'
W. Leitham, F/ Leinveer,, Alfred ja'
Ingel Lellep, Armilde Lepik, Välja
Lepik, Vassili Lepmets, Helmo Lep-pik;
George Levkovich, L. Liigvald
August Liivoja, Risto Liivoja, Harry
Lindström, Londoni Eesti Selts, Hei­no
Loo, Joh, Luud, Ernst Lõhmus,
Läänlaste Selts,. Ants Lübek.
E. ja L. Maldre, Toomas Mais,
William Mandra,E. Martens, Ei^del
Meliste, Arthur Mets, G. Metsakohd,
R. Metslang, L. Mijal, Endel Miilisfe,
Asta Mitt, Montreali Eesti Selts, Art-
: hur Mäehans, A. ja H. Mänd, Aino
•Müllerbeck. - /
Helmut Niidas, V. Niilend, L,;:Nii-du,
Magda Niitenberg, M. hlurining,
Hendrik Nuume, H. W. Nõges, A.
Olup. ' y ' - - : ' : ^ ^ / : :^
Oskar Paas, H. Paara, Helmuth
Paju; Juhan Pajur, Lembit Palumäe,
Marju Pedjase, O. Piil, Valve Piir,
Matti Poola. V. Poola, L. ja 3- Poo-lake,
Paul Põldma, Edgar Põltsmaa;
Viima Pärli.
A Rajaste, A. H. Raokfeldt, Raniat
• Edgar MaFk" Eesti evangeelne • ^
luterlik Mrlk tänajmeval. Tal­linn:
Perioodika, 1982. 64 M .
Esmaskordselt pärast sõda on ko­dumaal
kjrjuiatud broshüür, mis
kirjeldab lüteriusu kiriku elu ja te­gevust
tänapäeva Eestis. Autoriks on
lüteriusu peapiiskop E. Hark, klrja&
tajäkš riiklik kiriästus, mis peami-seJt
tegutseb ajakirjandusega kuid
kirjastab ka n.n. turismikirjandust.
Sellesse viimasesse kategoorias?©
kuulub ka vaatluse all olev väljaan-•
••••••V
Esiteks annab autor lühiülevaate
kodumaa kirikutoost. Käsitleb pike­malt
ja asjalikult kirikut iseseisvus­aastatel
ning töoi) esile arengud kõi­kidel
kiriklikkudel tegevusväljadel.
Eriti ta toonitab Tartu ülücooli usu­teaduskonna
panust, ,iködanllkude
riigivõimude lieatahtlikku suhtu­mist"
kirikusse, saavutusi kiriku­muusika
alal, lisuvoolüsid kirikus
j.m. Meile iiuvitiavaih oii EELIC saa­tus
pärast-i944.l^piiskop^^^
siin inimkaotusi, !kirikuhooiietehävi-misi,
kiriku niajanduslikke ja polii­tilisi
raskusi jne. Nagu arvata, kiriku
kannatused, mida põhjustas N, Liidu
poliitika; on vaevalt mainitud. Hu­vitav
on aga lugeda, kuidas koduki-rik
asus veel enne SaJksamaa kapitu­latsiooni
end korrald^a hing mil­lise
; ohvrimeelsusega rahvas koon­dunud
oma kiriku ümber. Samuti on
huvitavad vabandused miks mõned
kogudused oma kirikuhooned kaota­sid.
AjalooKselit on hiivitavL märk­med
abiõpetajate, naisjpastorite ja
teiste abijõudude jrakendamise
kohta kodumaal. Vahekorda k h ^
ning kommunistliku partei ja nõu­kogu
'riigiasutuste vahel kirjeldab
Hark palju roosalisemalt kui kodu­maalt
üksikisikutdt saadud andmed.
Kirjeldades köduinaa kiriku struk­tuuri,
loeme, et Eestis on momendil
12 praostkondä, 141 kogudust ja 15
f iÜaali — kõik need arvud on tundu­valt
madalamad 1939. a. arvudest.
Miks on näiteks likvideeritud Alus-taguse
praostkond: kas terve Narva
rajoon on juba enamusesümberrah-vustatud?
Leiame, et võrreldes 1935
a. EErLK põhimäärustega (mis on
veel muiidatustegk paguluses kehti­vad,
on kirikuelu kodumaal mitmeti
muutunud. Muudatuste peapõhju­seks
oh kodumiaa praegune poliitili­ne
olukord. Nagu teada, suhtub koiti-miiiUstlifc
ihnavaade" vaemillkult
ususse. Kuigi Hark käsitleb delikaat­selt
kiriku ja riigi vahekorda, selgub
tema teosest et kiriklik tegevusva­badus
on kodumaal —^ vaatamata
paljudele leevendustele -— vägagi pii­ratud.
Peame imetlema nii kodumaa
kiriku võimukandjate kui ka õpeta­jate
ja koguduse liikmete tahet jä
panust sellistes olukordades kirikule
truuks jääda. Statistilisi andmeid on
vähe, kuid hendestibnneb, et usuline
elu kodumaal näitab väga tagasi­hoidlikku,
kuld pidevat, tõusu. Ilm­neb,
et kirikumuusika populaarsus
ulatub ka yäljaspoöle usulisi piire.
Eripeatükk teoses käsUleÄiEE^^^ k^
rikut ja rahuliikumist. Küna rahu
maailmas on osa Kristuse õpetusest
ning „rahuliikumHie" osa Nõukogude
Liidu välispoliitikast, siis on arusaa­dav
et kodumaa kirikupea avalikult
toetab N^ Ludu poliitikat.
teses krjeldatakse ka kodukiri-ku
suhteid välismaa kirikutega. Li­saks
kontaktidele idablbld maade ki­rikutega,
on EEL Mrikul elavam lä°
bikähnine soome lüteriusu kirikuga.
Peale vastastikuste külaskäikude
avanevat võimalus ühel eesti usutea­duse
üliõpilasel Soomes ejdasiõppl-miseks.
Ka pn Soome kirikukoorid
andnud Eestis vahnuliidce Icontserte.
Peapiiskpp.nimetab ka, et ^,kahjuks
ei ole ametliku kontakti Eesti pagu-laskirikuga"
ja kurdab et eesti ^rik
vabas maailmas „levitab tendentslik-
Ini valeinformatsiooni kiriku kohta
Eestis". Paistab, et peapiiskop ei ole
teadlik, et tema eelkäija loobus pea­piiskop
Veemi külastamisest EELK
Konsistooriumi ruumes Stokholmis,
et mitte jätta muljet nagu oleks ki­rik
kodumaal iiuvitatud ametliku-dest
läbikähhisest^
Üks peatükkidest on pühendatud
Usuteaduse Instituudile Tallhmas.
Instituudil on kuus kateedrit, mida
juhatab 6 professorit, 3 dotsenti ja
4 abiõppe jõudu. Kursus on nelja°
aastane, kuid peapiiskop nimetab, et
ainult ilksikud õpilased on jõudnud
oma õpingud selle ajaga lõpule viisu
Enamuses õpivad üliõpilased muu
töö^kõrval ning selle tõttu on enamu-sel
õppeaeg palju pikem. Instituut
on ,;mittestatslönaame", s..t üliõpila­sed
õpivad kodus ja tulevad kokku
kord kuus (12 korda aastas) iga kord
^neljaks päevaks loengutele. Üksik-õpilasi
katsutakse aidata erakonsul-tatsioonidega
» Samas tohnuvad ka
senünarid, praktikumid ja eksamid.
Instituudil on oma raamatukogu
umbes 20.000 köitega, s.t. tunduvalt
väiksem kui samataolistel, õppeasu­tustel
Põhja Ameerikast Osa raama­tuid
pärinevat Tartu ülikooli raa­matukogust,
lisa on saadud surma
läbi lahikunud õpetajatelt, ..Luterii-kult
Maailmaliidult, Soomest ja mu­jalt.
Instituut annab ka kõrgemaid
akadeenülisi kraade, seiü on antud
: 1 usuteaduse doktori, 4 usuteaduse
audiAtori ja 9 magistrikraadi. Ins­tituudi
rektoriks on peapiiskop
Hark, üliõpilasi 42. Mõned eduka­mad
õpilased saaviad konsistooriu­milt
stipendiume, millede suurused
ei ole mainitud. Instituuml on ka ki
rikumuusikä osakond, ttiis aitab val­mistada
ette organiste rihig oma op-pekoori.
Kolmekümneviie aasta jook­sul
on Instituudi lõpetanud 40 üli­õpilast.
Praegustest õpilastest on 23
ordineeritud abiõpetajad, kes töö­tavad
kogudustes ja jätkavad oma
õpinguid praktilise töö kõrval; Hargi
kirjutusest jääb mulje, et ollakse
teadlikud instituudi puudustest, kuid
ollakse ka tänulikud, et seegi või­malus
kirikuõpetajate ettevalmistu­seks
on olemas, y I
Kurvema pilgu saame aga raama­tu
viimasest peatükist mis kõneleb
kiriku komisjonidest ja trükistest.
Aastaid on tegutsenud Lauluraamatu
komisjosi ja agertdakoihisjon, seni
aga pole neil veel õnnestunud mida­gi
tmkls avaldada ning Eestis on en­diselt
puudus mõlemast raamatust,
tegutseb ka HibUtõlkto
la loota, et käesoleval aastal libnü^
Uus Testament (peamine tõlldja
praost Toomas Paul). , Möödunud
aastal asutati ka kiriku uue põhi­kirja
väljatöötamise konilsjon. Trü­kistest
nhnetatakse laululehti, kiri­kukalendrit
nhigrhigWrju, mis il­muvad
igal aastal. 1956 ilmus EEOt
Äalstaraamait. (Paguluses, õni yäija4
witud Pübleid (väheimallt 3. väljaJ
annet ja 7 trükki), Uus iTestament,
lauluraamatuid; palveraan laivdd, jufe
lustekõguslci, mälestusraamatui4
koraaliviiside kogusid, EKJC' I^hi-määrused
mitmes radaktsloonis ja
kahes keeles, Äugsburgi usutünnisL
tus, ,Agendat" 2 trükki, ajakhi Ees­ti
Kirik ja palju, palju muud. Ku^
on lugeda kui piiratud on' võhnalü-
Sed vaimuliku Mrjanduse alal kodu-
••• maal. [.'^
Raamatukeses on Juttu ka koinmu-nistlücust
vägivallast (üliagarate
ametnikude seaduste väärtõlgendus)
ning vastupanuliikumisest (reakt­siooniline
elranent kirikus). Kuigi
vihik on välja antud ilmselt propa­ganda
otstarbel, on ta siiski mitme*
- ti huvipakkuv. Välimuselt nägus
ning heal paberil paljude fotodega,
millest paljud on varem leidnud!
avaldamist kas Eesti Kirikus või ko-raetes.."
TÕNIS MÕMMIK
W
ÄÜOUST KALA
SURNUD
Auto Service, Arne Randsalu, . L.
Raudvee, Kaspar Hebane,: Mv Rei-gam,
A. Reidak; J. Ridal, Endel Rist,
Joh. Rosin, Endel Ruberg, A. Rungi..
Erik H. Saar, Maie Saar, 0. Samia,
Ä. Sepp, Mno Siimo, Vold; Siimon,
Heijo Sillart, Heikki J.. Sillaste, A.
Simisker, Volli Sommers, H. Soõ-lepp,
Joh ja Alma Sünd.
L Talü, Martin Tamm, R. Tam-mark.
Jaan Tammik, E. Tammisto,
Elniar Tampõld, Jaan Teerand', E. ja
S. Tüvel, Alvine Toots, A. Torokvei,
Karl Tralla, E. Treffner, Lembit
Tönnis. : -! .
Karl Vaher, ri. ja M. Vanaselja^ L.
Vesk, EricViifa, Alide Vilk, Rein
VoltVe, E. Vanaselja. :
Toetuste laekumine jätkub.
Laupäeval, 24. juiilil suri Torontos
oma kodus pikema raske haiguse ta­gajärjel
August Kala. August Kala
oli Eestlaste Keski õukogu Kanadas,
end. Rahvusliku Välisvõitluse Nõu­kogu
kõikide koosseisude liige tei­sest
koosseisust alates ja kauaaegne
EKN juriidiise komisjoni eshnees.
Kadunu oli ajalehe „Võitleja" toime­taja
selle Kanadasse ületoomise jä­rele
ja Eesti Kirjastus Kanadas re­visjonikomisjoni
liige jä „Meie Elu"
kauaaegne kaastööline. Ta oli Endis­te
Politseiametnike Kogu esimees,
Toronto Eesti Võitlejate Ühfaigu ju­hatuse
liige Ja endine esimees. Kodu­maal
töötas kadunu politseiametnik
Inina TartumäaL ! i '
Kadunu kirstupanek tohnus kesk­nädala
õhtul Vana-Ändrese kirikus
I Ja ärasaatmine sealtsamast neljapäe-