Meie Elu = Our life, July 29, 1982

              „Me!eElu" nr. 30 (16M) 1982 ,3ÄeieElu" nr. 30 (1691) 1982 MEUÄPÄEVAL, 29. JUULSL; —. THURSMY, m Y 2§)
snaar
IMAAL
õpingud selle ajaga Ropule viia,
luses õpivad üUõpi ased muu
I kõrval ning selle tõttulon enamu-t
õppeaeg palju pikem. Instituut
|,4iiittestatsionaame", sl.t iiliõpila^
õpivad kodus ja tulevad kokku
Ikuus (12 korda aastas) igakord
laks päevaks loengutele, üksik-lasi
katsutakse aidata erakonsiä-llöonidega
» Samas toimuvad ka
inarid, praktikumid ja eksamid,
tituudil on oma raamatukogu^
20.000 köitega, s.t. tunduyalt
csem kui samataolistel õppeäsu-
^el Põhja Ameerikas. Osa raama-pärinevat
Tartu ülikooli raa-jtukogust,
lisa on saadud surma
lahkunud õpetajatelt, ;.Luterli»
Maailmaliidult, Soomest ja mu-
Instituut annab ka kõrgemaid
Ideemilisi kraade, seni on a^tud
isuteaduse doktori, 4 usuteaduse
loktori ja 9 magistrikraadi. Ins-liudi
rektoriks on peapiiskop
i-k, üliõpilasi 42. Mõned eduka°
õpilased saavad konsistooriu-
It stipendiume, millede suurused
^le mainitud. Instituudil oii kä kt-sika
osakond, mis aitab yal-ttada
ette organiste ning oma õp^
foori. Kõlmekümnevüe aasta jook-on
Instituudi lõpetanud 40 üli-last.
Praegustest õpilastest on 23
leeritud abiõpetajad, kes töö-;
kogudustes ja jätkavad oma
iguid praktilise töö kõrval. Hargi
jutusest jääb mulje, et ollakse
ikud instituudi puudustest, kuid
|ikse ka tänulikud, et seegi või­dus
kirikuõpetajate ettevalmistu-on
olemas. j
turvema pifgu saame aga raama-
[viimasest peatükist mis kõneleb
komisjonidest ja trükistest,
^taid on tegutsenud Lauluraamatu
sjon ja agendakomisjon, seni
pole neil yeel õnnestunud mida-
[rukis avaldada ning Eestis on en»
eit puudusi mõlemast raamatusto
itseb ka l^iblitõlkekomisjon, oi-foota,
et käesoleval aastal ilmub
Testament (peamine tõlkija
|ost Toomas Paul). Möödunud
ai asutati ka kiriku uuei põhi-
|a väljatöötamise komisjon'. Trü-fest
nimetatakse laululehti, kiri-lendrit
ning ringkirju, mis il-rad
igal aastal. 1956 ihnus feELK
taraam^. Paguluses ora i välja4
|ud PUbleid (vähemallt 3* välja-^
2t ja 7 trükki), Uus Testament,
[uraamatuid, palveraamatuid, jut-tekogusid,
mälestusraamatuid,
llvüside kogusid, EELK Põhl-järused
mitmes radaktsioonis ja
^es keeles, Augsburgi usutunnis-
[, ,Agendat" 2 trükki, ajakiri Ees-
• ja palju, palju muud. Kurb
lugeda kui piiratud on võünalu-vahnuliku
kirjanduse alal kodu-pamatukeses
on juttu ka koinmu-tlikust
vägivallast (üliagarate
stnikude seaduste väärtõlgendus)
vastupanuliikumisest (reakt-oniline
element kirikus). Kuigi
tk 6n välja antud ihnselt propa-jida
otstarbel, on ta siiski mitme-jliuvlpakkuv.
Välimuselt nägus
heal paberil paljude fotodega^
lest paljud on varem leidnud
Jldamist kas Eesti Kirikus või ko= '
aa väljannetes.
TÕNIS NÕMMIK
AUGUST KALA
SURNUD
WŠ
i --
laupäeval, 24. juulil smi Torontos
la kodus pikema raske haiguse ta°
järjel August Kala. August Kala
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas,
J. Rahvusliku Välisvõitluse Nõu-ju
kõikide koosseisude liige tei­lt
koosseisust alates ja kauaaegne
^N jurildilse komisjoni esimeeSc
lunu oli ajalehe „VõitIeja" toime°
selle Kanadasse ületoomise jä-ja
Eesti Kirjastus Kanadas re°
Jonikomisjoni liige ja ,^Ieie Elu"
laaegne kaastöölhie. Ta oli Endis-
Politseiametnike Kogu ©simeeSp
anto Eesti Võitlejate Ühingu ju-
[u^e liige ja endine esimees. Kodu-ai
töötas kadunu politselametnl°
la Tartumaal.
idunu kirstupanek toimus kesk-
Jala õhtul Vana-Andrese kirikus
lärasaatmlne sealtsamast neljapäe-
1 hommikuL
1200 eestlast 0 0 0
\ (Algus esiküljd)
, • • . ) .
Ühendatud naiskoore juhatasid
kolm noort daami: Hilja Ivalo, Ast­rid
Miilmaa ja Tiina Metsmaa. Sd-
. les laulude-tsüklis esitati J. Aaviku
„Käokene kuldalindu", • M, Lüdigi
,;Kannike" ja A. Vedro „Midrilinnu
mäng". Kummagi kontsertosas järg­nes.'
veel lisapala. Publik elas kont­serdile
kaasa soojalt mõnel isegi
pisarad silmis haruldase külakosti
eest.
Üllatuse kontsertpublikule valmisv
tas sopran Anne Langstoni (kes on
elukutselt' ooperisolist Uus-Mere-maalt)
erakordne esinemine soolo-degav
mis ei olnud ettenähtud kava­lehtedel.
Solist esitas kolm laulu: V.
Reimani ,;Lauliku lapsepõli"; J. Kap-peli
„01eksin laululind" ja A. Pirni
.Jaani ootamine". Noor solist oma
ilusa häälega ja meeldiva välimusega
võlus publikut oma sarmika esine­misega,
nii et tal tuli esitada lisapa­la:
„Tüle koju, armuke". Klaveril
saatis prl. Tiina Metsmaa. Lauljata­rile
^ja klaverikunstnikule anti lilli
ühe tütarlapse poolt.
EESTI NOORED i
. Inglismaa eesti noori leidub vähe- ,
võitu — midagi 40| ümber. Nad on
ristinud end/Ise ^;nbortekoondise"
ümber Inglismaa Eesti Seltsiks „Tu-levik",
sest keegi ei jää igavesti, noo­reks.
Mõned neist pärinevad isegi
segaabieludest. Neil oli peosaalis
eesruumis reservebritud müügilaud^
kiiis müüdi nn. T-särke kuumal suve-päevar^
candmiseks, dekoreeritud lau­lupeo.':
märkidega (noodivõti s\m
must-valges sõõris), kavandatud 13-
aastase tütarlapsi poolt. Samuti he­liplaat,
kus sisselauldud noorte poolt
tuntud rahvuslikke laule: „Tule ko­ju"
jt. Särgi hinnaks £3,00, heliplaat ;
£2.00. Kuuldavasti i noorte rahvuslik
kaup oli leidnud üsna rohkesti ost­jaid.
Siin oma osa mängis aktiivne
noortetegelane L Lembra oma sõbra­tariga.
Inglismaa noorte osa muusikalises
kavas oli üsna rikkalik. Sellest võt­tis
osa iIES-i,,Tuleviku" koor. Dek­lamaatoritena
esinesid Reet Järvik-
Bekeris ja Linda jLembra. Klaveril
sažžtvSid. pi^äM Käjando ja. A.
Miilmaa. Akordionil ja kitarril saa­tis
noori laulj^idl — P. Sheldon. Tam­buriinil
— R. Miilmaa, kandlel — J.
Biilington kitarril — T. Sirel. Jaani­öö
valsi oli seadnud — J. Eistrat.
Noored Inglismaalt esitasid oma­loomingust
luulet, muusikat ja tant-supõimikut.^
See koosnes proloogist
ja epiloogist. Autoriteks — A. ja K.
.Miilmaa, F. Sheldon, E. Maripuu
(nüüd USA-s) ja Reet Järvik-Bekeris.
Laulupalad kandsid rahvuslikke
pealkirju nagu i,;Laul kodumaale",
„Jaäniööl", „Rukkilill" ja „Roos". ~
Epiloog oH Peter Sheldoifilt ja kanr.
*dis pealkirja ,,Me kasvame koos".
^Noorte rahvuslikku idealismi, —
kohati sentinientaalne, kohati paa­toslik
hinnati publiku poolt jõu-,
liselt, eriti kui nad marssisid laulu- '
lavalt kõrvalruumi. Publiku kõrvu
jäid kõlama rahvuslike noorte laulu­salmid:
Saa vabaks isamaa, sa jääd
armsaks kõigile, , kus puuduvad
muistsed mured, kus puuduvad va­nemate
piinad..."
Laval esines ka neli tantsupaari:
E. ja M. Sehröder, I. Smith/M. Tis­ler,
L. Lembra/J. Eistrat, T. Mets­maa/
T. Vane. Noorte tantsupaaride
esinemin^.laval meenutas meie vane­male
generatsioonile jaaniööd kodu.
maal, kuss heledal suveööl muinasju­tu
icohaselt kohtusid Koit ja Häma-rk,
põles ipaaniti^li ja noored kui va­nad
keerutasid tantse külapillimees-tc
muusika saatel.
FANTAASIA'EESTI
RAHVAVIISIDEL
Selle osa oli koostanud Cambrid-"
ge'is elunev kooli, ja imuusikamees
Enn Saluveer ja seadnud instrumen-tapl-
lriole teemal >,Kanner' ja" „Lau-la,
laula suukene". Ka siin esinesid
muusikalised noored, seekord ühest•
perekonnast: C. Läänemägi (viiul), P.
Läänemägi (klarnet) ja V. Läänemä­gi
(tshello).' Nende andekate tütar­laste
isa on tuntud akordionimängi­ja
eestlaste pidudel. Noortele muu-:
sikutele anti lilli.
MÜLUD KÕLAVAD EyASL... '
Kontsertosa teises tsüklis taas.esi-nesid
ühendatud meeskoor ja ühen- J'
dalud segakoor. Meeskoori dirigecri-sid
vaheldumisi ,E[ Luuk ja H. Piiri-mets.
Laulupaladcst esitati mees-
. koori (midagi 70 ümber) poolt' A. ;
Kunilcidi „Slnd surmani", M. Mär-ma
„Ennc ja nüüd", E. Võrgu „Lau-likli
kodu" ja J. Tamvärgi „öhlura-hu".
Sellele 1 järgnes lisapala J. Raidi
. juhatusel: „Mu armas isamaa".
Ühendatud segakoore juhatasid A.
Siion (Pariisist), V. Laidsaar.(Saksa­maalt)
ja J. Raid Rootsist. Siin se­gakoor
esitas laulude lõppedes bra-voo-
hüüclc saatel M. Lüdigi „Laev-nik",
Ä. Kappi„Mü süda" ja M, Här.
. ma„Tuljaku". Kontsertosa oli juba
clekctrifitscerinud meie rahvuslikU;
publiku. i
Lõppsõna järgnes Inglismaa Eest­laste
Ühingu esimehelt Helmut Hei-naslull,
kes tänas üksikasjalikult
kõiki — nii koore kui rahvalantsi-jaid(
k(^llede osa seisis veel ees), sa­muti
peo „suurevaevanägijaid" koo-rijuhlc
Ja rahvalanlsu-õpülajaid. H.
t rp
Edgar V.
iSTONIAN
B6 M . Hind 513.9S
Kiri Soomest
SAMÄÄ EEST
m Ihk. Hind $18.1
Postiga tellides pluss saatekuk
üügil „MEIE ELU" talituses
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
[AUBÄVÄHETUS ¥ENE6Ä
TASAKAALUSTAMISEL!
ir.
Tyumrelvad Baltikumis
Soome Ja N. Liidu vaheline kau­bandus
püsib praegusel tasemel, sel-
«rus läbirääkimistel Venemaa välis­kaubandusministri
abi A. N. Manz-hulovi
ja allriigisekretäri Äke Wih-toli
vahel.
Praegu on eksportülejääk Soome
kasuks umbes: 3 miljardit marka,
mis nüüd lepingupäraselt tasakaa-lustäta'ks
® Järgmise paad aasta/
jooksul. •
'Samuti kõneldi praes^se 150 miljo--
ni rubla suuruse kredüdipiiri tõstmio
sest kuni 200—300 i^iljonini. Püri on
võimalik tõsta selle pärast, et Soome
võimalik tõpta selle pärast, et Soome
la N. Liidu kaubavahetus liigub um­bes
11.250.0®!} Kanada dolad) raa­mides.
Järvenpää politseivõimud arretee­risid
eesti mehe, keda kahtlustatak­se
vene kunstniku Ilja Glazunovi
pastellitöö „Verfi" varastamises. Pilt
olevat kindlustatud -48 000 marga
eesti. Eestlane olevat liikunud mitu
päeva kohal kus Art-Tuusulanjärvi ^
kunstinäituse töid hoiti.
Uuendusena hakkas Soome Ring­hääling
esitama 8-osalist raadiosarja
nimega ..iKielimatkalla Virossa"! Esi­mese
osa nimeks oli ..ICas, saad aru
eesti keelest — ymmärrätkö ; viron
kieltä?" Programmi eesmärgiks on
peale eesti kultuun tutvustamist
soomlastele, ka kirjeldada raadio
abil hõimuvendade igapäevset elu.
Esimeses osas külastati akadeemik
Paul Aristet ning kuuldi, mis eesti
StOKHOLM (EPL) ~ Moskva laiendab oma mereväebaasi Lil"
feavts seevõrra, et läbedalasuv kalurikolhoos „Bolshevik" tuleb
mujale paigutada, selgub Utrikespolitiska Institute'! järjekordsest
väljaandest, kus Atis Lejins, ise läti päritoluga, annab mõtlemapa­nevaid
andmeid Nõukogude sõjalise aktiivsuse laienemisest Läti
pinhaL
— Lätist on kujunenud suur sõja­väeline
baas,' kirjutab Lejins. Nõu^.
kogude Baltimere laevastiku üksu­sed
opereerivad nüüd Liibavi, Riia,
Paldiski ja Tallinna sadamat^ kau­du.
Lääne andmetel kuulub sellesse
laevastikku 42 suuremat sõjalaeva,
294 vähemat ühikut ja 22 allveelaeva,
nende hulgas 6 aatomijõul liikuvat,
varustatud nukieaarrakettidega.
Kirjutises märgitakse, et aatomi-allveelaevastiku
jaoks ehitatakse
veealused punkersadamad Riia iin- •
na ja Gauja jõe vahelisel ranniku­alal.
Varem on teada selliste punk­rite
olemasolu -Paldiski rannikul.
Liibavi baasi" laiendamine vidtab
Nõukogude merejõudude veelgisele
laiendamisele Läänemere piirkonnas.
„Bolsheviku" kalurikolhoos vastab
Tallinna külje all olevale „iKirovüe",
olles varustatud oma laevastikuga,
kalatööstustega jne., mis nüüd paigu­tatakse
Riiast 'kaugemale põhja
suunas.
Briti agentuur Reuter märgib ar^
tiklit kommenteericles, et lääne­maailma
vaatlejad öjn senini olnud
^akindla4: Läänemjere /piirkonda
paigutatud Kf;; Liidu nukieaarraketti-de
arvus. Teada oh, eineid relvi tüü»
pidest 120 SS-4 ja SS-5 on rampidel
Eestis/Lätis ja Lee(iis. Moodsaima
ja tugevahna aatoitiiraketi SS-20 ar-
; vuist ei ole andmeid Baltikumi osasi
Soome ärimeestele on ilmunud
Markkinointi-instituudi poolt käsi­raamat;
kuidas äri teha venelastega.
Raamatu autoriteks on riigi ettevõtte
Tami5ella tekstiilitööstuse turustami­se
iühataia Kari Ketola koos Kade-tikooli
vene keele lektori Martti
Rouhiaineniga. Mõlematel on roh­kesti
kogemusi, kuidas venelastega
äritseda ja mõlemad ka kinnitavad,
kui tähtis on teada kohalik süsteem,
eritigi just kõnede pidamine. Varem
pole Soomes taolisi juhtnööre ilmu­nud
hoolimata, et iga idakaubandu­sega
tegelenud ärimees on jõudnud
olukorda, kus kõnesid on vaja pida- •
da venekeeles. Venelased valdavad ju
vähe voorkeeH. Teos ongi peamiselt
just giid kõnede pidamiseks, eriolu­kordades.
.
Sel kevadel tegid, soomlased, lä­hemalt
oululased, uue maailmarekor­di.
See saadi saunatõmbamises linna
tänavatel üle 5 ööpäeva. Mõpilased
püstitasid päikeste rataste peale eht- \.
sa soonie sauiia/ mida linna tänava­tel
vedas sus 5 üliõpilast ööpäevad
läbi. See põleks veel midagi, aga sa­mal
ajal istus saimas kaks kangelast .
nautides leilist. .Endine niaailmare-kord
OÜ Helsingi tehnikaüliõpilaste
käes.'' ••
keeles on soomlasele raske. Program­mi
koostajateks on Kirsti Pehttinen
koos Aarre Nymaniga. :
; Tuntud eesti keelest soomendaja.
Eeva Niinivaara sai hiljuti 80-aasta-seks.
Tema sünnipäevaks ilmus raa­mat
nimega „Kasvumaa", mis sisal­dab
Niinivaara kirjutusi aastatelt
1923-1981, kokku 250 ; leheküljel.
Teos sisaldab ka õnnitlejate loetelu.
Pühamaareisi fuhtr
ei lastud
Jordaanioss^
Kas sõjategevus Lähis-Idas takis­tab
turismireise? Üsna mitmed, kes
kavatsevad sõita nenidesse piirkonda^-
desse, kõhklevad. Äsja Pühamäa-rei-silt
saabunud eestlased: kinnitavad,
et turistidel otsest ohtu sõjajalgu
jääda ei olnud^ kuid piirikontrollid
on.väeaTanged. Nn ei lastud Jordaa-niasse
sisse eestlaste grupi juhti pas­tor
Helmut Rüdmikut, tema alDikaa-sat
ja üht eestlannat tõenäolikult
selle pärast, et neil olid passil lisrae-;
Xi templid. Paarikümneliikmeline
eestlaste grurro, kes kuulus umbes
suuremasse USA-st teekonda alusta­nud
reisifiruppi, pöördus tagasi ilma
oma reisijuhita. /
Stardil oli sekeljiusi /New (Yorgis
ka streigi .pärast, jnü et „01ympic"
lennuliin andis oma reisijad üle Jor­daania
lennuliinile, -j Pühamaa-reis
kulges Kreeka, Türgi/E|giptusekau°
du ja pöördus Iisraelist tagasi Jor­daania
kaudu, kus kontroll oli eriti
põhjalik.
Kanadlannci
M%t Univers®
Ilmunud
SUDA JA
, Romaan/ 256 Ihk.
Hind $19.50 ^
•fosüteel ttellides pIüss
VMtmGIL
BS
Peruu pealinna Limas krooniti
maailma iluduskuningannaks ,Mss
Univerše" IS-ajastane Karen Dlann®
Baldwin London, Ontariost, Ta on
tänavune ,3fiiss Canada". See pn esi­mest
korda kui kanada neiu i aab
maailma iluduskuningannaks. J sja-kroonitud
iiudus kaalub 119 naela ja
on 5 Jalga 10 in. pikki Ta saab äiiain
kui $150000 rahas ja esemetes, kö^
teri New Yorgis, nertStkasukä, bril-'
Jantel^teid ja mootorpaadi. Kavatses
astuda ülikooli äriadministratsiooni
õppima — nüüd aga läheb New Yor-
Id mannekeenide kooli.
OB
Broadview Ave. Toronto.
M4K2IW
Ämeeriklasist abielupaar May ja
tester Carlson avastasid 18. judni vaf
rahommjkul Dog Beachi rannas, Fla.,
pärast troopilist tormi sügavale liiva
alla maetult fotodekogu poolesaja
ülesvõttega. Meie noorema põlve kir^
Janiku, Palm Harboris, Fla., eluneva
Elin Toona-Gottschalki kaasabil sel­gitati,
et fotod pärinevad Eestist/
Praegu püütakse avastada nende
omanikku, mis lahendaks leiu müs-ülise
„teekonna" 2 kuni 3 jala süga­vusse
merekalda liiva, paarküm­mend
jalga ookeani veepiirist. Müs-tüise
leiuloo käik oli „Vaba Eestf
Sõna" järgi järgmine:
• 18. juuni varahommikul olid May
ja Lester Carlson oma elukoha lä­hedal
Dog Beachi' rannas, Fla. otsi­mas
merekarpe, millede kogujad nad
on Neid paiskavad ookeanilained
pärast troopilisi torme hulgana ran­naliivale.
Seekord leidsid nad meri­karpide
kõrval hoopis omaette riiüsr
teeriumi. May Carlson nägi esimese­na
liivast välja ulatuvat kätepaari.
Ta arvas esimese hooga, et näeb vii-,
rastust. Hetk hiljem selgus, et nähtu
Jjädalakrooniko
1 (Algus esiküljel)
Sama uurimus näitab, et kõige
rphkem kasvab moderaatide era­kond
— 20-lt 27-le protsendile, kuid
Folkpartiet läheb tagasi 10-lt 7-le
protsendile ja cpntern 18-lt ainult Ii­le
protsendile. KDS, Miljöpartiet jt.
väikeerakonnadr ei pääse riigipäeva­le.
Heinastu kirjutab ms. oma laulupeo-.
läkituses „Eesli Hääles": „See rah­vuslik
ja kultuuriline ühisüritus on
jätkuks sellele traditsioonile, mis
sai oma alguse Münsteris 1974. ä.,
kus esmakordselt tulime kokku
Rootsist, Saksamaalt, Inglismaalt,
Prantsusmaalt, Belgiast ja mujalt,
et lauluga kinnitada oma ühtekuulu­vust
ja usku tulevikku."
Pidulik kontsertosa lõppenud, järg­nes
E. Luugilt „lahkumislaul", mis
tavaliselt läheb publiku südamesse:
,.Nüüd-aja ratas ringi käänd / me
kaunid päevad mööda läiijid.., õnn
kaasa, sõbrake." — Koorijiihid —
ncid oli.tervelt üheksa! — ilmusid la­vale,
rivistusid koori ette ja noored
tülariapsed andsid neile iilli publi­ku
aplausi saatel. — Järgnesid meie
rahvushümn ja „God save the
Qucen" — jä siis lahkus noorte au­valve
sini-must-valge lippude hoides
poodiumilt,, kusjuures koorid ja pub­lik
h»u'sid kcos ..Knupistaore'^ Eesti
kojad kolme koduvärviga.
(Veel laulupeost järjrmi.scs lehes)
pole viirastub, vaid tegemüst oii^^äa-ri
mustavärvi pikkade naiste kinjnas-tega,
mis olid täitunud liivaga. Ja
siis nägid nad ka midagi muud.j
PILDID LIIVA AlX/.
Mõlemad asusid merest väljakan- -
tud liiva kaevama ja avastasid mõne
jala sügavuses hulk vanu fotosid, /
umbes 5&, väikesist kuni suurendus-teni,
must-valgeid ja Yärvilisi, kõik:
kaetud märja liivaga. Puhastanud fo-tod
hakati uurima neil inimesi ja
avastati, et mõ»ned neist esinevad
mitmel fotol. Ilmselt pärines leid
mõnest perekonna albumist, kuna
mõnel pildil olid veel nurgad, mille­dega
fotosid kinnitatakse albumiteš-se.
Kuidas sattus, see fotodekogu Dog
Beachi liivaranda, arutasid Garlso-nid.
Mitmel fotol oli inimesi. neile
tundmatuis rahvarõivais. Mõnel oli
midagi kirjutatud, neile tundmatus
keeles. Ühel fotol seisis vanem mees
kalmu jtiures, mille kivil oii kiri ,;An-:
na" ja veel teine sõna, mis neile näis
olevat ,,Mäoi" (kas mitte Mari.
Toim.), ja aastaarvud ' 1902—1972.
Ühel fotol leidus unibes 40 haist; i ^ ^ ^
lases rõivastuses, üksteise kõrval,;
ühes auditooriumis. Nende kohal oli
lipp, milliel; oKd sõriifid: .yTallinrta
Naislauluselts"' neile aga jälle tund-matus
keeles.
Fotokogu oli liiga suur seilleks, et
välja kukkuda mõnest käekotist. ISee
pidi pärinema perekonnaalbumist.
AJÄLEimr SELGITAB
Carispnidjnformeerisid leiust leh­te
,,CIearwater Times", kus ilmus
pikem kirjutus'ühes suure fotoga
ligi 40-nest pildist. Leht püüdis selgi­tada
ka,,tundmata keelt", pöördudes
Ida-Euroopa keelte asjatundja Cat-herin
Strongi poole, kes arvas tege­mist
olevat ungari keelega, Olles aga
mitte kindel oma otsuses.
Keele ja fotode osas lahenes küsi­mus
varsti. Nimelt luges loo lehest
meie nooremapõlve kirjanik Elin
Toona-Gottschalk, kes dab Palm
Harboris:, -Fla. Ta tundis fotodelt
oma sünnilinna Tallinna, ; võttis
ühenduse lehega, külastas isiklikult
•toimetust, lootes, et ehk avastab fo­todel
mõne tuttava; mis osutuski
tõeks. Ühel fotol oli daam, kellega
ta oli olnud koos dp-laagris Hanno­veri
lähedal. Saksamaal. Et tegemist
oli eesti keelega, ütles ta lehele tele-
• /
Fotod jäid .Elin Toona-Gottschalki
kätte, et Peterburgi Fla. piirkonna
ecstlasperes püüda, selgitada, ka^ lei­dub
võimalus nende omaniku selgita­miseks.
Praegu on fotodekogu Evald
ja Hilja Pohlide valduses,
Carlsonid märgivad veel, et randa
kus leiti fotodekogu, ei too ükski
tee, et fotodekogu võis kukkuda!. mei>
re mõnelt WöödasõitvaU laevalt, või
ka paladiii, mis
hcdasc saarega.
; Ajaleht ,)Sirp ja Vasar" nr. 17 on
avaldanud k üksikasjalisema kava
Tartu üliköoii juubelipidustustest
ülikoolilinnas eneses. Selle on esita­nud
ülikooli teadussekretär Milvi
Reinfeldt. Kavast nähtub, et pidus­tused
on tugevasti politiseeritud.
Need toimuvad Tartus 15—18. sep­tembrini.
Avapäeval toimub ülikooli­nõukogu-
pidulik istung, kus antakse
audoktoridiplomid neljale välismaa
. teadlasele. Viimaste nimesid ei ole
apa kavaga ühenduses veel teatavaks
tehtud. Sama päeva õhtupoolikul toi­mub
monumendi avamine revolütsio-i
nääridest üliõpilaste ja õppejõudii^
mälestuseks. vMonumendi asukohaks
on Toome nõlvak Viktor Kingissepa
(end. Gustav Adolfi) tänava ääres.
Õhtul pakutakse aulas öömuusikat
ja näidatakse filme ülikooli ajaloost.
Ka pidustuste teine'päev, 16. sept.
kannab tugevasti politiseeritud il­met.
See algab äratusmängudega
ülikodli ühjselamute juures. Hommi­kupoolikul
teostatakse kohtumisi ni­mekate
yilistlastega ning toimub
miiting Lenini mälestussä
res, mis asub end. Kaitseliidu maja
jä nüüdse Põllumajandusakadeeriiia
ees. Juubeliaktuš; aulas algab kell 2
ning neile, kes ei ole saanud seal
kohti vahendatakse seda sisetelevi-siooni
kaudu peahoone auditooriu-mes.
Sama päeva õhtul toimuvad
kontserdid „Vanemuises" ja ülikooli
uues spordihoones ülejõel.
V\ Kolmandal pidupäeval, 17. sept.
^y^J^Hse ülikooli ajaloomuuseum en-disis
ülikooli raamatukogu ruumes
Toome varemeis. Samuti.hakkab kü-
: lastajaid vastu võtma Dmitri Ulja-iiovi
kortermuuseum Burdenko täna­val.
Dmitri UI janov on Lenini vend,
kes Moskva ülikoolist välja heidetu-tuna
õppis moni aeg Tartu ülikoolis,
elades R Burdenko (end. Veski) tä­navas,
'kus .'vastav maja on nüüd
muudetud temanimeliseks korter­muuseumiks.
• >^nial päeval tutvustatakse Üli­kooli
mujalt pidustustele; sõitnuile:
õhtul peetakse miiting-demonstrat-sio^
n Raadil, mis lõpeb rongkäiguga
Tähtvere lauluväljakule. ,.Vanemui-ses^
korraldatakse klubiõhtuid üli­õpilastele
ja filmide demonstreeri-misi.
:
; Pidustuste viimasel päeval, 18: sep­tembril,
toimub teaduskonverents
ülikooli aulas, kus teemaks on „Üli-
: KOOJida arengu globaalseid probiee-
V^^^ySjiina oodatakse väljapais^
^<^ä^'asi ja kõrghariduse juhtijaid ka
Moskvast ja teistest liiduvabariiki­dest.
Teaduskonverentsi plennar-istungi
järele on kavas pressikonve­rents.
Ning päev lõpeb vabaõhueten­dusega
rahvateatri ettekandel „Vivat
academia", mis peab sisaldama Tar­tu
ülikooli ajaloo põhisündmusi. Et­tekannet
korratakse veel peahoone
sammaste ees, et võimalikult palju,
üliõpilasi võiks sellest osa saada.
Antud informatsiooni järgi on ka­vatsusel
ka pidustuste ulatumine
Tallinna, kus see teostuks Teaduste
Akadeemia juubelisešsöoninä.
: UV: ^: EPL/VU^-'
Et l^anada muutub niajändusmiq
nistri poolt taotletud ,Atuueprotsen°
dimaaks" näib põrkuvat üha suure-anlatele
takistustele. Töövõtjad esi^^
on äraootaval seisukohal olles
ssjadnud tingimuseks hindade tõusu
Mntrolli. Vjilit^^^ algul lubas seda
teha kus tal otsustamisõigus, nagu
piiimasaaduste ja kanamunade osas.
sWuti lubati hinnad piirata aladel
kus monopoli tõttu hinnatõusud va­javad
eriluba, nagu telefon. Samuti
kWorii^tfevõtted post, Air Canada
Imel ' : \
Nüüd juba ennustatakse^randeid.
B ;11 Telefon ja teised telefonikom­paniid
taotlevad 30—40% hinnatõu,-
su, lennuliin ütleb, et ta ei tule läM
Jä valitsus andis mõista, et erandid
on lubatud. Selles olukorras tõuseb
töövõtjate vastuseis palgatõusu pii-raniisele,
mis esialgu on rakendatud
keskvalitsuse ja krooniettevõtete
ieemstujate osas.
JU' k d id vetos
llkestatud Rahvaste Komitee aja­kirjas
„The Globe Eagle" on aval­datud
komitee esimehe Horst A. Uh-lichi
poolt president Ronald Reagani­le
saadetud kiri, milles teravalt väl­ja
astutakse kohtuministeeriumi eri-uurimiste
osakonna tegevuse vastu
nõndanimetatud sõjakuritegijate kü­simuses.."",
'• • •
Märkides, et -miljonite ikestätud
rahvaste esindajad nende koosolekul
New Yorgi Eesti Majas kiitsid heaks
presidendi ja tema administratsiooni
kindla hoiaku N.Lüdu jä kommu­nismi
suhtes, Horst A, Uhlich Mrjii-i^
Ämeerikas kohtuministeeriumi
eriuurimiste osakond korraldab üle­maalist
jahti antikommunistlike ak­tivistide
vastu ettekäändel, et nad
olevat natsid. Kõik ikestätud rahvas­te
liidrid saavad aru, et see osakond
teeb Nõoiik. Liidu sal)apolllses, ni­metatud
KGB tööd. Kõik meie
med loodavad, et teie härra presi­dent
teete lõpu sellele osakonnale ja
^käsete alustada uurimist rahvusva-iielise
kommunistliku partei poolt
toime pandud kuritegude kohta. '
Meie koosolekul me samuti väljen­dasime
meie valmisolekut ühe erili­se
asjatundjate grupi moodüstami°
seks, et lülituda sellesse võitlusse,
kus rahvaste vabaduse kaitse kom­munismi
västiin seda iganes nõuab."
VES
ROOMA — Veebruaris nähti Itaa- ;
Ha territoriaalvetes allveelaeva/ mil­le
kohta esialgu öeldi, et see ei kuu­lunud
Nato-riikidele. ! ;
Tuumaenergia jõul töötavat allvee­laeva
märgati Lõuna-Itaalias asetse­va
Tarento sadama ees. \
N. Liidu suursaatkond eitas kohe­selt,
et 24. veebruaril märgatud allK
veelaey ei olnud N. Liidu oma, kuna
neid ei olevat kunagi olnud Itaalia
vetes. . - y
Nüüd kinnitas Itaalia kaitseminis­ter
Lelio Lagorio, et võõras allvee- \
laev kuulus siiski N. Liidule ja et /
see ei olnud mitte kogemata eksides
sattunud Itaalia vetesse,
spionaazhiretkel.
Poolas vabastati möödunud näda»
lal umbes 2000 vangistuses peetud
,,solidaarsuse" aktivisti, kuid Lech
WäJesat ja teisi juhte hoitakse eda^
si kinni. Valitsusel esindaja ütles, et
„kaitsevangistuj5es'', kuna keegi
võiks Walesa mõrvata ja nii tekitada
uusi rahutusi. On kuuldusi, et aasta
lõpuks kergendätakse ka ranget käit-seseisukorda.
Paavst John Pauli 26. augustil ette
nähtud külaskäik jääb aga ära, kimria
valitsus kardab rahutusi, , .