1982-07-29-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4pu iDUt.'
D£S 30URNAUX
GollectioQ Developnant Branch •
395 Wellington Str, OifäQT s<
Ottawa.
EESTLASTE A J A L E H T PAGULU
Second Oass Mail Registratlon No. 1354
Nr. 30 (1691) 1982 NELJAPÄEVAI., 29. JUULIL - THURSDAY, JULY 29 XXXIII aastakäik
LEICESTER (.Meie Elu" kaastööliselt) — Kolmas Euroopa Eestlaste laukpidu laupäeval, Ho
uulilLeicesteris kujunes kokkutulnud rahvahulga ja haruldaselt ilusa ilma tõttu rahvuslikuks suursündmuseks
Inglismaa väikearvulise rahvusgrupi elus. Kokkutulnud rahvahulga koguarvu võis ajr-vata
1200-Ie inimesele. Peopileteid oli müüdud 800 ümber, pluss tegelaspileteid ca 300 lauljale Ja
100-le rabvatantsijale.
Ikesfatud
traditsioonilises
YORK (M.E.) - Käesoleva
aasta Ikestatud Rahvaste Nädala pea-üritused
New Yorgis langesid juba
kolmandat aastat just sellel ajal va.
Mtseva erakordse kuumuse kätte. ?ü-
Aukülaliste hulgas võis näha pea- iKontserdi alguseks olid rivistunud Eestit, meie kodumaad" H. Piirim^t
piiskop Konrad Veemi ja praost dr. \ lavale esireas nägusais rahvarõi- sä orelisaatel.
theolvi Jaak Tauli abikaasadega, en-' vais naise . . _ , .. , , „ , , , . , „
dist lEU esimeest Väino Pärteli,' read tumedates ülikondades rukilil- Järgnes Peotoimkonna esimehe L hapaeval, 18 juuül kui toimusid pi-
Eesti Keskkomitee esimeest Saksa le-sipise lipsudega. See kõik andis Veski avasõna: ,.01eme kogunenud dulik jumalateenistusi ^t. mricks
Liiduvabariigis Johannes Västrikku kuu ajatele rahvuslik-piduliku deko. ^igi^alt ja kaugelt, isegi ookeanide katedraalis, _ rongkäik labi Viienda
jt. Samuti olid kohal Korraldava ratiivse pildi. Kummagil pool peo- tagant, siia peosaali.-Nii nagu meie avenuu ja järgnev miithigettdtamie^
Toimkonna liikmed - Leicesteri diumi küljel olid lipuvardais koor^' esimene laulupidu Tartus 1869. a., ei tega Central Pargis, koite ,^n^^^
Eesti Maja esimees V. Kuil ja sek- lipud, arvult 12. Trompetihelide saa- «^^^^^ seal tähtis laulude kunsüline' maliimas temperatuur^ 93 ja 98 kraa-retär
A. Nigol abikaasadega. Samuti tel sammusid lavale kaks noorte- kvaliteet ja hõredate rahvahulkade di vahel Fahrenheiti järgi, olles kesk-pressimehed
ja fotoreporterid. Ko- gruppi — neli neidu ja kaks noor-hal
oli ka „Leicester Merciiri", ing- meest sini^must-valgete lippudega,
liskeelse ajalehe, naisreporter.' Sellele järgnes ühislaul „Hoia Jumal
kvantiteet, vaid oluline oli Taaralin- miselt 35 kraadi Celsiust.
nas rahvusliku ühiskonna vaimsus Miljonid ,nevvyorklased põgenesid
— eestikeetae laul. Rahvuslik mõte kuumuse eest kohalikesse supelran-sai
määrava koha. Mitte välist efekti dadesse, millistest mitmed rahva
ei vaja meie võõrsil, vaid eesti rah- ummistuste tõttu varsti hoopis uu-vusliku
elujõu säilitamist, sisemist tele saabujatele suleti, ikestatud
elujõudu — elavat eesti südant, mis rahvaste etniliste gruppide esinda-ön
looritatud sini-must-valge li;puväro Jad aga olid kuumusest — mis muide
videga." Kõneleja lõpetas oma tun- juba eebievalt oli mõnda päeva kest-delise
avasõna: „Eeštlane olen ja nud, heidutamatult oma poliitiliste
eestlaseks jään, kuni ma hauda lä- tõekspidamiste eest ja'vabaduse
hen..." nõudmistega kommunistidelt orjastatud
maadele väljas.'Eriti kannatas
TERVITUSE® gmjj. õrnemast soost, kuna nen-
Avasõnale järgnesid tervitused, de rahvariietus enainalt on raske-
Kõigepealt Jüri Raid— Rootsi laulu- mast materjalist. Kõik arenes ette-kooride
esindajalt ja koorijuhilt, kes nähtud korra kohaselt, väljaarvatud
oma tervituskõnes viitas meie noor- tagasihoidlik kajastnjs ameerilia
te tulevikuprobleemile, nende vähe- pressis ja TV-s.
susele, kuid sellest hoolimata lootis Kõige suuremad ja kaunimad etni-nehde
seast kord tulevasi koorijuhte. ^Bsed grupid olid seekord ungarlasilt,
„ - . "eestlasilt ja lällasllt lippude, värvide
Eestlaste Keskkoimtee esimees loosungite kimrü^, kusjuures
Saksa Liiduvabariigis Joh.Vastnk ^.jj ,^gig.j ^^^^ sUmapaist-tervitas
oma rahvuslikult haa esta- ^^^^^^ _ demonstreeri-tud
kõnes haaravalt rahvahulki ja ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ gj^^j-^^^ ^^^^^ võitluses,
deklamaatorile omase paatosega vih- £^5^4 shü-must-valget peaUppu to-jas
eestlastele kui laulurahvale, kes ^is sõjaveteran ja IRk juhtiv tegela-iidsetel
aegadel palvetasid orjaikkes gj^^r Lipping, noored olid suure,
vaevlevate vendade ja õdede eest ^^^^^^ vAatavsL ESTONIA'ga. Et
nagu teeme seda tänapäeval ja tegid president R. Reagani IRN prokla-seda
meie-isad ja vennad sõjaretke- niatsiooni tekst ei olnud selleks
dele asudes... ikka laulu saatel. Ko- ajaks kohale jõudnud, määrati IR
neleja lõpetas oma tervituskõne, vih- Komiteeh seUe ametlik ettelugemine
jates kodumaale: „See on Juipalast nädala lõpule Eesti Majja/mida toi-õnnistatud
maa, kus hällis rukis. - jjjgtab komitee esimees Horst UUch.
Meie ei taha olla vaikiv jsugupõlv.
Kandku tuuled tervitusi ja lootusi ™---—. . • •.. ..... ". . '. ••
Siberi lagendikele. Elagu tulevane
taas-vaba Eesti!"
Kas osav fotomontaash 1. aprilli
puhul avaldamiseks, või on Vana
Toomas tõesti vahetanud oma valveposti?
E i kumbagi. Enam kui 350
aastat vana orighiaal puhkab Tal»
linna Linnamuuseumis, tema terasest
koopia keerleb raekoja tornitipus
ja teine jäljend on võtnud omale
nüüd tuulelipu ameti ühes Kali-fomiä
lõbustuspargis.
„Marüie: World Mrica USA" delfiL
nide staadionile ehitaf sel aastail
keskaegne küidlus.
Pargis töötav eestlasest dekoraator
soovitas tuulelipuna kasutada Tallüi-na
„valvurit" Vana Toomast, millisest
tehtigi peaaegu täpne jäljend.
Tuulelipp ön umbes üks meeter kõrge
ja asub 4ft-ne jala kõrguse toni
tipus. See on nähtav kõikjal lõbus-
Foto — Arno Bender
, » r i n e World Africa USA'd" külastab
aastas umbesüks nüljon faii-( .^,^^^r-.:-v
mest. Seal tohnub ka 1983. a. Lääne» ü^:^}^ .,
ranniku Eesti Päevade rahvapidu.
. .MgiJi:24liMaa-.Raeko^ asukomau..
praegusel kohal juba 1341. aastast
alates, ei ole säilunud hoone mitte
14. sajandist, vaid aastail 1402—1404
ehitatud, kusjuures vana hoonet püüti
uue i^hitamisel ära kasutada.
Hoone püsis suuremate ümberehi,
tusteta kuni 17. sajandi keskpaigani,
siis asuti vanale hoonele barokselt
sümmeetrilist fassaadi andma.
Varasematest ümberehitustest on
kõige silmapaistvam 61,5 meetri kõrguse
torni kiiver, mille' raehärra
Hans Johan MöUeri kingitusena ehitas
linnale Geiger Graff aastail 1627
—1628. Kiivri hUisrenessanslik vorm
Belgia ;Eešti,Sd'tsi nimel tõi tervh
tusi esimees E. Otter ja Hollandi
President R. Reagan Valge Maja Roosiaias tõuseb toolilt pärast Ee^ti Seltsi poolt (kirjalikult) Viima
Ikestatud Rähvasie laadala pi^klamatsioonile allakirjutamist. Ta- Belinfante. --Pikenia kirjaliku läkiga
vasemal abipresidentBüsh, riigitegelasi jä rahvaste
organisatsioonide esindajaid. Tserenaponial;^
kritiseeris teravalt k<|nmunismijä N. Liitu, mainides selle ohvrite
hulgas nimeliselt ka Öalti riike^ võttis osa umbes
--inende seas ka kuus eestla[st.
Esimene araabia riik, kes on nõus
võtma vastu PLO geriljad pn Sur
daän, andes seega lootusi, et sõda
tüse Euroopa eestlaste. Jtolmanda Liibanonis lõpetatakse. President
laulupeo külalistete oli saatnud El- Jaafar Nimeiry ütles intervjuus aja-niarReisenberg,
eestlaste esindaja feiieicet Sudaan nõustub >L0 pea-
Saksa Liiduvabariigis. See lõppes sõ- korteri avamisega Khartumiš. Egip-nadega:
, Ä i e vanem põb pidi kat- tus on lubanud varjupaika mõnede-ei
ole säilinud, sest 1781. aastal teh-
Sudaam ¥ÕtCib PLO ^d põhjaliku remondi ajalsäimas
«d^^wwwwBu ^ y i w i M H . eMtusineister Pascaüs Kappen külL aastal., Koopiana k^^^^^ tornil te-kUvri
lügenduse, kuid andis kõigile raslipp Vana Toomas, mille 153i,
vormidele baroki voolava ümaruse, aastast pärinev originaal on Uue asu.
Sellisena restaipeeriti tomikUver ka koha leidnud Tallinna Linnamuuseu-sõjapurustuste
likvideerimisel 1952. mis.
kestama töö kodumaal võõra türan^
nia pärast. Vabadus on inimese ürginstinkt.
Meie sihiks on eesti keele ja
rahvuskultuuri säilitamine."
„ _ . I^ahvaste Nädala proklamatsioonile allakirjutamise
" tseremoonial, mis toimus esmakordselt rahva ees, ütles president
Reagan, et üks rahvas teise järele on langenud röövsäagiks Nõukogude
ideoloogiale Ja et ülemere asuvad raadiojaainad, mis si^a-j
däyäd IJSÄ infomiatsiophi N i Uiitii ja Ida-Eüroopa aladele, tulevad
moderniseerida koos saadete
Laulupeo kontsertosa algas ühendatud
segakooriga, Seda juhatas va-heldurnisi
koorijuhtide trio; A.Miil-maa,
V. Laidsaar ja H. Piirimets.
Lauludest esitati: vM. Härma ,,Veel
kaitse kange Kalev", E. Võrgu .>5a
lillesideme yõtäks" ja T, Vettiku M
iialgi",;:;./ '.
•..;:-•. CJärg.'lk. 3);
le gerUjadele kui PLO moodustalj
eksiilvalitsuse. Süüria pn valmis võtma
vastu PLO juhid.
Yasser Arafat lubas tunnustata
IRO resolutsiooni, nüs sisaldab lis^
raeli tunnustamise, kuid juudid pea.
vad seda vaid propagandaks ja alustasid
ägedat Laäiie-Beiruti pommitamist.
Araf at kirjutas sellele napisõ^
naUsele dokumendile alla USA senaatorite
juuresolekul, kuid Washington
võtab lubadust kahtlusega..
Poolas ja kõikjal ikestatud rahvas^
te hulgas on surve all olevate inimeste
vabaduse armastus põlev. N.
Liit. kulutab 3—4 korda enam, et segada
läahest tulevaid isaateid kui
USA kulutab; oma saadetele. Kommunistlikus
maailmas ei taheta, et
nende inirnesed saaksid kuulda tÕtt. ikestatud;rahvaste organisatsioonide
vaid sõjalise jõu Ja vaikese revolutsioonilise
riigikukutajate kaadri
abil, kelle ainsaks sihiks on pääseda
võimule. Sealt areneb politseinik ja
öised koputused elamuustele..."
Tseremoonia koos presidendi kõnega
kestis umbes 20 minutit. Peale,
f Of mefus
; Ta õhutas USA Kongressi, et >cc
suurendaks raadiosaadete fondi,; ja
nii ct ka saated Kiiuba rahvale saaks
teoks. ;;•:/'•; ; ;J.';;;•••.
'::[ President ütles edasi^^ „... läbi
Balti riikide, Ida-Euroopa ja Aasia
ka Aafrikas ja Ladina-Ameeri-esindajate
oli kohal arvukalt Kongressi
liikmeid, samuti välisministeeriumi
kõrgemaid ametnikke. Eestla-siöli
kohal kuus: ERKU esimees J.
Simonson, abiesimehed M. Kari ja ?.
Saar, esinduskogu liige J. Raus ja
vabariikliku partei tegelasi Hans Lill
kasi üks rahvas teise žjäl-elc on lan-(Ind.) ja Veye Elridge,(Virg.). Amee-genud
röövsäagiks ideoloogiale küšTika^^H^ eesti osak; tegi selpuhul
on lämpfialatud inimõigused. Kom- j ^ ^
munistlik süsteem tähendab sunnitööd,
hulgalist vangistamist, näljahäda
jä massilist hukkamist ning;N.
Liidu; kasvatamist. kõige suuremaks
sõjaliseks imp|criumiks kogu 'maailma
ajaloos. See on meie ajastu tragöödia
ja suurim hädaoht rahvaste
rähuie. See; tijlali läarsuse jäiulami-ne
ei ole tulnud mitte populaarse liikumise
Ja vabade vajimislck^
Archambaüfi föderaalvanglas Que-feecis
pihiäsid ja pussitasid vangid
surnuks kolm valvurit. Seedapetak-se
veriseniaks mässuks mis kunagi
olnud Kanada karistusasutistes. Mässajate
kaks juhti läksid vabasurma,
võttes mürki. Vangid ründasid relva^
Jäeta valvureid oma tehtud ja vanglasse
ssnugeldatüd nugadega.
ISi, Umbes poolteist tundi peale
sündmust,; mis leidis kohati laialdast
märkimist ka pressis, aiidis
Ameerika Hääl sellest oma esimese
saate. Kuigi president oma sõnavõtus
märkis ka Balti riike Jcui 5Wõu-
•kogudc ohvreid, läks teade sellest
nimetamata üle, mainides iildsõnali.
selt „alislalud rahvaid Ida-Eüroü-
W. ''\-:--r:V\ •. - : ; . ; : : V v . ; ;
Toi.N,S,
Pääsmed $4.00
jir Washingtoni püüdlus takistada Siberi
õlitoru ehitamist sai uue hoobi
kui Prantsusmaa teatas, et vaatamata
keelule müüb Moskvale USA litsentsiga
valmistatud seadmeid. Mit-terrandi,
vaUtsus tegi prantsuse ettevõtetele
teatavaks, et nad peaksid
kinni lepingutest ^ses gaasitoru
ehitamisega. Washingtonist teatati,
et uuritakse nende välisettevõtete
karistamise võimalust, kes ei arvesta
USA keeluga.- >
•S^ses^gaasitoim tehitam^
USA| ja tema lütlaste vahekord jahe^
nenud. IJäne-Saksamaa, kel suurem
osa 'torustiku finanjtsiierimisei, lä4
heb sellega edasi ja nüüd ka Prantsusmaa
ei arvesta Washingtoni soovidega.
Kanada pjft^testeerlsUSA^
keelu vastu, kuigi ta ei ole mingit
osa täita tonistiki! ehitamisel.
Vasakpoolsed geriljad Salvadoris
juhtisid rööbastelt välja kolm kaii-barongi
ja peatasid bussiliikluse ida-pripvintsi4es,
ähvardades purustada
. ig^ liikuva sõiduki. Sabotäash häi^
rib majanduselu ja tekitab miljonitesse
dollaritesse ulatuvad kahju-h\
d. IKõneMakse, et parempoolsed
äärmuslased ; taotlevad riigipööret,
et [kukutada mõõdukat valitsust kes
on teostamas USA poolte toetatud
maareformi. ž ,
^ ^Pankroti
võttis võimu üle sõjaväelaste hunta.
Selles;~Lõuna-Äiheerika riigis pn 156
8. iseseisvuse kestel olnud paarsada
mai
olukord on nii- halb, et pangad sul»
gesid sularaha puudusel oma uksed.
Uus võbnumees kindral Guido Vil-doso
lubab valimisi ja demokraatiale
üleminekut, kuid selles kaheldakse.
õja lõppemist
rie lõppenud.
i( Pärast Fäiklandi
on inglaste hõiskam
Nüüd tuleb sõjäkulujde maksmine.
Ja samuti sõjapidan ise uurimine.
Soja kestel valitses i^alklandi. piirkonnas
viibinud zhürnalistide suhtes
range tsensuur. Peaminister Mar-garet
Thatcher oli ühenduses paria-mentaarse
uurimise alustamisega
sunnitud järele andma mitmes punktis.
Endised peaministrid näiteks ei
tahtnud, et nende Falklandi saarte
poliitikat uuritakse.
-k Rootsi ASEA on välja arendanud
kohn uut tööstusroboti tüüpi, kus-p
juures pn õpitud ,;esimese põlvkonna"
juures avastatud puudustest ja
vigadest. ASEA käes on praegu ca
12---13 protsenti tööstusroboti^
Hnaailmaturust, uute mudelitega loodetakse
aga seda osa kahekordista-da.
^ Rootsi Stiftelsen för Opinipnsana-lys
avaldas esimese ..gallupi" sügiseste
valimistekohta. Enrtustusuurimu-se
järgi suureneb sotsiaademokraati.
dele antud häälteprotsent 43-lt 46-Ie
ja kiina kommunistid ^ (vpk) pääseb
sisse oma 4,1 protsendiga, siis oii tõe-näoline>
et järgmine peaminister on
: Palme.. "
: (Järg. Ms. 3)' .
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 29, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-07-29 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820729 |
Description
| Title | 1982-07-29-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 4pu iDUt.' D£S 30URNAUX GollectioQ Developnant Branch • 395 Wellington Str, OifäQT s< Ottawa. EESTLASTE A J A L E H T PAGULU Second Oass Mail Registratlon No. 1354 Nr. 30 (1691) 1982 NELJAPÄEVAI., 29. JUULIL - THURSDAY, JULY 29 XXXIII aastakäik LEICESTER (.Meie Elu" kaastööliselt) — Kolmas Euroopa Eestlaste laukpidu laupäeval, Ho uulilLeicesteris kujunes kokkutulnud rahvahulga ja haruldaselt ilusa ilma tõttu rahvuslikuks suursündmuseks Inglismaa väikearvulise rahvusgrupi elus. Kokkutulnud rahvahulga koguarvu võis ajr-vata 1200-Ie inimesele. Peopileteid oli müüdud 800 ümber, pluss tegelaspileteid ca 300 lauljale Ja 100-le rabvatantsijale. Ikesfatud traditsioonilises YORK (M.E.) - Käesoleva aasta Ikestatud Rahvaste Nädala pea-üritused New Yorgis langesid juba kolmandat aastat just sellel ajal va. Mtseva erakordse kuumuse kätte. ?ü- Aukülaliste hulgas võis näha pea- iKontserdi alguseks olid rivistunud Eestit, meie kodumaad" H. Piirim^t piiskop Konrad Veemi ja praost dr. \ lavale esireas nägusais rahvarõi- sä orelisaatel. theolvi Jaak Tauli abikaasadega, en-' vais naise . . _ , .. , , „ , , , . , „ dist lEU esimeest Väino Pärteli,' read tumedates ülikondades rukilil- Järgnes Peotoimkonna esimehe L hapaeval, 18 juuül kui toimusid pi- Eesti Keskkomitee esimeest Saksa le-sipise lipsudega. See kõik andis Veski avasõna: ,.01eme kogunenud dulik jumalateenistusi ^t. mricks Liiduvabariigis Johannes Västrikku kuu ajatele rahvuslik-piduliku deko. ^igi^alt ja kaugelt, isegi ookeanide katedraalis, _ rongkäik labi Viienda jt. Samuti olid kohal Korraldava ratiivse pildi. Kummagil pool peo- tagant, siia peosaali.-Nii nagu meie avenuu ja järgnev miithigettdtamie^ Toimkonna liikmed - Leicesteri diumi küljel olid lipuvardais koor^' esimene laulupidu Tartus 1869. a., ei tega Central Pargis, koite ,^n^^^ Eesti Maja esimees V. Kuil ja sek- lipud, arvult 12. Trompetihelide saa- «^^^^^ seal tähtis laulude kunsüline' maliimas temperatuur^ 93 ja 98 kraa-retär A. Nigol abikaasadega. Samuti tel sammusid lavale kaks noorte- kvaliteet ja hõredate rahvahulkade di vahel Fahrenheiti järgi, olles kesk-pressimehed ja fotoreporterid. Ko- gruppi — neli neidu ja kaks noor-hal oli ka „Leicester Merciiri", ing- meest sini^must-valgete lippudega, liskeelse ajalehe, naisreporter.' Sellele järgnes ühislaul „Hoia Jumal kvantiteet, vaid oluline oli Taaralin- miselt 35 kraadi Celsiust. nas rahvusliku ühiskonna vaimsus Miljonid ,nevvyorklased põgenesid — eestikeetae laul. Rahvuslik mõte kuumuse eest kohalikesse supelran-sai määrava koha. Mitte välist efekti dadesse, millistest mitmed rahva ei vaja meie võõrsil, vaid eesti rah- ummistuste tõttu varsti hoopis uu-vusliku elujõu säilitamist, sisemist tele saabujatele suleti, ikestatud elujõudu — elavat eesti südant, mis rahvaste etniliste gruppide esinda-ön looritatud sini-must-valge li;puväro Jad aga olid kuumusest — mis muide videga." Kõneleja lõpetas oma tun- juba eebievalt oli mõnda päeva kest-delise avasõna: „Eeštlane olen ja nud, heidutamatult oma poliitiliste eestlaseks jään, kuni ma hauda lä- tõekspidamiste eest ja'vabaduse hen..." nõudmistega kommunistidelt orjastatud maadele väljas.'Eriti kannatas TERVITUSE® gmjj. õrnemast soost, kuna nen- Avasõnale järgnesid tervitused, de rahvariietus enainalt on raske- Kõigepealt Jüri Raid— Rootsi laulu- mast materjalist. Kõik arenes ette-kooride esindajalt ja koorijuhilt, kes nähtud korra kohaselt, väljaarvatud oma tervituskõnes viitas meie noor- tagasihoidlik kajastnjs ameerilia te tulevikuprobleemile, nende vähe- pressis ja TV-s. susele, kuid sellest hoolimata lootis Kõige suuremad ja kaunimad etni-nehde seast kord tulevasi koorijuhte. ^Bsed grupid olid seekord ungarlasilt, „ - . "eestlasilt ja lällasllt lippude, värvide Eestlaste Keskkoimtee esimees loosungite kimrü^, kusjuures Saksa Liiduvabariigis Joh.Vastnk ^.jj ,^gig.j ^^^^ sUmapaist-tervitas oma rahvuslikult haa esta- ^^^^^^ _ demonstreeri-tud kõnes haaravalt rahvahulki ja ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ gj^^j-^^^ ^^^^^ võitluses, deklamaatorile omase paatosega vih- £^5^4 shü-must-valget peaUppu to-jas eestlastele kui laulurahvale, kes ^is sõjaveteran ja IRk juhtiv tegela-iidsetel aegadel palvetasid orjaikkes gj^^r Lipping, noored olid suure, vaevlevate vendade ja õdede eest ^^^^^^ vAatavsL ESTONIA'ga. Et nagu teeme seda tänapäeval ja tegid president R. Reagani IRN prokla-seda meie-isad ja vennad sõjaretke- niatsiooni tekst ei olnud selleks dele asudes... ikka laulu saatel. Ko- ajaks kohale jõudnud, määrati IR neleja lõpetas oma tervituskõne, vih- Komiteeh seUe ametlik ettelugemine jates kodumaale: „See on Juipalast nädala lõpule Eesti Majja/mida toi-õnnistatud maa, kus hällis rukis. - jjjgtab komitee esimees Horst UUch. Meie ei taha olla vaikiv jsugupõlv. Kandku tuuled tervitusi ja lootusi ™---—. . • •.. ..... ". . '. •• Siberi lagendikele. Elagu tulevane taas-vaba Eesti!" Kas osav fotomontaash 1. aprilli puhul avaldamiseks, või on Vana Toomas tõesti vahetanud oma valveposti? E i kumbagi. Enam kui 350 aastat vana orighiaal puhkab Tal» linna Linnamuuseumis, tema terasest koopia keerleb raekoja tornitipus ja teine jäljend on võtnud omale nüüd tuulelipu ameti ühes Kali-fomiä lõbustuspargis. „Marüie: World Mrica USA" delfiL nide staadionile ehitaf sel aastail keskaegne küidlus. Pargis töötav eestlasest dekoraator soovitas tuulelipuna kasutada Tallüi-na „valvurit" Vana Toomast, millisest tehtigi peaaegu täpne jäljend. Tuulelipp ön umbes üks meeter kõrge ja asub 4ft-ne jala kõrguse toni tipus. See on nähtav kõikjal lõbus- Foto — Arno Bender , » r i n e World Africa USA'd" külastab aastas umbesüks nüljon faii-( .^,^^^r-.:-v mest. Seal tohnub ka 1983. a. Lääne» ü^:^}^ ., ranniku Eesti Päevade rahvapidu. . .MgiJi:24liMaa-.Raeko^ asukomau.. praegusel kohal juba 1341. aastast alates, ei ole säilunud hoone mitte 14. sajandist, vaid aastail 1402—1404 ehitatud, kusjuures vana hoonet püüti uue i^hitamisel ära kasutada. Hoone püsis suuremate ümberehi, tusteta kuni 17. sajandi keskpaigani, siis asuti vanale hoonele barokselt sümmeetrilist fassaadi andma. Varasematest ümberehitustest on kõige silmapaistvam 61,5 meetri kõrguse torni kiiver, mille' raehärra Hans Johan MöUeri kingitusena ehitas linnale Geiger Graff aastail 1627 —1628. Kiivri hUisrenessanslik vorm Belgia ;Eešti,Sd'tsi nimel tõi tervh tusi esimees E. Otter ja Hollandi President R. Reagan Valge Maja Roosiaias tõuseb toolilt pärast Ee^ti Seltsi poolt (kirjalikult) Viima Ikestatud Rähvasie laadala pi^klamatsioonile allakirjutamist. Ta- Belinfante. --Pikenia kirjaliku läkiga vasemal abipresidentBüsh, riigitegelasi jä rahvaste organisatsioonide esindajaid. Tserenaponial;^ kritiseeris teravalt k<|nmunismijä N. Liitu, mainides selle ohvrite hulgas nimeliselt ka Öalti riike^ võttis osa umbes --inende seas ka kuus eestla[st. Esimene araabia riik, kes on nõus võtma vastu PLO geriljad pn Sur daän, andes seega lootusi, et sõda tüse Euroopa eestlaste. Jtolmanda Liibanonis lõpetatakse. President laulupeo külalistete oli saatnud El- Jaafar Nimeiry ütles intervjuus aja-niarReisenberg, eestlaste esindaja feiieicet Sudaan nõustub >L0 pea- Saksa Liiduvabariigis. See lõppes sõ- korteri avamisega Khartumiš. Egip-nadega: , Ä i e vanem põb pidi kat- tus on lubanud varjupaika mõnede-ei ole säilinud, sest 1781. aastal teh- Sudaam ¥ÕtCib PLO ^d põhjaliku remondi ajalsäimas «d^^wwwwBu ^ y i w i M H . eMtusineister Pascaüs Kappen külL aastal., Koopiana k^^^^^ tornil te-kUvri lügenduse, kuid andis kõigile raslipp Vana Toomas, mille 153i, vormidele baroki voolava ümaruse, aastast pärinev originaal on Uue asu. Sellisena restaipeeriti tomikUver ka koha leidnud Tallinna Linnamuuseu-sõjapurustuste likvideerimisel 1952. mis. kestama töö kodumaal võõra türan^ nia pärast. Vabadus on inimese ürginstinkt. Meie sihiks on eesti keele ja rahvuskultuuri säilitamine." „ _ . I^ahvaste Nädala proklamatsioonile allakirjutamise " tseremoonial, mis toimus esmakordselt rahva ees, ütles president Reagan, et üks rahvas teise järele on langenud röövsäagiks Nõukogude ideoloogiale Ja et ülemere asuvad raadiojaainad, mis si^a-j däyäd IJSÄ infomiatsiophi N i Uiitii ja Ida-Eüroopa aladele, tulevad moderniseerida koos saadete Laulupeo kontsertosa algas ühendatud segakooriga, Seda juhatas va-heldurnisi koorijuhtide trio; A.Miil-maa, V. Laidsaar ja H. Piirimets. Lauludest esitati: vM. Härma ,,Veel kaitse kange Kalev", E. Võrgu .>5a lillesideme yõtäks" ja T, Vettiku M iialgi",;:;./ '. •..;:-•. CJärg.'lk. 3); le gerUjadele kui PLO moodustalj eksiilvalitsuse. Süüria pn valmis võtma vastu PLO juhid. Yasser Arafat lubas tunnustata IRO resolutsiooni, nüs sisaldab lis^ raeli tunnustamise, kuid juudid pea. vad seda vaid propagandaks ja alustasid ägedat Laäiie-Beiruti pommitamist. Araf at kirjutas sellele napisõ^ naUsele dokumendile alla USA senaatorite juuresolekul, kuid Washington võtab lubadust kahtlusega.. Poolas ja kõikjal ikestatud rahvas^ te hulgas on surve all olevate inimeste vabaduse armastus põlev. N. Liit. kulutab 3—4 korda enam, et segada läahest tulevaid isaateid kui USA kulutab; oma saadetele. Kommunistlikus maailmas ei taheta, et nende inirnesed saaksid kuulda tÕtt. ikestatud;rahvaste organisatsioonide vaid sõjalise jõu Ja vaikese revolutsioonilise riigikukutajate kaadri abil, kelle ainsaks sihiks on pääseda võimule. Sealt areneb politseinik ja öised koputused elamuustele..." Tseremoonia koos presidendi kõnega kestis umbes 20 minutit. Peale, f Of mefus ; Ta õhutas USA Kongressi, et >cc suurendaks raadiosaadete fondi,; ja nii ct ka saated Kiiuba rahvale saaks teoks. ;;•:/'•; ; ;J.';;;•••. '::[ President ütles edasi^^ „... läbi Balti riikide, Ida-Euroopa ja Aasia ka Aafrikas ja Ladina-Ameeri-esindajate oli kohal arvukalt Kongressi liikmeid, samuti välisministeeriumi kõrgemaid ametnikke. Eestla-siöli kohal kuus: ERKU esimees J. Simonson, abiesimehed M. Kari ja ?. Saar, esinduskogu liige J. Raus ja vabariikliku partei tegelasi Hans Lill kasi üks rahvas teise žjäl-elc on lan-(Ind.) ja Veye Elridge,(Virg.). Amee-genud röövsäagiks ideoloogiale küšTika^^H^ eesti osak; tegi selpuhul on lämpfialatud inimõigused. Kom- j ^ ^ munistlik süsteem tähendab sunnitööd, hulgalist vangistamist, näljahäda jä massilist hukkamist ning;N. Liidu; kasvatamist. kõige suuremaks sõjaliseks imp|criumiks kogu 'maailma ajaloos. See on meie ajastu tragöödia ja suurim hädaoht rahvaste rähuie. See; tijlali läarsuse jäiulami-ne ei ole tulnud mitte populaarse liikumise Ja vabade vajimislck^ Archambaüfi föderaalvanglas Que-feecis pihiäsid ja pussitasid vangid surnuks kolm valvurit. Seedapetak-se veriseniaks mässuks mis kunagi olnud Kanada karistusasutistes. Mässajate kaks juhti läksid vabasurma, võttes mürki. Vangid ründasid relva^ Jäeta valvureid oma tehtud ja vanglasse ssnugeldatüd nugadega. ISi, Umbes poolteist tundi peale sündmust,; mis leidis kohati laialdast märkimist ka pressis, aiidis Ameerika Hääl sellest oma esimese saate. Kuigi president oma sõnavõtus märkis ka Balti riike Jcui 5Wõu- •kogudc ohvreid, läks teade sellest nimetamata üle, mainides iildsõnali. selt „alislalud rahvaid Ida-Eüroü- W. ''\-:--r:V\ •. - : ; . ; : : V v . ; ; Toi.N,S, Pääsmed $4.00 jir Washingtoni püüdlus takistada Siberi õlitoru ehitamist sai uue hoobi kui Prantsusmaa teatas, et vaatamata keelule müüb Moskvale USA litsentsiga valmistatud seadmeid. Mit-terrandi, vaUtsus tegi prantsuse ettevõtetele teatavaks, et nad peaksid kinni lepingutest ^ses gaasitoru ehitamisega. Washingtonist teatati, et uuritakse nende välisettevõtete karistamise võimalust, kes ei arvesta USA keeluga.- > •S^ses^gaasitoim tehitam^ USA| ja tema lütlaste vahekord jahe^ nenud. IJäne-Saksamaa, kel suurem osa 'torustiku finanjtsiierimisei, lä4 heb sellega edasi ja nüüd ka Prantsusmaa ei arvesta Washingtoni soovidega. Kanada pjft^testeerlsUSA^ keelu vastu, kuigi ta ei ole mingit osa täita tonistiki! ehitamisel. Vasakpoolsed geriljad Salvadoris juhtisid rööbastelt välja kolm kaii-barongi ja peatasid bussiliikluse ida-pripvintsi4es, ähvardades purustada . ig^ liikuva sõiduki. Sabotäash häi^ rib majanduselu ja tekitab miljonitesse dollaritesse ulatuvad kahju-h\ d. IKõneMakse, et parempoolsed äärmuslased ; taotlevad riigipööret, et [kukutada mõõdukat valitsust kes on teostamas USA poolte toetatud maareformi. ž , ^ ^Pankroti võttis võimu üle sõjaväelaste hunta. Selles;~Lõuna-Äiheerika riigis pn 156 8. iseseisvuse kestel olnud paarsada mai olukord on nii- halb, et pangad sul» gesid sularaha puudusel oma uksed. Uus võbnumees kindral Guido Vil-doso lubab valimisi ja demokraatiale üleminekut, kuid selles kaheldakse. õja lõppemist rie lõppenud. i( Pärast Fäiklandi on inglaste hõiskam Nüüd tuleb sõjäkulujde maksmine. Ja samuti sõjapidan ise uurimine. Soja kestel valitses i^alklandi. piirkonnas viibinud zhürnalistide suhtes range tsensuur. Peaminister Mar-garet Thatcher oli ühenduses paria-mentaarse uurimise alustamisega sunnitud järele andma mitmes punktis. Endised peaministrid näiteks ei tahtnud, et nende Falklandi saarte poliitikat uuritakse. -k Rootsi ASEA on välja arendanud kohn uut tööstusroboti tüüpi, kus-p juures pn õpitud ,;esimese põlvkonna" juures avastatud puudustest ja vigadest. ASEA käes on praegu ca 12---13 protsenti tööstusroboti^ Hnaailmaturust, uute mudelitega loodetakse aga seda osa kahekordista-da. ^ Rootsi Stiftelsen för Opinipnsana-lys avaldas esimese ..gallupi" sügiseste valimistekohta. Enrtustusuurimu-se järgi suureneb sotsiaademokraati. dele antud häälteprotsent 43-lt 46-Ie ja kiina kommunistid ^ (vpk) pääseb sisse oma 4,1 protsendiga, siis oii tõe-näoline> et järgmine peaminister on : Palme.. " : (Järg. Ms. 3)' . |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-07-29-01
