Meie Elu = Our life, July 1, 1982

              tea
„mi^ MM" „0m LIFE" — Mmlm Wbi!
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto-lian
House. 958 Broadview Ave., Toronto,' Ont. Canada,
M4K 2R6 — tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, .473 Luhmann Dr., New Milford,N.I.,
USA. Tel. (201) 262^773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto,.Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-095L
' ^ ''
Tellimiste ja kuutiituste vastuvõtmine igal tööp., k l 9 h.
-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. ,
„MEIE ELU" telljimishinnad: Kanadas 1 a. f34.00, 6 k.
$18.00, 3 k. 113.00; USA-sse ~ 1 a. $37.00, 6 k. $20 00, 3 k.
$14.00; Ülemeremaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.90, 3 k.
$14.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. $11.70. K i ­ri-
ja õhupostilisa'USA-sse:! a. $26.00, 6 k. $13.00; Õhu-
.postili^a üiemeremaadesse: 1 a. $48.30, 6 k. $24.15o
Üksiknumber—.oSc*.
Kuuiutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel |5.00, tekstis
.50, kuulutuste küljel$4.25.
,^de E1u"W. 26 (16§7) »
,Mele W nr. 2e.(1687) 1982
MÄAfUVlA SUURIM LÄÄNI KAPITAL
JOIDÜP"! '
(^niiiiniiiiiiinimiiimfnmRnniQinoini i^^inRiiisniiiiwnituiHiiitnniiiiiunimnuiiifiuiiiiiiHiiiiitiiiiiis^
Falkfandil lehvib uuesti Inglise
lipp. Argentiina i)kupatsioomväed,
umbes 15.000 meest, hulgaliselt rel--
VI bn ;sec?apuhku lalistiuiud. Umbes
7000 ingUse sõdalast, riioodsairi va­rustus
ja tehnoloogia on saavutanud
vpidüjoövas-
Briti peaminister : Thatcher^ —
—• raudse tahtega (iaam — triüm-veerib
ja ön saavutanud oma poliiti-kale
poolehoiu. Inglismaa ei sõdinud
ainult Falklandi i^ljusaarte pärast,
väid printsiibi pärastt^k^egi ei tule
võtma Inglismaalt tema valduses
olevaid terntooriürne> ses^ Inglis­maa
oh votihelhie oma territooriume
kaitsma. ;::v /
Buenos Alres'is seni
tust näidanud rähvämässidlilmusic^
nüüd uuesti presidendi palee ette ja
märatsesid: araandja, äraandjal See
oli uus rahvahulk, kes arvatavasti
polnud seni rahul diktatuürilise sõ-javäevalitsüsega
ja näitasid oma
;meeleolu...^~\ '' ---^y:• y
Need^vpitlused niaksid Inglismaa^
le inuheludes üle 300 sõduri ja Ar­gentiinale
500—600 sõdurit. OperatI
sioonid liiaksid mõlemale poolele
uputatud sõjalaevades, allatulistatud
lenhukites ja hulgalises varustuses.
Kummagile maale ort hind rahas
miljardites dollarites ja kogubilanss
on alles teadmata. Tulemus Falklan-dil
on aga status quo, mis <oU enne
kui sõda algaSi '
Või on see nü? Pärast võitluste
lõppemist on Inglismaal siiski rida
küsimusi. Mida ^eha saarestikuga
Argentiina vaenulikus naabruses,
kust töötatakse edasi nende saarte
liitniist Argentiina I külge. Mis mak­sab
Inglismaale piäev garnisoni, lae.
väüksüste ja lennuväe pidamine
saartel? . -l
kuid võib olla tuleb lahendus hob-piä
kusagilt mUjalt: ArgentiinäSt eh-dašt.
Viimane mängis nähtavasti täis*
kaardile bhiiia sõjakäigus. Argentiinas
endas õn lahkarvamisi öma^^m^ va-
; litsemisega. /Esiteks idiktatuur on
'Olnud vali ja karm ja selle võimu
all ön teadmatusse kadunud tuhan­deid
oma inimesi. Teiseks pole him-ta
suutnud mäa majandust korda
^llillllllllllllllllillillliliHilllllllllilillllllllillliilin
seada: inflatsioon on kõrge Ja töö­puudus
suur. Kolmandaks on hunta
pidanud võimu enda kätes ja ei ole
lasknud teisi pbliitilisi arusaamasid
Jä rahvast! valitsemise ligi.
Hanta lootis oma sõjakäigule ja
sellest oma võinjü jätkamiseks uut
poolehoidu koguda. Nüüd on sõja­käik
kõrge hinnaga nurjunud ja va­litsuste
prestiish langenud. Rahva
ja poliitiliste erinevuste reaktsioon
pole veel jõudnud end näidata. Kuid
see tuleb peagi ja Argentiina võib
saada sissisõja tallermaaks. Hunta
ja kaaslaste saatus oleks siis sama,
mis. teistes Kesk Ameepka maades
kaotuse puhul. Jiian Peron ise ot­sis
ja leidis pelgupaika sarnaste
arengute juures Hispaanias.
Kuid sellega ühenduses kerkivad
rähvusvaiielisel pinnal teised mured:;
kes saab Argentiinat valitsema? Se­nist
reshiimi peeti Ameerika maa­des^
eriti USAi^ barjääriks vasafo
poolsete d e i^
na tuleviku arengijs poliitiliselt pole
tulemusi ette näha.
, Thatpher/Irlgliiaal on falklandi-
Võiduga ainult oma positsiooni tu­gevdanud.
Antud momendil on ainult
ilmne> et üks naine oma järjekindlUo
sega võitis sõja, .^mille kindralitest
sõjajuhid kaotasid.
Kuid sellega ei ole veel kõik lõppe­nud.
Argentiina presiäent ja vägede
juht kindral Gältieri on juba lange­nud.
Kuid tema asemel pn siseminis­ter
Alfredo lean, kes on parempool­selt
veelgi suurem radikaal, kelle või-mukäsithiste
tulemusel on teadma­tusse
kadunUd tuhanded argentim-lased.
Ka Jean nõuab Falklandi, Nii
paistab, et Briti lipp Falklandi! pde
sõda veelgi lõpetanud, vaid on selle
ainult edasi liikanüd.
Inglismaal ei ole Falklandi prak­tiliselt
tarvis. ^Kaljusaarte hoidmine
nõiiab Inglismaalt ainult kulusid.
Ku d Ameerika vajab oma lõunaosas
stabiilsust ja vastuseisu kommunis­mile.
Selle küsimuse lahendamine
. on probleemiks ja jääb tuleviku aas-
Liibanon kui iseseisev riik loodi
pärast Esimese maailmasõja lõppu,
kusjuures eesmärgiks oli luua rahu­lik
asupaik Levandi kristlastele. Tol
ajal oletati, et piirkonnas on vahe­kord
kristlaste ja moslemite vahef
6:S, Sel põhimõttel moodustati ka
reegel, mis andis kristlastele ülem­võimu
poliitilistes rühmitustes ja ad­ministratsioonis.
Sellega polnud loo­mulikult
eriti rahul moslemid, kes
nõudsid Liibanonis rahvaloendust,
väites, et kristlased tegelikult on vä­hemuses.
Kuid kristlased keeldusid.
Kristlased jagunevad omavahel
mitmesse usulahku, kusjuures suu­rima'
mõjuvõimuga on maroniidid.
Moslemid omakorda' jagimevad su.n-'
mitideks, shiitide^ks j a druusideks.
Poliitikas • esineb massiliselt grup­pe
ja erakondi. Kõige inõjukamad on
kristlikud falangistid ja islamiusMli-sed
palestiinlased. Viimased on fa­naatilised
juudivihl^ajad ja äärmi-sela
militantsed. Pärast Jordani jõe
läänerannikult lahkumist asusid pa--
lestiinlased-Jordaariiasse, kus nad
peagi moodustasid „riik riigis,^'. ,
1975 aga leidis'siiski aset rahvaT
loendus, niiöelda täiesti kogemka
. seoses ^kodu?öjaga kui kehtestati toi-dukaartide
süsteem. ^ '
Siis selgus, et: iga kristlase kohta
tuleb käk^ moslemit. Just praegu
peaks rahvastik olema veelgi suure­mal
määral islamiusulifne,, sest Lii-banoriist
ön pidevate" rahutuste tõt- •
tu väga palju kristlasi välja ranna-nud.
^ '-^^
I»ALJÜ GRUPPE , •
Kuid riigi jagunemine kristlikuks
ja islamiusuliseks on vaid suur ül­distus.
Tegelikult leidub mõlemas
grupis: terve • rida mitmesuguseid
rühmitusi ^ja usulahke. Mõned üks­teisega
lii;dus, teised : suTimaväeiilä-sed.
• ^: ,' . '.•
LUGEJÄ^IRJUTAB
om(L lugejate mõUeavdU^ -- ka
netdmls ei M
tadega. Palum kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi j&
aadf ess. Toimetus jätah endale õi­guse
lugejate kirju redigeenda ja
iüFiendada ning mittesohivxm
jätta avaldamata.
Selle pealkirja all kirjutab
V ilmuv „Eesti Postimees" (nr.
muuhulgas:
: ,,Ayalik arkmine
na hoidjaksv Kui j kaob avalik arva-rninie,
vajub ühiskond kokku. ^ Ka
meil kipub avalik arvamine kaduma.
^ : VBKSA pn KGB osakondi, kelle
ülesandeks on pagulasikoniia ühis-kondliku
elu ja võitluse lõhkumine
kultuursuhete nime all, millest on
• palju kirjutatud ja mis peaks üldi­selt
olema ka teada. Kuid kõigest
sellest hoolimata aga oleme-lasknud
kujundada endi rahvuslikust kant»
isist—-;Eesti Maijast —- Veksä pea-^
j 5taabi, icus korraldatak
I - tusi kultuursuhete nime all. Kuid
meie avalik arvamine on nagu ist-mekott
rahul kõigega, ta ei; näi pi­davat
seda nagu .endi äsjakski.
- VE^KSA cn ju emaaegse kodumaa-
• le tagasikutsuniise asutise jätk. Sak-samaa
päevil oskasime küll seisu­kohta
võtta selle; asutise ja kojukut­sumise
suhtes, kuid aga nüüd enam
iitte. . ,;\-; ';•
Viimati võeti Eesti Majas aüvää^
selt vastu Tartu ülikooli raamatukö-
^gu juhataja Laine Peep, kes on kodu­maal
aktiivseid kommuniste ning ra­kendab
Kremli poliitikat. Mõned
aastad tagasi tõi leht ära,, et Vaba­riigi
-aegne kirjandus kui kõlbmatu
visatakse minema raamatukogust
ning asendatakse nõukogudeliku pu-nas'e
kirjandusega. On see siis eesti
kultuuri edasiviimine või lammuta-mine?
' ;,
Mõned a;astad tagasi oli siin kodu­maalt
laulja kultuurisuhete sildi all
• ja kes siiralt seletas, et meie ei tohi
midagi teha ega arvata, vaid fcime •
tegema seda, mida Veksa käs ^b. Ja •
nii see tegelikult ka on. Nee i , kes
tulevad siia omal käel, ei julgegi
Eest Majja minna, kuna see on kee-
; latud ja: E . Majas on agendid, kes
: sellest teatavad kodumaale. Sellepä­rast
ei peaks küll keegi arvama, et
need, kes siin E. Majas esinevad, on
tulnud siia omal käel ning esinevad
. oma šüvangu järgi. Need on siiii
kõik kindlate ülesannetega inimesed,,
et pagulaskonda lõhkuda.
Peaviga on ;.seites, et; meie Kesk­nõukogu,
on nü Jõuetu, et pole suu­teline
andma ühtegi seisukohta ega
: juhist. Selletõttu saabki esineda olu;
kord, kus keegi ei oska seisukohta
võta ia laseb end punastel ninapidi
vedada./,
St asjasse selgust: tuua, peaksid
meie ;ö|-ganisätsiQonid' ühe ''avaliku
„To be, or not tö be?" Selle prob­leemiga
maadles jiiba William Sha­kespeare
Hamlet'i suu läbi ja see
o n k a ; eestluse; eluküsimuseks, nii
kodumaal kui paguluses, nüüd veel
rohkem kui kunagi varem.
'Veel vanem ori piibliline tõde mi­da
Kristus ütleb', et kes ei ole meie
poolt, see on mee ynstu. ja kes ei ole
meie vastu; seei oii meie poolt. —.
Samuti ka, kes oh eestlane, see ei ole
• muulane; või k^s tahab olla muula­ne,
see pole eestlane,
Kui hr. K. Loörie leiab, „Meie:Elu"
hr. 24 1982, :et;need. „kaasatoodud
ranged •põhimõtted ja ideaalid peak­sid,
aegade ja olukordade muutuses,
andniai eesõiguse noorema sugupõlve
„uutele liinidele", kus ainult vaba-tahtli.
k.jid pühapäeva eestlased meie
rahvuslikel aktustel püüavad alavää­ristada/
meie vanemailt päritud rah­vuslikku
eestlust mingi vabatahtli­kult
valitud. suurema sõbralikkuse
segase sidemega' — siis võib selleks:
'kaasaaitavaks sideiheks olla ainult
internatsionaalne seltsimehelikkus!
; ~ la kellegil pole enam tarviski
oi 1 a e e s t l a n e . ' ;"
VISATI VÄUÄ
• Olukord kujunes Jordaania kunin­gale
ja' valitsusele lõpuks nii välja­kannatamatuks,
et Hussein sõna tõ­sises
mõttes viskas palestiinlased
välja. Süüria neid vastu ei võtnud,
nii et üle jäi vaid Liibanon. .Seal
muutusid palestiinlased; samuti
,,kaGpojaks-laululinnü pesas" ja
moodustasid terved vene relvadega
;varustatu4 armeed. Aastate jooksul
oii teostatjud lugematuid atakke Iis­raeli
vastu, saadetud välja terrori-patrulle,
tulistatud Iisraeli asulaid
rakettreIvadega jne! ,
Kuid ,;ka palestiinlased omavad
rühmitusi nagu vasakpoolsed ja pa-rernpoolsed,
nasseristid jpt. Esineb
rohkesti omavahelisi arvetcõienda-
. misi ja' la linguid — teiste sõnadega,
segadus Liibarioms on tohutu. /
Üldises tohuvabohus leidis Süüria
aastal 1976, et Liibanon vajab kakle­vatele
fraktsioonidele vahendajat,
milleks leiti' olevat sobiv 30000 me­heline
süüria . armee^ rnis marssis
sisse Liibanoni ja ristiti „araäbia ra­husäilitavaks
üksuseks".
POOLEKS . . ^
Süürlased" jagasid Liibanoni poo­leks,
jättes falangistid Beirutist põh­ja
pcoje. Lõuna pool paiknevad pa­lestiinlased
ja vastu Iisraeli piiri nn.
Vaba Liibanon, kristlik piirkond, mi-
;da juhib-;major Saad Haddad. Vii­mane
on lisraeli-sõbralik ja ta on
saanud lisraeUlt rohkest abi.
Häddadi .ja. palestiinlaste. vahele
paigutas UNO; 7000 mehest koosne­va
i^ahuüksuse, kel õnnestus vähe­malt
osaliselt rahu säilitada. Seda
kuni snamaanij' sest kui Iisrael teos­tas
Liib£äo>niivastu; suurofensii^i,
sii9;]Jolnud ÜNJO-vägedei suurt mida­gi
; niuud teha kui end pühendada
humaansele tegevusele. Näiteks ai­data
põgenikke, anda liaigetele.ja
haavatutele arstiabi jne^
Kodusõda Liibanonis o^n kestnud
seitse aastat ja nõudnud vähemalt
60000 inimelu. Peale selle; tohutuid
purustusi. Näiteks on pealinn Bei­rut,
mida omal ajal nimetati ;„Lähiš-
Ida Pariisiks" armetult varemeis. ;,
pärast IisraeliNsisšemarsši^
küsitakse kas Liibanonil jildse on
võimalik iseseisva riigina üle elada.
Oletatlakse, et üheks Iisraeli ees­märgiks
on jagada Liibanon pooleks.
Venemaa koos (ma Ida-Euroopa
satelliit-maadega on teinud Läänest
suuri laenusid ja nkd on nüüd sattu­nud
raskustesse pijotsentide ja kapi­tali
tagasi maksmisega. Suurhn võlg­lane
Poola on nüüd hoiatanud Lääne
pankasid, et ta pole suuteline maks­ma
sel ajastal tasumisele tulevaid int­resse,
24 miljardi suuruses — 14
miljardi dollari võla pealt kui uut
laenu juurde ei S£ a. See on tüüpili-laenu
juurde ^i saa. See on juba tüü­piline
väljapressijate võte kui ei
anna juurde, siis laenaja kaotab Išo-gu
laenatud summa! \
lida-Euroopa riikide võlg Lääne
•erapankadele 198] aastal, miljardi­tes
dollarites. Kla nbrites on toodud
võla arvud 1975 a;ista kohta:
Bulgaaria {2.,i) 2,2; Tshehhoslovak-kra
(1,2) 3,4; Ida-Saksamaa (4,8) 12,8;
Ungari (2,3) 7,2; Poola (7,7) 22,6; Ru-,
meenia (3,1) 10,1; N. Liit (7,8) 10,2.
(New York Times i andmed, 24. mail
1982. a.)
Poola ja tema e laenusid aimud
Lääne 500 erapan ka tegid käesoleva
aasta algul kokkjleppe, millega lü-kati
edasi 2,4 mil ardi dollari tagasi­maks
1981 aasta" arvel, kuid Poola oli
siiski nõus maks ua 1981 aasta eest
intresse. .
• Uues olukorras Poola on otsimas
võimalusi nii intresside kui ka tasu­misele
tuleva kapitali tasumise eda­silükkamist,
kogusummas 4,6 mil­jardit.
dollarit, Poola valitsus hoia­tas,
et kui: Lääne erapangad ei tule
vastu tasumise ecasi lükkamises, siis
, Poola -ise laseb väljakuulutadä oma "
võlgade naitte tasumise — „default'i".
Lisaks võlgade
- dele, on Poola võlgu Lääne valitsus­tele
15 miljardit
e Lääne erapanka-dollarit.
Osa sellest
sunimast on laenatud küll erapanka-dest,
aga riikliku garantiiga. Lääne-on
keeldunud seda
dama, nii kaua kui
riikide valitsused
: võlga ürnberkora
Poolas on makse V möödunud aastal
detsembri kuus :tiaksma pandud sõ-,
jaseaduš. ; ;
Hiljuti olid Varssavis Poola võl­gade
küsimust arutamas Lääne era^
pankade, ešind ajatena järgmised
pangad: 'Amecril<ast — The Bank öf
America ja The Sankers Trust Com-
. pany; Lääne-Säk samaalt — Dresner
Bank; Inglismcalt, Londonist —
Lloyds Bank;; Prantsusmaalt liat-šionälišeeritud^
% änk — • Soeiete Ge-
Tierale; Jaapanist — Bank of Tokio
, ;ja Itaaliast— Bänca; .'Nazionale del
Lavoro. /•;•;••'••••,
; Pariisist teatatakse, et Poola ja ka
nüüd Rumecnia võlgade mittetasu­mise
küsimus on pannud terve rida
. Ida-Eurocpa ko: nmunistliku blokile
: pinge peale, se it selle bloki riigid
. võlgnevad kokki Läänele 60 miljonit
• dollarit — nii erapankadest kui ka
valitsustelt. Runleenial oh maksmata,
võlakohustusi Üe ühe miljardi dol­lari
ja Rumeenia valitsus tahab eda-
; silükata veel sel aastal. 3 miljardilise:
diskussiooni korraldama et välja
koorida asja tuuma. Kaua ikka sel­les
udus tahetakse ujuda
• •.. Meie saame ju ise pidada sidemeid
kodumaal asuvate yaimuimmestesa
ja nemad meiega. Milleks. läheb mei­le
vaja KGB vahendust?; Tervenisii
20 aastat oleme jamelenud nende
kultuursuhetega,; : kuid tolligi p^je
edasi jõudnud. Pole ühtegi kava,
; kuidas ja. kelle vahel need^peavad
toimuma? Peale kõige muu on kaks
erinevat asja kommunistlik, ja vaba
lääne kultuurimäailm. Peame sellest
;:segases|t supist kord vä'ia rabelema
ja kindlad, selged: sihtjooned • välja
•kujundama.";,; .; •. ^•;'•/;/";;,
Ühel pool elaksid sel juhul krist­lased,
loomulikult vastu Iisraeli pii­ri,
teisel pool. moslemid; Saades oma
naabriteks kristlased loodab Iisrael
saada rahu ;ka oma põhjapiiril. Lõu­nas
garanteerib vaikust separaatra-hu
Egiptusega ja lai derhilitarisee-ritud
tsoon. .
Kuid Iisraeli poolt soovitud olu­korra
saavutamine tähendaks ula-
' tuslikke rahvastiku ümberpaigutusi,
;sest suurem osa kristlasi elab Beiru­tist
põhjapool.
: • : • • ' ; ; • ' ; • • E P L
HCõikideks
•5
Toronto
l-d.: 653-7813 ja 653:781<
võla tasumist ning 1983. aastal ka
veel 6 miljardi võla tasumist. Vii­maste
teadete. järele võlgade mitte­tasumine
Ida-EArõopa riikide juures
on järjest laienemas... : - >
Ka Ida-Eurocpa eksport kaupade
nõudmise vähenemine Läänes ei või­malda
neil oma võlgasid korraldada,
mis peavad kõik Lääne valuutas toi­muma.
Võlausaldajad; Õmakord hoia- ^^^^^^
vad tagasi uute laenude andmisi, Jä
Reagani Ameerika kõrged laenude
iritressid lisavad suuri raskusi võlga­de
-korraldamisele. On teateid, et
Idä-Euroopa kcmm^unistide muster-riigid
oma majanduste korraldärrii-sel,
Ma-Saksamaa ja Ungari, varsti
on käimas, sama teed nagu Poola
ning paluvad oma võlgade tagasi­maksmist
ajaliselt edasi lükata.
„Seal on nüüd: ]'da-Euroopa kõmmu,
histlikes riikides laialt levinud' puu­dus.
Lääne, valümta sularahast", ütles
Qerhard Fink „institute för Contem-poräry
Economjc Studies" asutusest,
milline asub; Vi nis ja jälgib Ida-Eu­roopa
riikide •majanduslikku tege­vust.
';•••;,
Ainult Bulgaaria, Tshehhosllovak-kia
ja Venemä a ise, kogusummas
Lääne erapanka de 10,5 miljardi dol­lari
võlakoormaga, paistavad veel
olevat •kuidagi võimelised tasuitia
oma erapänkade iõlgäsid, suurte/
Läänes vajata\ ate toormaterjalide
müügist saadavate sissetulekutest.
:' Hiljuti oli Ne^v Yorgis Poola Kesk-.
Panga presiden: Manan Mmkiewicz
kes oli öelnud, it Poola Kesk-Pangal
ei ole mingeid lÄäne valuuta tagava­rasid
ja Pcola loodab.käesoleval aas­tal
oma ekspordiga Lääne riikidesse,
saada ainult 1 miljard dollarit. Sel­lepärast
poolakad tahtsid algul edasi
lükata Qmavälisvõlgade intresside jä
laenatud kapitali maksmisi, nii kau-gele
kui võimalik. Vahepeal maks­mata
võlad kuhjusid pidevalt iga
kuu 800 miljonit dollarit.
Võlausaldajad pankurid on ka tä­baras
olukorras. Nad ei talia Poolat
kuulutada võlgasid mitte-tasujaiks"
(default), sellega muutes neid laenu­sid
üle öö oma; raamatutes, aktiva
leheküljelt passiva leheküljele, mis
saadaks shoki lained rahvus vahel ise^
Ib pangandus-süsteemile, 'õhutades
sellega Ida-Euroopa riike deklareeri­ma
üldist moratooriumi, endi võlga­de
tasumisel.
Ida-Euroopa riikide võlad hakka­sid
suurenema alates 1970 aastast.
Laenuvõtljfail oJti eesmäilk välisvõl-gadega
finantseerida Lääne masina­te
ja tehnoloogia importi, milledele
rajada moodsat tööstust ja kui need
tööstused hakkaks tulevikus tööle—
siis nende eksport-kaupade'st saadud
Lääne valuutaga maksta kinni võlad.
Aga ülemaailmne majanduskriis ja
kommunistliku korra ebaefektiivne
tööstuste töötamine, lõid' punaste
ilusad plaanid kõik uppi ning järele
jäid ainult Lääne riikide! pankurite
suured võlad. , '
Katastroofiliseks tegid veel Ida-Eu,
roopa riikide majanduse seisundi see
asjaolu, et Venemaa, omä enda ma» •
janduse suurte raskuste tõttu lõpe-"
tas oma sätelliit-riikidele odavama
õli ja maagaasi miiümise, nõudes
rieiltralivusvahelisel turul maksta­vat
hinda. See tegi Ida-Euroopa rii­kide
majandusliku olttkorra päris
kriitiliseks ja sundis: paljuid neist"
riikidest; vajalikku õli ja maagaasi
mujalt ostma. Päris põõna pani ka .
Poolas maksma pandud Sõjaseadus,
mille, järele Lääne riigid sulgesid
Poolale pikajaliste, odavama prot­sendiga
laenude andmise ja.sundisid
neid minema kõrgeprotsendiliste lü­hiajalisi
laenusid tegema --muutes
nende vola probleenud veelgi raskem \
maks. Ka Lääne pankurid ei taha
enam Ida-Euroopa riikidele laenusid
anda, kartes oma rahast ilma jää­mist.
Samuti Lääne: riikide valitsu­sed
on Reagani valitsuse sur\'e all •
piirariias kommunistlike maadele .
krediite, lootes sellega Venemaa sõ­javäe
jaoks määratud. summasid su­ruda
tsiviil-sektori peale. Kui haka­ti
Ida-Euroopa riikidele Läänest suu­ri
laene andma, siis oh teateid, et
Moskva ei lase orpa satelliitide võlgu
mitte tagasi maksmata 'jätta, vaid
neid katab igal juhul kinni Venemaa
.ise. Midagi sarnast ei juhtunud ega
juhtu. Vene sulas-riigid peavad lae-
. nud tegema, puhtakasu paneb aga
Venemaa ise tasku. Võlad jäävad aga
satelliitide kaela.. Ka kui hakati sUu- ;
rel hulgal neid laenusid Ida-Euroopa
riikidele andma, siis loodeti I^äänes
neid Ida-Euroopa maid eraldada Ve­nemaast,
viies nad ära Venemaa mõ­ju
alt..See lootus ka ei täitunud.
Varssavis võlgade;küsimust aruta­mas
käinud Lääne pankurite grupilt
saadi''teada, et' Poola valitsusel on -
. üks kava,; et; Poola peaks end kuulu- ;
. tama pankrotti ja ka väljakuuluta-ma
moratooriumi poola kõigide vä-.
lisvõlgade suhtes, selle asemel et pi-
.dada läbirääkinisi välisvõlgade kõr-raldamise
ja tagasimaksmise küsi- .
mustes. See võis ollagi algusest peale
kõigi vene satelliitriikide salajane
eesmärk: võtta laenusid Läänest mis
võimalik ja mitte kui midagi tagasi
maksta — tehes üks „holdup" laena­tud
Lääne kapitalile!. Sel juhul Amee­rika
Kongress nõuaks Reagani valit­suselt
Poola ja teiste Ida-Euroopa
võlghik-riikide kuulutamist '„võlga-'
sid fiitte maksjateks'^ — või lihtsas
keeles, kuulutades need kommunist-
.liku| riigid pankrotti; Selle järele
-Ameerika valitsus ja Lääne riikide
teised valitsused paneks maksma
majandusliku surve Venemaa
ja ta Ida-Euroopa võlglik satelliit»
riikide suhtes. ' ,
^ Enne Esimest maailmasõda Vene-maa
sai; tohutult suuri^laenusid
Prantsusmaa- ja Inglismaa panka­delt.
Ja tulemuseks oli: Venemaa ei
maksnud tagasi ühtegi võlga ja mil-joiiid
prantsuse ja inglise kodanikud ,
jäid oma pankades ilma oma sääste­tud
sunmiadest, mis olid välja laena-,
tud Venemaale. Sama on juhtumas
nüüd Venemaa Ida^Europpa satelliit­riikide
laenudega. See pole vist mit­te
ajaloos esimest korda, kiis Mosk­va
bojaarid on lasknud oma sõjasu-lastel
kastaneid tulest vklja tuua.
';-;^;.;V.';:KAIKAS.'.r
, • ;• ••; . '.V
MAALID MÜÜGIL suures väU&us.
Helistage e^^^
Princess Ave., WUIowdale
ister
Kanadi
IIANTAVÄUi
valitsus on muutnud om;
te arvatsjvate sõjakurjategijatega,
Kaplani seletusest. Kui varemalt j
tõigaga, et Kanadas pole legaalset s
tikuks arutamiseks, siis nüüd julgu
nõudmisele. ^
J
ühes jutuajamises Kaplan ütles, et
ta sai Hollandi valitsuselt nimistu
kui viibis reisil seal, Lääne-Saksa-maal
j a USA.s. „See oli osa valitsuse
otsusest anda positiivset. koostööd
ja abi igale välisriigide kus on õig­lane
kohtumõistmine ja kes on hu­vitatud
natsi sõjaroimarite välja­nõudmisest."
Ta ei ütdnud, kunas
.see oluline muudatus valitsuse polii­tikas
tehti. ' '
Kaplan aga kinnitas, et kedagi ei
anta välja riikidele, kellega pole vas- (
tavat lepingut jd kus ei ole õiglast
kohtusüsteemi, nimetades N. Liitu ja
Ida-Saksamaad. ' -
ESIMENE VAHISTAMINE
Varemalt on Kaplan, väitnud, et
väljanõudmisi ei ole, kuid nüüd 17.
• juunil vahistati Torontos Kanada
kodanik Albert Helmut iRauca, keda
nõuab välja Lääne-Saksamaa ja kel­le
süüks pannakse 10 500 Leedu juudi
mõrvamisel kaasaaitamine Teise
maaimasõja ajal. Raucale tuli see
ootamatusena, kuna ta on Kanadast
käinud^Austrias ja.sealt korduvalt
vabalt kaLääne-Saksamaal
Albert Helmut Rauca vabastami­ne
kautsjoni vastu kuni vijijaandm
$e protsessini, mis algab' 20. sep­tembril
pahandas Toronto juute, kes
täitsid kohtusaali. Kuid Ontario
Supreme Court.'i kohtunik W. D. /
Griffiths ütles, et Kanadas kuriteos
süüdistatud isikut koheldakse süü­tuna
niikaua kui ta pole süüdi mõis-,
tetud: Albert Rauca tuli Kanadasse
detsembris 1950 ja töötas põllutöö-iisena,
nõudepesijana, restorani mä-nedzherina
ja hiljem oli motelli
kaasomanik Huntsville'is.. Kohtunik
leidis, et ta on olnud töökas koda­nik,
kes pole varem kohtu poolt Ka­nadas
karistatud.
Prokurör Christopher Amerasing-he
nõudis kohtualuse kinnipidamist,
kuna ta võib põgeneda ja Kanadal
on siis palju sdetamist Lääne-Sak-samaaga.
Kautsjon määrati $150 000
ja Rauca peab politseis end iga päev,
näitamas käima. • |
Albert Helmut Rauca on 73 aasta­ne,
lahutatud, kahe lapse isa ja elab
pensionärina Willo\vdalc'is, Otona-v
bee Ave. Sõbrad ja naabrid kirjelda­vad
teda kui töökat, lugupeetavat
- • isikut. /,. . ' .
TUNNISTAJAD IlSIUmS./
Kohtus ta andis enda kohta and­meid
ja võttis omaks, et oli saksa
politsei koosseisus Leedus. Ta oli as­tunud
Saksamaal politseiteenistusse
1928.. a. ja just enne Teist maailma­sõda
viidud üle riigi julgeolekupo-
; litseisse. . /• .
R C M P konstaabel Hans Fracke
tunnistas, et viis Iisraelis elunevat
juuti on kinnitanud, et Rauca oli
see, kes tegi korralduse tuhandete
juutide — meeste, naiste ja laste ma­halaskmiseks
Kaunase surmalaagris
28. oktoobril 1941. a. Nad andsidkirr
' \ jalikud seletused ja leidsid tema.
kätte saja foto hulgast. Need tunnis­tajad
seletasid, et Rauca ülesandeks
oli eraldada getos need, kes saadeti
mahalaskmiseks väiksemasse laag­risse.
Üks tunnistajatest õli kuulnud
kui Rauca andnud tulistamise käsu
ja kaks olid kuulnud kuulipildujast
tulistamist.
4J
TULGE JA
KÜLASTAGE MEID:
Höuse oi Sauna ;
5330 YongeSl.
Willowdale, 222-5151
Nordic Energy Systoms Ltd:
1060 Lorne Sl
Sudbury, 675-3889
'}. . .'
Rossow Lumber Ltd.
R.R. 4
Pembroke. 735-5282
The Northern Engineering
314 Kennedy Rd., •
Dryden, Ont.
teie s
Nüüd s:
effektUv
tavat sa
. Mõlemal
õhu ring
sel, mis'
ühtlast
vähem 1
Kauasel:
re. Mõl
saadava
vabast
paagiga.
The Fin
5463
Willowc
Savil Si
140 Uni
Waterk
Huroni
• Queen
Elmval
Maki E
Hearst
Finnp<
290
Thund
DEALER
gMš im
151 Forinan Ave., Tore