Meie Elu = Our life, February 18, 1982

              ,^eieEIu"3sr.7(1668)i9fiŽ IMJÄPÄEVÄL/18. VEEBRIJÄK^ ^ FEBKÜMV lÖ
V - Feaffinmister P^'E. •TrudeaiSii teatas Torontos pressikoiivereiitsll)
et valitsusel on kavas eriprojektide kujundamine töökohtade mu­retsemiseks
töötiftele. Kui, vajalik, laenatakse, või trükitakse sel­leks
raha.
'öderaalvalitsüst Ja tema ratiami-nistrit
riinnatakse ipidevalt uue eel­arve
pärast, mis ei näe.miidagi ette
töövõimaluste müretsemisoks töötu­tele,
kelle arv viimasel ajal hirmu­äratavalt
suurene^}. Nõutalcse, et -^^a-litsus
midagi teeksi või muudaks
majanduspoliitikat selliselt, et era­sektor
uusi tööiköhti looma lialtkaks.
Möödunud nädalal, (kui valitsuse
oma parteist 2 valitsuse liiget ja 8 li­beraalide
parlamendiliiget Möntrea-list
saatsid peaministrile avaliku
kirja, et valitsus .midagi teeks töö­kohtade
muretsemiseks, peaminis­ter
luges vajalikuks korraldada pres­sikonverents
Torontos, valitkuse
selgitamiseks töökohtade muretse­mise
alal.
Peaministri seletuse kohaselt on
valitsusel kavas mitmed eriprojektid
töötutele töökohtade muretsemiseks,
kuni 5 rniljardi dollari piirides. Fea-'
ministril ei olnud võimalust lähemat
seletust anda nende projektid^ kdh-ta,
i kuna valitsus ei olnud neid veel
läbi vaadanud. Küsimuse peale, kust
võetakse raha nende projektide teos­tamiseks,
eelarves seda ette nähtud
ei ole, vastas peamiiiister et raha
laenatakse või trükitakse.
Pressikonverents kestis 25 minutit,
kuna sõna anti ainult nendele, kes ^
ette õlid endid registteerinud. feid
olid ainult mõned üksikud. ,
MDADE JA PALKADE: , .
KONTROLL?' .
y](utuajamisel töösturite ja, ettevõ­tete
esindajatega Torontos, oli pea­ministril
tähtsamalks kõneaineks töö­võimaluste
loomine töötutele, hinda­de
ja palkade koiitmll. Ettevõtete:
esindajad avaldasid arvamist, et hin­dade
ja palkade kontrol'l käesolevas
olukorras võiks olla raikendatav, ku­na
see aitaks stabiliseerida töö- ja
tööstusturgu. 'Palkade ja hindade
'kontroll võiks rakendanusele tulla
nendes piirides, mis oli arutlusel va-A
rem asetleidnud peaministrite kon­verentsil
ja lükati tagasi peaminist"»
rite poolt. Selle -kava Icoihaselt palgad.
We 50,000 dbl. kuuluks kinnikülmetai
misele ja vähemad palgad, tõuseks
ainujt vastavalt elukalliduse tõusule^
Teenistujate ja ametiühingute
ringkondades kritiseeritakse jubai
seda mõtet ja nõutakse, et peami­nister
peaks esimeses järjekorrasi
-vähendama oma palka. (|120,000!),:'
tühistama palgatõusud valitsuse
'korpq^ratsioonide juhatajatele ja vä­hendama
„United Wäy" presidendi
palkaji ($75,000), mis tuleb vabataht­likest
annetustest, hädasolevate iiii^
meste abistamiseks. Üleliigseks loe^
takse ka parlaniendiliiikmete palga­tõuse
möödimud aastal' 40% võrra.
• Võimalikust palkade kontrollist on
häiritud riigi- ja omavalitsuse teenis-tujadV
kesI taotlevad 25% palgatõusu
kdihe a^sta jooksul. Praegu keskmine
palgamäär riigiametnikele on $308.00
nädalas. Haiglaõed ja nendele vasta­vad
ametnikud saavad |442.18 näda­las;
Teised $534.25 nädalas. Enami­kule
riigiteeni j atele järgmine palga-'
tõus tähendaks palga suurenemist
,|95 võrra nädalas. Ametiühingute ju-»
hid ei taha kuidagi nõustuda pallka--
de kontrollimisega enne kavasolevat
palkade tõusu. I ; •
Möödimud reedel Ontario peaM-nister
William Davis kujundas jär­jekordselt
ümber oma valitsuse. Va­bastati
ametist mõned ministrid kelJ
le tegevusega peaminister rahul ei
olriüd ja edutati teisi, kellest üks
võiks tulevikus saada Ontario pea­ministriks.
Üllatas kõiki, et uueks põllutööml-nistriks
sM mitt^-põllumees Dennis
Timbrell. Uueks tervishoiuminist-riks
sai Larry, Grossmann, turismi^
jä puhkeajjuriiiiistriks (recreation)
Reuben Baetz. Kodakondsuse ja kul­tuuriministriks'
sai Bruce McCaffr^v
Üldiselt arv^ak^e, et ümberkor­raldatud
Ontaip vaHtsus on rohken|[
parempoolne.
lillillllUililltllilllllllllllllillilllllillillillillllllllin^
Eesti Sihtkapital Eanadäa ; •
mälestuefondld on
iuunake oma rntmtamd
ti&iitele e«fl.ti orgBnisatsiooaiiddQ
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvab© kviitung
l
J®
jsniiiiiiiiiiiiiiiiiiijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiitiiiiiiliiiiiin
,© 0 (0
(Algus esiküljel) '
eestlaste poolt valitud^ esindajate
ametlik organ, volitatud töötaniia
eesti rahvusgrupi huvides,.
Kuid Balti Vabadusliidul tuleb pu­reda
veel teisigi ja päris kõvu ,pälik-leid.
Üheks selliseks on vajadus ^ ge­nereerida
.,,Hannafordi" grupi ja
teistegi ameeriklasist as^jaosalike
keskel küllaldast emotsionaalset jõu­lisust
tegelikult ju ,,meie asjale" kaa­saelamiseks
ja kaasatulekuks. 1
Isegi kui Baiti Vabadusliit ületaks
kõiki takistusi, kas rahulikid-^aaiu-'
kad ja ettevaatlikud Läänemere ka^-.
lastelt pärineyad põbjamaalased,
eriti äärmiselt individualistlikud
eestlased, lase!ksid ennast nii ker­gesti
kaasa kiskuda mÜlestki, ml(^a
nad veel isegi ei tunne? •>
LTRDIT (M.E,) - Poola lirnia^
osas toimus ^emonstratsioon-koos^
olek, millest olid ka „Ikestatud Rah­vuste"
esindajad kutsutud) osa võt­ma
ja teiste kõnelejate seas paluti
ka neil lühisõnavõttudega esineda.
Eestipoolselt ja samuti Balti K-omi-tee
nimel kõneles esimees Raimond
Tralla. ) Kohal olid ka senatoride
esindajad ja mitmete rahvaste fvai-mulikud.
USA ipresindendile ja täht­samaile
valitsusliikmeile otsustati
saata üksmeelsed protestikirjad
vastuvõetud resolutsiooni alitisel.
Balti Komitee nimel saatis R. Tralla
veel samal õhtul president Reagan'-
ile „Mailgranimi", milles nõudis
inimõiguste taastamist Poolas. Tea­tavasti
2^. detsemi>rü president Rea­gan
kehtestas oma käskkirjaga 7 eri-sanktsioonl
R. Tralla saatis; presi­dendile
tänukirja Balti •'Komitee ni­mel.
Nädal hiljem saabus R. Tral-lale
vastus presidendi erinõunikult
Jaclc Burgess'ilt Valgest Majast, mil­les
ta teatas, et president teeb kõik
võimaliku, et Poola olukorda tuua
rahulikul teel soovitud lahendust,,
ning tulevikus kavatseb kõiki teisi
võimalusi rakendada sama suunalis­te
püüdluste taotluste osas Poola va-
Htsuse ja Nõukogude Liidu vastu. •
Kohalikud (Poola pagulasorgani­satsioonid
avaldasid Balti Rahvuste
Komiteele Michiganis oma tänu,
kellede hulgast võiks nimetada Ann-Ärlx)
ri Ülikooli juures . tegutsevat
prof. dr. A, Ehrenkreutz^i, kes on
Põhja-Ameerika Poola-alaste stuu­diumite
Keskuse" esimees ja kelle
isa on olnud ka lühiaegselt Tartu
ülikooli lektoriks. Kui poola pagu­lasorganisatsioonid
senini jcäisid ise­seisvalt
oma rada, siis nüüd on nad
jõudnud veendele, et kaasasammu-mine
sama ülesannete suunas • on
siiski tarvilik Icoos Balti Rahyuste ja
teiste „Ikestatuiga"i et saavutada
ühist võitlusrinnetl
J®
Kooskõlas The Municipal Acfiga ja määruse nr, 73—
kohaselt mis linnanõukogu poolt vastu võetud 15 jaanua­ril
1982 on kinnisvaramaksude esimese nelja osamaksu
tähtajad .1982 aastal järi
V. Teine :
osamaks osamaks
Neljas
osamaks osamaks
. aprill 17. mai
(Wards)
linnajaod
Ülaltoodud tähtpäevadel maksmisele kuuluvad esialgsed
summad 1982 a. kohta, moodustavad poole möödunud
aasta promilli määrast. Ülejäänud osa kohta saadetakse
arve aasta keskpaigu ja see kuulub maksmisele jälle nel­jas
osas.
sumaksjad; kes ei ole seda veel saanud, peavad sellest tea­tama
Tas Information Counter, City Hall, või tel. 367-7! IS.
Informatsiooni arvete tasumise viisi ja
broshüürlSp mis on" arvele juurde lisatud,
litY Treasurer.
i( Möödmiiijid nädalaüõpul siliisitas
paavst John Paul I I ringreisi Lääne-
Aafrikas. Eesmärgiks oli vajadus rõ­hutada
karskust, tervet pereikonna-elu
ja koostööd musleoiiusulise rah/
vaga. Paavsti vastuvõtule Alzhiirias
ja Nigeerias tulid miljonid kohali­kest
elanikest ja tervitasid paavsti
vaimustusega. Valitsuise juhtide
poolt vastuvõtt oli korrektne, kuid
muslemiusu juhid keeldusid p&avs-tiga
kokkusaamisest. Valitsuse esin­dajate
poolt Alzhiirias seletati, et
kokkusaamine nendega jäi ära ras­kuste
pärast paavstile vajalikw
kaitse korraldamisel.
i( ÜSA kaitseminister teostas pike­ma
ringreisi Araabia riikides ja pi­das
mitmeid nõupidamisi selle koli-ta,
kuidas nende riikide kaitset tõ­husamaks
muuta. Lahemiält oli kõ­ne
all üSÄ^reivade ja lennukite müü­mine
Iisraeli lähemale naabrile,
Jordaanile. See häiris Iisraeli jä,
kaitseminister Weinbergeri ringreisi
Araabia riikides kritis.eeriti teravalt.
;Küsiti, kes juhib USA pioliitikat, kas
• Weinberger või Halg? Etteheidetest
ei ole j aetud ilma kä president Rea­gan,;-;.
^ Föderaalparlamehdi liige Gordpsi
Taylor on arvestanud välja, et Kana­da
peaminister Trudeau kaalub 160
nl. ja tema palk (Gordon Taylor ni­metab
seda „rendiks", millega Tru­deau
on võetud Kanada rahva tee­nistusse)
on $120,000 aastas. Vasta-vait
sellele tuleb Kanada rahval
maksta „renti" iga peamhiistri naela
eest $656.25 aastas. See „rent" olla
liiga kõrge, sest kanadlased ei saaWt
tagasi seda mis on raunde raha väärt.
1^ 'Hääletuse tulemused iParii Quebe-qua
liikmete seas andsid i^salduse
partei liidrile- ning Quebeci peami­nistrile
Rene Levesquele tema po­liitika
jätkamiseks. See meeldis väga
pidevalt. Ottawagä opositsioonis ole­vale
peaministrile, i!kuid tä jättis
siiski omale võimaluse otsustada,
- kas ta jääb edasi partei juhiks või
mitte. PQ taotleb Quebecile eriõigusi
Kanada föderatsioonis kui „piirätud
õigusega iseseisvust-'. - ' /
^ Foola lendur, kes iihe reisilemaiar
sõitis lÄe-BeriilM lennuväl­jale
ja palus seal asüüli koos oma
perekonnaga lasti vabaks kuni vasta-va
kohtu otsuseni. Lennuki koos rei­sijatega,
kes ei soovinud asüüli, vMs
Poolasse tagasi üks teine lendur.
i( Euroopa julgeoleku ja koostöö
kohverentsil Madriidis kõigi maade
delegatsioojiidele anti vaba võimalus
kritiseerida- Poola sõjaväevalitsuse
tegevusi; sõjaseaduse rakendamiser
ja isikuvajbaduste piiramisel ning N.
N. Liidu survet Poolale. Mõlema maa
delegatsioonid kuulasid vaikselt kui
nende vajitsuste tegevust kritiseeriti
ja ette toodi kõik see mida need va­litsused
on rikkunud Helsingi kok-'
külepet. 'Kõige raskemates sõnades
ründas. N. Liidu tegevust ,USA välisr
minister A. Haig, tuues ette, et N.
Liidu imperialistlik poliitika on süü­di
kõigis praegustes' majanduslikes
raskustes ja võidujooksus relvastuse
alal.
meetrit enne lennuvälja koha­le
jõudmist kukkus alla Jaapani rei­silennuk.
27 reisijat sai surma ja üle
saja raskesti vigastada. iLennuki ru­sudest
kätte saadud helilindi koha­selt
lennuki abilendur püüdis lennu­ki
juhtimist võtta üle, sest lennuki
juht oli meelesegaduses,ühele moo­torile
andnud tagasikäigu. Lennuk
kaotas kiirust ja kukkus.
Lennuki juhil, kes põgenes pärast
•õnnetust, oli olnud varem vaimseid
Mireid. Ta oli alles• hiljuti tagasi
jsaanud reisilennuki juhtimise loa.
Üksik, korralik eesti mk&s
lil
958.Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2Rö
,,MEIE ELU'V asutas Eesti ühlsk^^
!a seisab eesti ühiskonna teenfsty-Üheiiduses
on jõud
kehtivad intressiinäärad
on laenuvõtja surma puhiil kindlustatud kuiü
ja jäädava töövõimetuse puhul khidlustatud
vastavalt ktadlustuse tingimustele.
ulatuses
ulatuses
-$t
MASINAPURUSTAMINE
Ajaloost teame, et masinate leiuta­mine
ning rakendamine tööstustes
Inglismaal tõi kaasa tööliste rahutu­sed
ja mashiate lõhkumise töölishul-kade
poolt. Viimased nägid masina­tes
oma vaenlasi, kes võtsid nen­delt
töö ja leiva. Sellest probleemist
saadi üle, kuna suurenenud produkt­sioon
võidi simnata ekspordina laial-iäätesse
asumaadesse. Kas aga sar­nane
olukord ei või teikkida veelgi
kord ja kuidas siis sellest üle saa­da,
kui niisugus^ laialdased ekspor-divõimalused
puiiduvad? See mõtte­käik
juhatab meid tööpuuduse käsi-hea,
ausa mittesuitsetaja eesti naise,
ga, alates 55 a. vanusest. Aadi
Äno Laid, c/o Meie Elu, 958 Broad-
Ave., Toronto, Ont. M4K M6
Tavaliselt käsitatakse tööpuudust
kui tulenevat tööliste vallandami­sest.
Vastavalt sdlele otsivad valit­sused
ka vahendeid tööpuuduse vas­tu.
Nimelt püütakse luua uusi töö­kohti
töötutele. Sellel'e — skemaati-iiselt
võttes — järgneib lugne pro­duktsioon
(itiis ju vallandamised
tõi) ja kuna üleproduktsiooni paigu­tamiseks
pole kohti, siis saabub
krüs. 'See teeb vajalikuks taas yal-landaniised
— ja nii fcäib''see. ringi­ratast.
Kommunistlik teooria kinni­tabki
et kapitalistliku süsteemi plaa­nita
majanduse juures on kriisid pa­ratamatud.
Tööpuuduse probleemi juur võib
' aga peituda hoopis sügavamal, ^ i s -
kondlikus kooselus arenevais tegu-reis.
Neile tegureile tuleb osutada
suuremat tähelepanu. Töötus ei
pruugi nimelt tekkida -tööliste val­landamisest,
vaid sellest, et antud
ühiskonna tarbeks antud aljal ei ole
vaja rohkem kui teatud: arv töö-'
käsi. Kui tööotsijaid tekib rohkem,
on nad ühiskonnale lihtsalt koorma­vaks
probleemiks, kuni seda prob­leemi
ei käsitata tema alusjuurtest
peale.
Rahvaarvu kasv — toomulikult või
immigratsiooniga — põhimõtteliselt
ei tekita ületaruseid töökäsi, kuna
siis kasvab ka produktsiooni kasuta­jate
arv. Ülearused töökäed tekivad
siis, kui elanike anv jääb samaks,
kuid töönõudljate arv suureneb ja
produktsiooni pole võimalik suuren­dada,
ilma et tekiks üleprodukt­sioon,
mida ei saa kuhugi panna.
Üheks töökäsi juurde toovaks te­guriks
on kahtlemata olnud) naiste
suundumine tööprotsessi. Kui näi­teks
sajandi algupaiku töötas pere­konnast
peamiselt, üks isik (mees),
sus nüüd öeldakse ca 50% naistest
olevat tööprotsessis, või moodusta­vat
umbes sama osa töötajaist üldse.
Teiseks oluliseks teguriks on töö­protsessi
mehaniseerimine, mille
tõttu sama produktsioon saavutatak­se
vähemate töötajate arvuga. Kui
naiste siirdumine tööle ja mehani­seerimine
jätkuvad, siis jätkub ka
töötute probleem samas ulatuses,
kuna Amerika töösaaduste ekspor-divõimalused
aina kahanevad, näi­teks;
kõrgele kruvitud produktsioor
nikuludest tmgitud kõrgete hindade
tõttu. . •
Ülesanne seisab siis selles, et jao­tada
töö kõikide töötajale vahel,
võttes neilt, kel on rohkem, ja andes
nendele, kel s6da pole. Teiste sõna­dega—
tuleb lühendada'tööaega, et
pääseks rohkem töölisi tööprotses­si.
Näitena võiks mainida ületundide
kaotamist, mis praegu ülemääraselt
j a tööpuuduse oludes ülekohtuselt
soodustab üht osa teiste arvel. Töö-
•
nädaPa või mõne tööpäeva lühenda­mine
mõne tunni, või isegi päeva
võrra, oleks järgmiseks sammuks.
Topelttöö kaotamist perekondades,
nagu sed atehti Eestis suure majan­duskriisi
ajal abielunaiste töölt val­landamisega,
ei tohi tänapäeval
Ameerikas küll kõne ala võttagi.
Kui ei rakendata asjakohaseid abi­nõusid
ning jätkub eriti mehanisee­rimine,
kuni kompuuterite ja robo­tite
ajajärgul vajatakse vaid paari
inseneri nuppude peale litsumiseks
ja töörahvast pole enam vajagi, siis
võib küll rahva viha taas. pöörduda
masinate vastu ja kõik kompuuterid
ja robotid võidakse puruks lüüa!
'EM ^
Mart Nikluse emo
püsši kiri nt
El 'Salvadorist tulnud teadete ko­haselt
on seal nähtud USA sõdureid
kandmas sõjaväe automaatpüsse
võimalikus lahingupiirkonnas. Sel­lest,
on mitmed poliitikud ja ajakir­janikud
teinud järelduse, et 31 Sai-vadi(^
r võib kujuneda uuöks Vietna-miks
ja USA sõdurid kistud tegelik­ku
'lahingusse mässulistega.
Järelpärimisel Reaganilt vastas
president, et küllap need sõdurid
kandsid sõjapüsse kaitseks, " kuna
mässulised teostavad sügavaid rün­nakuid
valitsuse poolt kontrollitud
aladele. USA saadik Deane Hinton
otsustas siiski sõdurite juhi kolo­nelleitnant
Harry Melanderi saata
tagasi USA-sse, presidendi korral-
. dustest üleastumise parast. Presiden­di
korralduste kohaselt USiA sõjali­sed
nõuandjad El Salvadoris,võivad
kanda ainult püstoleid ja ei tohi mit­te
minna sõjaliselt ohtlikesse rajoo­nidesse.
Selgus, et USA sõjalised nõuand­jad
olid instrueerimas El Salvadori
sõdureid, kuidas ehitada pontoon-silda
üle jõe. õppus, mida kuidagi
ei saa teostada kasarmu õuel.
ifwwi™iiw/i.L-Jggq==ap8Ba^^ .)fH|Ui|l.ln»WIWIJlllL'L.',n
päevil niöodtis 2 kuud sõja­seaduse
väljakuulutamisest Poolas.
Sõjaväcvalitsus arvestas, et selle
päeva tähistamiseks töölised võivad
korraldada erilisi demcmstratsioone
ja lasksid linnade tänavatele suured
sõjaväe üksused. Vaatamata sellele
umbes 9900 töölist Gdanskis kogu­nesid
1970. a. rahutustest surmasaa­nud
tööliste mälestussamba juurde
ja asetasid sellele lilli. Demonstree­rijad
aeti laiali politsei poolt veevoo-likute
ja pisargaasi pommidega.
Hiljem valitsuse esindaja teatas,
et demonstreerijad aeti laiali selle
pärast, et nende poolt pilluti kivide­ga
sisse kommunistliku partei raa­matukogu
aknad ja rünnati politsei
autosid. 200 demonstreerijat arretee­riti.
Tööliste demonstratsioone kor­raldati
ka teistes Poola linnades, Ka-tovices,
Poznänis ja ja mujal. Rahu­tuste
esilekutsumises süüdistati IJSÄ
president Reaganit, sest Gdanskis
noored demonstreerijad olid mitmel
korral hüü<biud Reagan, Reagan,
Reagan. Demonsti-atsiocÄiist of;avõt-jate
arvates võisid nendeks hüüdja­teks
olla politsei provokaatorid, sest
sellised hüüdmised ei ole omased
Poola töölistele.
^ lOemonstratsioonide levimise
durdamiseks telefonikõnede
m' katkestati kogu wmi Ja liikumi'
Okup. Eestist salajasel teel välja
smuggeldatud Elfrilde Nikluse ing­liskeelne
kaheleheküljeline kiri saa­bus
Rootsi kaudu neil päevil USA-sse,
mille Eesti Rahvuskomitee esi­mees
J. SImonson oma selgitava
kaaskirjaga saatis edasi USA presi­dendile
R. Reaganile. Viimaselt pa°
lutakse, et ta abistaks haiglases sei­sukorras
N. Liidu vangilaagris viibi­va
poliitvangi Mart Nikluse vabane­mist
ja et temal lubataks asuda ela­ma
Rootsi, kus tal sugulasi. M. Nik­luse
ema palvele, milles on ka lühi­ke
andmestik Mardi senise tagakiu­samise
kohta, on Rahvuskomitee esi­mehe
poolt lisatud täiendavat üksik-asjalildku
ingliskeelset andmestikku
M. Nikluse saatuse kohta, kaasa-arvatult
orgt. Center for Freedom,
Freedpm House — New York publi­katsioon,
ühes pildiga M. Niklusest
kus ta on ülesvõetud koos dr. Andrei
Sahharoviga. Rahvuskomitee andis
hiljuti välja ka vastava propagan-damargi
M. Nikluse pildiga, mille
levitamine ja kasutamine kirjadel on
elavalt arenenud ja mille puhastulu
läheb eesti poliitvangide abistami­seks.
M. Nikluse küsimuses tuleb lisada
veel väljapaistva sammuna äsja USA
Eshidajatekoja komisjoni Human
Rights and International Organiza-tion
otsust, millega võeti vastu reso­lutsioon,
kus kutsutakse N. Liidu
valitsust vabastama Mart Niklust ja
lubama tal emigreeruda Rootsi.
• 0 9 1 aastapae
use
Pühapäeyal, 21. veebruaril toimub
Toronto Eesti Ev. Lutheriusu Kol-mainu
koguduses Eesti iseseisvu­se
väljakuulutamise päeva tä­histamine.
Selle päeva tähistamine
on arvukat osavõttu leidnud. Juma­lateenistusel
teenib koguduse õp. 0.
Gnadenteich, kuna solistina laulab
Georg Soans. Hiljem toimub kiriku
saalis koosviibimine kohvilauzis, kus
kõne peab koguduse nõukogu luge
Kalju Tori, deklamatsioone esitab
Ella Kull ja laulusoolod on G. Soan-silt.
Kohvilaua katavad koguduse
naisringi liikmed, kes ütlevad kõigi­le
teretulemast. Jumalateenistus al­gab
kell 3.
he tänavatel keelustati kella 9
tui kuni kella 6-eni hommikul.
Poolakad vajbas maailmas korral­dasid
järjekordseid demonstratsioo­ne
Poola ja N. Lüdu saatkondade
hoonete ees, nõudega, et sõjaseisu­kord
Poolas tühistataks ja N. Liit
hoiaks end Poolast eemale,