1984-08-09-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MELIAfl&VÄL, 9 AUGUSTIL - THURSDÄY, AUGUST 9 „MöieS8u" nr. 32 (1797) 198€
DETROIT (M.E.) - Siin peeti kolme
organisatsiooni aasta-peakoos-olekud
asjalikus töövaimus. Kahel
toimusid {Valimised ja kolmandal
(DH ainult töökoosQ)Iek.
' Eesti Vabadusvõitlejate Ühingu
koosoleku avas esimees Viktor Raag
ja koosolekuil hatajaksvalitj, August
Sinka ja protoicollijaks Harry Kord.
Tegevusaruande esitas Raimond
Tralla, millest selgus, et rahvuspoliitiline
tegevus on olnud viljakas.
Suurimaks ürituseks osutus 30--da
aastapäeva perekonna-õhtu, koos
väikese; aktusega esimehe V. Raag'i
kõdus. Tegevi^skavas oli osavõtt
Esto '84 üritusist, millest eriti rõhutati
sõjameeste kokkutulekuid ja Va-badusrongkäiku.
juhatus ja teised organid
valiti ühel häälel tagasi. Eelarve
on tasakaalus $1450.— ja märgiti
kiitvalt erlkorjanduste õnnestumist
Sõjavigastatute Fondi. Kogus
Miami EeptiSeltpi esimees EVÜ kor-jandufjlehega
sealsel Eesti Maja kokkutulekul
$206.-.
Juhatusse kuuluvad; V. Raag (esimees),
Georg Merimets (abi), Voldemar
Kippar (laekur), R. Tralla (sekretär)
ja P. Einpaul (ametita liige).
Detroidi Eesti Haridusselts „Kodu"
peakoosoleku avasõna ütles esimees
Viima Niinemann. Kodu asutati Detroidis
17. oktoobril 1926! a. Koosoleku
juhatajaks valiti R. Tralla ja.protokollijaks
Peeter Einpaul, kes esitas
tegevusaruande. Endine juhatus ja
teised allorganid valiti tagasi: Viima'
Niinemann (esimees), Harry Kord
(abi), Harald Timm (laekur), P. Einpaul
(sekretär), Karin Kaasik (abisek-retärjja
Arda.Kord (abilaekur). Rev.-
komisjoni: R. Tralla, V. Raag ja Joh.
Nõmm ning kandidaatideks Erika
Einpaul ja Alla Tralla. Kohalalgatatud
küsimuste osas A. Sinka puudutas
tema hooldamisel olevat Haridusseltsi
raamatukogu, milles on ca 80
tbost. Neist mitmed omavad ajalooliselt
väärtust. Tehti ettepanek muretseda
kapp ja raamatud tuua Lati
kiriku majja. Ettepanek kinnitati
üksmeelselt. Arutati ka ..Ülemaailmse
Eesti Vabadusfondi" toetamise
küsimust ja see otsustati jätta juhatuse
pädevusse.
^läbirääkimiste all puudutas. R.
Tralla seltsi ajaloo jäädvustamist helilindile,
et seda inglise keeles edasi
andakdhalike raamatukogude arhii-
Detrdit-Michigani EELK täiskogu
koosolelkut jijhatas kodukorra kohaselt
nõukogu esimees Loit Maripuu
ja prot(ikollis sekretär Viima Niinemann.
Kuulati ära laekur P. Einpauli
rahaline aruanne ja eelarve, mis on
tasakaalus $7050.-. Pangaprotsen-tidest
ja muudest lisasissetulekuist
on säilinud ülejääki kahe tuhande
dollari piires, mis võimaldab eriürituste
ja toetuste eelarvekohast läbiviimist.
Koguduse töö on kulgenud
rahuldavalt ja lätlaste lahkel vastutulekul
on saadudkasutada kirikut ja
kõrvalruume soodsa rendilepingu
alusel.
Tegevuskavas on seltskondlik vastuvõtt
dirigent Neeme Järvi'le juulikuu
teisel poolel. Ta juhatab Detroidi'
Sümfooniaorkestri kontserte
„Meadowbrook'i Muusikapidustuste"
vältel.'Ees seisab ka piiskop Karl
Raudsepp'a külastus pühapäeval,
30. septembril,.mil täitub Õpetaja dr.
Mihkel Soovik'u 20. a. koguduse
„hingekarjaseks" olemist.
Eestlased olümpiamängudel
mmm
Sellel aastal ei ole jällegi olümpiamängudel
võistlejaid Eestist.
Üheks põhjuseks, miks kommunistlikud
maad ära ütlesid osavõtust,
on kindlasti uued proovid keelatud
rohtude kasutamise suhtes, mis
oleks tunduvalt vähendanud nende
^ sportlaste saavutusi sellel suure
1 pr(!)pagandaväärtusega üritusel.
Nende uute proovide mõju oli juba
märgata selle aasta talveolümpiaa-dil,
mis lõppesid venelaste suhtelise
lüüasaamisega. Näiteks murdmaasuusatamises
saavutasid soom-
10 medalit — venelased 6.
esti vanad vaibad
Loeng rahväkunstihuvilistele toimus
13. juulil Eesti Maja kohvikus,
loengu „Eesti vanad vaibad" pidas
selle ala vanameister. Elmire Kägi
Rootsist. Loenguga kaasusid ka diapositiivid,
soovijatele vaatamiseks
olid välja pandud ka vastava sisuga
ajakirjad ja raamatud.
Nii head loengut ühe meie rikkaliku
etnograafilise rahvakunsti ühe
eriala kohta võib vaevalt teist olla.
' Valguspiltide näol koorus kuulajate-
vaatajate ees lahti lugu, alates vana
suitsutarega, kus meie toredaid
tekke juba kaua tagasi köeti. kuni.
iseseisvuspäevadeni. Värviküllased
ja õiterohked Lääne-Eesti ja Muhu
pruudi, pulma ja istmealused tekid,
vöö-, sitika, hambulisi, leegilisi ja
naästukirjalisi vaipu voolas silmade
eest mööda just nagu ilujõgi paaritunnise
Jöengu kestes.
LõJ)mata palju jõudsid meie lihtsad
esiemad oma tööd ja ilutunne meile
hoidmiseks pärandada. Hoidkem seda
siis ka hästi!
Imestusega kuulsime ettekandest
tõika, et sakslastest mõisaomanikud
jätsid|tihti suviseid teenijaid, kes
hästi tikkisid talveks just pererahvale
kauneid eesti vaipu,tikkima. Need
vaibad võtsid mõisaomanikud ja ka
teised sakslased ümberasudes-kaasa.
Nii on Elmire Kägi Saksamaal rännates
meie vaipu leidnud sakslaste kodudes,
samuti ka Saksa muuseumi-
I dele annetatuina. Ta on neid seal
pildistanud ja andmed üles kirjutanud,
säilitades sellega tulevastele
põlvedele suure rahvakunstilise pärandi,
mille eest tuleb temale südamest
tänulik olla, samuti kui ettekant
tud huvitava loengu eest.
Soomes sai valmis
uurimislaev
„Arnold Veimer"
Turus valmis mereuurimislaev
„Arnold Veimer", mille kodusadamaks
saab Tallinn. Valmeti Laiva-teollisuus
nimega dokis tehtud laev
läheb N. Eesti Teaduste Akadeemia
kasutusse, nagu rääkis soome ajalehtede
esindajatele Teaduste Akadeemia
president Karl Rebane.
Akadeemial.on ka teine uurimis-laey,
mis juba vananenud. Uus laev
on 71 m pikk ja ruumi üle 50 uurija
jaoks. Merel ta peamised uurimisalad
on füüsika, merekeemia, mere-bioloogia,
atmosfääri füüsika koos
merepõhja sedimentidega. Laevas on
12 laboratooriumi ja uurimistöö keskus.
Tahan siinjuures tänada kõiki näitustele
kaasaaitajaid nii Kanadast
kui ka mujalt. Samuti palun kõikidel
daamidel,- kes viibisid Eesti Päevadel
kauni rahvustikandiga ülikondades,
laske end pildistada, või veel parem,
diapositiivile võtta, tuues ka tikandi
detailid esile järgnevatel piltidel või
diapositiividel.
Paljud huvilised Kanadast, Ühendriikidest,
Austraaliast, Rootsist ja
mujalt on soovi avaldanud Esto '84
ajal peatud Maakondade Päeval
toimunud möenäituse diapositiive ka
oma asukohamaadel näidata. Täiendagem
seda kogu! Ärgem jätkem ilu
vaka^alla!
Saata Esto '84 Etnograafilise Rahvakunsti
toimkonna juhatajale, aadressil:
Ene Runge, 7 Benhur Cres.,
Scarboro, Ontario, Canada, M lH
1P2, tel (416) 438-6500.
ENE RUNGE
Eesti meeskond Vaba Olümpiaadil, kes purustas hulk rekordeid.,
Vasakult — KenAhlberg, Robert Reiman, Martin Tiidus, Hillar Lainevool
(Eesti lippu hoiab ujumisviSistluste läbiviija Mai Kreem).
Foto — R. Kreem
Kus on inimese
võimete piir?
Spordis on neid piire püstitatud
aegade jooksul palju kordi. Ikka ja
jälle on need ületatud. Äsjane idasakslase,
Uwe Hohn'i saavutus odaviskes
Berliinis, just enne Los Ange-lese
olümpamänge,on järjekordseks
tõendiks. Tagajärg 104,86 meetrit ütleb
kõik. Maailmarekordid ei püsi
enam aastakümneid ja neid ei ületata
centimeetritega vaid meetritega ning
äsjased tippmehed tunnevad endid
uute kõrval varsti üsna nigelatena!
See oli alles minu nooreseas kui
soomlase Myyra 66-e meetrine maailmarekord
pärast Esimest maailma-.
sõda püsis aastaid. Tol ajal moes
olnud Tarzani lugude kirjutada tüdines
džungli seiklustest ja tõi Tarnani
Ameerikasse ja pani sportima.'tar-zan
virutas kohe ennekuulmatu taga-
, järje 100 meetrit — peaaegu staadioni
pikkuse. Kirjaniku poolt oli see hulljulge'
ennustus, mis pidi iseloomustama
Tarzani üliinimlikkust.Ja nüüd
on ka see põrmustatud!
Staadionide ehitajad peavad varsti
plaanitsema suuremaid 500 meetri-
Use ringiga väljakuid, et tulevased
odakaared ei maanduks pealtvaata^
jäte tribüünile!
Kuidas imetlesime omal ajal meie
Gustav Sule ligi 76-e meetrilisi tagajärgi!
Alles möödunud aastal Heino
Puuste 94-20 ja samal ajal ameeriklase
Torn Pptranoffi 99.72 tagajärge!
Keejgi asjatundja hiljuti ennustas'
aastaks 2000 odatagajarge 110 meetrit.
Ei meil tule seda nii kaua oodata.
Ei ma usu enam mingit piiri!
ARNI
'liiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiii iiiniiiiiiii
KUHU MINNA?
® Neljap., 23. augustil Eesti Pensionäride
Päev Eesti Majas algusega
kl. U h .
»iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiii!iiiii{iiiii]iH
Eesti võidukas naiskond ujumises
Vabal Olümpiaadil Torontos.
Vasakult — Maria Lember, Lisa
Lockie, Tiina Madissoo (USAJ,
ValiaReinsalu. Foto — R. Kreem
Soovite firmamärki
oma kuulutusse?
,,MEIEELy
on see tasuta,
Haaplsali^ koolide õpilasi Esto '84-ndal. 1. rida, vasakult: A. Kaups (Krabi); L. Mets (Amberman)t
Peterson, H.Viitre (Kask), K. Liivamägi, A. Mägiso (Tõsine), E. Maldur, A. Kriisa (Kumel), M. Usin (Põder))
A. Kassfeldt (Mandel), V. Metski, L Pahk (Lepp), J. Sünd, G. Kelemit. 2. rida: K. Pimenoff (lärgenson) ^'
Ennusl(Neider), L. Havi (Rett), S. Keskküla (Kaasik), V. Keskküla, S.Ingerman (Lember), P. RaudsepplTõ-sine),
L. Neidre (Kori), M. Ritval (Reiman), E. SoomeS, J. Kokla, E. Lepp. 3. rida: A. Järv, A. Kangur B
E. Reeder (Tammeveski), E. Jõe (Ein), H. Lepismaa (Kreeman), A. Soosalu, A. Neivelt, L. Berggren (Ke^^'
mit), H. Leivat (Kaäramees), Ä. Lippert (Qkapuu), E. Aleve, A. Mihkla (Jürisoo), H. Neidre, H
{Konmi H. Tomingas, Ä.Welin,E. Maripuu (Roolain), H. Jõe. 4. rida: H. Suits, P. Kook, 0. Poltov, L 888^'
laok, E Kumari, E. Tauts (Kalman), K. Belson (Kalju), T. Ööpik, A. Kahu, E. Maripuu, R. Marley. Neiupol^®
.BaimiisuIgMdes. JPiMill piaindiavad V, M l k k o l S j Ho Mikli ja K^ Rsindlaidl. poto —* FeÜx
Nõukogude prokurör külastab
vangimaja ning küsib ühel istujalt:
„Mille eest olete karistatud?"
„Laiskuse pärast."
„Kuidasnii?"
„Võtsime Matveiga koos v i l a ja
ajasime ühestteisest Juttu. Ma olin
liiga laisk, et kohe KGB-sse minna,
aga Matvei läks."
Partekoosoleku lõpul hüüab agitaator
vaimustatult:
„Uskuge,mind, seltsimehed. Mbie
noored näevad veel üleilmset kommunismi!"
Seepeale üks sügav siberi bass tagareast:
„Kulub ära neile päevavarastie ja
huligaanidele."
On huvitav heita pilk mängude
ajaloole ja näha, et iseseisva Eesti
nimel võidetud 21 medaht on ikka
veel kõigi aegade tabelis 34. kohal ja
eespool maid nagu Hispaania, India,
Iiri ja teisi, kellel oli võimalik osa
võtta mängudest enne Esimest ja
pärast Teist maailmasõda. Selline
saavutus loomulikult näitab mitte
ainult ühe rahva sportlaste tugevust
ja võistlusvaimu, vaid ka riigi organisatsiooni
osavust. Tuletame meelde,
kes olid need mehed (kahjuks
meie naissportlaste osavõtt oli puudulik),
kes said hakkama selle tulemusega.
1920. a. Antverpenis: Alfred Neu-land
tõstmises kuld, Jüri Lossman
maratonis hõbe, Alfred Schmidt
tõstmises hõbe.
1924. a. Pariisis: Eduard Pütsep
maadluses kuld, Alfred Neuland
tõstmises hõbe, Jaak Kikas tõstmises
pronks, Roman Steinberg maadluses
pronks, Harald Tamnier tõstmises
pronks, Aleksander Klumberg/Kolm-pere
kümnevõistluses pronks.
1928. a. Amsterdamis: Osvald Käpp
maadluses kuld, Voldemar Väli
maadluses kuld, Arnold Luhaäär tõstmises
hõbe, Albert Kusnetz maadluses
pronks, 6m purjetamises pronks.
1932. a. Los-Angelesis ei olnud
Eestist osavõtjaid.
1936. a. Berliinis: Kristjan Palu-salu
vabamaadluses kuld ja kreeka-rooma
maadluses kuld, August Neo
vabamaadluses hõbe ja kreeka-roo-ma
maadluses pronks, Nikolai Ste-puloV
poksis hõbe, Arnold Luhaäär
tõstmises pronks, Voldemar Väli
maadluses pronks.
Need suure osavõtuga mängud olid
meie viimaseks ja parimaks saavutuseks.
„Maailma Kristjan'i" võitu mõlemas
raskekaalu stiilis ei ole keegi
veel korranud. Meie 7 medalit 1 miljoni
rahva kohta võrdleb väga hästi
mängude üldvõitja Saksamaa 89 medaliga
üle 50 miljoni rahvaarvuga,
rääkimata USA 56 medalist ligi 200
miljoniga.
SAAVUTUSTE TABEL
Rahvaste saavutuste tabel medalite
järjekorras; Saksamaa, USA, Ungari,
Itaalia, Soome, Prantsusmaa,
Rootsi, Jaapan, Hollandi, Inglismaa,
Austria, Tshehhoslovakkia, Argentiina,
Eesti, Egiptus, Shveits, Kanada,
Norra, Türgi, India, Uus-Mere-maa.
Poola, Taani, Läti (1 hõbe, 1
pronks]. Rumeenia, Lõuna-Aafrika,
Jugoslaavia, Mehhiko, Belgia, Austraalia
(1 pronks), Filipiinid, Portugal.
Siin puuduvad paljud tuntud maad,
näiteks Kreeka, Bulgaaria, Leedu
jne.
Ei ole kahtlust, et meie võidukäik
oleks jätkunud 1940. a. Helsingis,
kuhu oleks kindlasti saadetud suurem
meeskond. J. Kotkas oli üle võtnud
Palusalu mantli, olime maailmameistrid
laskmises 1937. ja 1939. a.,
meie nimel olid Euroopa meistritiitlid
poksis (Raadik) ja kuulitõukes
(Kreek) jne.
Kui N. Liit oleks osa võtnud 1948.
a. Londonis, oleks tõenäoliselt meil
olnud kõigi sportlaste kuninga tiitel,
kelleks loetakse kümnevõistluse
võitjat. Et olla edukas sellel alal,peab
olema tugeva kehaehitusega (kuul,
ketas), kiirjooksja (100 m ja 400 m),
hea hüppega (kõrgus, kaugus), paen-dus
(110 m tõkkeid), akrobaat (teivas),
võimeline viskama oda ja kahepäevase
võistluse lõpuks jooksma 1500
m. Meie Heino Lipp saavutas võistlustel
Moskvas palju parema tulemuse
samadel päevadel kui noor ai|nee-riklane
võitis Londonis. Samal ajal
oli tema nimel ka Euroopa rekord,
kuulitõukes.
. Ajavahemikus 1952—1980 on N.
Liit saavutanud mängudel 1019 medalit,
878 suvel, neist 195 Moskvas, ja
141 talvel, enamuses üldiselt vähem
populaarsetel aladel nagu võimlemine
ja naiste spordis. Visates pilk
r|iedalivõtjate nimekirjale, torkab
silma järgmist eestipärast:
EESTLASTE MEDALID
1952. a. Helsingis Johannes Kotkas
maadluses kuld/
1956. a. Melbournes Bruno Junk 20
km käimises pronks.
1964.a. Innsbruckis Ants Antson
1500 m kiiruisutamises kuld.
Samal aastal Tokios Rein Aun
kümnevõistluses hõbe.
1968. a, Mehhikos Jaan Talts tõstmises
hõbe.
1972. a. Münchenis Jüri Tarmak
kõrgushüppes kuld ja Jaan Talts tõstmises
kuld.
1980. a. Moskvas Jaak Uudmäe
kolmikhüppes kuld ja Yuriy (?)
Tamm vasaraheites pronks.
See nimekiri ei pruugi olla täiuslik,
näiteks kust on pärit Rudolf Plukfel-der
(kuld tõstmises ll964.a.)? Ka ei
oleks ainult nimesid vaadates osanud
eestlaseks arvestada eelpool mainitud
Nikolai Stepulovit. Samuti ei ole
saanud kommunistliku korra tõttu
. mängudest osa võtta kõik eestlased,
kes oleksid olnud võimelised võitma.
Näiteks 1956. a. oli kindlaks favoriidiks
naiste (jdaviskes Virve Roolaid,
kuid teda ei lastud võistlema,
kuna sugulane elas Melbournes. Sellest
hoolimatta meie rahvuskaaslaste
saavutusfcd on jälle rahvaarvuga
võrreldes tunduvalt paremad kui ko^
guN.Liidu keskmine.
USAJAN.LIIT
Kõige suurema osavõtuga ja igal
pool maailmas harrastatud ala on
meeste kergejõustik. Võiks võrrelda
ameeriklaste ja N. Liidu saavutusi 7
olümpiaadil 1952-1976.
Kiirjooksud (100,200 ja 400 m)
USA 33 medalitl N.Liit 4. Kes (maa
(800 ja 1500 m) 7 jä 1, pikamaa (5 km,
10 km ja maraton) 5 ja 4, tõkke^jook-sud
(110, 400 ja 3000 m) 29 ja 7,
teatejooksud 12 ja 5. Käimine (20 ja
50 km) 2 ja 10 -r^ jälle üks vähem-harrastatud
ala. Hüpped (kõrgus,
kaugus, teivas ja kolmik) 35 ja 17.
Heited (kuul, ketas, oda ja vasar) 31 ja
18. Kümnevõistlus 8 ja 6. Kokku
• USA 74 kuld, 50 hõbe ja 38 pronksmedalit,
N.Liit 21 kuld, 23 hõbeja 28
pronksmedalit. Kui jagada need 72
medalit N.Liidu rahvaarvuga (260
mil. 1978.a. andmetel) siis annab välja
vähem kui'1/3 iga miljoni kohta.
Meie meeste 3 medalit vähem kui
miljoni eestlase poolt on seega üle 10
korra parem kui venelaste keskmine.
Veel võiks mainida Martin Kleini
' hõbemedalit 1912.a. Stokholmis. Selle
mehe nimele jääb igavesti rekord
kõige pikema maadlusvõistluse suhtes
(11 tundi 40 min.). Ta võitis soomlast
Asikainen, kuid ei olnud järgmisel
päeval võimeline võistlema kuldmedali
saavutamiseks. Sellel ajal luges
ainult seljavõit ja matshid ei olnud
ajaliselt piiratud. Tsaari Venemaa
saavutas nendel mängudel 2
hõbe- ja 3 pronksmedalit.
AHR
Heimo Puuste odaviskel Soomes.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 9, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-08-09 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840809 |
Description
| Title | 1984-08-09-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | MELIAfl&VÄL, 9 AUGUSTIL - THURSDÄY, AUGUST 9 „MöieS8u" nr. 32 (1797) 198€ DETROIT (M.E.) - Siin peeti kolme organisatsiooni aasta-peakoos-olekud asjalikus töövaimus. Kahel toimusid {Valimised ja kolmandal (DH ainult töökoosQ)Iek. ' Eesti Vabadusvõitlejate Ühingu koosoleku avas esimees Viktor Raag ja koosolekuil hatajaksvalitj, August Sinka ja protoicollijaks Harry Kord. Tegevusaruande esitas Raimond Tralla, millest selgus, et rahvuspoliitiline tegevus on olnud viljakas. Suurimaks ürituseks osutus 30--da aastapäeva perekonna-õhtu, koos väikese; aktusega esimehe V. Raag'i kõdus. Tegevi^skavas oli osavõtt Esto '84 üritusist, millest eriti rõhutati sõjameeste kokkutulekuid ja Va-badusrongkäiku. juhatus ja teised organid valiti ühel häälel tagasi. Eelarve on tasakaalus $1450.— ja märgiti kiitvalt erlkorjanduste õnnestumist Sõjavigastatute Fondi. Kogus Miami EeptiSeltpi esimees EVÜ kor-jandufjlehega sealsel Eesti Maja kokkutulekul $206.-. Juhatusse kuuluvad; V. Raag (esimees), Georg Merimets (abi), Voldemar Kippar (laekur), R. Tralla (sekretär) ja P. Einpaul (ametita liige). Detroidi Eesti Haridusselts „Kodu" peakoosoleku avasõna ütles esimees Viima Niinemann. Kodu asutati Detroidis 17. oktoobril 1926! a. Koosoleku juhatajaks valiti R. Tralla ja.protokollijaks Peeter Einpaul, kes esitas tegevusaruande. Endine juhatus ja teised allorganid valiti tagasi: Viima' Niinemann (esimees), Harry Kord (abi), Harald Timm (laekur), P. Einpaul (sekretär), Karin Kaasik (abisek-retärjja Arda.Kord (abilaekur). Rev.- komisjoni: R. Tralla, V. Raag ja Joh. Nõmm ning kandidaatideks Erika Einpaul ja Alla Tralla. Kohalalgatatud küsimuste osas A. Sinka puudutas tema hooldamisel olevat Haridusseltsi raamatukogu, milles on ca 80 tbost. Neist mitmed omavad ajalooliselt väärtust. Tehti ettepanek muretseda kapp ja raamatud tuua Lati kiriku majja. Ettepanek kinnitati üksmeelselt. Arutati ka ..Ülemaailmse Eesti Vabadusfondi" toetamise küsimust ja see otsustati jätta juhatuse pädevusse. ^läbirääkimiste all puudutas. R. Tralla seltsi ajaloo jäädvustamist helilindile, et seda inglise keeles edasi andakdhalike raamatukogude arhii- Detrdit-Michigani EELK täiskogu koosolelkut jijhatas kodukorra kohaselt nõukogu esimees Loit Maripuu ja prot(ikollis sekretär Viima Niinemann. Kuulati ära laekur P. Einpauli rahaline aruanne ja eelarve, mis on tasakaalus $7050.-. Pangaprotsen-tidest ja muudest lisasissetulekuist on säilinud ülejääki kahe tuhande dollari piires, mis võimaldab eriürituste ja toetuste eelarvekohast läbiviimist. Koguduse töö on kulgenud rahuldavalt ja lätlaste lahkel vastutulekul on saadudkasutada kirikut ja kõrvalruume soodsa rendilepingu alusel. Tegevuskavas on seltskondlik vastuvõtt dirigent Neeme Järvi'le juulikuu teisel poolel. Ta juhatab Detroidi' Sümfooniaorkestri kontserte „Meadowbrook'i Muusikapidustuste" vältel.'Ees seisab ka piiskop Karl Raudsepp'a külastus pühapäeval, 30. septembril,.mil täitub Õpetaja dr. Mihkel Soovik'u 20. a. koguduse „hingekarjaseks" olemist. Eestlased olümpiamängudel mmm Sellel aastal ei ole jällegi olümpiamängudel võistlejaid Eestist. Üheks põhjuseks, miks kommunistlikud maad ära ütlesid osavõtust, on kindlasti uued proovid keelatud rohtude kasutamise suhtes, mis oleks tunduvalt vähendanud nende ^ sportlaste saavutusi sellel suure 1 pr(!)pagandaväärtusega üritusel. Nende uute proovide mõju oli juba märgata selle aasta talveolümpiaa-dil, mis lõppesid venelaste suhtelise lüüasaamisega. Näiteks murdmaasuusatamises saavutasid soom- 10 medalit — venelased 6. esti vanad vaibad Loeng rahväkunstihuvilistele toimus 13. juulil Eesti Maja kohvikus, loengu „Eesti vanad vaibad" pidas selle ala vanameister. Elmire Kägi Rootsist. Loenguga kaasusid ka diapositiivid, soovijatele vaatamiseks olid välja pandud ka vastava sisuga ajakirjad ja raamatud. Nii head loengut ühe meie rikkaliku etnograafilise rahvakunsti ühe eriala kohta võib vaevalt teist olla. ' Valguspiltide näol koorus kuulajate- vaatajate ees lahti lugu, alates vana suitsutarega, kus meie toredaid tekke juba kaua tagasi köeti. kuni. iseseisvuspäevadeni. Värviküllased ja õiterohked Lääne-Eesti ja Muhu pruudi, pulma ja istmealused tekid, vöö-, sitika, hambulisi, leegilisi ja naästukirjalisi vaipu voolas silmade eest mööda just nagu ilujõgi paaritunnise Jöengu kestes. LõJ)mata palju jõudsid meie lihtsad esiemad oma tööd ja ilutunne meile hoidmiseks pärandada. Hoidkem seda siis ka hästi! Imestusega kuulsime ettekandest tõika, et sakslastest mõisaomanikud jätsid|tihti suviseid teenijaid, kes hästi tikkisid talveks just pererahvale kauneid eesti vaipu,tikkima. Need vaibad võtsid mõisaomanikud ja ka teised sakslased ümberasudes-kaasa. Nii on Elmire Kägi Saksamaal rännates meie vaipu leidnud sakslaste kodudes, samuti ka Saksa muuseumi- I dele annetatuina. Ta on neid seal pildistanud ja andmed üles kirjutanud, säilitades sellega tulevastele põlvedele suure rahvakunstilise pärandi, mille eest tuleb temale südamest tänulik olla, samuti kui ettekant tud huvitava loengu eest. Soomes sai valmis uurimislaev „Arnold Veimer" Turus valmis mereuurimislaev „Arnold Veimer", mille kodusadamaks saab Tallinn. Valmeti Laiva-teollisuus nimega dokis tehtud laev läheb N. Eesti Teaduste Akadeemia kasutusse, nagu rääkis soome ajalehtede esindajatele Teaduste Akadeemia president Karl Rebane. Akadeemial.on ka teine uurimis-laey, mis juba vananenud. Uus laev on 71 m pikk ja ruumi üle 50 uurija jaoks. Merel ta peamised uurimisalad on füüsika, merekeemia, mere-bioloogia, atmosfääri füüsika koos merepõhja sedimentidega. Laevas on 12 laboratooriumi ja uurimistöö keskus. Tahan siinjuures tänada kõiki näitustele kaasaaitajaid nii Kanadast kui ka mujalt. Samuti palun kõikidel daamidel,- kes viibisid Eesti Päevadel kauni rahvustikandiga ülikondades, laske end pildistada, või veel parem, diapositiivile võtta, tuues ka tikandi detailid esile järgnevatel piltidel või diapositiividel. Paljud huvilised Kanadast, Ühendriikidest, Austraaliast, Rootsist ja mujalt on soovi avaldanud Esto '84 ajal peatud Maakondade Päeval toimunud möenäituse diapositiive ka oma asukohamaadel näidata. Täiendagem seda kogu! Ärgem jätkem ilu vaka^alla! Saata Esto '84 Etnograafilise Rahvakunsti toimkonna juhatajale, aadressil: Ene Runge, 7 Benhur Cres., Scarboro, Ontario, Canada, M lH 1P2, tel (416) 438-6500. ENE RUNGE Eesti meeskond Vaba Olümpiaadil, kes purustas hulk rekordeid., Vasakult — KenAhlberg, Robert Reiman, Martin Tiidus, Hillar Lainevool (Eesti lippu hoiab ujumisviSistluste läbiviija Mai Kreem). Foto — R. Kreem Kus on inimese võimete piir? Spordis on neid piire püstitatud aegade jooksul palju kordi. Ikka ja jälle on need ületatud. Äsjane idasakslase, Uwe Hohn'i saavutus odaviskes Berliinis, just enne Los Ange-lese olümpamänge,on järjekordseks tõendiks. Tagajärg 104,86 meetrit ütleb kõik. Maailmarekordid ei püsi enam aastakümneid ja neid ei ületata centimeetritega vaid meetritega ning äsjased tippmehed tunnevad endid uute kõrval varsti üsna nigelatena! See oli alles minu nooreseas kui soomlase Myyra 66-e meetrine maailmarekord pärast Esimest maailma-. sõda püsis aastaid. Tol ajal moes olnud Tarzani lugude kirjutada tüdines džungli seiklustest ja tõi Tarnani Ameerikasse ja pani sportima.'tar-zan virutas kohe ennekuulmatu taga- , järje 100 meetrit — peaaegu staadioni pikkuse. Kirjaniku poolt oli see hulljulge' ennustus, mis pidi iseloomustama Tarzani üliinimlikkust.Ja nüüd on ka see põrmustatud! Staadionide ehitajad peavad varsti plaanitsema suuremaid 500 meetri- Use ringiga väljakuid, et tulevased odakaared ei maanduks pealtvaata^ jäte tribüünile! Kuidas imetlesime omal ajal meie Gustav Sule ligi 76-e meetrilisi tagajärgi! Alles möödunud aastal Heino Puuste 94-20 ja samal ajal ameeriklase Torn Pptranoffi 99.72 tagajärge! Keejgi asjatundja hiljuti ennustas' aastaks 2000 odatagajarge 110 meetrit. Ei meil tule seda nii kaua oodata. Ei ma usu enam mingit piiri! ARNI 'liiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiii iiiniiiiiiii KUHU MINNA? ® Neljap., 23. augustil Eesti Pensionäride Päev Eesti Majas algusega kl. U h . »iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiii!iiiii{iiiii]iH Eesti võidukas naiskond ujumises Vabal Olümpiaadil Torontos. Vasakult — Maria Lember, Lisa Lockie, Tiina Madissoo (USAJ, ValiaReinsalu. Foto — R. Kreem Soovite firmamärki oma kuulutusse? ,,MEIEELy on see tasuta, Haaplsali^ koolide õpilasi Esto '84-ndal. 1. rida, vasakult: A. Kaups (Krabi); L. Mets (Amberman)t Peterson, H.Viitre (Kask), K. Liivamägi, A. Mägiso (Tõsine), E. Maldur, A. Kriisa (Kumel), M. Usin (Põder)) A. Kassfeldt (Mandel), V. Metski, L Pahk (Lepp), J. Sünd, G. Kelemit. 2. rida: K. Pimenoff (lärgenson) ^' Ennusl(Neider), L. Havi (Rett), S. Keskküla (Kaasik), V. Keskküla, S.Ingerman (Lember), P. RaudsepplTõ-sine), L. Neidre (Kori), M. Ritval (Reiman), E. SoomeS, J. Kokla, E. Lepp. 3. rida: A. Järv, A. Kangur B E. Reeder (Tammeveski), E. Jõe (Ein), H. Lepismaa (Kreeman), A. Soosalu, A. Neivelt, L. Berggren (Ke^^' mit), H. Leivat (Kaäramees), Ä. Lippert (Qkapuu), E. Aleve, A. Mihkla (Jürisoo), H. Neidre, H {Konmi H. Tomingas, Ä.Welin,E. Maripuu (Roolain), H. Jõe. 4. rida: H. Suits, P. Kook, 0. Poltov, L 888^' laok, E Kumari, E. Tauts (Kalman), K. Belson (Kalju), T. Ööpik, A. Kahu, E. Maripuu, R. Marley. Neiupol^® .BaimiisuIgMdes. JPiMill piaindiavad V, M l k k o l S j Ho Mikli ja K^ Rsindlaidl. poto —* FeÜx Nõukogude prokurör külastab vangimaja ning küsib ühel istujalt: „Mille eest olete karistatud?" „Laiskuse pärast." „Kuidasnii?" „Võtsime Matveiga koos v i l a ja ajasime ühestteisest Juttu. Ma olin liiga laisk, et kohe KGB-sse minna, aga Matvei läks." Partekoosoleku lõpul hüüab agitaator vaimustatult: „Uskuge,mind, seltsimehed. Mbie noored näevad veel üleilmset kommunismi!" Seepeale üks sügav siberi bass tagareast: „Kulub ära neile päevavarastie ja huligaanidele." On huvitav heita pilk mängude ajaloole ja näha, et iseseisva Eesti nimel võidetud 21 medaht on ikka veel kõigi aegade tabelis 34. kohal ja eespool maid nagu Hispaania, India, Iiri ja teisi, kellel oli võimalik osa võtta mängudest enne Esimest ja pärast Teist maailmasõda. Selline saavutus loomulikult näitab mitte ainult ühe rahva sportlaste tugevust ja võistlusvaimu, vaid ka riigi organisatsiooni osavust. Tuletame meelde, kes olid need mehed (kahjuks meie naissportlaste osavõtt oli puudulik), kes said hakkama selle tulemusega. 1920. a. Antverpenis: Alfred Neu-land tõstmises kuld, Jüri Lossman maratonis hõbe, Alfred Schmidt tõstmises hõbe. 1924. a. Pariisis: Eduard Pütsep maadluses kuld, Alfred Neuland tõstmises hõbe, Jaak Kikas tõstmises pronks, Roman Steinberg maadluses pronks, Harald Tamnier tõstmises pronks, Aleksander Klumberg/Kolm-pere kümnevõistluses pronks. 1928. a. Amsterdamis: Osvald Käpp maadluses kuld, Voldemar Väli maadluses kuld, Arnold Luhaäär tõstmises hõbe, Albert Kusnetz maadluses pronks, 6m purjetamises pronks. 1932. a. Los-Angelesis ei olnud Eestist osavõtjaid. 1936. a. Berliinis: Kristjan Palu-salu vabamaadluses kuld ja kreeka-rooma maadluses kuld, August Neo vabamaadluses hõbe ja kreeka-roo-ma maadluses pronks, Nikolai Ste-puloV poksis hõbe, Arnold Luhaäär tõstmises pronks, Voldemar Väli maadluses pronks. Need suure osavõtuga mängud olid meie viimaseks ja parimaks saavutuseks. „Maailma Kristjan'i" võitu mõlemas raskekaalu stiilis ei ole keegi veel korranud. Meie 7 medalit 1 miljoni rahva kohta võrdleb väga hästi mängude üldvõitja Saksamaa 89 medaliga üle 50 miljoni rahvaarvuga, rääkimata USA 56 medalist ligi 200 miljoniga. SAAVUTUSTE TABEL Rahvaste saavutuste tabel medalite järjekorras; Saksamaa, USA, Ungari, Itaalia, Soome, Prantsusmaa, Rootsi, Jaapan, Hollandi, Inglismaa, Austria, Tshehhoslovakkia, Argentiina, Eesti, Egiptus, Shveits, Kanada, Norra, Türgi, India, Uus-Mere-maa. Poola, Taani, Läti (1 hõbe, 1 pronks]. Rumeenia, Lõuna-Aafrika, Jugoslaavia, Mehhiko, Belgia, Austraalia (1 pronks), Filipiinid, Portugal. Siin puuduvad paljud tuntud maad, näiteks Kreeka, Bulgaaria, Leedu jne. Ei ole kahtlust, et meie võidukäik oleks jätkunud 1940. a. Helsingis, kuhu oleks kindlasti saadetud suurem meeskond. J. Kotkas oli üle võtnud Palusalu mantli, olime maailmameistrid laskmises 1937. ja 1939. a., meie nimel olid Euroopa meistritiitlid poksis (Raadik) ja kuulitõukes (Kreek) jne. Kui N. Liit oleks osa võtnud 1948. a. Londonis, oleks tõenäoliselt meil olnud kõigi sportlaste kuninga tiitel, kelleks loetakse kümnevõistluse võitjat. Et olla edukas sellel alal,peab olema tugeva kehaehitusega (kuul, ketas), kiirjooksja (100 m ja 400 m), hea hüppega (kõrgus, kaugus), paen-dus (110 m tõkkeid), akrobaat (teivas), võimeline viskama oda ja kahepäevase võistluse lõpuks jooksma 1500 m. Meie Heino Lipp saavutas võistlustel Moskvas palju parema tulemuse samadel päevadel kui noor ai|nee-riklane võitis Londonis. Samal ajal oli tema nimel ka Euroopa rekord, kuulitõukes. . Ajavahemikus 1952—1980 on N. Liit saavutanud mängudel 1019 medalit, 878 suvel, neist 195 Moskvas, ja 141 talvel, enamuses üldiselt vähem populaarsetel aladel nagu võimlemine ja naiste spordis. Visates pilk r|iedalivõtjate nimekirjale, torkab silma järgmist eestipärast: EESTLASTE MEDALID 1952. a. Helsingis Johannes Kotkas maadluses kuld/ 1956. a. Melbournes Bruno Junk 20 km käimises pronks. 1964.a. Innsbruckis Ants Antson 1500 m kiiruisutamises kuld. Samal aastal Tokios Rein Aun kümnevõistluses hõbe. 1968. a, Mehhikos Jaan Talts tõstmises hõbe. 1972. a. Münchenis Jüri Tarmak kõrgushüppes kuld ja Jaan Talts tõstmises kuld. 1980. a. Moskvas Jaak Uudmäe kolmikhüppes kuld ja Yuriy (?) Tamm vasaraheites pronks. See nimekiri ei pruugi olla täiuslik, näiteks kust on pärit Rudolf Plukfel-der (kuld tõstmises ll964.a.)? Ka ei oleks ainult nimesid vaadates osanud eestlaseks arvestada eelpool mainitud Nikolai Stepulovit. Samuti ei ole saanud kommunistliku korra tõttu . mängudest osa võtta kõik eestlased, kes oleksid olnud võimelised võitma. Näiteks 1956. a. oli kindlaks favoriidiks naiste (jdaviskes Virve Roolaid, kuid teda ei lastud võistlema, kuna sugulane elas Melbournes. Sellest hoolimatta meie rahvuskaaslaste saavutusfcd on jälle rahvaarvuga võrreldes tunduvalt paremad kui ko^ guN.Liidu keskmine. USAJAN.LIIT Kõige suurema osavõtuga ja igal pool maailmas harrastatud ala on meeste kergejõustik. Võiks võrrelda ameeriklaste ja N. Liidu saavutusi 7 olümpiaadil 1952-1976. Kiirjooksud (100,200 ja 400 m) USA 33 medalitl N.Liit 4. Kes (maa (800 ja 1500 m) 7 jä 1, pikamaa (5 km, 10 km ja maraton) 5 ja 4, tõkke^jook-sud (110, 400 ja 3000 m) 29 ja 7, teatejooksud 12 ja 5. Käimine (20 ja 50 km) 2 ja 10 -r^ jälle üks vähem-harrastatud ala. Hüpped (kõrgus, kaugus, teivas ja kolmik) 35 ja 17. Heited (kuul, ketas, oda ja vasar) 31 ja 18. Kümnevõistlus 8 ja 6. Kokku • USA 74 kuld, 50 hõbe ja 38 pronksmedalit, N.Liit 21 kuld, 23 hõbeja 28 pronksmedalit. Kui jagada need 72 medalit N.Liidu rahvaarvuga (260 mil. 1978.a. andmetel) siis annab välja vähem kui'1/3 iga miljoni kohta. Meie meeste 3 medalit vähem kui miljoni eestlase poolt on seega üle 10 korra parem kui venelaste keskmine. Veel võiks mainida Martin Kleini ' hõbemedalit 1912.a. Stokholmis. Selle mehe nimele jääb igavesti rekord kõige pikema maadlusvõistluse suhtes (11 tundi 40 min.). Ta võitis soomlast Asikainen, kuid ei olnud järgmisel päeval võimeline võistlema kuldmedali saavutamiseks. Sellel ajal luges ainult seljavõit ja matshid ei olnud ajaliselt piiratud. Tsaari Venemaa saavutas nendel mängudel 2 hõbe- ja 3 pronksmedalit. AHR Heimo Puuste odaviskel Soomes. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-09-08
