Meie Elu = Our life, August 31, 1978

              MTIOIUL LISRARI Q£ CiuTADA
Collection Development Branci
395 Wellington Str« Order see
Ottawa, Ont
0 KLA OVk
„Meie Elki" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. -kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.00,
6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: l a .
$26.00, 6 k1 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
' 1 a. $30.00, 6 k. $16.00,
3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. $13.50, 6" k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse: 1 a. $14.50, 6 k.
$7.25. Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse:
1. a. $23. 50, 6 k. $11.75.
Üksiknumber —.50c.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljeli $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25.
N a a i Ul>:'-3fy
EP 111579
5P#
H- $&otfXftMfeUKly.<
LEHT P AG
:EIE ELU"
fublished bv
« ^ S f t i B ^ o . Toronto
Secondl Oass- Mail RegistratioB -No; 1354.
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. .Canjxda.
M4K 2R6 ® Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
-Veidenbaum. ' -
Toimetaja New Yorgis <B-.. Par
mirig, 473 Luhmann Dr., New Mil
ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
— * —
,,MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
iiimiuiui;
Nr. 35 (1490) 1978 NELJAPÄEVAL, 31. AUGUSTIL — THURSDAY, AUGUST 31 XXIX aastakäik
Põhja-Ameerika mandri Eesti Sõjameeste järjekordsed (üheksandad) Suvepäevad peeti Seedriorul 26/27.
augustil. Ilmataat aitas kaasa suvepäevade heaks kordaminekuks ilusa ilmaga. Osavõtjaid oli umbes paarsada
ja hea tuju eest hoolitsesid osavõtjad ise.
•Kl. 4.00 p.l. kogunesid üle 60-ne
võitle j ateühingute liikme, koos Läti
ja Leedu veteranidega kogünemisko-hale,
et rivistuda paraadimarsiks. G.
litafi orkestrilt kõlava „Kalevite
kantsi" helide saatel marssisid vor­mimütsides
ja ühtlases riietuses sõ-jamehed
paraadiplatsile. Paraadi"
võttis vastu aupeakonsul I. Heinsoo.
Lipu heiskamisel mängis orkester
„Kaunistagem Eesti kojad,.." Lan­genute
mälestussamba jalale asetas
.pärja R. Tralla, mille järele üksused
möödusid taktisammul aupeakonsu-list
ja kutsutud külalistest.
Vaimuliku kõne ja palvuse pidas
piiskop K. Raudsepp.
Enne kõnet lauldi „Õnnista ja hoia".
Oma kõne aluseks luges piiskop 5.
Moosese raamatu kaheksandast pea­tükist:
„Tuleta meelde teekonda, mi­da
Jehoova, su lumal on lasknud
sind käia. Ta jaländas sind. ja laskis
sindinälgida, ta söötis sind mannaga,
mida ei tundnud; sina ega sinu vane­mad..
. jne." Piiskop lõpetas oma sü­gavmõttelise
ja voolava kõne sõna­dega:
„Eestlase tee on olnud raske
tee. Kerge sellel teel on olnud kaota­da
kõik, mi« püha ja kallis. Aga ome­tigi
on jätkunud jõudu meie mees­tel
ja naistel, on jätkunud tõsidust
tarkust. kalliks pidada ja vanemate
poolt näidatud' teed mitte ära unus­tada.
Ei tahtnud' anda käest, mis oli
südames kodunt võetud kaasa — ja
jumalakartusoli tarkuse hakatus
seal j ^ on meil ka siin."
Avasõnas T E . Võitle j ateyhingu rahva sõjaväed, koosnedes teadlikest
esimees ;K. Tori tervitas relvavendi,
kes kogunenud ligidalt ja kaugelt, sa­muti
ütles, ta ingiiskeeles tere tule­mast
Läti ja Leedu veteranidele. Ta
tegi teatavaks," et aktusekõneleja J.
Kähar kahjuks ei saanud tulla ame­tikohustuste
tõttu ja sellepärast on
aktuse kõnelejaks R. Mokš.
Aktusekõnes ütles R. Mok§:
„Mõni nädal tagasi, puhkusreisil
USA-s, märkasin: New-Hampshire
osariigis autonumbritel motot: „Live
free, ör die!" — „Elä vabana, või su­re!".
Praeguseaja detente ja venelas­tele
järeleandmise poliitilises õhk­konnas
ori rõõmustav leida sellist
lihtsat, aga kindlat poliitilist reso­lutsiooni,";
Edasi ütles kõneleja: „J3iktaatorli-k.
u korra poolt oh loodud aparatuur,
kus. sõduril pole valikut ega ohvitse­ril
oma arvamise avaldamiseks ruu­mi.
Selline sõjavägi on loodud rah­vaste
ja territooriumide hävitami­seks
ja diktaatori ideede sunniviisi­liseks
pealesurumiseks. 'Niisugune
on Nõukogude Liida sõjavägi. Seal
ei teki küsimust elust vabaduses,
sest vaatamata võidule, või kaotuse­le^
ootab sõdurit lootuseta tulevik.
Vastandina sellele on sõjavägi, mis
rajatud demokraatliku korra; ja süs­teemi
kaitseks. See sõjavägi on loo:
dud oma maa, oma rahva; kaitseks
ja selle sõjaväe motoks on: kas va­baduses
.elada, või surra! Niisugused
on olnud muinasajast peale Eesti
. GEISLINGEN;. („Meie Elu" kaas-tööliselt)
— Inglismaal elunev nõu?
kogude rezhiimikriitik Vladimir Bu-kovski,
kes sattus 1971. a. N. Liidus
põlu alla oma raamatu ,,Opositsioon
— uus vaimuhaigus" pärast ning
saadeti 1976. a. orjalaagrist Tshiili
kompartei shefi Luis Cor vaiani vas­tu
läände, kirjutab Hamburgis ilmu­va
nädallehe „Welt ara Sonntag" 20.
aug. numbris: 1 ;•
^Poliitiline kliima N. Liidus ei x)le.
sobiv, olümpiamängude korraldami­seks.
Rahvusvahelise Oiümpiakomi-'
•tee reeglite kohaselt ei tohiks olüm­piamänge
korraldada riigis, kus esi­neb
rahutusi elanikkonnas;
N. Liidus saadetakse inimesi vang­latesse
ja vaimuhaiglatesse nende
usu ja tõekspidamiste pärast. Selline
situatsioon esineb tavaliselt maades,
. mis on hädaseisundis.
. N. Liit ei võimalda elanikkonnale
kodanikuvabadusi, piirab. vaba väija-
. rändamist, mõnitab ÜRO deklaratsi­ooni'
inimõiguste kohta ja manipu­leerib
'sõjaväeteenistuse kohustuse
seadusi, et karistada neid noori ini­mesi,
kes soovivad viisat vä.ljarända-
/•• miseks või lahtiütlemist Nõukogude
kodakondsusest.
.• Küi o'lümpiama|ngud .1980. a, peaks
Moskvas läbi viidama, siis võib sel­lest
järeldada, et lääne avalikkus,
toetab* Moskva karistuspoliitikat.
..- N . Liit kavatseb olümpiamängude
najal anda positiivse pettepildi rii­gist,
mis koosneb ainult mängudest,
võitlejatest, kelle moraalne õigus ja
kohus on kaitsta oma maad ja rah­vast
agressiooni vastu.
Meie eestlased ei ole kunagi sõda
alustanud. Olles sunnitud mobili-seeruma,
on see alati toimunud va­baduse,
enesemääramise õiguse ja
omal maal peremeheõiguste kait-
. seks. ,;, • -; ': _
Nii toimus see muistsetel aegadel, nii
toimus see vabadussõjas ja nii toi­mus
see ka teise maailmasõja, päe­vil.
Ennem surm, kui elu vabaduse­ta,
oli lipukirjaks teise maailmasõ­ja
eesti sõjameestele ka siis, kui vap­ralt
võideldes: oldi sunnitud taandu­ma
oma kodumaalt ja võitlust sama
visalt jätkama võõral pinnal. Ei ole
juhuslik kokkusattuvus, et just need
relva võitlejad jäid sõja lõppedes
kindlameelseteks kommunismi vas­tu
ja iseseisvuse taastamise eest
võitlejateks. Meie* sõjameeste organi­satsioonid
on läbi aastate muutma­tult
oma põhimõtetele kindlaks jää­nud
nagu Pikk-Hermari paistab üle
vana Toompea kindluse, nii paista­vad
meie sõjameeste organisatsioo­nid
silma üle meie teiste.oreanisat-sioonide,"
just rahvaspölntih^'ideo:'
loogia kaitsjatena. Sõjameeste orga­nisatsioonides
ei esine asjatu polii­tilisuse
või apoliitilisuse üle vaidle­misi.
Me teame, et meie ei ole emi-
Põhja-Ameerika Eesti Sõjameeste Suvepäevadelt, üleval: üksused rivistunult paraadiplatsil. Vasakul all: Piiskop
K. Raudsepp palvust pidamas. All paremal:Kutsutud ..külalised, vabadusristi ka valeridja osa peolisi aktuse kõnet
kuulamas. .,.vW.. Foto — O. Haamer
Vümaseks sõnavõtjaks sõjameeste
suvepäevadel Kanadas oli Joseph
Pömerant QC. Ta tutvustas lühike-grandid,
kes hülgahud oma kodumaa kes sõnavõtus enda ja „Helsinki Ac-paremate
elutingimuste otsingul.
Oleme poliitilised pagulased. Rah­vuspoliitiline
võitlus on ainukeseks
aluseks igale meie organisatsioonile.
See on ainukeseks aluseks, mis õi­gustab
nende organisatsioonide ole­masolu
üldse. Need, kes : mõtlevad
^ ' (Järg lk. 3}
sõ|äsiieešfaTsy¥e|3ieV
mitte aga ühest suurest GULÄG-ist.
Vaba maailm ei. tohiks agressiivsele
ja totalitaarsele rezhiimile osutada
isegi näilist aupaklikkust. •
N. Liit kutsub nn. eelolümpiaadiks
1979. a. 2000 välismaa atleeti Mosk­vasse,
kuid on juba seletanud, et
sportlased „ebasõbralikest" riikidest
ei tohi tulla, välja arvatud siis, kui
nad on erakordsete võimetega.
Juba, nüüd on nõudnud sovetid
Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt
kõigi nende ajakirjanike; väljalülita­mist,
kes seisavad „vastuolus olüm­piaadi,
vaimu ja. rahuga". Nij näiteks-'
pole Radio Free* E.urope'i ajakirjani­kud
Moskvas soovitavad,
• Kohtuotsused Goldsteini, Orvoli,
Slepaki, Nudeli, Shtsh.aransky, Pet-kuse,
Gulzmani ja Podrabineki vas­tu
tahavad luua läänele pettenäite,
nagtt poleks/. N . Liidus inimõiguste
taotlejaid, vaid; ainult parasiite,, agi­taatoreid,
kuritahtlikke .hulguseid,
spioone ja vaimuhaigeid.
; Praegu Filipiinidel. toimuva maail­ma,
meistrivõistluse-; puhul males
Nõukogude venelase Karpovi .ja N.
•Liidust põgnenenud Kortšhnoi vahel
võime selgesti näha, kuidas näeb te­gelikult
välja Nõukogude poolt sage­li
esiletõstetud „rahu ja' sõpruse"
vaim. . '.' /
Apelleerin kõigi- poole, kellele va­badus;
veel midagi tähendab, välja
astuda selle eest, et olümpiamängud
ei toimuks 1980. a. suvel Moskvas"
lõpetab V. Bukovski.
••-v -kk '
111 kardinalil võttis ainult 24 tun­di,
et valida uueks Roomapaavstiks
65 a. Veneetsia kardinali Albino Lu-cini.
Ta sai 263-ks Rooma paavstiks
ja 700 miljoni katoliiklase vaimliseks
juhiks. Uue paavsti valimist teadus­tad
valge suitsu tõusmisega ja-vars­ti
teatati seda Püha Peetri katedrali
rõdult, ladina keeles, et uus paavst
on valitud. Paavst Johan Paul I il-mus-
ka ise rõdule ja toimetas' oma
esimese õnnistuse ootava rahvahulga
ees. •• .
Lucini õnnistati preestriks ainult
22 aastat tagasi. Oli selle järele pat-riarchiks
ja valiti Veneetsia kardi-cörds
Legal Defence Committee" te­gevust
kommunistlikes maades ka­ristust
kandvate dissidentide ehk
inimõiguste eest võitlejate abistami­sel,,
Probleem seisneb; selles, et Helsin­gi
kokkuleppele allakirjutanud rii-gest
Nõukogude Liit ei • täida selles
kokkuleppes antud lubadusi ega või­malda
oma kodanikel kasutada inim­õigusi
nagu lubatud N. Liidu põhi­seaduses
ja Helsingi kokkuleppes.
Inimõiguste nõudjaid loetakse N.
Liidus" riigivastästeks kurjategija­teks
ja karistatakse raskesti. Üks
nende seast on teie oma .rahvuskaas­lane
Mati Kiirend, kes sai 5 aastat
sunnitööd selle eest, et nõudis inim­õiguste
kasutamise õigust, nagu ette
nähtud N. Liidu põhiseaduses ja lu­batud
Helsingi kokkuleppes; Mati
Kiirend peab saama vabaks.; Toetage
teda oma võimaluste piirides ja
nõudke tema vabastamist vanglast
Kanada valitsuse kaudu. Kanada on
üks Helsingi kokkuleppele allakirju-.
tanud riigest. Ta peab seda tegema,
sest vastasel; korral teeb end- kaas­süüdlaseks
Helsingi kokkuleppe.; rik­kumises.
Kõik ühele lepingule alla­kirjutanud
riigid on vastutavad selle
Tail innas vahistatud
lätlane novembris
naliks 1973. a. Ta on lõpetanud üli
kooli usuteadlasena.. Lucini oli; senini lepingu nõuete täitmise eest.
väga vähe tuntud laiemate hulkade
poolt ja on enamikule Rooma kato­liku
kiriku juhtidele tundmatu; Ta
pärineb itaalia töölisperekonnast.
Paljude kandidaatide hulgas peetak­se
teda rohkem konservatiivseks, küi
äärmiselt liberaalseks. Arvatakse, et
tema valimisele aitas kaasa asjaolu,
et suutis mitmete üksteisele vastu­käivate
seisukohtadega parteide va­hel
saavutada kompromissi. Kuna
80-eluaastas hiljuti surnud Paul VI
oli viimastel aastatel haige ja teovõi­metu,
siis ootavad uut paavs+i mit­med
põhilise tähtsusega probleemide
lahendamised. 1
E.EX.K. TORONTO PEETRI KOGUDUSE ja TORONTO;. VANA-ÄNDRESE' KOGUDUSE;
, pühapäeval, 10. septembril York kalmistul
. v KL 3vpX'Sec.;-M(»üs osa) — jutlustab praost OSKAR PUHM, teenib õp. ANDRES TAUL. '
Kl. 4.30 See. 15 (vana osa)— jutlustab õp. ANBRES TAUL, teenib praost OSKAR PUHM.
Muusikaline saade teenistusele Peetri koguduse vaimulik orkester koos Vana^Andrese koguduse
i puhkpillide ansambliga. Juhatab INGA-PIA KORJUS.
Kl; \ päeval surnuaiapüha jumalateenistus Mt. Pleasant kalmistul. Teenib õp. ANDRES TAUL.
Tuleb nõuda, et Kanada valitsus
igasuguste kaubanduslike kokkule­pete
.sõlmimisel N . Liiduga teeks eri­liseks
tingimuseks, et viimane täi­daks
Helsingi kokkuleppe nõudeid
ja võimaldaks N . Liidu rahvastel ka­sutada
lubatud vabadusi. Seda tu­leks
nõuda ka siis kui N. Liit saadab
Kanadasse,,.kultuurivahenduse" raa­mides
, propagahdiste, tantsijaid,
lauljaid ja võimlejaid. ' .
J. Pomeranti sõnayõttu kviteeriti
mitmel korral tugeva aplausiga. Se­da
tehti ka siis, kui ta pärast sõna­võttu
kuulajaskonnast möödus. :
J. Pomeranti tõi .sõjameeste suve-;
päevade ;,aktusele Eestis Vangistatud
Vabadusvõitlejate Abistamise Toim­konna
liige Erik Ältosaar, et sõja­meestele
ja nende mõttekaaslastele
anda. 'võimalust tutvuneda isikuga,
kes . ühe rahvusvahelise organisatsi­ooni
koosseisus; tegeleb kaitse orga­niseerimisega
isikutele, keda seadus­te
ja kokkuleppete vastaselt on ka­ristatud
N. Liidus. - ,
,,International Helsinki Äceörds.
Legal Defence Commitiee" .koosneb
rahvusvaheliselt tuntud juristidest
ja organiseerib riikidevahelist koos­tööd
surve, avaldamiseks N. Liidule,
et see täidaks Helsingi kokkuleppega
enesele võetud lubadusi.
Eestlaste osas Kanadas teostavad
seda Eestlaste Kesknõukogu Kana-,
das ja ; Eestis vangistatud vabadus­võitlejate
Abistamise Toimkond. Mõ­ni
aeg .tagasi see toimkond pöördus
kohalike .'. eesti organisatsioonide
poole üleskutsega võtta oma hoolda­misele
mõni Eestis vangistatud va-badus
võitle j a ' ja koguda . andmeid
nende ..süütegude1 V.tervise ja karis­tuse
kohta, et oleks nendele võimalik
rahvusvahelist kaitset orgariiseerida,
da.. tabatud. Avaldatud on nüüd kä[Kanada võitlejate ühingud ei.olesel-išiku
nimi' keda. Moskva;välja nõuab lele üleskutsele seni reageerinud: '
— Mart Eduardi poeg'-Wahten Ei ole Ä. N .
teada, et ta oleks jõudnud Rootsi, :-; .'•-'•"••'; -;•"-' •' •':•' ;- ••• •; •" ••• -' •
kus ta enam ei ole. väljaandmise
STOKHOLM (EPL) — Laimöns
Medre, 54-aastane läti rahvusest
rootsi kodanik Stokholmist, kes hil­juti
turismireisil Tallinna KGB poolt
vahistati, süüdistatuna spionaazhis,
seatakse kohtu ette Riias novembri
algupoolel.
Nii on Nõukogude võimud seleta­nud
Rootsi Leningradi peakonsul
Alf Roslle, kes on saanud Niedret
vanglas külastada. RosT ütlemist
mööda koheldakse vangi hästi. Ta
oli kokku saanud ka Niedrele mää­ratud
advokaadiga ning kohtu pro­kuröriga,
kes arvanud, et eeluurhni-ne
lõpetatakse 1. oktoobriks.
Laintons Niedre sõitis charterrei-siga
juuni alguses Tallinna, kus ta
kadus. Reisiseltskond pöördus taga­si
ilma temata ja informeeris asjast
Rootsi välisministeeriumi. Siis pel­gus,
et Niedre oh vahistatud ja istub
Riias vanglas. Niedre oil amatöörfo-tograaf,
kelle Lätis võetud pilte on
avaldatud läänes. Arvatakse, et need
mitmetel reisidel võetud - pildid ongi
põhjuseks vahistamisele.
Asja komplitseerib nn. topeltkoda­kondsus.
Kuna aga Nõukogude või­mud
on Rootsi diplomaatilistel esin­dajatel
lasknud süüdistatavaga koh­tuda,
siis paistab, et Niedret võetak­se
,,rootslasena''.
Nagu eelmises lehes teatasime, ot­sisid
vene valvelaevad ja Soome po­litsei
augusti algul põgenikku Ees­tist.
Viimaste teadete järgi ei ole te-
Qiius.
II
talitus @n suletud
laupäeval, 2. $
jü esmaspäeva
^septembril
<sy" puhul.
s
: Poolas' on jälle suured sisemised
rahutused, mis. haaravad Poola töös-tusi,
sest töölised nõuavad odavamat
ja paremat toitu ja suuremaid pal­kasid.
Poola ostis läänest moodsaid
masinaid ja tööstused algasid mas­silist
tootmist, kuic| nüüd ei ole; töös­tuse
tooteid kuhugile müüa. Peami­nister
Gierek ostis suurel hulgal toit­aineid
ja üha, et rahuldada tööliste
nõudmisi, kuid.selle tõttu on riigi võ­lad
suurenenud. Nüüd on valitsus
sunnitud kärpima palkasid, mida
töölised ei talu ja lähevad tänavatele
protesteerima. •;•.:••.-
Liibanoni pealinna Beiruti tänav:-.:
tel arenevad ägedad võitlused krist­laste
.ja PLO terroristide vahel, mil;
les mõlemail pool kasutatakse suur-tükke
kõige raskemate relvadena.
Palestiinlased on .rakettide tule all
ka Iisraeli piiridelt, sest nad tulista­vad
ka Iisraeli üle piiri. Ennustatak­se,
et Iisrael võib sekkuda ja moo­dustada
Liibanonis Iisraelile ;õbra­uku
valitsuse. - . . ; ..
EELTEADE
IMIUÖHTÖ
laupäeval, 23* septembril
Eesti Maja suures saalis.