Meie Elu = Our life, August 31, 1978

              (1490) J97S ete Elu" nr. 35 NELJAPÄEVAL, 31. AUGUSTIL L. THUESDAY, AUGUST 31
D ^ 3
itu
ri
Kanadas
Ivüsaastale.
3b 30. sep-
EKN uus
esimeseks
:eskel. Eel­uuenduses
.'.siooniline
Ivu laupäe-
|uua. alust
taks. EKN
Ikaalne kä­rni
korral-
^KN endi­le
..ühiseks-lokuks
ja
itiele tege-re­ielt
si
letele esi-
;pt, peeta-
Hekul ette-'
;eks, mis
:use õigu-on
Seltsi
Ihaluse lii­ni
see mo
põhjusel
tegevust..
Isele anda
|r stuvõtmi-lisega
. esi-
1 lubatus,ei
liikmeks
ht./
: e nähtud
• aastaks,
'ilja kolm
valitakse
|s aastaks:
elarveaas-kelt
algaks
K i i .
ema õpeta-
[tsayõtüL:
[pühale, tu-
?st osa võt-isse
osasse .
iid' ja sõp-pärast
esi-
|1 võimalus
a anda ko­le
katte, ei
je oma, kti-omä
ümb-
| jagatakse
rnuaiapüha
lant käimis­es.
Teenib
lematu
c.vene elu."
Kui raamatutekasutajate juurdetulek m küllaldane,
sus e
August Mälgu j
Maailmakirjanduses, sõltuvalt sõ­ja-
ja keemiatööstuse, uute relvalii­kide
vöidujooksulise tootmistempo
ja rahvastevahelise poliitilise olukor­ra
hädaohtlikust kujunemisest, on
hakanud ilmuma ikka enam ja eriam
teoseid, milliste visiönäärne tegevus
areneb mite vaga kauges tulevikus.
Eesti kirjanduses on enam-vähem
esimeseks selliseks pikemaks teoseks
vanameister August IMälgu ,,Projekt
Victoria" (EKK A-seeria 37. poolsar-ja
septembriraäipat). Sellega seoses
ja mitmes laiemaski küsimuses Au­gust
Mälku usutledes juhtisime tema
tähelepanu kõigepealt kartusele, mis
täitis lugeja südant tema Jumalaga,
meri" ilmumise puhul. „01i hirm, et
jätad jumalaga mitte ainult merega,
vajid kogu loomingulise! tegevusega.
Seda kartust täiendas asjaolu, et si­nult
peale nimetatud teose ilmumist
viie aasta kestel ei järgnenud ühtki
uut teost. Siis tulid mälestusteosed,
kuid ~ meri? Kuidas on lood selle­ga-
:v- h ' }.
,'— Meri on alles;Ija samuti ka mu
lähedus sellele ja sellega ühenduses
oleva eluga. Kas ma sellest veel edas-sult,
lähenedes mõneti science
fictiöni kujutluslaadile. Lood, mis
algavad realistlikult ja suunduvad
siis visionäärsusse. Tahaksime
meeleldi teada midagi lähemat sel­le
sinu suhtes erilaadse loomingu­lise
teostuse sünriiajendeist."
— Sünniajendid. Need tülid oma
loomulikku teed, ainult pöördudes
seekord tuntud ja lähedasemaist elu
probleemide kujutamisest teispoole
tänapäeva teadmiste ja kogemuste
lambivälgust. Minnes eemale tulevik
ku või elu varjatud aladele, tuntu ja
tundmatu vahemaile. Nii siis mõtte­rännakud
küjutlussündmustike
juurde, olgu selleks katastroofid seo
ses aastal 2000 toimuva suure ookea
niprojektiga; juhtumid isevärki koh­tunus
tega maailmaruumi tundmatu­sest
pärit olukordade ja olevustega,
telepaatiast ja parapsühhilisest rriõ
justusest tekkinud imelikust olukor­rast
ühel inglise kanali saarel — ja
muud, tänapäeva mõtlemisele pisut
võõrast, kuid mitte võimatut; Isikli­kult
oli huvitav läheneda nendele kü­simustele
seoses aine erilaadsusega
tuues esile ka üldist eluarengu kriiti-pidigi
kirjutan? Ma ei tea, kunas ja kat ja mõtlemisi inimeste olemasolu
kuidas ma seda teen, sest mu aeg tingimusist. Ühtlasi oli kõik see au
.hakkab pikapeale jõudma, õhtupoo
lele. Nii tuligi viieaastane vaheaeg,
mida sa oma küsimuses märgid. Sest
— n.. . . . . . . . . . • • • mu
• L i J l l . I H
METE ÄRAVIIMISE
KOHTA
Jäätmete äraviimist ei ole esmaspäeval; 4. septembril
Regulaarne esmaspäevane äraviimine toimub teisipäval
ja regulaarne teisipäevane aravümine toimub kolmapäe­val.
'.v ; 'A :'• /•:;•:••
Seal ei ole vanade ajalehtede ja suurte esemete (külmu­tuskappide,
diivanite, madratsite, puude või aiaprahi jne.)
äraviimist kolmapäeval, 6. septembril.
Ajalehtede ja suurte esemete reg
mub kolmapäeval, 13. septembril.
.äraviimine'
TeädusIik-tehnBlirBe
Teid palutakse jäätmed
päevadel
j'a panna õigetel äraviimise
R..M. BREMNER, P. Eng./F.LC.E.
Commissiöner of Public Works
City of Toronto :
torile teretulnud loomingulise teos
tusvälja laiendamiseks jä peaks oma j
erakordsusega olema ka lugejale
jõudnud pensioniikka, kuid ühtlasil mitte ainult põnevaks üudislugemi-jätkates
oma tööd Stokholmi ku- seks, vaid varjatusest esile toodud
ningljküs draamateatris bibliotekaa- olukordadega jä nähetega andma
rina, ei olnud ma enam nii tugev/, et
oleksin võinud endise jõuga kanda
kahte kohustust — teha oma palga­list
tööd teatris ja kirjanduslikku
tööd kodus, öödest ]isa võttes. Kuid
• —- teosed ei jäänud selletõttu kirju­tamata
ega lood loomata ja nii tulid­ki
aja sündmuste jä! oma elu mäles­tused
„Hommikust keskpäevani" ja
,;Peäle päevapöoret". Ajasündmused
jä elüolukorrad määravad nende
- teoste tee, kuid ometi pole seal ka
merest päris eemal oldud, sest: sealt
kannab üks peatükk pealkirja „Meri
ja rand" ja teisalon juttu Vilsandist
ja Sõrverannikust, Kai unes, nüüd il­muvas
teoses ^Projfekt^ictona^-kan--
•• nab üks lugu pealkirja „Suur vesi",
milles on;kujutatud traagilist sünd­must
seoses uputusliku ründvooga,
sedapuhku ookeanilt.
>,laah, ookeanilt. See on siis üks
uue teose kuuest loost? Kirjastuse
eel teadete kohaselt on need lood
midagi erilist, nii vormilt kui si-põhjust
ka lähemaks järelemõtlemi
seks
„Kindlasti on see nii, et sinu uudis­teos
võetakse lugejaskonna poolt
vastu huvi ja ootusega, ja selles
esitatud mõtted leiavad kaasaela­mist
ja edasimõtlemist. Aga —• kui­das
on lood tulevikuga? Sinu enda­ga
ja teiste eesti vaimuloojatega?
Vanemad loojad on senini olnud
põhimisteks loomingulise vilja
kandjaiks. Nad jäävad aga iga aas­taga
üha vanemaks, nende read
hõrenevad. Elu seaduse järele
peaks juurde tulema vähemalt sa-
' ma võrra uusi loojaid. Kuidas sel-:
lega lood on?"
—-Lood on, nägu sa ütlesid:, vane­mad
jäävad vanemaks ja neile on va­ja
järglasi, uusi eesti kirjasõna, ja
vaimuloomingu kandjaid. Järeltuli­jaid
ön vananevaile loojaile liiga na­pilt.
Kuid peahädaoht ei seisne sel­les.
Ohtlikum on lugejate vähenemi­ne.
Ka siin näib esinevat sama nähe:
vanemate kadumise järele ei tule
uuest põlvest asemele enam nii pal­ju
noori, kui on lahkujaid. Ajalehte­des
on lahkunute kohta surmatea-teid,
kuid ka, uhkeid Sõnumeid, kes
ja kus/ on lõpetanud ühe või teise
kõrge kooli. Neid on aastate kestel
tuhandeid. Aga kui küsida kirjastu­selt,
kuidas on lood nende hulgast
tulnud raamatutellijatega, siis läheb
meel kurvaks. Neid on napilt. Napi­malt
kui vaja, et kirjastus -jaksaks
katta trüki- ja paberikulud ja tegut­seda
täies jõus edasi. Sest kui raa­matu
lugejate hulk kuivab nii vähe­seks,
et ei kata enam trükikulusid,
siis lõpeb ka uuslooming ja eesti raa­matute
ilmumine. Kui on lugejaid,
siis kasvab ja kerkib esile ka uusi
loojaid.
„Kas kirjanike oma organisatsipo
nid ei saaks selles osas midagi et
te võtta? Mis on sinu kui neile lä
hedalseisja arvamine?"
' — Kirjanikud ise? Ei, nende võim
ei ulata palju kaugemale kui et nad
jatkavad oma loomingut, nägu head
viljapuud jätkavad viljakandmist
Ka asuvad ju eestlased välismail kii;
lustatuna eri maailmaosades; sealgi
killustatult eripaigus. See raskendab
olukorda. Kongressid jä kokkutule­kud,
resolutsioonid ja otsused on ai­nult
ühepäevaliblikad. Tulevad ja —
kaovad. Ununevad.: Argipäev läheb
aga edasi endist teed. Ja seal on ot­suse
tegemine iga üksiku rahvus­kaaslase
käes — kas ta on eesti kir­javara
ja vaimuloomingu säilitami­sega
ja arengulise jätkumisega kaa­sas
või hoiab sellest kõrvale. Kuidas
on seal seisukohad, see määrab meie
omakeelse raamatu olemise või mit­teolemise,
ilmumise ja mitteilmumi­se.
Seal on põhjust tunda muret,
kuid on põhjust ka lootuseks, et
meie vaimulooming siiski jätkab il­mumist
ja arengut, et eesti raamat
leiab oma rahvuskaaslaste hulgast
tarbeliselt loojaid kui ka lugejaid
ning suudab jätkata oma sihiteadlik­ku
teed uute teoste ilmumise näol
nüüd j a edaspidi, lõpetab August
Malk üllatavalt sooja optimismiga.
Tahaks loota, et see ühe meie rah­vusvaheliselt
tuntuma ja lugupeeta-vaima
looja soe ja andestav suhtumi­ne
isegi andes tamatusse olukorda ei
leia kuritarvitamist, vaid et see usal-dusšeeme
on langenud viljakand­vasse
pinnasesse, kust ootame võrsu­vat
noort elujõust pulbitsevat orast
Johannes Kaup
§a Naelapea-Est am
Nagii selle artikli eelmises osas
Los Angelese:" eestlaste tegevusele
aasta esimesel poolel pilku heites oli
juba nimetatud, olid noored siin ap­rillikuus
mitmeti tulipunktis.; Nii
loodi 1. apr. Los Angelese Eesti Se­gakoori
juurde noorte laülugrupp
„Läänetuuled", mis sai esinemise tu­leristsed
(tormilise aplausi saatel)
segakoori kevadisel kontsertballil 20.
mail. Noored lauljad valisid oma or­ganiseerijaks-
juhiks Robert Änderso-ni,
keda „Meie Elu" lugejaile on juba
varem tutvustatud noortetoimkonna
esimehena XIV Lääneranniku Eesti
Päevadel, millised peetakse 1.—7.
juulini 1979 Los Angeleses. Robert
on ka Tiina Repnau juhatusel hiljuti
tegevust alustanud noorte rahvatant­surühma
„Maäväristajad" vanemaks
ning kuulub ka Virve Lillipuu juha­tusel
tegutseva „Kivikasukas" rahva­tantsijate
koosseisu. 1
Aprillikuul kulmineerus ka siinse
ees li gai d ü ksuse „Taaralütred" tege­vus
gdr. Virve Lillipuu juhatusel, kui
petööle, meenutas,'ka koolis toimu­nud
Eesti Vabariigi 60. aastapäeva
tähistamist, mis algas piduliku aktu­sega
ja lõppes ,,sünnipäevapeoga",
kus ei puudunuds^egi valge tort sini-täheliste
sõnadega „Eesti Vabariik".
Ka kooli emadepäeva tähistamist,
samuti kooliaasta lõpuaktust kand­sid
ühise pere ja südamlikkuse põ­hitoon.
Noorte tegevusele sel aastal
on loomulikult ka Los Angeleses
õhutust lisanud Noorte Aasta, mis
oma tegeliku alguse siin sai EELK
Los Angelese koguduse poolt korral­datud
noorte jumalateenistusega ja
sellele järgnenud noorte koosviibi­misega
kiriku saalis juba, möödunud
sügisel, kus tulipunktis olid skautide
edutused ja tegevus, lisaks oli ette­kandeid
noortelt enestelt,, sõnavõtte
jne.
Kui aprillikuul noored enestele tä­helepanu
tõmbasid, siis mai saabus
siinsele eestlasperele Ühing Eesti
Maja korraldusel toimunud maipeo-ga
pealkirja all ,,Lstud Sa jällegi ük­sinda
-toas?", mida sisustas lävašta-kuu
lõpul rida uusi gaide andsid oma ja Kadi Karist Tinti: leidlikkusest
piduliku gaiditõotusc. pgelik selle
aasta körgpurlkt ka siinsete gaiclide-skautide
tegevusele 'saabus muidugi
„Koguja IL/maaiimalaagrisse siirdu­misega,
millest koos juhtidega, ees­otsas
gdr. V. Lillipuugä ja rtskm. El­mar
Kõikiga, 22'liikmelises koossei­sus
osa võeti. Kohalik eestlaspere,
eriti aga EELK Los Angelese kogu­dus,
aitasid omalt poolt kaasa ja ta­susid
siinsete skautlike noorte maa-ilmalaagri
osävõtukulud, — Kuidas
siis „Koguja II" Los Angelese noor­tele
meeldis? Seda 12-aastase „Ed-die"
Vello Taelalt küsides, kes para­jasti
hoolega töötab oma sihi juures,
saada II klassi skaudiks, vastas tra­gi
eesti skaut särasilmil: „Küll „Kö-güja"
oli tore,, mina ja mu vend ei
tahtnud ära .tulla, oleksime veel sin­na
jääda- tahtnud!" Et šqe jutuajami­ne
toimus ilusas eesti keHes, on mui­dugi
iseenesest mõistetav. . (
Pilku noortele heites, peatugem ka
Los Angelese . Eesti Täienduskooli
juures..Koolijuhataja Kärin Nukk,
-tagasivaates möödunud semestri õp-ning
huumorimeelest kahitud lõbus
pikantne kava „Kabaree H". (,/Kaba-ree
I" toinufs" möödunud aastal, saa­des
suure menu osaliseks. Selle küla­lisetendus
toimus ka San Francis­cos.)
Seekordne etendus oli esimese
täiendatud jä laiendatud variant
ning esitati jällegi rohket kiitust ja­gavale
arvukale publikule, milline
oskas esitatava ajaviitelise osa taga
hinnata ka dünaamilise lavastaja an­dekust
ning amatööresinejate mit
mekülgseid võimeid. Ka muusika
Jaak Kukkelt oli särtsukas ning tem­peramentne,
eriti Rene Ufer'i Arp
Synthesizer'i „orkestri!' abil koomi­lise
kolmiku Linda Pörmeisteri, Tii-na
Repnau ning Matti Riivaldi tant­su
saates. Väga häid tüüpe esitasid
näiteks Ulme Muld, Asta Anderson
ning' Johannes ,,Karu" Nukk. Meeldi­vaks
üllatuseks oli ka alati sädeleva
Ella Kurruki helisev koloratuursop­rani
Ka Rene Ufer esitas oma mee-leolumuusikat.
Teisi esinejaid (iga­üks
hea omal kohal) —: I,nge Kask,
Uno ning Ülo Kaskla„ Bruno Laan,
Linda Lipp, Leo Padjus, Maret Rii-vald,
Lilian Treiberg,' Jüri H. Estam.
Kaasa lõi veel pikk rida abilisi, ar­vult
ligi 20, nende hulgas ka nooru­ke
Heidi Eibach ning isegi kaks
ameeriklannast koreograafi. Õhtu­söögiks
maitses ülihästi „foreli a la
Eesti Maja" ä (peakokaks oli Karin
Nukk abilistega), jalakeerutuse. eest
hoolitsesid Leo Karsen ja Rene Ufer.
Lõbusal peol oli palju aplausi ja 'lil­li.
„Kabaree" I ja II toimusid tulu-õhtuina
Eesti" Majale.
•
Kaks nädalat hiljem, 14. mail, tä­histati
õp. Rein Neggo 60-ndat sünni­päeva.
See algas piduliku jumalatee­nistusega
külalisõpetajate praost A.
Hinno, äp.-õigeusu praost-ülemprees-ter
S. Samon'i, õp. O. Pastiku ja adv.
õp. E. Mägi ^osavõtul. Päevakohase
jutluse pidas praost A. Hinno. Juma­lateenistusel
anti õpetajale üle talle
koguduse poolt kingitud kuld-arnet-rist.
Jumalateenistust kaunistas Los
Angelese Eesti Segakoori laul ja or­ganistiks
oli Tiia Mikkelsaar. Järgnes
juubilari abikaasa Ilse poolt. Eesti
Majas ' korraldatud koosviibimine,
kus juba sisenedes köitis,tähelepanu
Irene: Soodla: idee alusel kunstnik
Lola Rahamägi kavan di; põh j ai val­mistatud
märtsi paanist , .gooti kiri­ku
aken" valgel hiigeltordil. Tervi­tuskõned
olid koguduse esimehelt
Leo Peedolt, abiesimehelt Rudolf Se­palt
ja aukonsul E.. Laurilt. Juabila
riie anti üle ka auaadress, mille vai-mistas
noor kunstnik Eve Laur
Johnson. Selle vahel ootas; juubilari
eriline üllatus, nimelt Roman Toi
poolt talle " juubeliks pühendatud
kompositsioon, „Suur Jumal", õnnit­lusi
oli EELIJ peapiiskop K. Veem-ilt,
piiskop K. Raudsepalt, prof. dr.
A. Võõbuselt, praost- R. Kivirannalt
ja paljudelt teistelt. Järgnes rikka­lik
õhtusöök Salme Tiidebergilt.
Seitsmes teaduslik-tehniline kon­verents
toimub 4. novembril Mary­landi
Ülikoolis (University of Mary­land)
mis asub - Washington D.G. lä­hedal,
College Park'i linnas. Koosole­kud
toimuvad ülikooli Adult Educa-tion
Centeris, „Maryland Medical
Milestones" nimelises toas. Ädult
Educatiön Center on hubane hoone
mis on äärmiselt sobiv konverentsi
pidamiseks. Ta asub ülikooli suure
ja kauni maa-ala lääne poolses nur­gas,
kergelt kätte saadaval auto ju­hile
ja otseste bušsiühendustega
Washingtoni all-linna. =
1978. a. Konverents toimub samas
formaadis kui eelmised. Päevade
eduka koostöö ergutamiseks korral­datakse
• reede õhtul konverentside
seltskoridlik tutvunemis koosviibimi­ne
(koht veel määramata). Esitatak­se
ühte või kahte lühikest ettekannet
ja registreeritakse osavõtjaid. Koos­olekud
ise toimuvad laupäeval, 4, no­vembril
Adült Educatiön Centeris, ai
gusega kell 9.00. Kohapealne regist­reerimine
algab samas köhas kell
8.30. Esialgse kava raamis on ette
nähtud, et koosolekud lõppevad kell
18.00. Päevakava sisaldab ka ühis-lõunat
ühes kohalikus restoraanis.
Traditsiooni päraselt peetakse püha­päeva
hommikul autorite hommiku­einet,
kus konverentid ja autorid
saavad veelkord asju arutada ja
vestlust pidada.
Üks tiib' Adult Educatiön Ceriterist
on hotell kus võib ööbida konverent
si ajal. Hinnad on vaga soodsad
Washingtoni piirkonna jaoks, olles
$20.00 ühe inimese toa eest, ja $24.00
.kahe inimese toa eest. Korraldav
toimkond on esialgu pannud kinni
teatud "arvu tube ja neid võib toim­konna
kaudu reserveerida. Tubade
arv selles hoones on piiratud ja ini­mesed
kes soovivad seal konverentsi
ajal peatuda, peaksid aegsasti Agu
Etsiga kontakti võtma, hiljemalt 30.
septembriks. Ettenähtud nädalalõpul
toimub mitu konverentsi Marylandi
Ülikoolis ja selle tõttu On vabade tu­bade
arv kiiresti vähenemas. Teisi
hotelle ülikooli lähedal oh Holiday
Inn, Howard Johnsons ja Interstate
Inn. Nendesse reservatsioone tuleb'
korraldada ise,
, Eeloleva konverentsi korraldavas
toimkonnas on Asu Ets, Virko Keder
ja Jaan Toots. Eri nõuandjateks on
dr. Tõnu Parming ning Leo Ormiste,
kes on ka ettekannete toimkonna
esimees. Korraldav toimkond kutsub
autoreid, kes oleks konverentsiL hu­vitatud
ettekandega esinema/endist
teatama Leo Ormistele, aadressil:
ETTK, P.O. Box 8734, Philadelphia,
PA 19101, USA; telefon (215) 561-7033.
Täiendavat /informatsiooni saab
ühendusse astudes korraldava toim-,
konna aadressil: Agu Ets, 4810 Lex
ington Ave., Beltsville, MD 20705,
ENE CHRISTINA LUIK
Sündinud l[953. a. Stokholmis. Lõ»
petas 1976 a. McGilli Ülikooli B.Sc.
kraadiga. Saavutas 1978. a. kevadel
magistri kraadi administratsiooni'
alal (MBA) York'1 Ülikoolis Toron-tos.
Akadeemiliselt kuulub
Naisüliõpilaste Seltsi.
gakoorile), ,,Südämes, meeles, laulus
ja keeles, Eesti, mu sünnimaa!", võe­ti
-vastu püsti tõusnud publiku poolt.
Los Angelese segakoor on Õnnelikus
olukorras, lauldes kahe omavahel USA; telefon (301) 937-7682
harmoonilises koostöös tegutseva •/.-.": '-: ; . ; : • '••'•:•••:•;' • • '
koorijuhi Rein Neggo ja Jaak Kukke *
taktikepi all. Esitati peamiselt eesti J
laulurepertuaari. Toimus ka juba
alustab oma sügisest tööperioodi tei­sipäeval,
5. sept/ kl...8 õ. Peetri kiriku
eespool nimetatud „Läänetuulte"
noorte esinemine. Neid tutvustanud
Sälly Mets avaldas lootust, et XIV
Läänerahniku Eesti Päevadeks oleks Juhatus
noorte laulugrupi koosseis juba ka-
21. mail toimus Los Aneeles'i Eesti
segakoori kevadine kontsertpidu,
mis kujunes meeldejäävaks sündinu
seks. ••
Juba Eesti Majja sisenedes suundus
tähelepanu erakordsetele dekoratsi­oonidele,
nimelt oli Eesti Maja kau­nistatud
sadade roosidega anonüüm
seks jäädal sooviva annetaja poolt
Roosid koos vaasidega läksid pärast
pidu koori toetamiseks müügile
Kontserdi ivas sissejuhatavate ter-vitussõnadega
koori juhatuse esi­mees
Sally Mets. Koori moto, (Jaak
Kukke komponeeritud LA Eesti.Se-hekordistunud.
Järgnes seltskondlik
koosviibimine, õhtusöök ning tants
oredaš noorte ja vanade vahelises
ühismeeles ühise laulu ja jalakeeru-tusega.
Juunikuul toimusid Käliförnias ka
eestlaste keskel elevust tekitanud va­limised.
Prepositsioon 13 võidust tin­gitud
hiigallainetus; käib teatavasti
tormiliselt ikka veel edasi. Juba pi­kemat
aega teeb Los Angeleses vali­miseelset'"
selgitustööd nii .ameerik­laste
kui ka kaasmaalaste keskel ja
kogub allkirju petitsioonidele Lydia
SuursööL "Esinedes kõnedega pmp.
8.ja 13 kohta, nimets L. Suursööt, et
paljud majandusala spetsialistid,
kaasaarvatud Milton Friedman, pea­vad
kinnisvarade maksude vähenda­mist
teostatavaks ning/õigustatuks
ja et Kalifornia valijail avanevat es­makordselt
, võimalus „enese taht­mist
avaldada". Seda kalifornlased
just tegidki. : ,:
Juunikuul toimus siin ka Los an­gelese
Eesti Naisklubi korraldusel
moe-omaloomingu demonstratsiooni­de
pärastlõuna/ kus ühendati rõivas­tuse
modelleerimist ning omapärast
käsitöönäitust, moodide juurde kuu­luvate
esemetega, nagu sallid, ehted
jne. Näituse korraldasid Härda
Kuisk jä5 Alma Lõhmus. Väljapane­kuid
oli ka Kersti Lossmannilt, Ly
Niitmelt, A. Söönpäält. Avasõna üt­les
esinaine Aita Šoovere, teadusta­jaks
oli hea huumorimeelega Aili
Rebane. Esinejaid, päris pisikestega
alustades, oli 20 ümber. Huvitavad
olid ka makramee-tehnikas käekotid
,,MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
REET AADOSON-PALLADINO
• - * i- • •
Sündinud 23. novembril 1953 Mont­realis.
Lõpetas McGill'i Ülikooli ars­titeaduskonna
Doctor of Medicine
and Master Öf Surgery kraadiga.
Akadeemiliselt kuulub Eesti Nais­üliõpilaste
Seltsi.
lus, seekord lätlaste, poolt organi see
rituna. Eestlaste poolt/esines sõnavõ
tugä konsul E. Laur. Aktust sisustas
vabasse maailma pääsenud salajane
film Riiast, mis poole tunni jooksul
näitas, poliitiliste vangide orja- ja
sumiitöölaagreid, milliseid Riias on
viis. •. ;./; r.
Hoopis . helgema tooniliseks juuni­kuu
sündmuseks oli suurim leerilas­te
õnnistamine, mis Los Angeleses
kunagi, on toimunud. EELK õpeta­jad
Rein Neggo:.ja Oskar Paslik õn­nistasid
25. juunil 22; leerilast, lisaks
õnnistati hiljem.veel eraldi kaks lee:
riõpilast Arizonast, kes ei saanud
isiklikult kohale ilmuda. Leeri-juma-lateenistusel
tuli ka juba Los .Ange­lese
Eesti Segakoori poolt esiette­kandele
Roman Toi laul, „Suur Ju­mal",
helilooja poolt alles hiljuti pü­hendatud
õp. Rein Neggole ta 60-
ndaks sünnipäevaks. Orelil mängis
Tiia Mikkelsaar, kes esitas ka kaks.
orelikompositsiooni. Leerilapsed kin­kisid
õp. Neggole Tiiu Pessa maali
Kuressaare motiivideL Järgnesid lee-ripeod
nii kodudes kui ka rohke osa­võtuga
Eesti Majas, mis lausa uppus
leerilaste lilledesse. Pidu algas Öp.R.
Neggo palvusega ning kulmineerus
noorte lauludega: „Läänetuulte"
noored, kogunedes esitama oma lau­le,
kutsusid lavale kaasa laulma ka
teisi noori. Kaasa tõmmati ka pub-
• KAIA-HEpi SUNNE
Sündinud 25. okt. 1954 Montreali
Keskhariduse saanud Montrealis.
Lõpetas Sir George Williamsl Üli­kooli
B.A. kraadiga Political Scien-ce'i
alal (International Law & Rela-tions).
Akadeemiliselt kuulub Eesti
Naisüliõpilaste Seltsib
lik ja Eesti Maja kõlas peatselt
Härda Kuiskilt, samuti oli esindatud noorte ning vanade ühislaulust. Sal-juba
harulduseks kujunev hõreti-; me Tiideberg Hilton hotellist oli abi­listega
katnud luksusliku laua. Noor­te
eneste korraldatud valgusefektide
ningtnuusika saatel muudeti Kungla
saal disco tantsurüumiks, kus rõõ-igaaastane
küüditatute mälestusak-. mus pidu jätkus veel kaua.
i tehnika. Järgnes ka toidu- ja
kohvilaud.
Juunikuus peeti Los Angeleses ka
Vancouveris toimus pühapäeval
„Meie Kodus" kohalike seltside esin­dajate
vahel koosolek uue ülerah­vusliku
ürituse alustamise osas.
Kõneles Juta -Kõvämees-Kitsing,
kes abikaasaga on mõlemad lektorid
Laurentiuse ii 1 ikoolis, Sudburys. Kõ­neleja
arutles küsimust eesti keele
õpetamise osas. ülikooli juures, et
kindlustada rahvusliku too tegijaid
tulevikus. • ; - >
Pr. Kitsing tõi näiteid kuidas Lau-rentiuse
ülikooli juures/alustati. Soo-mekeele.
kursused ning: kuidas uk­rainlased
Torontos asutasid omakul­tuuri
õpetamist. Samuti olla ungar­lased
samasuguse üritusega alusta­nud.
/:";.
/Ettevõte on äga ühenduses suure-,
mate kuludega! Arutleti väljavaateid
raha saamiseks ning arvati et Toron­to,
oma suurearvulise eestlaste arvu­ga
peaks teed näitama.
Pr. Kitsing teatas ühtlasi et ülikoo­lile
on hulgaliselt eestikeelseid raa­matuid
annetatud. Oli veel juttu või­malike
Uute stipendiumite asuta­mist.
Nimetati kolonel Undi ja ad­miral
Pitka nimeliste stipendiumite
Joomist, nende mplemiteV omaksed
elavad läänerannikul. V
: Kokkuvõttes otsustati ideed selt­side,
liikmeskonnale, selgitada ning
informatsiooni hankida kulurahade
kogumiseks. /V •',