Meie Elu = Our life, September 1, 1983

              reie,Elu" nr. 35 1983
kt auhindade väljajagamist
Naisseltsi juhatuse nimel
[rahva poole lühikese kõnega
[assapidaja pr. Jaaguste, kes
/oime jälle rahulolu ja tänu-tagasi
vaadata suvisele^Jõe-
.aste Suvekodu tegevusele,
[uga selle t^õttu, et meil oli
^ateks ja abikasyatajateks
[line tubli hulk isikuid, kes
)ma parima suvekodu hea-
Ke kõik teame, eimaterjaaine
tiintagasihoidlik, kuid teame
Bö^ näha oma kasvandikke
I tegevuses, mille kõrgpunk=
llemata kujunes Valguspidu,
hjtasu tehtud töö eest. Eks
piki kanna Jõekääru eesti
|iis meid on nüüd juba 30
D^kku toonud. Tänutundega
Jie Loojapoole, kes meid nen-
Ite jooksul Oli suurematest
lest hoidnud,^ ijiing kes meid
\d maale, kus
les ja meeles
ohime vabalt
apsi kasvata-
N.S. juhatuse nimel tänan
tl usalduse eest, kasvandik-laasalöömise
eest, kõiki neid
ping organisatsioone, eesti
?he ruumi eest ja teisi kes nii
[slikult kui ka füüsiliselt on
|ja loodetavasti ka edaspidi
ivad ja lõpuks meie vaprat
[sokali."
• • t
;idas Endel Ruberg.
J.S-gi
td Eesti Meeskoori eelseis-mskavas
on koori 33. aasta-jlähistamine
perekondliku
kmisega 14. oktoobril. Vaimu-
Isert Martin Lutheri'500.. a.
jva tähistamise teenistusel
Vajia- Andrese kirikusAs.
dl, coori jõulupjuu — tradit-lelt
|oos „Estoriia" orkestri-
|etš^mbril §;.a. ja selle aasta
}ta\jiahetuse ball Inn On The
lelliŽ.
laasta esimesteks üritusteks
Vabariigi 66. aastapäeva
iis.e koosviibimine Toronto
Bja jsuures saalis laupäeval,,
puänl ja Eesti Vabariigi aäs-äktusel
laulmine Toronto
l^ulas pühapäeval, 26. veeb-
[aastakontsert toimub püha-
J5. märtsil Toronto Ülikopli-
[allis.
?p Eesti Majalt on tulnud
fe kutse seal kontserdiga esi- f
5. See oleks võimalik aprilli-'
leipne. aeg tuleb veel koori
pustamisele.
•Ö'84 laulud hakkavad koo­la-
juba uue tegevusaasta
[peale.
iht. Charles Kipper on juba
^ma võimetega, mis koori
cõlama panevad ja selleks
lal tarmukust ja leidlikkust
)ovib värskendada laulu kõ­late
meeshäältega, selleks
kehnad Välmis olema toeks
Iks kaaslasteks uutele laul-poodiavara
on kiiduväärselt
le ja ootab uusi ja endisi
• ••-,•>••
11.'
lehed, kogunege meeskooril
Imaailmal kuulda hinge ja
Itivat eesti laulikute-heliloo-
|ast ja võimsat loomingut
laulupeol Maple Leaf Gar-
Inule, kodumaa, kõlagu va-
\s\e laul!, .
HEIKKI PAARA
tJUDE vaheline.
>rüde parandamine
(416) 275-1280
leid (soffit & fascia),
list uksi ja aknaid.
«.M1P1T2
J.B.B. Y
„Meie Ek" IBK'. 3S (1748) 1983
Seedriorul asetleidnud kunsti-
Eiädalal, Seitse kunsti, bii tugevas
ülekaalus muusika,, eriti nädala
teisel poolel, kuna kõrge kvalifikat­siooniga
muusikud oli lektoritena
kohal viis: Pee^ter Tammearu, Ar­mas
Maiste, Norman ReintamM,
Roman Toi ja Taavo Virkhaus.
Raske on anda täielikku ülevaadet
kogu sellest nädalast, kuna tegevust
oli palju ja võimatu osa'võtta igast
loengust või' seminarist. Seitsme';
. Kunsti tuleviku arutamisel tuligi kü-;
simuse alla võib-olla pikendada
kunstinädal 10-le päevale ja kuulu­tada
välja teatava kunstiala päevad,
näit. üks päev pühendada muusikale,
üks päev kunstile jne., et võimaldatla
igale oma huvialal paremat osavõttu.
Informatsiooni puudus näis olevat
suurimaks teguriks osavõtjate afvu
vähesuses. Peaks ka leidma alasid^
mis huvitaksid noori. Osavõtjaid joli
küll nii USA-st, Ottawast, Torontost,
Hamiltonist jne., kuid nagu kuulda
jäi informatsioon hiljaks paljudele
osavõtust huvitatuile. '
Kava järgi kunstialade loetlus al­gab
muusikaga ja nende alade lekto­ritega.
MUUSIKALEKTORID
Peeter Tammearu on Toronto Ku­ningliku
Konservatooriumi õppe­jõud
klaveri ja kompositsiooni alal.
Juba mitu aastat, on ta kirjutanud
muusikat tellimise peale GBC-le, ka
on ta helitöid leäitatud Stratfordis.
Stokholmis andis ta kontserdi Eštival
pidustuste raames, ka on ta Esto '84
muusikatoimkonna juhatuse liige.
Kunstinädalallõi ta kohapeal muusi­ka
regilaulude ainetel lõpuõhtul ette­kantud
näidendile „Elina laul", andis
eriliselt meeldejääva kontserdi, saa­tis
soliste ja mängis õhtustel kontser-
" tidel nii soolo, kui koos teiste muu­sikutega.
^ Armas. Maistelpn olnud 25 aastat;
sümfooniaorkestrite pianist, Mont­reali
ülikooli õppejõud dzässi alal ja
alustab kontsertpianisti karjääri
ringreisidega. Siin andis ta dzässi-seminari,
millest osavõttpli eriti roh-
• kearvuline' (18], kuigi see! seminar
toimus kaks korda päevas. Igaüks
peaks kogu eluaja edasi õppima,
peaks kuulama igat muusikat, sest
alati õpib midagi uut — inii rääkis ta
oma kuulajaile. Vast see ongi A.
Maiste suure edu saladus. Tema erili­seks
lemmikuks näjib olevat Duke
Ellington, kelle muusikat ta tihti
mängis ja n^ida taWitas oma semina­ris
õpingutel. iTa õhtune kontsert,
samuti kõik teistö'"muusikutega koos
mängitud helid jäävad veel kauaks
kõrvu helisema.
Norman Reiritamm on oma nooru­sele
vaatama,ta juba tunnustatud di­rigent,
samuti onW kontsert-organist
a pianist. Drrigeerimist täiendas ta 2
aastat Inglismaal Londo'ni muusika­akadeemias.
Siinses muusikasemi-nari
programmis õpetas ta dirigeeri­mist
koos demonstratsioonidega, sa­muti
esines klaveril koos teiste muu-,
sikutega. : • \ '
Dr. Roman Toi on tuntud juba
V pikka aega nii laulupidude üldkoori-de
kui ka Toronto kooride juhina, kui
ka õrna heliiooming^u poolest. Praegu
õpetab ta Toronto Kuninglikus Kon­servatooriumis
kompositsiooni.
Kunstinädaia programmis andis ta
väga huvitava ülevaate kirikumuusi­kast,
koraalidest, mis hakkas õitse-
, ma, kui Martin Luther päästis selle
V katoliku kiriku kütkest ja põhjapool
Alpe hakkas arenema protestandi ki­rik,
Leid, et meie koraapräaihatus On
748 laulu sõnad ja ainult 226 viisi
ne;ide laulmiäeks^oli tõukeks hakata
lugema köraaliraamatu laiilu sõnu.
Tulemuseks oli, et ainult 8 viisi katab
150 laulu sõnad, ja selle tõiga ajel on
ta järgmine projekt hakata lugema
silpe, eesmärgiga proovida sobitada
kokku sõnadega teisi viise. R. Toi
teine loeng käsitas kompositsiooni,
muusika elementide tähtsust ja nen­de
kokkuseadmist komponeerimisel,
tiltvustades vältimatuid piirkondi,
mille najal komponist helitöö üles
ehitab.
Taavo Virkhaus ön samuti hästi
tuntud heliloojana ja dirigendina. Te­ma
saabumise puhul kunstinädalale
korraldati neljapäeval erikontsert,
mis kujunes üheks vaheldusrikkai­maks
kontserdiks, peal esines Margit
Viia soololauludega, Mart Laanemäe
oboel, Toivo Siitäm klaveril. Siis lõi
kaasa ka T. Virkhaus ise ja koos N .
Reintamme, P. Tammearu ja A.
Maistega järgnes musitseerimine,
mis lõppes nelja muusiku ühisel kla­verimängul
neljal käel.
Järgmisel päeval andis T. Virkhaus
ülevaate eesti.muusikast, kusjuures
mainis, et viimase 50 a. kohta puudu­vad
head raamatud eesti muusika
kohta. Väljaantud raamatud on puu­dulikud
või mitte erapooletud. Ta
valis 45 parimat heliloojat, grupee-rides
nad paremuse järjekorras erine­vais
muusikastiilides, selgitades nen-i
de stiilide erinevusi.
Õhtukontsertidel ei puudunud ka
nn. acid rock, mida esitas elektri­kitarril
Priit Võsari New Yorgist. Mi-riikohtserdi
andsid . veel noorimad
osalejad Katrin Lepik klaveril ja
Tiiu Jalakas, kes on lõpetanud
Guelph'i ülikooli kunstiosakonna
tekstiiltrükiste alal, õpetas mustrite
trükkimist linasele riidele. Ka tema
klassis olid väga huvitatud just nqg^ri-mad
osavõtjad. /"^
Keraamikat õpetas arhitekt Ants
Elkeh, töötades pea kogu nädala ra-kuu
tehnikas modelleerimise, ^ gla­suuri
ja põletamisega. Peamaja kõr­val
suitses rakuuahi, tünn põlevate
heintega ja veenõu, milledest lõpp­tulemusena
ilmusid nägusad vaasid
ja iluesemed. Veel valmistati keraa-milisi
ehteid ja lõpuks demonstreeris
A. Elken keraamilise monotüübi
valmistamist.
H^^ Inge Kao, kes oma Kalevi lipkoniaa «Kopra" laagrist osavõtjad hundud, skaudid, juhid ja abilised Metsakirikus. Viimases
vokil õpetas linase lõnga ke^^^
Midagi erinevaltuut oh Paul Truupe-re
loeng jelektrooniliselt juhitavate
mudellaevade ja -lennukite üle. 1939.
a. saatis Eesti riik oma mudelite rah-vusmeeskonna
Soome, kus P. Truu-pere
saavutas samas valmistatud
purjelennuki eest 7. koha. Praegu
kuulub taModel Aviation of Canada
koosseisu. Mudellennukid valmista­takse
balsapuust, mis on 7 korda
kergem kui kork. Ta mudelid täitsid
pika laua. Hiljem demonstreeris ta
neid nii lennus kui ujulas veel.
GNE tähistas
Ontario
lipkond
suvelaagris
i
Päeva
„Kui demonstreerisin koos ikesta-peab
edaspidi arenema selles suu­nas,
kus kõikide vähemusrahvuste
liikmed ja kõik kanadalased peavad
jagama ka üksikute muret, problee-e
i t se
EESTI KEEL , ,^
Iga päev oli all-Wre juures näha 'tukus olid sus teiste rahvusgruppide
suurt^gruppi, eriti nooremaid, õppi- ~ 'tõeline mitmekultuurilisus
mas Harri Mürk'i juhatusel eesti ^
keelt — nii algajatele kui edasijõud­nutele.
Ta eriala on soome-ugri kee­led
ja alustas just oma doktoritööd '
eesti keele üle. Siin oli ta lavasta­jaks,
ka mängis kaasa„Elina laulus".
Reede õhtul siirdus ta otse siit India­na
ülikooli juurde lektoriks.
Linda Pakri-Robertson töötas sti­pendiaadina
New Yorgi La-Mauna
teatridirektori assistendina, lavastas
Balti teatri festivalil „The AWake-ning"
ja omab palju kogemusi video­programmide
alal. Koos Paul Robert-
• soniga korraldas ta videoseminari,
kus õpetas kaamera kasutamist ja
näitlemist kaamera ees. Kaamera­meesteks
olid Hans Westerblom ja
Kalle Naelapea.
Hans Westerblom, Ryerson Poly-
23.-3II1). juulini peeti Kotkajärvel Sigrialiseerimist harjutati sijaväe
Kalevi lipkonna suvelaager, mille aparaatidega, mis tulid ka kasutuse-nimeks
„Kopra". Avamine toimus leöömängus^kuipidimorsesõnumeid
Anton Õunapuu väljakul sinise tae- üle järve saatma, ja vastu võtma,
va all lipu heiskamisega vanemate Üks huvitavamaid elamusi skauti-tuhda-
Euroopa rahVaste Hik^ külaliste juuresolekul. Heisatud del oli üleöö matk.kunä mitmed noo-kommunistlike
vägivallategude vas- sini-must-valgel oli Albertas pee- red skaudid polnud seda varem läbi
tud Maailmajamboree 1983 laagri teinud. Ööbimine toimus Kopra jär-märk,
kuna sama lipp lehvis ka. vesaare peal, kuhu pidi sõudma kahe
Jamboree vardas. ' kohale toimetatud kanuuga. Eriti
meeldejäävad olid sääsed, kes õige
Avamisele järgnes energiline laag- kurjad piid ja põhjustasid öösel palju
riülesehitamine^mis kestis terve päe- ülevalolekut, kuna magati presendi
me ja võitlust nende eestrkellefendil va kuni avalõkkenijmida juhatas lip- all ilma telkideta. Palju huvi, pakkus,
ei ole vabadust! Liitkem käed ja loo- konna vanem skm'. Enn Kiilaspea, ka putukate kogumise võistlus. Pois-tused!"
esitas üleskutse Ontario va- Kuiva metsa tõttu pidi lõkketegevus tele anti poolteist tundi, et kokku
rahoidjaLarryGrossman oma kõnes ^^"^^"^^ ^^^'^ ^1^^^ sitikaid^ mis olid vähemalt
riiklikul aastanäitusel korraldatud sid pildi leegitsevast lõkkest kamina kolmveerand tolli pikad, ja lisa-
Mitmekultuuri Päeva keskpäevaeinel. punkte sai kiilide ja mesilaste eest.
Pidulikul koosviibimisel mis oli Pühapäeva hommikul pidas met- Kõige rohkem ajas sitikaid kokku
korraldatud Canadian National Ex- sakirikus jumalateenistuse lipkonna Erik Türk.
hibition'i ja Ontario valitsuse-Koda- vaimulik nskm. op. Udo Petersoo. Skautlaagri juhiks oli nskm. Ar-kondsuse
ja Kultuuriministeeriumi "^"^ sellele järgnes laagritegevus^mis noid Talla, kes täitis ka üldlaagri juhi
poolt, viibis arvukaltOntariovalitsu- k°P^^ moodi toimus nii maal kui ülesandeid. Abiks oli Kaarel Truu-veel.
Kuna ilm oli haruldaselt soe ja vert. Nende hoole all oli 12 skauti,
vihma tuli ainult ühel päeval, siis Laagri vanemana tegutses lipkonna
Margus Timusk flöödil. Andres.
Raudsepp ja Jyri Kork tegid „Nalja
õhtu", kus nalja ja laulu oli palju.
KUJUTAVKUNST
Seitsme Kunsti alla kuulub just
maalikunst, muidugi ka teised kuns­tid.
Samahuvilistega koos õpim^ nä­gema
ja äratame ehk mõnes huvi
edaspidi kunsti tõsisemalt võtta ^
see oli kommentaar maalikunstni­kult
Abel Lee'lt. Talle olevat juba
avaldatud, soovi avada kunstikool.
Juhtusin teda kohtama allika juures
oma grupile õpetamas joonistama
vanu seedritüvesid, kuna ta leidis, et
suvine roheline loodus ei ole huvitav
maalida. Väga hüvitav oli jälgida
Aliel Lee seminari monotüüpiast,
kus ta selgitas materjali, värvide ja
tehnika kasutamist koos demonstrat­sioonidega.
Ka noorimad osalejad
olid suure huviga praktilise töö juu­res,
saavutades väga meeldivaid ta­gajärgi.
Abel Lee loeng Eesti elava
'kunstnik Jüri Arrak'u sürrealistist ja
Sümbolismist koos 30 valguspildiga
jättis sügava mulje. Veel oli temalt
loeng koopamaalidest üle impres­siooni
tänapäevani.
Evald Timusk juhatas õli-Ja akva-relliklasse,
pannes pearõhu osavõtja­te
omaloomingule looduses.
Peeter Seppa jätkus igale poole —
kavaräamatu joonistustest kuni mä-lestusalbumi
koostamiseni. Alles
eelmisel õhtul korjatud kaastöö i l ­mus
trükisena juba järgmise päeva
pealelõunaks.
se, Toronto linnavalitsuse , rahvus­gruppide
ja mitmekultuuri organi­satsiooni
esindajaid.
Onlario Kodakondsuse ja Kultuu­riminister
Susan Fish'i äraolekul Jaa-tehnikumi-
õppejõud foto' ja video Panjs esindas m^ ja Ontario l^p^ai; Püü; i : ; ; ; eü j ^^
alal. andis fotoseminari, analüüsides valitsust, toi W u s i ning pidas p ^^^^ matkal, laskerajal
kohalolijate kaasatoodud fotosid, kpne majandusminister Larry Gross-viidi
kõik välitegevus edukalt läbi
Hundulaagris, kus elasid 15 Taara-poega
(juhitud nskm. Margus Tae ja
nskm. Jüri Laansob) pooh, oli pidev
oma
juht nskm. Rein Pajo.
HELMI RAJAMAA
tutvustas fotoaparaadi kasutamise
tehnikat ja selgitas Esto '84 kahe fo­tovõistluse
„Eesti fotokunst" ja
„Eesti kodu ja perekond" mõtet. Ka
näitas Kanada ja USA parimate foto­kunstnike
ilusaid pilte.
Emil Eerme, kes on kogemustega
fotograafia alal, juhatas fotoringi, ot­sides
looduses huvitavaid objekte
pildistamiseks.
Vello Sern>atil, kes on York ülikoo-hs
psühholoogia professor, oli käsi­tada
elukunsti üks osa: kuidas pa­remini
luua häid vahekordi ja lahen­dada
konflikte ja arutada kommuni­katsiooni
probleeme. Samuti on ta ka
fotokunsti agar harrastaja, mis näh­tus
selgesti ta valguspiltide näitami­sel
Taanist, Norrast, Rootsist ja Soo­mest.
Marga Raudsepp, ajakirja^Nurtu-ring"
toimetaja, käsitles inimvahe­kordi
perekonnas ja enesest lugupi­damist
laudkonnaveštluse korras.
„ELINALAUL"
. Iga päev oli rahvatants Härnald
Toomsalu vilunud juhtimisel. Võim­lemise
ja džässitantsu-juht oli Heh '
Oder, kes on Kalev Estienneinstruk- , poolt H. Toomsalu juhtimisel ja siir-tor
ja võistlusvõimleja. dutisaali, kus toimus „silmapaistva-
Kogu selle huvitava ja tegevusrik- te tähtede" austamine. Perenaised
ka nädala jooksul oli igal pool näha said diplomid oma heade söökide
kaht suurt videokaamerat, milledega eest ja diplomeeritud elukunstnikeks
dokumineerisid kogu tegevuse Jyri osutusid Margit Viia, Tiina Maiste,
Kork, Hans Westerblom ja Kalle Hella Valluer,StellaKerson ja Peeter
Naelapea. Sepp. Järgnes kaks laulu M. Vilalt,'
Administratsiooni juht oli Mart klayerisoolo P. Tammearu ja A.
Laanemäe, kes oh tuntud igal kunsti- Maiale, deklamatsioon Mari ja Epp
alal ja StellaKerson, kogu selle kuns- Naelapealt. Stella Kersoni kompo-tinädala
hing. Meeri Alaver koos neeritud tango esitasid klaveril P.
Hedda Ladaga hoolitsesid maitsevate Tammearu ja A . Maiste, mis kutsus
man.
/Pärast humoorikat sissejuhatust,
kus minister muuhulgas väljendas
soovi,,et ta järgmine kord võiks pu­nase
roosi asemel reväärile kinnita­da
sinise nelgi! — pidas minister
Grossman sisuka kõne, viies kuula­jad
ajaliselt tagasi.1907. aastasse, mil
saabus Ontariosse poliitilise tagakiu­samise
eest põgenenud vaene immig­rant
— ministri vanaisa! Võrdjooni
tõmmates tolleaegsete uustulnukate,
1976. a. Indo-Hiina ,,paadi-põgeni-ke"
ja kaasaegsete uustulnukate va-hel,
peab rahuldustundega mõõnama,
et olukprrad on tundmatuseni muu­tunud
ning riigi- ja provintsivalitsu-
S8 tolerantse ja positiivse poliitika'ja
hoiaku tõttu on kõigil kanadalasil
tänapäev võimalik osa saada kõigist
hüvedest ning tunda etid võrdõigus­like
kodanikena.
..Kanada mitmekultuurilisus tema
tõelises olemuses on maailmas era- - " ^ ^ ^ ^ -^..^
kordne nähtus ning võime sellele olla
õigustatult uhked!" lõpetas minister
Grossman.
.. V.A.-.
TALGUD TULEMAS
Toitlustus oli hea ning pereemad
Kaari Türk ja Maret Pajo said selle
eest tänu ja kiituseavaldused pärast
lasti püssi, mängiti rahvaste- ja jalg- igat söömaaega. Suureks abiks lin-palli,
harjutati ja kanti ett^ lõkkenaf- nas; oli toidu kokkuostmise ja toi-ju.
Kanuudega sõideti Kotkajärvel ja dukava valmistamisega Tiina Tralla,
-tehti ka lühikene retk soo peale. Sau- Tublide töömeestena olid laagris Tiit
nas käidi iga päev, savist riieisterdati Tralla,kes peamiselt oli side köögi ja
kunstitöid, lõketel lauldi, itehti nalja Huntsville vahel, ning Ilmar Sambla,
ja kuulati huvitavaid jutte. Ja kui kes küttis iga paqv sauna ja leidis
olukord võimaldas, tehti jca koerust, selle kõrval veel aega teha talgutööd
nii kui see ikka peab olema. järgmise aasta maailmalaagris.
On ilmne et maailmalaagri jaoks
KANUUSÕIDU TREENING ' on veel palju eeltöid teha. Sellepärast
Skautide tegevus oh suunatud ka- loodab lipkonna juhatus ka veel sel
nuusõidu õppusele. Treening hõlmas aastal korraldada talgud Kotkajär-mitmet
ala, nende hulgas julgeolek,' vel, et teha töid mis Kalevile määra-käsitamise
oskus, päästevahendid ja tud, muidu jääb järgmise kevadine
muidugi palju praktikat järvel. Laag- koorem liiga suureks,
ri lõpuks teenisid ära kanuuoskuse Kokkuvõttes õnnestus laager väga
erikatse märgi Toivo Lainevool, hästi nii ilma, osavõtu kui ka tege-
Chris Medri ja Erik Türk. Sihiks on ; vuse poolest. Rõhuv enamus poistest
poistele võimaldada minekut kanuu- ei jõua ära oodata järgmist suve,kui
retkele mis on üks ilusamaid teid on kohale oodata teisi skaudinoori
kuidas nautida loodust ja samal ajal üle maailma. Selle positiivse tähe all
kasutada skaudi- ja metsatarkust. lõppes Kalevi,,Kopra" laager.
22 Ihk. Hind $4.00
mm
toitude eest.
Toimus ka Esto '84 muusika­toimkonna
koosolek.
Röede pärastlõunal peeti Rahvus­kultuuri
Nõupäev, sellele järgnes pi-esile
tormilise aplausi. Vahepeal oli
asutatud uus.grupp.„Klaveripojad"
- neli meest neljal käel, mis kandis
ette eelmisel õhtul esitatud pala, kuid
seekord kõik vasakute kätega mängi-
28 Ihk. (bros), hind $4.80
IPostite®!! tellides saatekulnii ä BO
üügi!,,MEIE ELU falituses^^
958 Broadview Ave. Toronto. Ont; M4K 2R6
dulik õhtusöök ja kavaline osa. Pea- des.^Nii kulges õhtu musitseerides^
majas oli välja pandud kunsti ja ke- kuni mäel süüdati lõke. Tule ääres
raamika näitus töödest, mis nädala vahetati veel mõtteid ja nauditi sooja
jooksul osavõtjate poolt valmistatud, suveööd.
Õhtul esitati ainult mõne päeva 0" tehtud palju, võib olla midagi
jooksul lavastatud soome 14. sajandi tegemata jäetud, kuid ehk järgmiseks
moraalinäitemäng „Elina laul" Pee- korraks saab mõnda viga parandada,
ter Tammearu ja Harri Mürk'i juha- On tore kunstihuvilistel veeta nädal
tusel. Osalisteks'.olid Mart Laanes koos ja saada näpunäiteid meje pari-
Laagrivanism Rein Pajo jagab „Kopra" laagris poistele juhtnööre
enne lipuheiskamist. Vasakult — skaudid Andre Küttis, Erik Küttis,
Alar Petersoo ja Tõnu Petersoo.
Segakoor tegevushooaja lävel
T.E. Segakoori eelnev tegevusaas- meeldiv ülesanne,
ta kujuneb mitmekülgseks ja huvi- Koori korrapärased lauluproovid
mäži TiinTMä^^^^^^ küllasek^. Peale korrapäraste üritus- algavad neljap., 15. septembril kell
Mari Naelapea, Jyri Kork jun., Priit Toi sõnadega: „Üks nädal e^ -lekül-
Võsari. Harri Mürk, Peeter Sepp, la^l^Pi^k, et kedagi meistriks teha,
Margus Timusk ja Erik Lepik. Kü- kuid^seesaabaridasuuna,kuhumin-lalauljaks
oli Margit Viia. Järgnes na otsima. ^
kaks rahvatantsu kunstnike grupi A.T. •
te: aastakontsert, lõbus laupäevaõh- 7.30 õhtul Eesti Majas,
tu jne. seisab ees Esto'84 laulupidu Kõigile kooriUikmeile, aga eriti üu-
Maple Leaf Gardenis, kus T.E. Sega- tele lauljatele, teretulemast!
kooril, suurima osavõtva koorina la- . •
sub vastutust nõudev, aga sealjuures T.E.S. JUHATUS