1984-06-21-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELfAPÄEVAL 21. JUUNIL-THURSDÄY.IUNE 21 „Meie Elu" n?. 25 (1790) 1984
„MEIE ELU" - „QmU¥E" - Estonian
Published by Estoi^ian Publishing Co. Toronto Ltd, Estoniap
House,958 BroHjdviewAVef/Toronto; Ont.Canada.M
• • Tel. 466-0951 '
Toimetaja-d: H. Rebjane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming,j473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA. ^
' Tel. (201) 262-^773.
,,Meie Elu'' väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadao.
Asul. A. Weileri älgatuseri950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutiste vastuvõtmine igal tööp. k l 9 hffl.™^
5 p.I., esmasp. ja beljap. kl. 9 hm.—8 õ.
,;MEIE ELU" tellim shinnad: Kanadas 1 a. $40.00, ^ k. $22.00,
3 k. $15.50. USA-šse - 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadesse
- l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k.|$19.00.
KiriiDOstilisa Kanadas: l a . ^28.50, 6 k. $14.2Š. Kiri- ja
õhypostilisa USA-sse: 1 a. 130.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: i;a.j58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber - 750
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
USA-s maeti Vietnamis
tundmatu sõdur
„Meie Elu" nr. 25 (1790) 1984
PIERRE TRUDEAU
Analüüs
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiit9»iiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiin
Suve pikemal päeval ja lühemal
iöltähistameloma Võidupüha. Sel^
le pühitsemilie sai alguse Kalev-*
laste ühingu algatusest 1930, kuid
proklameeriti riiklikuks pühaks
Vabariigi Valitsuse otsustega 1934.
Alles 1936 saadeti Riigivanem
Konstatin Pätsi läkitus koos võidutulega
mootorrattail ja siis ratsaho-bustega
Võidupüha pühitsemise
asukohtadesse. Neljandaks Võidupühaks
1937 oli p^päevä korraldava
keskkom^ee poolt välja töötatud
täpsemad eesmärgid Ja juhendid
pidustuste läbiviimiseks üle
Vaba Eesti. Võidupüha tähistamisega
taotleti meie rai^vusliku vaba-dusmõtte
ja traditsioonide süven-damistf
kodude kaunistamist eesti
lippudega, muinaslinnuste esiletoomist
ja nende kohta juttude kogumist,
võitlejate austamist, võõi^a-päraste
nimede ee8titam|ist jne. Sel
päeval mängiti linnustel ja kirikutornidest
aratusmänge, peeti juma''
lateehistusi, aktusi ja muidugi õhtul
võidutulede süütaniisi Tailin-laast
saabuva tulega.
1938 tähistas Eesti Vabariik oma
20-ndat juubelit Võidupühal meie
pealinnas laulupeoga ning 1939 kogunes
eesti rahvas uuesti vanasse
ajaloolisse Tallinna Eesti Mängudeks.
Selle järele katkestati Kesti
omariiklus. Võidupüha pn aga eestlased
ikkagi edasi pühitsenud sisemisel
ajel ühel või teisel viisil»kas
selleks on ametlikult luba või mitte.
Meie oleme paguluses Võidupüha
tähistanud suvepäevade ja suve-harja
pidustustega kui ka sellekohaste
kirikuteenistustega.
Võidupühal on veel teine sügav
mõte jaaniõhtu näol. Jaaniõhtu pühitsemine
on osa meie rahvausundist.
Juba kaugest minevikust peale
süütasid meie esivanemad Õitse-Ja
jaanituled, kus tulele ka ohvreid
toodi. Sellega loodeti ära hoida hädasid
ja saada õnnistust oma tööle.
Tuli pidi vaenulisi öövägesid õitsi-listest
eemale hoidma ja ühtlasi
karja varjama. Jaanitulel ohverdamisega
meelitati suvist loodust, et
vili hästi kasvaks. , Jaaniööl otsiti
õnnelilli ja ar^tirohte ning oh-
USU
verdati jaanitulele. Sageli tehti lõkketuled
põllule viija ümber, Nii
kaugele kui tuli paistis ja suits ulatus,
arvati umbrohi kaduvat ja vili
ikalduse eest kaitset leidvat. Jaanituli
pidi hävitama roojust, kaotama
kurjust ja edendema sigivust.
Seepärast hüpati läbi tule ja isegi
karja aeti üle tuletukkide. Jaanituli
oli püha^ millelt loodeti inimestele,
loomadele ja viljale rohket mõ-
Jp.-:
Eesti rahva minevikuloos on jaa-nitulede
kõrval suurt tähendust
etendanud ka jürituled, mihklitu-led
ja Muhus leedutuled heinamaarjapäeva
õhtul 1. juplil.
Miks on tulel olnud sšlline rah-vausunduslik
tähtsus? Peame kahtlematult
vastust inimlikest põhjustest
otsima. Tule müstiline kalduvus
päikesega sarnaneda tõstis teda
ilmselt kõrgemale kõikide loodusrahvaste
silmis. Tule hävitus-võime
sisendas inimestes religioosset
hirmu, kuid kolde tule soojus
ja valgus sellevastu täitis südameid
tänutundega.
Meie kauged esivanemad põletasid
oma surnuid, mida võib lugeda
niihästi.4)hverdamiseks kui ka puhastamiseks.
Tule poole pöörduti
alati õnnetuse-, mure- ja rõõmupäevadel.
Ristiusu saabudes kaotas
tuli küll oma esialgse tähenduse,
kuid kultus jäi püsima. Praegu-ile
kirik hindab omagi tseremoonias
tuld nagu vanasti. Võidutuld
põletati esmalt Prantsusmaal 1793,
kust see laiali on kandunud ka teistesse
maadesse.
Nii siis meie jaanipäeva ja Võidupüha
mõte on suur ja sügav. Kui
me ikka oleme veel võitlejad oma
vana-eestlaste üsutulega, siis tuleks
meil enam Võidüpüha-jaani-päeva
traditsiooni süvendada ja
jätkata. Süüdakem siis eeloleval
laupäeval tuled väiksemates gruppides
teadmises, et meie suur killapidu
IV Ülemaailmsete Eesti Päevade
näol varsti järgneh meie vabadusvõitluse
ja rahvusliku edasikestvuse
usu manifestatsioonina.
EOBERT KREEM
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
OVER 50 YEARS OF GM SALES ÄNP SERVICE
'OGANm Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Chev Olds Limited i^^m^
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont.MlS 4L9,
43 Mulock Ave., TeDirontcD
Tel. 766-6007
SCEITH JACKSOSy
m 362 Danffort|i Ave.,
Toronto, Ont. M4K
• m, (4S6) 466-1951
466-1502
FLOWERS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmüsteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
KULLÄSE!PÄ, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, MAHA ja
. - I • PUUNIKERDUSE alal. .
Kõneldakse eesti; läti ja inglise keelt. .
Avatud suvekuudel: nädalapäevil 8.30-5 p.m., laup..8.30-3 p.m.
Pikkadel nädalalõppudel ka laupäeval suletud.
Kanada peaminister Pierre Elli-ött
Trudeau teatas partei konverentsil,
et ta astiib tagasi partei
liidri kohalt ja esitab konverentsi
poolt valitud uue partei juhi nimetamiseks
Kanada uueks peaministriks.
Uueks Kanada liberaalide
liidriks valiti 16. juunil John Tur-ner.
Tema asumine peaministri
ülesannetesse on päevade küsimus.
Trudeau ajastu Kanada ajaloos
on sellega lõppenud.
Tehes tagasivaadet oma tegevusele
partei konverentsil, peaminister
Trudeau märkis, etnende,16-ne aasta
jooksul, mil ta oli Kanada peaministriks,
Kanada kasvas iseteadlikuks
rahvaks. Kanada sai juriidiliseh iseseisvaks
põhiseaduse toomisega Inglismaalt
Kanadasse. Kanada rahvaarv
suurenes tunduvalt ja rahvaste
mosaiik rikastus uute rahvusgruppide
näol. Kõigile nendele rahvus-gruppidele
on jäänud võimalus
oma kultuuri ja traditsioone viljeleda
ning kasutada teistega võrdsel alusel
kõiki võimalusi oma uue elu alustamiseks
sellel suurel ja rikkal maal.
Kanada parlamendi liikmeiks on isikuid
mitmest rahvusest, valitsuse
koosseisu tuli esimene naisminister
ja esimene neeger nimetati sanaato-^
xiks.vSellega kõik tema taotlused #
olnud käugejtkji täituiiud, kuid aeg^
tema arvates oli tagasiastumiseks
küps ja ta tegi seda.
:EDUKAS, KRIISIAASTATEL
Analüüsides neid ja teisi peaminister
Trudeau saavutusi, tema pikaajalisel
Kanada valitsuse juhtimisel, tuleb
märkida, et Trudeau oli edukas
Kanada kooshoidmisel kriisiaasta-tel,
kus provints Quebec taotles Rene
Leyesque juhtimisel väljaastumist
Kanada föderatsioonist. Trudeau
kindel hoiak ja hea selgitustöö Quebeci
elanikkonna seas hoidis ära, et
raiivahääletusel separatistid jäid vähemusse.
Ta võimaldas, toetuste
andmise varal ka vähematel rahvus- \
gruppidel alal hoida ja arendada oma
kultuuri ning rahvuslikke traditsioone
ning püüdis teha Kanada ametlikult
kaksikkeelseks, inglis- ja prant-suskeelele
võrdse kasutamiseõiguse
andmisega kogu Kanada ulatuses.
Mitme provintsi vastuseismisel see
ei onnetunud, kuid nende kahe keele
õpetamine koolides laienes ja teised
rahvusgrupid said võimaluse oma
emakeele õpetamiseks Kanada koolides,
kui selleks oli organiseerijaid ja
küllaldaselt õpilasi.
Ta võttis osaliselt valitsuse kontrolli
alla õlitootmise ja turustamise
ning lennukitööstuse, et seda hoida
alal ka majanduslike raskuste korral.
Ta tohustas rahva sotsiaalset hoole-
Icannet ja arstiabi andmist rahvale
haiguskindlustuse näol.
Välispoliitilisel alal ta andis tunnustuse
Hiina kommunistlikule valitsusele
ja alustas uute tööstuslike ja
kaubanduslike turgucle otsimist, et
vähem sõltuv olla Ameerika Ühendriikidest.
Ta selgitas vajadust pidada
tihedamaid läbirääkimisi Ida-Lääne
ja Põhja-Lõunadikide vahel, üksteise
paremaks mõistmiseks, võidu--
jooksmise vähendamiseks relvastuse
suurendamise alal suurvõimude vahel
ja nälgivate rahvaste toitmiseks
,,kolmandas maailmas". Trudeaulei
olnud edu suurvõimude pidurdami-
. sel relvastuse võidujooksus suurendamise
alal ega sõjaohu vähendamisel.
Trudeau ei olnud edukas ka Põh-ja-
Lõuna riikide vahekordade selgitamisel
ja varade jaotamise küsimuses,
kuna tegemist on tohutu probleemiga.
Inimeste arv maailmas suureneb
keskmiselt 70 miljonit aastas ja
toitainete tootmine väheneb maadel,
kus nende järele on suurim puudus!
RIIGIVÕLG KASVAS
Kanada rahva heaolu ja tulevik ei
olene välisprobleemide lahendamisest,
küll aga sisepoliitilisest olukorrast,
mille on loonud peaminister
Trudeau-taotlused. Uuendused sotsiaalalal
loetakse ajakohasteks ja iseenesest
arusaadavaiks, kuid teised,
mis põhjustavad lahkhelised ja hõõrumist
ühel või teisel alal, pole andestatavad
ega unustatavad, sest
neist oleneb Kanada rahva lähem ja
kaugem tulevik.
Kanada riigivõlg oti kasvanud peaminister
Trudeau valitsemise ajal
keskmiselt $25 miljardit, aastas. Šee°
võlg tuleb kord tasuda .Teiseks koormab
Kanadat Trudeau ebanormaalne
immigratsioon. See on suurem,
rahva arvuga võrreldes, kui üheski,
teises riigis ja taotleb põhilise rassilise
koosseisu muutmist. Trudeau valitsus
on flirtinud, „nähtavate" rah-vusgruppidega
sellisel määral, et
need ei taotle koostööd põhiliste
Kanada rahvastega, vaid nõuavad
enestele eriõigusi majanduslikul ja
poliitilisel ajal. Hiljuti juhtis sellele
tähelepanu Kanada endine kindral-kuberner
Ed. Schreyer, hoiatades
avalikult valitsust, et töötajate värbamine
kvoota alusel, mida nähtavate
rassiliste omadustega rahvusgrupid
nõuavad, on äärmiselt ohtlik Kanada
ühtlusele ja sisemisele rahule. Ta
rõhutas,' et erinevate rahvusruppide
üiskondlik ja kultuuriline elu ei tohi
mingil määral mqjustad^ Kanada
"rallva mäjahÜüsIikkü elu jä poliiti-l
i o t juhtimist. Juba senised soodustused.
mõnele nähtavale rahvusgrupile
töökohtadele määramisel on põhjustanud
vaenu rahvusgruppide vahel.
Sellest tuleb hoiduda.
See hoiatus on mõeldud rohkem
tuleviku kohta, kus võistlus töökohtade
pärast võib muutuda tereva-maks
ja suurte kogemustega tööjõudu
pn küllaldaselt olemas. Tööjõudude
värbamine kvoota alusel võib põhjustada
siis vaenu töötahtjate, tööliste
ja tööandjate vahel. Trudeau valitsuse
poolt on kehtestatud, juba selle
ärahoidmiseks karmid seadused.
Trudeau on läinud, kuid seadused
diskrimineerimise ja rassivaenu vastu
püsivad aastaid, kui Trudeau ja
tema valitsuse negatiivne pärand.
A.N.
NEW YORK (M.E.) - Washington
D.G. lähistel Arlingtoni kange-laskalmistul
lisandus hiljuti tundmata
sõduri masoleumi juurde seal
seni maetud kolmele sõdades langenud
tundmata sõduri põrmule
neljas — üks Vietnami sõja tand-reil
langenud ja isikuliselt tundmatuks
jäänud USA sõjaväelane.
Euroopa sõjaväe kalmistute eeskujul
USA Kongress rajas tundmata
sõduri masoleumi 1921. a. ja kolm
eelnevalt sinna sängitatud sõdalast
olid I ja II maailmasõjast ning Korea
sõjast.
Esimesele ütles järelhüüde president
Harding, kahele järgnevale president
Eisenhower ja Vietnamis langenule
president Reagan — millist
elamuslikult kaasahaaravat tseremooniat
koos tundmata sõduri puusärgi
saatmisega Capitoli hoonest
Arlingtoni kalmistule arvatavalt nägid
ka paljud meie kaasmaalasedTV-saatest.
Kongr^ssihoones möödus Vietnamis
langenud tundmata sõduri põrmust
temale austusavalduseks kahe'
ööpäeva jooksul kümneid tuhandeid
inimesi, leinaparaadi olid jälgimas
sajad tuhanded, kuna kalmistule
pääses ruumipiiratuse tõttu vaid mõ-nituhat
kutsetega isikut. Viimaste
hulgas olid sõjaväe kõrgemad juhid,
Vietnami veteranide esindajad» selles
sõjas kadunuks jäänute perekonnaliikmed.
Kongressi-liikmed, diplomaatiline
korpus ja meedia. Veteranide
hulgas viibis ka eestlasest major
Tõnu Parming, kes noore ohvitserina
Vietnamis oli Kontumi lähistel
ühe tugipunkti abikomandöriks.
Tema vahendusel sai kutse ka II
maailmasõja veteran Jyri Kork kui
eesti võitlejate üh. esindaja.
USA tundmatud sõdurid, kes nendena
on maetud Arlingtonis maso->
leumi juurde, on kõik lahingus, langenud
ja Kongressilt posthuumselt
vääristatud kõige kõrgema aumärgi
— USA Aumedaliga. ,
Selpuhul ei ole huvitusega märkida,
et Vietnami sõjas oli eestlasist
langenuid ja kaduma jäänuid umbes
tosin. 5 aastat tagasi Järvemetsa eesti
noortelaagris sõjaväeliste austusavaldustega
USA armee* esindajailt
avatud mälestusmärgi vastaval metallplaadil
on küll seni pisut vähem
nimesid, ent mõningail andmeil on
vähemalt langenuid arvult rohkem.
Seda kinnitas ka 1.a. surnud eesti
arhiivi juhataja kapt. E. Luebik, lisades,
et mõned andmed on veel puudu- v
likud. Vähemalt üks eestlane — lennuväest
Itn. Komendant jäi lahingte-gevusel
kadunuks.
Muide ka Eestis oli oma tundmata
sõduri masoleum. See, kujutades
enesest maapinnast ligemale 10
meetri kõrgust arhitektuuriliselt ja
kunstiliselt nägusat (valgest Saaremaa
marmorist?) sobivat ehitust, oli
aga laiematele rahvahulkadele suhteliselt
vähe tuntud. Seda peamiselt
oma asukoha tõttu. Masoleum asus
nimelt „Mäe" (Sidepataljorii) kasarmute
taga oleval väikesel sõjaväekalmistul.
poliitprotsessist
Soome lehes
HELSINGI (M.E.) - Soome ajalehed
juhtisid võrdlemisi vähe oma
lugejate tähelepanu Eestis toimunud
poliitprotsessidele. Siiski leidus
mõni,kes kasutas Stokholmis
asuva Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamiskeskuse poolt
saadetud informatsiooni. Oks neist
oli Oulus ilmuya keskerakonna (agraarpartei)
„Liitto". Põhja-Soome
suurim i,Kaleva" (sõltu^iatu) vaikis
uudise täiesti maha, vist seepärast,
et lehe direktoril on soojad
suhted N. Liidu kultuuritegelastega.
„Liitto" sõnum iimus pealkirja-gauvKolm
eestlast töölaagrisse".
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldah meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh-tadega.
Palume kirjutada kokkuvõtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi»
guse lugejate kirju 'redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
koraal jätta avaldamata.
Adelaide koguduse
• • . • • ./ ' •
juhatus valiti
,Esto '84 puhul Torontos paljude
ürituste ja pidustuste kõrval peetakse
Usuteadlaste konverents. Muu
hulgas on tehtud konverentsile ettepanek
arutada ka „Eesti Kirikus" nr.
1,1984 artiklitKiriku huvides reis
ümber maailma", mille Maria Veem
on kirjutanud oma ja peapiiskopi rei^
sist, millise nad teostasid möödunud
suvel Austraalias ja osalt Ameerika
mandril. .
On kirjutatud sündmustest Adelai-des
ja koguduse, tegevuse üle eraldi
. üteldud, et ..üllatuseks oli, et koguduse
juhatuse liikmed pole nõukogu
valitud, vaid õpetaja nimetatud".
Esitatud väljendus Adelaide koguduse
kohta meie kiriku ametlikus
häälekandjas on kutsunud esile arusaamatusi
ja põhjustanud lahkhelisid.
Kui peaks leiduma paguluses
gudus, kus juhatuse liikmeid ei valitakse,
vaid õpetaja poolt nimetataks,
oleks see väga kahetsusväärne tegu
ja sellist juhatust ja õpetajat peaks
korrale kutsutama ja viga laskma
parandada.
Väide, kirjutises nagu õpetaja juhatuse
liikmed oleks ametisse nime-
TEED POLE, LEIBA POLKAGA
VODKAT ON!
Äsja rõõmutsesid soome ajalehed
vene filosoofia üle, mille algatajaks
oli vene ajaleht „Sovjetskaja Rossi-ja".
Artikkel pakkus hea näite sealsete
ametnike ..mõttekäigust":
..Vodkat transportee.ritakse hobustega
Ugra territooriumi küladesse
Smolenski lähedal, leiba pole aga
näha olnud mitu kuud. Paljudes Ugra
külades on juba kolm vodkakaup-lust
(kõik lubamatud] jkus pole müügil
muud, kui vodkat.
Üks kohalik ametnik mõõnas
„Sovjetskaja Rossijale". et leiba polnud
müügil mitme kuu kestel, lisades,
et oli võimatu seda saada, kuna
polnud maanteed.
Kui aga toimetaja küsis ametniku
käest, kuidas küladesse siis vodkat
saadi, vastas ametnik:..hobustega".
Küsmusele, kuidas vodkat kauplustesse
saada, mitte aga leiba, vastlas
ametnik, et ..mööda teed"!"
SUURTE KOGEMUSTEGA
EUROOPA RÄTSEP
õmbleb
KVALITEET-MATERJALIST
naistele ja meestele
KOSTÜÜMID ©MANTLID
©ÜLIKONNAD
OLD MiLL TAiLOUS
I RivervieW Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4£4
Td. 416/769-9535
Rudi H. Schneider
M>43SK>CII»O<3S><Kn>O4B»O<B»O«»O«0aM><a
Tallinnas
470.000 elanikku
Nagu ..Õhtuleht" kirjutab, on Tallinnas
praegu ligi 470.000 elanikku.
43 aastaga on pealinna elanike arv
tunduvalt kasvanud. Põhjalikult on
muutunud ka linn ise. Ühel pool on
uued majad jõudnud kunagi linnast
kaugel eemal asunud Harku järve
äärde, teisel pool lähenevad uusehitused
aegamisi Maardu järvele.
Leht ütleb, et 470.000 tallinlase
seas on 2000 inimest, kellp tööga on
linnapiiride avardumine vahetult
seotud. Need on Oktoobrirevolutsiooni
60. aastapäeva nimelise Ehi-tuskombinaadi
töötajad. Kombinaat
on kõrgesti mehhaniseeritud toot-misettevõte.
mille.lõpptpodang on
elumajad. Elamuehituskombinaat
moodustati 1961. aastal. 1962. aastal
asuti rajama tollase mõõdupuu järgi
tohutut Mustamäe linnaosa. Töö käigus
ehitajate, inseneride ja tehnoloogia
meisterlikkus pidevalt suurenes.
Iga kuuga kerkisid viie-, seejärel
üheksakorruselised elumajad üha
kiiremini.
Nii suureulatusliku ehitustegevusega
harjumatud tallinlased kolisid
algul uude linnaossa, uude korteritesse
vastumeelselt,Mustamäed peeti
südalinnast liiga kaugel asuvaks.
Praegu jõuab kesklinnast ka viimasesse
Mustamäe soppi 15 minutiga.
Mustamäe hoonestamine lõpetati
põhiliselt 1971, aastal. Praegu elab
Mustamäel 81.000 inimest.
Järgmine suur etapp Elamusehitus-kombinaadi
töös oli Õismäe elamu-piirkonna
rajamine. Esialgu oli see
kavandatud 3Q.000 inimesele. Põhiline
elamuehitus kestis Õismäel 1973.
kuni 1978. aastani. Praegu elab Õismäel
40.000 inimest.
Ja lõpuks Lasnamäe. See on suurim
elamurajoon, mida Elamuehituskombinaat
seni on püstitanud. Plaani
kohaselt hakkab Lasnamäel elama
180.000 inimest (meenutagem, et
1940. aastal elas Tallinnas 160.000
inimest). Elamuehituskombinaadi
ehitajad rajavad lagedale paekaldale
päris omaette suure linna. Lasnamäed
hakati rajama 1977. aastal.
Uues linnaosas on kokku 9 mikrora-joonL
Kolm neist on põhiliselt valmis.
Töö käib neljandas. Praegu elab
Lasnamäel üle 45.000,inimese. Kogu
oma tegutsemisaja jooksul on Tallin-naElamuehituskömbinaat
peale ülal-loetletute
rajanud ka Pae. Karjamaa,
Keldrimäe. Pelguranna. Lilleküla ja
Männiku elamurajoonid.
Kirjutise autoriks on VladimiTsion.
ARTO
tanud, pole õige! Seda eksitust oleks
pidanud kohe õiendatama, kuid seda
pole tehtud, kuigi koguduse juhatus
õienduse toimetusele saatis.
Adelaide koguduses kõik juhatuse
liikmed olid ametisse valitud ega polnud
„õpetaja nimetatud", nagu artiklis
pn üteldud.
Eksistus võib juhtuda, kuid on oluline,
et eksitus õiendatakse. Eksituse
õiendamine on üks ajakirjanduse eetika
põhinõudeid ja kooskõlas kiriku
praktiliste küsimuste arutamise juures
on vajalik arvestada. '
!. AARIK
TORONTO - Politsei konfiskeeris
esimesed videolindid, mida häi-dati
ühes Spadina tänava kunstigaleriis.
Üks pikem lint selgitas
hompseksuaalide öeksuaahust.
Minister Robert Elgie seletas, ei videolintide
konfiskeerimine ei olnud
nende sisu pärast, vaid põhjusel,
et nende näitajad ei olnud
täitnud kõiki nõudeid. Ontario valitsuse
korralduse kohaselt videc-lindid
kuuluval kontrolliniiselG
samal viisil ja sama komisjoni
poolt, kes teostab Kanadas näida»
tavatG filmide tsenoeerimiet.
Peapiiskop Konrad Veem taas j
kirikus Stokholmis. Lippu hoiabj
Peapiisko
sini-must-val
STOKHOLM (EPL) - Puhapi
ta&sõnnistamine lakobi kirikut
Pärast vaimulikku sõnavõttu, m
les ta kirjeldas eesti lipu õnnistomj
kui "pühitsemise talitust, mis
võrdne ristimistalitusega" ja mi
lippu kui „Eesti rahva pühadu!
ning „U8U lippu jumala käes", õnn|
tas peapiiskop Konrad Veem altj
ette toodud seitse siinsete eesti orj
nisatsioonide rahvusvärves lipi
Need olid Eesti Üliõpilaste, Selt
Stokholmi Eesli Koguduse, Eesti ^
javeteranide, Eesti Skautlike Nooi
maleva. Eesli Naiskoori, Eesli Ri
vusfondi ja Stokholmi Eesli Osaki
na lipud.
' 100 aasta tagasi Otepääl Õnnij
tud Eesli Üliõpilaste Seltsi lipu rj
vus- ja riigilipuks tõusmist kriipsi
alla töisarvuiine kirik, noorte ja a|
deemiliste organisalsloonido kohi
lek.
/ L^anÄenulst 8|ni-mU9t-val8e,^^P^
ja seik! sündmusterikkasfajrth
' kOrieles^ehnolOöÄlii doktöi^ XVtir
jak, Eesti Üliõpilaste Seltsi vlllf
ne ja juubeliürituse peakorraldl
»• » iv'-?»*
L J ( ><> <
Sydney Eesti Seltsi esim
„Sini-mu8t-val|
on Eesti"
SYDNEY (M.X.) - nSlni-i
valge on Eesti. Oma maa, omal
vas, oma riik koos sini-must-vä
ga on Eesti. See on fakt ja sool oi
olla mingit kahtepidi mõtlo^
Kui Pika Hermani tornis oi *
sini-must-valge, siis on see mi
muud, mitte Eesti. Eesti rn
elab seal küll, kuid temal e|
Eestit..."^
Nende sõnadega alustas Eefitj
õpilaste Seltsi vilistlane Leonid
pe oma kõnet eesti lipu 100.
juubeli kontsertaktusel Sydney
Majas 3. juunil.
Praost Einar Kiviste palvuse
seks oli pühakirjasõna: „Olev
surmani, siis tahan ma sulle
krooni anda." Avasõnas Sydnej^
ti Seltsi esimees Tiiu Kroll-Sij
rõhutas, et meie lipu eest on luri
tud kangelased oma elu andnl
kutsus üle leinaseisakuks kõijuj
lipu kaitsel kannatanute ja lah|
te mälestuseks.
Rohkete osavõtjatega aktuse
di ühiselt EÜS-si lipulaulu „
maa, mu isamaa" ja hümni. Koi
tosas esinesid solistid, Eesli J
koor Austraalias ja, ühendkoo
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 21, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-06-21 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840621 |
Description
| Title | 1984-06-21-02 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NELfAPÄEVAL 21. JUUNIL-THURSDÄY.IUNE 21 „Meie Elu" n?. 25 (1790) 1984
„MEIE ELU" - „QmU¥E" - Estonian
Published by Estoi^ian Publishing Co. Toronto Ltd, Estoniap
House,958 BroHjdviewAVef/Toronto; Ont.Canada.M
• • Tel. 466-0951 '
Toimetaja-d: H. Rebjane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming,j473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA. ^
' Tel. (201) 262-^773.
,,Meie Elu'' väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadao.
Asul. A. Weileri älgatuseri950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutiste vastuvõtmine igal tööp. k l 9 hffl.™^
5 p.I., esmasp. ja beljap. kl. 9 hm.—8 õ.
,;MEIE ELU" tellim shinnad: Kanadas 1 a. $40.00, ^ k. $22.00,
3 k. $15.50. USA-šse - 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadesse
- l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k.|$19.00.
KiriiDOstilisa Kanadas: l a . ^28.50, 6 k. $14.2Š. Kiri- ja
õhypostilisa USA-sse: 1 a. 130.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: i;a.j58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber - 750
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
USA-s maeti Vietnamis
tundmatu sõdur
„Meie Elu" nr. 25 (1790) 1984
PIERRE TRUDEAU
Analüüs
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiit9»iiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiin
Suve pikemal päeval ja lühemal
iöltähistameloma Võidupüha. Sel^
le pühitsemilie sai alguse Kalev-*
laste ühingu algatusest 1930, kuid
proklameeriti riiklikuks pühaks
Vabariigi Valitsuse otsustega 1934.
Alles 1936 saadeti Riigivanem
Konstatin Pätsi läkitus koos võidutulega
mootorrattail ja siis ratsaho-bustega
Võidupüha pühitsemise
asukohtadesse. Neljandaks Võidupühaks
1937 oli p^päevä korraldava
keskkom^ee poolt välja töötatud
täpsemad eesmärgid Ja juhendid
pidustuste läbiviimiseks üle
Vaba Eesti. Võidupüha tähistamisega
taotleti meie rai^vusliku vaba-dusmõtte
ja traditsioonide süven-damistf
kodude kaunistamist eesti
lippudega, muinaslinnuste esiletoomist
ja nende kohta juttude kogumist,
võitlejate austamist, võõi^a-päraste
nimede ee8titam|ist jne. Sel
päeval mängiti linnustel ja kirikutornidest
aratusmänge, peeti juma''
lateehistusi, aktusi ja muidugi õhtul
võidutulede süütaniisi Tailin-laast
saabuva tulega.
1938 tähistas Eesti Vabariik oma
20-ndat juubelit Võidupühal meie
pealinnas laulupeoga ning 1939 kogunes
eesti rahvas uuesti vanasse
ajaloolisse Tallinna Eesti Mängudeks.
Selle järele katkestati Kesti
omariiklus. Võidupüha pn aga eestlased
ikkagi edasi pühitsenud sisemisel
ajel ühel või teisel viisil»kas
selleks on ametlikult luba või mitte.
Meie oleme paguluses Võidupüha
tähistanud suvepäevade ja suve-harja
pidustustega kui ka sellekohaste
kirikuteenistustega.
Võidupühal on veel teine sügav
mõte jaaniõhtu näol. Jaaniõhtu pühitsemine
on osa meie rahvausundist.
Juba kaugest minevikust peale
süütasid meie esivanemad Õitse-Ja
jaanituled, kus tulele ka ohvreid
toodi. Sellega loodeti ära hoida hädasid
ja saada õnnistust oma tööle.
Tuli pidi vaenulisi öövägesid õitsi-listest
eemale hoidma ja ühtlasi
karja varjama. Jaanitulel ohverdamisega
meelitati suvist loodust, et
vili hästi kasvaks. , Jaaniööl otsiti
õnnelilli ja ar^tirohte ning oh-
USU
verdati jaanitulele. Sageli tehti lõkketuled
põllule viija ümber, Nii
kaugele kui tuli paistis ja suits ulatus,
arvati umbrohi kaduvat ja vili
ikalduse eest kaitset leidvat. Jaanituli
pidi hävitama roojust, kaotama
kurjust ja edendema sigivust.
Seepärast hüpati läbi tule ja isegi
karja aeti üle tuletukkide. Jaanituli
oli püha^ millelt loodeti inimestele,
loomadele ja viljale rohket mõ-
Jp.-:
Eesti rahva minevikuloos on jaa-nitulede
kõrval suurt tähendust
etendanud ka jürituled, mihklitu-led
ja Muhus leedutuled heinamaarjapäeva
õhtul 1. juplil.
Miks on tulel olnud sšlline rah-vausunduslik
tähtsus? Peame kahtlematult
vastust inimlikest põhjustest
otsima. Tule müstiline kalduvus
päikesega sarnaneda tõstis teda
ilmselt kõrgemale kõikide loodusrahvaste
silmis. Tule hävitus-võime
sisendas inimestes religioosset
hirmu, kuid kolde tule soojus
ja valgus sellevastu täitis südameid
tänutundega.
Meie kauged esivanemad põletasid
oma surnuid, mida võib lugeda
niihästi.4)hverdamiseks kui ka puhastamiseks.
Tule poole pöörduti
alati õnnetuse-, mure- ja rõõmupäevadel.
Ristiusu saabudes kaotas
tuli küll oma esialgse tähenduse,
kuid kultus jäi püsima. Praegu-ile
kirik hindab omagi tseremoonias
tuld nagu vanasti. Võidutuld
põletati esmalt Prantsusmaal 1793,
kust see laiali on kandunud ka teistesse
maadesse.
Nii siis meie jaanipäeva ja Võidupüha
mõte on suur ja sügav. Kui
me ikka oleme veel võitlejad oma
vana-eestlaste üsutulega, siis tuleks
meil enam Võidüpüha-jaani-päeva
traditsiooni süvendada ja
jätkata. Süüdakem siis eeloleval
laupäeval tuled väiksemates gruppides
teadmises, et meie suur killapidu
IV Ülemaailmsete Eesti Päevade
näol varsti järgneh meie vabadusvõitluse
ja rahvusliku edasikestvuse
usu manifestatsioonina.
EOBERT KREEM
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
OVER 50 YEARS OF GM SALES ÄNP SERVICE
'OGANm Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Chev Olds Limited i^^m^
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont.MlS 4L9,
43 Mulock Ave., TeDirontcD
Tel. 766-6007
SCEITH JACKSOSy
m 362 Danffort|i Ave.,
Toronto, Ont. M4K
• m, (4S6) 466-1951
466-1502
FLOWERS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmüsteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
KULLÄSE!PÄ, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, MAHA ja
. - I • PUUNIKERDUSE alal. .
Kõneldakse eesti; läti ja inglise keelt. .
Avatud suvekuudel: nädalapäevil 8.30-5 p.m., laup..8.30-3 p.m.
Pikkadel nädalalõppudel ka laupäeval suletud.
Kanada peaminister Pierre Elli-ött
Trudeau teatas partei konverentsil,
et ta astiib tagasi partei
liidri kohalt ja esitab konverentsi
poolt valitud uue partei juhi nimetamiseks
Kanada uueks peaministriks.
Uueks Kanada liberaalide
liidriks valiti 16. juunil John Tur-ner.
Tema asumine peaministri
ülesannetesse on päevade küsimus.
Trudeau ajastu Kanada ajaloos
on sellega lõppenud.
Tehes tagasivaadet oma tegevusele
partei konverentsil, peaminister
Trudeau märkis, etnende,16-ne aasta
jooksul, mil ta oli Kanada peaministriks,
Kanada kasvas iseteadlikuks
rahvaks. Kanada sai juriidiliseh iseseisvaks
põhiseaduse toomisega Inglismaalt
Kanadasse. Kanada rahvaarv
suurenes tunduvalt ja rahvaste
mosaiik rikastus uute rahvusgruppide
näol. Kõigile nendele rahvus-gruppidele
on jäänud võimalus
oma kultuuri ja traditsioone viljeleda
ning kasutada teistega võrdsel alusel
kõiki võimalusi oma uue elu alustamiseks
sellel suurel ja rikkal maal.
Kanada parlamendi liikmeiks on isikuid
mitmest rahvusest, valitsuse
koosseisu tuli esimene naisminister
ja esimene neeger nimetati sanaato-^
xiks.vSellega kõik tema taotlused #
olnud käugejtkji täituiiud, kuid aeg^
tema arvates oli tagasiastumiseks
küps ja ta tegi seda.
:EDUKAS, KRIISIAASTATEL
Analüüsides neid ja teisi peaminister
Trudeau saavutusi, tema pikaajalisel
Kanada valitsuse juhtimisel, tuleb
märkida, et Trudeau oli edukas
Kanada kooshoidmisel kriisiaasta-tel,
kus provints Quebec taotles Rene
Leyesque juhtimisel väljaastumist
Kanada föderatsioonist. Trudeau
kindel hoiak ja hea selgitustöö Quebeci
elanikkonna seas hoidis ära, et
raiivahääletusel separatistid jäid vähemusse.
Ta võimaldas, toetuste
andmise varal ka vähematel rahvus- \
gruppidel alal hoida ja arendada oma
kultuuri ning rahvuslikke traditsioone
ning püüdis teha Kanada ametlikult
kaksikkeelseks, inglis- ja prant-suskeelele
võrdse kasutamiseõiguse
andmisega kogu Kanada ulatuses.
Mitme provintsi vastuseismisel see
ei onnetunud, kuid nende kahe keele
õpetamine koolides laienes ja teised
rahvusgrupid said võimaluse oma
emakeele õpetamiseks Kanada koolides,
kui selleks oli organiseerijaid ja
küllaldaselt õpilasi.
Ta võttis osaliselt valitsuse kontrolli
alla õlitootmise ja turustamise
ning lennukitööstuse, et seda hoida
alal ka majanduslike raskuste korral.
Ta tohustas rahva sotsiaalset hoole-
Icannet ja arstiabi andmist rahvale
haiguskindlustuse näol.
Välispoliitilisel alal ta andis tunnustuse
Hiina kommunistlikule valitsusele
ja alustas uute tööstuslike ja
kaubanduslike turgucle otsimist, et
vähem sõltuv olla Ameerika Ühendriikidest.
Ta selgitas vajadust pidada
tihedamaid läbirääkimisi Ida-Lääne
ja Põhja-Lõunadikide vahel, üksteise
paremaks mõistmiseks, võidu--
jooksmise vähendamiseks relvastuse
suurendamise alal suurvõimude vahel
ja nälgivate rahvaste toitmiseks
,,kolmandas maailmas". Trudeaulei
olnud edu suurvõimude pidurdami-
. sel relvastuse võidujooksus suurendamise
alal ega sõjaohu vähendamisel.
Trudeau ei olnud edukas ka Põh-ja-
Lõuna riikide vahekordade selgitamisel
ja varade jaotamise küsimuses,
kuna tegemist on tohutu probleemiga.
Inimeste arv maailmas suureneb
keskmiselt 70 miljonit aastas ja
toitainete tootmine väheneb maadel,
kus nende järele on suurim puudus!
RIIGIVÕLG KASVAS
Kanada rahva heaolu ja tulevik ei
olene välisprobleemide lahendamisest,
küll aga sisepoliitilisest olukorrast,
mille on loonud peaminister
Trudeau-taotlused. Uuendused sotsiaalalal
loetakse ajakohasteks ja iseenesest
arusaadavaiks, kuid teised,
mis põhjustavad lahkhelised ja hõõrumist
ühel või teisel alal, pole andestatavad
ega unustatavad, sest
neist oleneb Kanada rahva lähem ja
kaugem tulevik.
Kanada riigivõlg oti kasvanud peaminister
Trudeau valitsemise ajal
keskmiselt $25 miljardit, aastas. Šee°
võlg tuleb kord tasuda .Teiseks koormab
Kanadat Trudeau ebanormaalne
immigratsioon. See on suurem,
rahva arvuga võrreldes, kui üheski,
teises riigis ja taotleb põhilise rassilise
koosseisu muutmist. Trudeau valitsus
on flirtinud, „nähtavate" rah-vusgruppidega
sellisel määral, et
need ei taotle koostööd põhiliste
Kanada rahvastega, vaid nõuavad
enestele eriõigusi majanduslikul ja
poliitilisel ajal. Hiljuti juhtis sellele
tähelepanu Kanada endine kindral-kuberner
Ed. Schreyer, hoiatades
avalikult valitsust, et töötajate värbamine
kvoota alusel, mida nähtavate
rassiliste omadustega rahvusgrupid
nõuavad, on äärmiselt ohtlik Kanada
ühtlusele ja sisemisele rahule. Ta
rõhutas,' et erinevate rahvusruppide
üiskondlik ja kultuuriline elu ei tohi
mingil määral mqjustad^ Kanada
"rallva mäjahÜüsIikkü elu jä poliiti-l
i o t juhtimist. Juba senised soodustused.
mõnele nähtavale rahvusgrupile
töökohtadele määramisel on põhjustanud
vaenu rahvusgruppide vahel.
Sellest tuleb hoiduda.
See hoiatus on mõeldud rohkem
tuleviku kohta, kus võistlus töökohtade
pärast võib muutuda tereva-maks
ja suurte kogemustega tööjõudu
pn küllaldaselt olemas. Tööjõudude
värbamine kvoota alusel võib põhjustada
siis vaenu töötahtjate, tööliste
ja tööandjate vahel. Trudeau valitsuse
poolt on kehtestatud, juba selle
ärahoidmiseks karmid seadused.
Trudeau on läinud, kuid seadused
diskrimineerimise ja rassivaenu vastu
püsivad aastaid, kui Trudeau ja
tema valitsuse negatiivne pärand.
A.N.
NEW YORK (M.E.) - Washington
D.G. lähistel Arlingtoni kange-laskalmistul
lisandus hiljuti tundmata
sõduri masoleumi juurde seal
seni maetud kolmele sõdades langenud
tundmata sõduri põrmule
neljas — üks Vietnami sõja tand-reil
langenud ja isikuliselt tundmatuks
jäänud USA sõjaväelane.
Euroopa sõjaväe kalmistute eeskujul
USA Kongress rajas tundmata
sõduri masoleumi 1921. a. ja kolm
eelnevalt sinna sängitatud sõdalast
olid I ja II maailmasõjast ning Korea
sõjast.
Esimesele ütles järelhüüde president
Harding, kahele järgnevale president
Eisenhower ja Vietnamis langenule
president Reagan — millist
elamuslikult kaasahaaravat tseremooniat
koos tundmata sõduri puusärgi
saatmisega Capitoli hoonest
Arlingtoni kalmistule arvatavalt nägid
ka paljud meie kaasmaalasedTV-saatest.
Kongr^ssihoones möödus Vietnamis
langenud tundmata sõduri põrmust
temale austusavalduseks kahe'
ööpäeva jooksul kümneid tuhandeid
inimesi, leinaparaadi olid jälgimas
sajad tuhanded, kuna kalmistule
pääses ruumipiiratuse tõttu vaid mõ-nituhat
kutsetega isikut. Viimaste
hulgas olid sõjaväe kõrgemad juhid,
Vietnami veteranide esindajad» selles
sõjas kadunuks jäänute perekonnaliikmed.
Kongressi-liikmed, diplomaatiline
korpus ja meedia. Veteranide
hulgas viibis ka eestlasest major
Tõnu Parming, kes noore ohvitserina
Vietnamis oli Kontumi lähistel
ühe tugipunkti abikomandöriks.
Tema vahendusel sai kutse ka II
maailmasõja veteran Jyri Kork kui
eesti võitlejate üh. esindaja.
USA tundmatud sõdurid, kes nendena
on maetud Arlingtonis maso->
leumi juurde, on kõik lahingus, langenud
ja Kongressilt posthuumselt
vääristatud kõige kõrgema aumärgi
— USA Aumedaliga. ,
Selpuhul ei ole huvitusega märkida,
et Vietnami sõjas oli eestlasist
langenuid ja kaduma jäänuid umbes
tosin. 5 aastat tagasi Järvemetsa eesti
noortelaagris sõjaväeliste austusavaldustega
USA armee* esindajailt
avatud mälestusmärgi vastaval metallplaadil
on küll seni pisut vähem
nimesid, ent mõningail andmeil on
vähemalt langenuid arvult rohkem.
Seda kinnitas ka 1.a. surnud eesti
arhiivi juhataja kapt. E. Luebik, lisades,
et mõned andmed on veel puudu- v
likud. Vähemalt üks eestlane — lennuväest
Itn. Komendant jäi lahingte-gevusel
kadunuks.
Muide ka Eestis oli oma tundmata
sõduri masoleum. See, kujutades
enesest maapinnast ligemale 10
meetri kõrgust arhitektuuriliselt ja
kunstiliselt nägusat (valgest Saaremaa
marmorist?) sobivat ehitust, oli
aga laiematele rahvahulkadele suhteliselt
vähe tuntud. Seda peamiselt
oma asukoha tõttu. Masoleum asus
nimelt „Mäe" (Sidepataljorii) kasarmute
taga oleval väikesel sõjaväekalmistul.
poliitprotsessist
Soome lehes
HELSINGI (M.E.) - Soome ajalehed
juhtisid võrdlemisi vähe oma
lugejate tähelepanu Eestis toimunud
poliitprotsessidele. Siiski leidus
mõni,kes kasutas Stokholmis
asuva Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamiskeskuse poolt
saadetud informatsiooni. Oks neist
oli Oulus ilmuya keskerakonna (agraarpartei)
„Liitto". Põhja-Soome
suurim i,Kaleva" (sõltu^iatu) vaikis
uudise täiesti maha, vist seepärast,
et lehe direktoril on soojad
suhted N. Liidu kultuuritegelastega.
„Liitto" sõnum iimus pealkirja-gauvKolm
eestlast töölaagrisse".
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldah meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh-tadega.
Palume kirjutada kokkuvõtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi»
guse lugejate kirju 'redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
koraal jätta avaldamata.
Adelaide koguduse
• • . • • ./ ' •
juhatus valiti
,Esto '84 puhul Torontos paljude
ürituste ja pidustuste kõrval peetakse
Usuteadlaste konverents. Muu
hulgas on tehtud konverentsile ettepanek
arutada ka „Eesti Kirikus" nr.
1,1984 artiklitKiriku huvides reis
ümber maailma", mille Maria Veem
on kirjutanud oma ja peapiiskopi rei^
sist, millise nad teostasid möödunud
suvel Austraalias ja osalt Ameerika
mandril. .
On kirjutatud sündmustest Adelai-des
ja koguduse, tegevuse üle eraldi
. üteldud, et ..üllatuseks oli, et koguduse
juhatuse liikmed pole nõukogu
valitud, vaid õpetaja nimetatud".
Esitatud väljendus Adelaide koguduse
kohta meie kiriku ametlikus
häälekandjas on kutsunud esile arusaamatusi
ja põhjustanud lahkhelisid.
Kui peaks leiduma paguluses
gudus, kus juhatuse liikmeid ei valitakse,
vaid õpetaja poolt nimetataks,
oleks see väga kahetsusväärne tegu
ja sellist juhatust ja õpetajat peaks
korrale kutsutama ja viga laskma
parandada.
Väide, kirjutises nagu õpetaja juhatuse
liikmed oleks ametisse nime-
TEED POLE, LEIBA POLKAGA
VODKAT ON!
Äsja rõõmutsesid soome ajalehed
vene filosoofia üle, mille algatajaks
oli vene ajaleht „Sovjetskaja Rossi-ja".
Artikkel pakkus hea näite sealsete
ametnike ..mõttekäigust":
..Vodkat transportee.ritakse hobustega
Ugra territooriumi küladesse
Smolenski lähedal, leiba pole aga
näha olnud mitu kuud. Paljudes Ugra
külades on juba kolm vodkakaup-lust
(kõik lubamatud] jkus pole müügil
muud, kui vodkat.
Üks kohalik ametnik mõõnas
„Sovjetskaja Rossijale". et leiba polnud
müügil mitme kuu kestel, lisades,
et oli võimatu seda saada, kuna
polnud maanteed.
Kui aga toimetaja küsis ametniku
käest, kuidas küladesse siis vodkat
saadi, vastas ametnik:..hobustega".
Küsmusele, kuidas vodkat kauplustesse
saada, mitte aga leiba, vastlas
ametnik, et ..mööda teed"!"
SUURTE KOGEMUSTEGA
EUROOPA RÄTSEP
õmbleb
KVALITEET-MATERJALIST
naistele ja meestele
KOSTÜÜMID ©MANTLID
©ÜLIKONNAD
OLD MiLL TAiLOUS
I RivervieW Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4£4
Td. 416/769-9535
Rudi H. Schneider
M>43SK>CII»O<3S> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-06-21-02
