Meie Elu = Our life, December 23, 1977

              REEDER 23. DETSEMBRIL - FRIMY, BECEMBER 23; „Meie Elu" nr. 51 (1454) 197T
AKTUAALSEL TEEMAL
i i m II i in
Tshehhi päritoluga konservatiiv Otto Jelinek märkis hiljuti Ottawa
parlamendis, et N. Liidu ja Kuuba spioonid õõnestavad Kanadat ja valit­sus
ei võta tarvitusele rangeid abinõusid, et nende tegevust piirata. Tii
väitis, et seadusvastaseks peetud Kuningliku Ratsapolitsei (RCPM) akt-»
sioonid lüuretegevuse takistamiseks on vaid abitud katsed neid takistada.
Üheks suuremaks õõnetajaks osutus "eestlastega tegelev vene Ottawa saat­konna
teine sekretär Vladimir Veber, kes sai koguni 84 eriluba viibimiseks
välisdiplomaatidele keelatud piirkondades. Selle keelatud tegevuse pärast
väljasaadetud KGB agendi tegevusega oli seotud ka rida Toronto eestlasi,
kes teda oma kodus vastu võtsid.
On selgunud,. et C£C produtsent
M. Starowicz müüs saja dollari eest
Prawda korresppndi K. .Geivanovile
Kanada olude kirjeldusi, mis kunagi;
N. Liidu lehtedes: ei. ilmunud.- Köm-
. munistid. jä maoislid tungisid uus-
. demokraatide parteisse ja moodus­tasid
seal Waffle tiiva. Viimast ille­gaalset
Kanada posti streiki peetakse
- kommunistide poolt organiseerituks.
Praegu Kanadas võimuloleva libe­raalide
valitsuse poolt muudeti Ka­nada
rahvastikku. Eriti liberaalse
immigratsiooni poliitikaga toodi pä­rast
seda, .kui Tshiili sõjaväelastel
õnnestus. Tshili kommunistlik valit­sus
kõrvaldada/sealt tuhandete viisi,
kommuniste Kanadasse jä koolidati
siin välja ning asetati .riigiametkon-da.
Kuid ka paljudest teistest, riiki­dest
üle maailma on .voolanud pa­hempoolset
elementi Kanadässe: ja
nende mõju, on juba mitmel pool
tunda. Iseloomulik on>see asjaolu,
et'pakistaanlaste. arvu peetakse ju­ba
800.0004c ulatavaks.; Nad demon-
. streerisid hiljuti Toronto Raekoja
ees, et nende vastu arendatakse To­rontos
rassiviha. Nendega koos de­monstreerisid
ka- sajad kommunis­tide
ja maoistide grupid,, et nende
"taotlusi toetada.'
Viimast seadusvastast postistreiki
Torontos peetakse kirjasprteerijate.
.•ametiühingusse sissetunginud;kom­munistide
lavastuseks. Neil õnnestus
korraldada isegi kitsamas ringkon-
Hj|'s hääletust,vküs 384! häälega strei­gi
poolt la--336-häälega vastu otsus­tati
streik, kuna enamik 5000 selle
ametiühingu liikmest ei olnud üldse
koosoleku kutset saanud. Üks kirja-
. sorteeri ja'st marksist-lenis.t . P/;. Tlei-bovits
süüdistab, et 9^sa. teenistuja
keelustamine, mis'õli streigi põhju­seks
oli juhtkonna katse kommunis­te
väiia radcerida. kuna 4 keelusta­tud
olid. ;marksist-Ieninjst partei ak­tivistid.
Ed. Royvjorth pdstivalitsusest
eitab seda süüdistust.. Kuid kogu as-
• jakäik jä O. Jelineki süüdistus par­lamendis
kinnitab, et. kommunistid
on kända kinnitanud, posti teenistu­jate
ametiühingus ja neilt võib Ooda­ta
lähemas tulevikus uusi raskusi,
kuigi seekordne streik lõpetati ja
post hakkas;liikuma..
... Seoses parlamendivaidlustega ja
süüdistustega RCMP vastu selgus, et
politsei, RCMP on saatnud omi agen­te
uusdemokraatide parteisse, sest
kommunistid imbusid- parteisse ja
.moodustasid WaJTle tiiva1 parteis.
Stari korrespondent Gary. Lauteri
kirjutise järgi nad opereerisid eriti
Waffle tiivas, kus opereerisid kom­munistlikke
riikide kasuks töötami­sel,
isegi omaaegse kuulsa naisspioo-ni
Mata Hari taolised tüübid. Kuid
'.- politsei võttis nende tegevuse luubi
; alla ja peatas selle. ......
Torontost Otta\va parlamenti vali­tud
tshehhi päritoluga endine sport-
- lane Otto Je-linek ütles parlamendis,
et N. Liidu,ja. Kuuba kommunistid
•Õõnestavad Kanadat, ja valitsus on
väga, passiivne, et nende tegevust
peatada. Sellevastu süüdistatakse
hoopis RCMP-d illegaalses tegevu­ses,
cl kommunistide tegevust, piira­ta.
Terava kriitika ja uurimise all. on
- eriti Quebeci FLQ kriisi ajal RCMP
poolt'ettevõetud 'sammud. O. Jelinek
esitas parlamendile jübä 1,5 aastat
tagasi 20-ne Ottawa Vene saatkonna
• ametniku nimed, kes kuuluvad KGB
koosseisu ja tegelevad Kanadas ille­gaalse
tegevusega. Ta ütles 'nüüd
parlamendis, et peale selle on valit­sus
väljasaatnud 4 vene saatkonna
ametnikku ja 3 neist olid tema spioo­nide
nimekirjas, mis tõendab, et te-
;';,_. ma süüdistused olid õiged. Ta mär-
. kis, et üheks suuremaks Kanada
:- õõnestajaks oli KGB koosseisu kuu­luv
eestlane Vladimir Veber, kellele
. . a n t i koguni 84 eriluba nende piir­kondade
külastamiseks, kus välis-
. diplomaatidel oli keelatud viibida.
Ta ütles, et KGB kol-ltn. Smirnov
ja major Vassiljev olid tema kõrval
kerivad mehed ,sest nad tegelesid
lennuasjandusega seotud saladuste
/uurimisega jä ^viimane sai ainult 28
eriluba keelatud piirkondade külas-
EESTLASED!
Tulge tutvuma uue soome juuksuri-äriga
Bf 8 UUS
658 Sheppard Avenüe West
(Sheppard—Bathürst j Toronto, Ontario
N 638*
tamiseks. Nad kõik saadeti keelatud
tegevuse parast Kanadast! välja. Na­gu
veel. selgesti on meeles külastas
V.. Veber omal ajal usinasti mitme
Toronto eestlase kodusid ja sai pal­jude
eestlastega seal kokku.
„Sun'i" peatoimetaja P. Worthing-ton
kirjutab kuidas CBC produtsent
Mark Starowicz kirjutas Kanada pö-liitikategelastest,
pressigalleriist ja
muudest Kanada oludest Prawda Ot­tawa
korrespondent K. Geivanovile
saja dollari eest artikleid, mis aga
kunagi.üheski vene lehes.ei ilmutuid.
Ta ütleb, et K. Geivanov saadeti kee­latud
tegevuse pärast Kanadast väl­ja,,
kuid,M. Starowicz võeti CBC pre­sidendi
L. Picardi poolt oma kaitse
alla ja jäi oma kohale.'
Kõik see näitab, et kommunistid
ja N. Liidu agendid-on tunginud sü­gavale
Kanada- ühiskonda ja nende
tegevusse on segatud ka eestlasi,.
• AJK
: : oseopefajate ©ftevalmistomiše
Torontos alustab tegevust Usuteaduslik Instituut,''mille', vastutav kor­raldaja
on EELK Konsistoorium. Tegelik läbiviimine on pandud varemate
otsustega piiskop Karl Raudsepp/ale,-'"keda abistab ass. O. Puhm. Instituudi
juhatajaks on kutsutud ass. prof. dr. A. Võõbus. Nende kolme poolt on
käesolev kava väljatöötatud, mida Konsistoorium on nüüd kinnitanud.
LUGEJA KIRJUTAB ,
.„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada 'kokku­võtlikultja.
lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning miitesobivuse
korral jätta avaldamata.
orduaegse Saksa
R. Antik, preester Ervart jt. on
tänuväärselt ajalooliste tõsiasjade
ettetoomisega, näidanud, et killavoor
ja võimalikud killamängud märgis
tavad eesti rahva orjaaja süngeid
lehekülgi. Selle dokumendatsioonile
võiks lisada tänuväärset lisamater­jali
Balthasär Pvussowi Liivimäa
Kroonika lehekülgedelt. Selles aja
looliselt tähtsas teoses nimetatakse
ja kirjeldatakse Jaanipäeva pidustu
si, • Vakupidusid ja isegi:. nn., linnu-laskmisi.
Kuid ühtegi neist, kus olid
tegevad; eestlased; ei nimetata killa-mängudeks.
. Tõlkija nimetab -küll
killamaja, killahöonet ja killatuba,
niis on ühiskondlik kokkutuleku hoo­ne,
nagu leidus Liivi Hindrekil kroo­nikas
Lembitu külas ja mis .kandis
ka kroonikas „maja" nime.
• B. Russow kirjutab oma kroonikas
lk, 81—83 järgmist: ,,K'ui olid tule­mas
ordu aadli sajad- või pulmad,
siis kutsuti kirjateel kogu Liivi maa
aadel kuskile linna selleks otstarbeks
ehitatud killamajasse kokku. Ei lepi­tud
ühe linna trombctite ja pillimees­tega,
vaid kutsuti lisaks veel maa-vürstt
sõjatrumme." Seal toimus ko­hutav
joomine ja kakelusi. Peeker
tuli ühe sõõmuga tühjaks jfuua—"
Kui ei tahtnud omale mõõka ihusse
saada. Killatoa põrand oli mahava-latüd
õllest nii märg, et sinna.tüli
heinu laotada, et seal oli võimalik
seista ja tantsida. -See, kes seal suu­tis
kõige paremini lakkuda jä priisa­ta,
lüüa ja torgata, rüselda, teisele
needes haavapiinasid soovida'ja sak­ramendi
sõnu kuritarvitades sajata-da.
või kogu maailma vaevu suutis
kokku vanduda, see "oli see kõige
esimene kukk ja ta seati laua otsa
istuma ja ternalq anti au. Kui nad
kõik täis ja purjus: olid, siis läki
rüselemiseks/löömiseks ja torkimi­seks,.
Seal löödi mõnelgi pea pooleks
ja käsi. ihu küljest, et habemeajajal
oli järgmisel päeval palju tegemist.
Mis sealriiu ja tapmiste ja muu ju­beduse
poolest juhtus, seda ei ole
sünnis kirjutada-."
Eelpoolkirjeldatud jubedad Ordu
aadli joomaorgiad ja muud koledu­sed
killämajades ori ainukesed, mida
ajaloo lehekülgedelt Võib viia killä­majades
toimuvate killamängude
alla.
'? :'. • •'. •' . A-a.
Usuteadusliku Instituudi, üles anne •
on valmistäda ette töötegijaid kogu­dustes
ordineeritud õpetajate kõrval
mi. asemel. Neid on kahesuguseid.
Instituudi 1 kursuse lõpetajad —
laied — või õpetaja abilised, kellel
jutlustamise õigus talaari kandmise­ga,
kuid ilma pastori kaheharulise
kaelasidemeta ja rinnaristita. Nad.
jutlustavad ja tegutsevad õpetaja ot­sese,
järelvalve all. Neil pole .juba'
laulatada ega. toimetada armulauda.
Sellele lisaks veel teise Instituudi
kursuse lõpetajad saavad aseõpetaia
ordinatsiooni Konsistooriumi otsu­sega
pärast Instituudis ja põhimää-ustes
nõutavate, katsete soori tarnis t.
Nemad kannavad talaari ühes kahe­harulise
valge kaelasidemega, kuid
neil ei ole põhimäärustes ettenähtud
ordinatsiooni risti. Neil lubatakse
laulatada ja jagada'armulauda.,
.'Instituut töötab kahe aasta jook­sul
2-he kursusega ja selle vaheajal
Koduse - teadusliku töötegemisega.
Esimene kursus äigab 16; juulil 1978.
kell 9.00.hommikul Torontos EELK
Peetri koguduse ruumides ja -kesi­tab
kuni reedeni 28. juulil 1978. Kok­ku
60. töötundi, 10. päeva jooksul a.
5 tundi päevas. -Kursuse .lõpul on
katsed,- Kuue kuu jooksul pärast
kursuse lõppu esitavad osavõtjad se­minari
juhatajale kursuse töö, mii-,
line teema, on kokkulepitud kursuse
iuhatusega. Selle töö rahuldava hin-
.nangii; puhu! saavad I kursuse lõpe­tajad
õpetaja abilise—- laie — nime­tuse-
jä loa t.ööiämisek-s .koguduse
õpetaja järelvalve!.. .-'.,.
Tehle- kursus toimub. 1979. a. suvel
samuti Torontos,-.millise kava kinni­tab
Konsistoorium. Selle--kurstjSe:lo-'
pul on katsed'; ja 6 kuu jooksu! pä­ras!
kursust tuleb esitada ühe tea­dusliku
teose; läbitöötamine kirjalp
kult, rn: 1.1 ise teose Insliluudi.juliatus
on soovitanud. Selle töö rahuldava
hinnangu .puhul loetakse-. Instituut
lõpetatuks ja' osavõtjad 'saavad
EELK Konsistooriumi ioal aseõpeta-ja
nimetuse ja ordinatsiooni, niis an­nab
neile õiguse teenida EELK kö
gudtisipõhimäärustes ettenähtud
korras, ... '. V•• .
Usliteadusliku. instituudi I .'• kursu
se kava: - •••-.'•'•.
. Vana Testamendi usuline .maailm
— 4". tundi, Evangeeliumite päri mu
seci.— 10 tundi, Urgkristlus ja selle
vaimsus — 8 tundi, Peajooni kodu­maa
kirikuloost — 4- tundi. Kokku
2.6 tundi.';Loeb Dr. A. • V õ õ b u s . õ
Homiieetika, kateheetika ja litur­gia
ühes harjutustega — 10 tundi
EELK • Põhimäärused '— . 3 tundi
Kokku 13 tundi. Loeb Piiskop Raud-sepp.
. '•'• v ' ' '_••.•':'-••'•
Hi ngehoiu. • töö kirikus, kodus
haiglas, vanglas ja kõnetunnis ~ . 7
t-undi, Kaasaegsed ristiusu vormid —
5 tundi. K )kku 12 tundi. Loeb ass
0. Puhm.
Eetika ühes kaasaegsete nähetega
— 4 tundi, Usu Õpetusalused (Põhi
määrused. ^.4) — 5 tundi. Kokku 9
tundi. Loe; mag; Kiviranna.
Kes võivad Instituudis õppida?
. Mõlemast soost elujõulised inime
sed,. kel' ori vähemalt keskkooli hari­dus
ja kes pole alla 20. ja üle 60,
aastat vana. Erandeid võidakse lu­bada.
Oma. koguduse õpetaja soovi­tus,
On vajalik.- Mõeldud on õppimist
\Oimaldada peamiselt Ameerika:
kontinendil asuvatele eestlastele,
Aga see ei asenda noorte usuteadlas­te
õpinguid ülikoolides; Soovitav on,
et iga kogudus saadaks enda liikmes­konnast
vähemalt kaks inimesi ja ta­suks
nende kulud. Muidugi on eest­lased.-
ka teistelt mandritelt'teretul-,
nud. '..;/'..' • • •••••'.•..'• •'..••'•
• Instituudi majandamiseks on. loo­detavad:-
tulud:. Kursusemaks i«ai t
osavõtjalt S30,00, Koguduste,; Amee­rika,
mandri praostkondade ja kiriku
toetused.;
Kulud: Lektorite sõidu ja Torontos
elamise kulud. Õppevahendid ja
muud kulud.
Eesti Rahvuskomitee uue esindus­kogu
valimistest USA~s võttis osa
3952 isikut, mis on 14-hääletaja võr­ra
suurem eelmistest. Vaiimismater-jale
saadeti välja umbes 12-tuhphde-e.
Valimistagajärgede selgitamine
kestis ümmarguselt kuu aega, kus-
•; uures sedeleid lugesid Lakewoodi
eestlased valimiste peakomitee liik­mete
juuresolekul, mille esimeheks
oli A. !>rima.
Väikeste vahedega valiti uude esin-duskokkü
(häälterohkuse, järjekor­ras)
Ilmar Pleer (2634 h.)r Vaike LÜ-gus,
Jyri Kork,- Mäido Kari, Juhan
Simonson, Mati Koiva, Harry Must,
Ed. Vallaste, Heinrich Leešment,
Anne-Liis Deklau, Paul Saar, Mati
Linnamaa, Virve Puström, Joh.
Koort, Maria Pedak, Aleks. Kõpp,
Tõnis Raamot, Gerhard Buschmanir,
Fred Ise, Avo Piirisild, Mo Anson,
Virko Keder, Peeter Kiik, HarryVer-, , , , , ^.
der, Liivi Lepik, Victor Vinkman,il, ^ t e a t a b ^ Päevaleht „öie
Aksel Puström, Endel Miidö, Uno] ISt^L^f
Teemant, Alfred Anderson, Heino Jo-
23 WESTMORE DR.
SÜITE 404, REXDALE,
Ont.: WV 3Y7 — Tel.. 7454622"
irja ees
tiaqrissd
gis, Endel Kool, Heino Edermay Olaf
T^mmark, ^ Viivi . Piirisild, Riid.
Troost, Gikla Mall Karu, Jüri Rausj:
Tõnu Kuusik, Väino Aare, Philip
Tammaru, Henn Rebane, Paul Ves-terstein,
Aug. Kuklane, Jüri Virkus,
Jaak Juhansoo, Eiiio Möks, Tõhu
Vänderer, Jaan Tüvel ja Raimund
Tralla. Kolmeks esimeseks asemi­kuks
jäid: Ölaf Pikat (1325 h.), Lem­bit
Savi ja Erich Siismets. Uus esin­duskogu
on valitud kolmeks aas­taks
ja see tuleb oma esimeseks
koosolekuks kokku jaanuaris.
oa n Lepp
Nagu kuuleme peab E. V. 60. aas­tapäeva
aktuse ävapalvuse piiskop
Karl Raudsepp, väliskülalisi tervitab
Laas Leivat ja langenuid mälestab
Vabadusristi kavaler A. Tomander.
Aastapäeva aktusekõnele jaks on
Jaah Leppi. Teadustajaks on Enr,
Kiilaspea.
protsessil langetatud kohtuotsusega
kaheks ja -pooleks aastaks töölaag-rišse
leedu kunstiajaloolane Jurgis
Skuhne. Protsessi kestel selgus, et
Skiilme oli kirjutanud erakirja Stok-holmi.
Kiri peeti kinni KGB tsensuu­ris.
Protsessil ei loetud kirja sisu et­te,
kuid kohus luges selle N. Liidu
laimamiseks. .
isto Mufual fund Lfd.
16. dets. aktsia hind S5.77
145 King Street West, ^uite
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131
Õhtul tel. 925-6812
•':- MARGUS 'VAN. STEEM : :
(Canadian Seene) — Üks Tshehho-slovakkiast
saabunud põgenik, kes:
on .- teinud endale nime' poliitilise
kommentaatorina Kanadas, tekitab
kindlasti palju tolmu oma teise raa­matuga.
Kuid Lubor Zink on juba
varem ; tuttav . kontroversiaalsete
probleemidega. Ta: on neid. sihilikult
esile kutsunud, esialgu oma poliiti­listes
artiklites Toronto TelegranVis
ning; nüüd oma regulaarsetes kom­mentaarides
.Toronto Sun'is..
Tema uus- raamat Viva Chairman
Pierre käsitab, poliitilist vabadust,
millise aine alal Lubor. Zink on.eks­pert.
Tshehhoslovakkiäs nägi ta kaks
korda poliitiliste vabaduste hävita­mist
ja mõlemad korrad olid ta nen­de
sündmuste tsentrumis.
1937. aastal. Lubor Zink noore üli­õpilasena
protesteeris natside inva­siooni
vastu TshehhosToväkkiasse.
Kui, ta teada sai, et tema nimi oli
natside surmamõistetute nimestikus,-
siis põgenes ta Inglismaale, kus ta
ühines tshehhi brigaadiga, mis võttis
osa .'.välimarssal Montgomery ;•• sõja­käigust
Aafrikas. Zink sai sõjas ülen­dust
ning temale annetati mitu me­dalit,
nende hulgas Military Gross..,
Pärast sõda elas: Zink kaasa valja-duse
taastamisele Tshehhoslovakkiäs
ning asus .Prahasse," kus ta töötas vä­lisministeeriumis
Jan Masaryk'i juh­timisel.
1948. aastal elas ta jällegi üle
tshehhi vabaduse hävitamise, mille
läbiviijateks seekord,olid Stalini sõ-teeritud
väärtusena. Tema hoiatuste
närast hakati teda naeruvääristama
ning teda peeti fanaatikuks, kes nägi
kommunisti iga laternaposti- taga.
Kuid ta kinnitas oma •vastuväidetes,
et kanadlased on naiivsed kui nad ar­vavad,
et vabadus ei. saa kunagi kok-kuvariseda.
Tema väidete kohaselt
on viimase viie aasta jooksul tõeli­selt
vabade inimeste arv -langenud
32- protsendilt 19 protsendile maake­ra
elanike.koguarvust. -.'.',-.
Oma uues raamatus „Viva Ghair-nlan
Pierre" kinnitab Zink, et pal-iuci
kanadlased hakkavad juba tund­ma
vabaduse kaotuse jahedaid, tuuli.
Ta mainib, et see vabadusekaotus ei
toimu julma totalitaarse diktatuuri
tagajärjel vaid et see teostub kont­rolli
näol, mis dikteerib ametliku
..korrektse" hoiaku ette kõigile elu-nähetele.
„Meie nõndanimetatud in-trUektuaalne
'liberaalne vasakpoolne
eliit," ütleb Zink, „mis on kindlalt
oma kanda kinnitanud valitsuses',
hariduselus, meedias, ametiühingu­tes
ja isegi kirikutes, kujundab. ka-na
dl aste vaimse hoiaku, mille tule­musena
keegi ei julge enam avaldada
selliseid arvamisi^' mida ei toeta iu-batavad
ja progressiivsed seišukp-had."
^ .
'Zink ütleb, et kui kanadlased ei
'ärka oma unest, ning ei hakka mõt­lema
iseendile ja oma vabadusele,
mille üle nad.on nii uhked, siis on
see vabadus peatselt ainult mineviku
•mälestus. .,' ;
(Viva. Chairman Pierre kirjastas
Griffen House ning see maksab õhu-
Ta rly Ülikool i va uus
— 345 aastat oli väljatõstetud Tartu
Ülikooli aastapäeva aktusel New
Yorgis ja peamiselt seepärast, et
okupeeritud Eestis ja N. Venes on
sihilikult püütud olematuks teha
Tartu Ülikooli asutamist Rootsi ku­ninga
Gustav Adolfi käskkirjaga 30.
iiumH 1632. a. Peakõneleja dr. V. Kõ-ressaar
mainis muide ka seda, et
Tartu kõrgemate koolide ajalugu on
veelgi vanem, sest a. 1583-r-1625 töö­tas
seal vastureformatsiooniks raja­tud
;jesuiitide gümnaasium. Venela-sed
püüavad levitada andmeid, nagu
oleks Tartu Ülikool loodud alles ve­ne
keiser Aleksander I ajal 1802. Tar­tus
on venelased lasknud maatasa
lõhkuda ka mälestussamba kuningas
Gustav Adolfi elusuuruses kujuga,
mille seal avas tookordne kroon-onnis
1932. a. ülikooli 300 a. pidus
tuste puhur ja asus ülikooli peahoo
ne läheduses. Konsul A. Linkhorst,
kes kõneles aktuse algul märkis, et
venelased on hiljuti lavastanud Täi­tu
Ülikooli 175. aupäeva pidustused,
teeseldes sellega nagu ei oleks tao
list asutust varem eksisteerinudki
Avasõna oli Heljo Laevalt ja lõpu-sõna
Th. Lembalt. Kunstilises osas
esines pianist Katrin Veske ja dekla
maatorinä Jaan Kuuse, Aktus toi­mus
akadeemiliste organisatsioonide
ühiskorraldusel, publikut oli .aga
skandaalselt vähe — vaevalt üle
paankümne isiku, mida osaliselt
põhjustas puudulik korraldus, eriti
eelreklaami osas.
Ajalehed ja opositsiooni parteid-:
kõnelevad uuest ulatuslikust; spio-naašhi
võrgust, mille. kaudu on. tu­handed
salajased dokumendid spioo­nide,
abil saadetud N. Liitu. Arvatak­se,
et seekordne skandaal on isegi
suurem, kui see; mis •'-.-'sundis oma
ametist, tagasi astuma riigikantsler
Willy Brandti. ..;
Skandaal haarab kolme kõmmu- •
aistide spiooni ja nende tegevust, kes
ametlikult "tõotasid. Ida-Saksamaale.
Nende hulgas oli sõjaministri nais-sekretär
Renate Lutze, kes pääses
kõikide salajaste dokumentide juur­de,
arvatud -kaasa NATO salajased
dokumendid. Sinna hulka kuulusid
ka kõik kommunistliku süsteemi
uurimisega seotud .dokumendid. Sõ­jaminister
andis parlamendi ees aru.
R. Ltiizet abistasid tema mees ja' sõ­ber;
..- •
a me
8
Omal. viimasel N. Liidu reisil otsi­ti
,,Stari" korrespondent: Mark Gayn
KGB ametnike poolt; -1 abi. Tulemu­seks
on, et ta' on võtnud -N. Liidu
olude- suhtes kriitilisemad noodid,
,,Stans" ilmus teraa artikkel sellest,
kuidas ta kohtas N. Liidus inimesi,
k e s s õ i d a v a d m aha t uh ande i d kilo-.
meetreid, et osta toitaineid ja tar­be
kaupu, millest. on paljudes kohta­des
suur puudus. Ta .kirjutab, et S i ­berist,
Sverdlovskist sõidavad ini­mesed
Moskvasse; {ostusid tegema.
Vene Eesti piirilinnast Pihkvast käi­vad
inimesed kas siis Tallinnas ehk
Leningradis toitained ostmas.-Ta lõ­petab,
et N. Liit meenutab Dante
kuulsat põrgut; oma vastuoluliste
olukordadega. •'
Roomas toimusid, suured .tänava­rahutused
ja politsei . kuulikindlates
kuubedes võttis., kasutusele kümmi-kuulid.;
Noorukid viskasid tulepom- (
me politseile. Mässulistele tulistati I
pisargaasi, kes purustasid ajalooliste., Esikülje kaunistus
hoonete; aknaid..;
SSSi
Juudisoost .üliõpilased korraldasid
oma rahvuskaaslase Anatoli Scha-ranski
kasuks näljastreigi ja selle
tulemusena saatis välisminister Don
Jamieson vene Ottawa saadikule kir­ja,
kus ta märkis, et ei taha mitte
segada vene siseasjadessa, kuid ta
leiab, et A. Sheharanski/kes ori van­gistatud
juba"9 kuud peab saadeta­ma
kõhtu ette. Teda süüdistati CIA
agendiks olemises^ D, Jamieson üt­les,
et Kanada on nõus A. Shcha-ranskile'
andma; viisat, kiina tal on
siin sugulasi, ' ":'•"••• ;
Maie Landra
Teeme uusi ja parandame vanu, sa­muti
suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
jajõud ning venelaste kannupoisid
Tshehhoslovakkiäs, Zink põgenes jäi- kese 'kaantega y äi j aandes 3.95.)
legi Inglismaale, seekord koos; abi­kaasa
ja pojaga.
Kakskümmend aastat tagasi saa­bus
Zink Kanadasse ning -asus ömä
kogemuste põhjal kanadlasi hoiata­ma,
et vabadust ei tule võtta garant
,ME!E;ELU";
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast -
„MEIE ELU"
„Meie E l u " toimetus ja talitus Eesi'
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto
Orit. M4K 2R6, Canada ® Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp., kl. 9 h.-5 p.L, esrnasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $22.00,
6 k. S12.00, 3 k. $8.00. USA-sse: T a ,
S23, 6 k. 12.50; 3 k. S8.50. Ülemere-maadesse:
l a . $26.00, 6 k. 114.50, 3 k.
$9.00.
Kiri- jä lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: 1 ä, .$11.50; 6 k.:$5.75. Üleme-remaadesse:
i . a, $23.50,. 6 k.:. $11.75.
Üksiknumber .40c.
Kuulutushinnad: 1 .toll ühel veerul:
esiküljel S3.75, tekstis S3.50, kuulu­tuste
küljel S3.25.
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian' Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, t>nt. Canada.
M4K2R6 ';© Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Pär­ni
ing 473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
,,MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A.Weileri algatusel 1950.