Meie Elu = Our life, November 19, 1987

              PP
Meie Ek" mr.
MELJAPÄEVAL, 19. NOVEMBKILXHURSDAY, NOVEMBER 19
e Elu" nr. 47 (1967) 1987
|on näha parkeerimis^
Foto — E. Ilves
is teab, ;mis tähendab
terror ja vangipõlv. Ka
lalik ühes aknas edasi
ised. Jeesuse sünd. }õu-
Ise imed ja ravimised.
s haigete aken? Kus elu
Inhistavad käed laotab
Ristisurm. Kiriku »al-
Püha õhtusöömaaeg,
(uidas me elame kaasa
ise oleme siis'Jeesuse
ludusena oma kiriku-
Järgitud, Võimalusi on
limane aken on kähtle-igavene
elu.
|- ma ette neid aknaid
fs kajastavad meie saa^.
ristlikku elu.
nimed saab. kindlasti
ide komitee ei ole veel
btanud, millisel viisil,
lalus on panna hõbe-ledusse
annetaja nime-
1 märkides keda anner
ilestada. ' .
I tl t e n ä h a P e e t ri k 0 g U"
ivti, vaadake endi um­beel
oluline ütelda, et
Innab võimaluse mõte-
|s, soodustab palvet ja
JHea kunst sirutab i n i -
Instipäraste värviliste
I täiendame oma püha-poha,
kus süda võib
õmäJumalaga olla ja
|t ikka ja jälle kogeda.
i-Ändrese
use
Ise koguduse loterii
Ikiriku ülemises saalis
pga ja külaliste rohkel
tunes koguduse nõu-ja,
teisi abilisi loteriid
56 kogudusele kingi-laliteet
on iga aasfaga
jemuse .poole, kuna
|id olid uued, origi-praktilised,
ilusad ja '
[leidus kunstnike loo-.
E sellele lisandus eri-ftöid.
Loterii oli jaga-,
itfegooriasse, milles ei
[.ameerika loterii" ja
Iteriivõidulauad.Ele-lon,
mida pidas edu­ks
Tõnu Orav. Selleks
[eid maale ja, väärtus-lobedad
kaasaaitajad
lomitee liikmed aine-
Kohvilaua korraida-
1 ringi poolt valmis-itipärased
näputööd
i,häämeel, et'külali-
, et loterii, einelaud jä
de laud müüdi paari,
ga ettevõte õnnestus
d aitab kaasa-kogu-gevusele.
Koguduse
tänu kõigile kaasa-
•älja meie kunstnik-ja
korraldajaid ning
käsitööringi suurt
Iis riD
le, BASc, LLB.
»berg, B.A., LLB.
PEASE &
IBERG
idid-notarjd
| r 1 Yorkdaie Road);
te 207
|nt. MBAaAl
785-5550
1/62-2367
KIRJANDUS • KUNST
• KULTUUR .
KEELENURK (6|
Kanada ia USA
komisjoni esimehelt Hans Meretilt Foto^ E. Ilves
Reedel, IS. novembril anti Kor­poratsioon
Sakala 78. aastapäeva
vennastuspeo raames 3500-dollari-tine
auhind USA-8 ilmuva ajalehe
„Vaba Eesti Sõna" toimetaja Ha­rald
Raudsepale eesti rahva heaks
tehtud ajakirjanduslikul töö eest.
See summa tuli aastate eest surnud
Samuel Koogi fondist.
Hans Meret fondi konlisjbni esi­mehena
mainis üleandmisel, et Sa­muel
Kook pärandas oma maise vara
Sakalaie, kasutaihiseks eesti rahva
iiüvanguks töötavatele isikutele aeg­ajalt
auhindadeks, tingimusega et
põhikapital peab puutumatuks jää­ma
Eesti vabaks saamiseni, mil see
summa suunatakse Tartus Veski tä­naval
asuva Sakala maja taastami­seks
ja majandamiseks.
••LAUREAAT HARALD RAUDSEPP
Üleantud auhinna motivatsioon
kõlab järgmiselt: ..Korj)! Sakala au­väärse
kadunud vilistlase, Samuel
Koogi Mälestusfondi usaldusmehed
on selle fondi statuudi kohaselt ot­sustanud
fondi 1987/aasta laureaa­diks
tunnistada lugupeetud aja- jä
juhtkirjaniku revelus Harald Raud­sepa,
Oma otsuse motiveerimisel on
arvestatud 1987. aasta laureaadi aja­kirjanduslikku
tegevust aastakümne­te
vältel rahuliku, asjaliku, erapoo­letu
ja mõistliku juhtkirjanikuna,
pühendades oma aega peaaegu jäägi­tult
Eesti rahvusliku ühiskonna tee­nistusse,
nii varasematel aegadel ko­dumaal,
kui ka pagula^aastäte kestel
vabas maailmas. Korp! Sakala pere
Kanadas on usaldusmeeste otsuse
üksmeelselt heaks kiitnud. Õnnitle­me
oma laureaati ja soovime talle
pikka iga jä tervist oma rahvuslike
ideaalide teeniriiiseks .Eesti hüvan­guks."
AUKOHusTus V ' ., :
Laureaat, Harald Raudsepp vee-randtunnilises
aktsepteerimiskõnes
ütles põhijoontes järgmist: Eesti va-bariigiaegsetest
ajakirjanikest on
siiani jäänud tegutsema kolm vabas
maailmas. Endistel Eesti ajakirjani­kel
okupantide poolt tegutseda ei
lastud oma ideede väljendamiseks.
Praegu ei tohi me unustada, et me
päritolumaa on kõige raiskemas olu­korras,
millest kunagi on kirjutatud
seal praegu käimasolevate oku­patsioonivõimude
sammude pärast.
Tänase, teie 78. aastapäeva tähista­misel
mõtlevadkodueestlased teile ja
loodavad, et seni kui korporatsioonid
jä teised akadeeipilised organisat­sioonid
tegutsevad vabas maailmas,
on veel lootust kannatava kodumaa
rahva inimõiguste jaluleseadmiseks.
Kõneleja meenutas omaaegseid koh­tumisi
Samuel Koogiga, kunas ikka
ja jälle aruleti, mida teha ja kuidas
teha midagi kodumaa kasuks. Sa­muel
tahtis, et vaim, mis valitses Sa­kala
loomise ajal, kui Eesti oli raskes
olukorras, jääks püsima ja mehed,
jääks teenima oma rahvast ja maad
väljaviimiseks olukorrast, millesse
rahvas oli tookord surutud. Samad
kohustused on me kõikide aukohus-tused
ka praegu. Ameerika ja Kana­da
organisatoprne vahekord praegu­sena
töötab suurepäraselt, aga USA
eestlaskond on laialipaisatult sissel­ülitatud
ameerika ellu, mitte suutes
olla nii aktiivsed kui kanada organi­seerunud
eestlaste ühiskond nende
pealepandud kohustuste läbiviimi­sel.
-
TÄNU EESTI SÕDURILE
Raudsepp toonitas fakti, mida me
kunagiei tohi unustada, et meie siin­olemine
on saanud teoks ainult meie
sõduri ennastohverdava tegevuse pä­rast.
See tähendab, et ka täna eesti
vanematest sündinud noor on sama
tänuvõlglane eesti sõdurile kui Va­nad,
kellel omal ajal õnnestus põge­neda.
Vaatamata eesti sõduri mund-rivarvile
on see sõdur jäänud alati
truuks, oma isade maale. Laureaat
nimetas, et vastu võttes seda autasu,
tema" südamesooviks oleks, et seda
eesti sõduri, võitlusvaimu suuruse
tunnetust levitataksme^ rahva hul­gas,
sellega aidates kaasa meile pea­lepandud
ülesannete lahendamisel
.käimasolevas võitluses. Ta meenu­tas
oma südametõotust põgenemisel
Eestist laevale minnes, vaadates sa­damas
mahajäävat rahvahulka,
tõotades et pääsemise korral püüab
\ta oma ülejäänud eluaja teha kõik
mis ta suudab, et seda ahastavat
rahvast aidata. See tõotus ongi kand­nud
teda siiani, lõpetas kõneleja.
Samuel Koogi fondist on autasus­tatud
juba varem kolme kirjanduse
alal töötajat: prof. Artur Võõbust,
kirjanik Arved Viirlaidu ja kirjanik
Einar Sandenit.
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
|Q seisQb eesti ühiskonns) teenisa-
.ses. ; - •.
oq»<KtWKn»o<ia»<Ka3w><mH><n3>it<np<^«g»<>cpo^
Keelenurk (4) väitis, et me harili­kult
rahvad ja rahvuskeeled kirju­tame
eesti keeles väikese algustähe­ga
ja lahku, näit. „eesti rahvas räägib
eesti keelt", kuid kokku kui moodus­tame
omadussõnu (adjektiive), näit.
,,ingliskeelne ajaleht". Kuid Keele­nurk
täheldas (pani tähele, märkas)
ka, et see üldreegel hõlmab paljusid
allreegleid ja erandeid. Vaatleme
paari neist viimaseist.
See ainevald — suured ning väi­kesed
algustähed ja kokku- ning lah­kukirjutamine
— on üks raskemaid
eesti keeles. Tihti peab järgima tava
(keelepruuki), sest ükski reegel ei
kata ainevalda täielikult. Esmaselt,
leidub paljusid riike, kus elab mitu
rahvast ja kus räägitakse mitmeid kee­li.
Siin meenub ju kohe Kanada, kus
ametlikeks keelteks pnnii inglise kui
prantsuse keel. Peame kirjutama väl­ja
ühe, võimõlemad, neist keelist, või
siis „Kanada kaks ametlikku keelt".
Kui kirjutame ,,Kanada keeled" siis
hõlmaksim€ ju kõiki keeli, mida Ka­nadas
räägitakse; „kanada keel" aga
ei sobi kirjutada, sest sellist rahvus­keelt
ei ole.
Teine peavalu tekitaja ön lühendi
USA esinemine meie keeletarvitu­ses,
nutid juba ülemaailmselt. Kuna
,,Põhja-Ameerika Ühendriigid"
(ametlik riigi nimi) on liiga pikk väl­jend,
et sellest sobivaid omadussõnu
moodustada, siis kasutame kanada-laste
eeskujul „ ameeriklane, atnee-rikalik"
jne.
See rahuldab küll me kohalikke
vajadusi, kuid päris õiged need sõnad
ei ole. Peame meenutama, et,,kana­dalane,
kanadalik" jne alluvad samu­ti
sõnule nagu ,,ameeriklane, põhja-ameerikalik"
jne. Kogu asja keerus-tab
(teeb keerulisemaks)'Veel asjaolu
et kui elame P.-Am. Üh-des, siis pea­me
alati meeles pidama, et USA kõ­nepruugis
tähendab,,põhja-ameerik- .
lane" ka „Kirde-Ameerika USA ela­nikku"
ehk nn „ neetud jänkit" (Yan-kee).
Reisime aga Mehhikosse, koh­tame
sama sõna tähendusis ,,USA
kodanik; kanadalane; isegi mehhik­lane".
'
Seepärast soovitab Keelenurk üht­luse
ja täpsuse huves kasutada sõnu
nagu „USA-lik; USA kodanik, USA
kirjandus (hõlmab ka eestikeelseid
raamatuid), USA ingliskeelne kir­jandus",
jne. Sest isegi,,põhja-amee­rikalik
kirjaviis" ei pea paika — Ka­nada
inglise keeles kasutame poolel­di
inglispärast ja pooleldi USA-likku
kirjaviisi. Järgnevalt vaatleme sama­suguseid
probleeme Hiina keeltega.
"Isamaaline minut"
Eesti Koolis
"Isamaaline minul Baltimore
Eesti Koolis 1986-1987" pealkirjaga
broshüüritud 32-lk. raamatukese on
trükkinud öma õpilaste ja õpetajate
' jaoks Balimore Eesti Kool. Selles kir­jutavad
kooli • õpetajad, eesotsas
kooli juhataja Ants Põldmäega,
lühidalt Eesti ja tema rahva ajaloost.
Just selleks, et hende väikesed
noored kuulajad midagi kergemalt
talletaks öma Isade Maast.
Kuidas tuldi selle broshüüri väl­jaandmisele,
sellest kuuleme
järgmist:
Möödunud aasta esimesel kooli­päeval
istunud Baltimore Eesti Kooli
õpetajad ühes lauas ja arutanud
eelseisva õppeaasta tegevust. Kooli
juhataja Ants Põldmäe esitas neile
seal ühe õpetaja soovituse, võtta
koolitundide avanguajast paar
minutit, mil õpetaja esitaks õpilas­tele
isamaalise mõtte, müles oleks
midagi Eestist või eesti rahvast.
Need mõtted ongi kirja pandud
eelmärgitud raamatus.
Hind S3.30; Posti teel tellides lisan­dub
saatekulu. Müügil MEIE ELU
talituses.
Arhitekt Elmar Tampöllu elamu North York'is. Foto mis ilmus Torontot arhitektuuriliselt tutvustava
näituse „Toronto: Le Noveau Noveau Monde" kataloogis üile lehekülje ulatuvalt
tunnustus
Elmar Tampöllu elamu esindab Torontot
Euroopas
Arhitekt Elmar Tampöllu elamu
esindab Toronto arhitektuurilist
palet rändnäitusel Euroopas koos
20 ehitise disainiga, nagu Domi­nion
Centre, City Hall, Commerce
Court jt Näitus „Toronto: Le Nou-veau
Nouveau Monde" (Toronto:
Uus, uus maailm) avati Pariisis To­ronto
linnapea Art Eggletorii Osavõ­tul,
viiakse edasi Milanosse, Bar-celonasse
ning jõuab Torontosse
tuleva aasta septembris.
Näitus, mille korraldas prantsuse
arhitektide organisatsioon ,,L'Ordre
des Architectes'' oma uues peakor- •
teris ,,La Maison de T architecture"
Eiffeli torni läheduses, äratas tähe­lepanu
' kui esmakordne välismaa
linna arhitektuuri tutvustamine Pa-
.-riisis. Kanada poolt on sponsoriteks
valitsus asutused ja erafirmad. .
Toronto nüüdisaegset arhitektuuri
esindama valiti nimekate arhitektuu­ri
kriitikute, komisjoni poolt suure-hitiste
kõrval kaks elamut — neist
üks arhitekt Elmar Tampöllu kodu
North Yorkis, 16 May Tree Road,
mille ta kavandas oma arhitektist
poja Toomas Tampöllu assisteerimi­sel.
Näituse kataloogis tõstab Ruth
Cawker väljapanekuid esile, kom­menteerides
Tampöllu neljakorruse­lise
eraelamu sobitust ahtale mäe-küljele.
Kivi- ja puudetailid meenu­tavad
selgelt moodsat skandinaavia
arhitektuuri, mis mõjustas Toronto
sõjajärgsest elamuarhitektuuri. Selle
eramaja väline kujundus teenindab
sisemist suhet asukohaga terrasside,
tugimüüride, akende ja palkonitega,
Juba kevadel käisid prantsuse aja­kirjanikud
tutvumas näitusel esita­tud
ehitistega ja nendest tehti üles­võtteid
kataloogi jaoks, m^ kujunda­tud
luksuslikuna rohketif piltide ja
selgitava tekstiga Toronto arhitek­tuurist.
Arhitektifirma Elmar Tampõld ja
1. Malcolm Wells on kujundanud
hulk tuntud ehitisi ja alates 1965.
aastast üheksa üliõpilaselamut, nen­de
hulgas Tartu College Torontos.
mm
2 ;
2Z
Noodid mida „Mers Bells" kellad saavad mängida.
Ka eesti muusika „Mers Bells*
kellamängu?
MASTERCRAFT
miNTING & DECORATING
Läti-EGSti fiirma
Soodsad hinnad - 30'aasta praktika
Helistage 439-2538
North Yorki linn otsib oma kella­mängu
jaoks rahvusgruppidelt niuu-sikat
mis kajastab nende päritolu ja
kultuuri, nagu näiteks rahvaviisid.
Eelistatud on ettepanekud nootides,
kuid võetakse vastu ka kuni kolm
minutit kestvaid kassett-helilinte.
Saata posti teel aadressil: Bells, c/o
North YoTk City Hall, 5100 Yonge
Street, North York, Ont. M2N.5V7.
Lisada saatja nimi, aadress ja tele­foni
number. Kuna saadetud mater­jali
ei tagastata, mitte saata asenda­matuid
originaale.
„Mers Bells" kellad saavad män­gida
vaid teatud noote; C,D,E,F. F-diees,
G,A,B-bemall, B ja G,D,E,F ja
G järgmisest oktaavist. Väljavalitud
meeloodiad pannakse kellade raali-süsteemi
ja mängitakse aeg-ajalt.
Kellad on paigutatud Olympia ja
York hoone torni, mis tuntud kui
Petro Canada maja (Park Home Av ja
Yonge St ^Kellamäng on s^,anud rah­vapärase
nimetuse ,,Mers Bells"
North Yorki linnapea Mel Lastmani
nime järgi.
Eesti arst valvekorrais
21. ja 22. novembril
dr. A. Rebane 461-4383
28. ja 29. novembril
dr. R. Pahapill 921-7777
NÄDALA RISTSÕNAD
Talivaldis Kenins'!
,,Gloria" i^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
Roy Thomson Häiris
Teisipäeval, 24. novembril, kell
8.00 õ.,toimub Roy Thomson Häiris
läti helilooja Talivadis KeninsM
„Gloria" ettekanne .Toronto Men-delssohni
koori poolt. Koosviibimine
toimub loode fuajees kohe pärast
kontserti. Koosviibimise peakorral­dajaks
on Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas. '
Balti gruppide esindajad on koos
töötanud suvest saadik, et seda
võimsat helitööd esitada. Organisee­rijate
soov on, et sarnast koostööd
balti rahvaste vahel toimuks ka teis­tel
kordadel. Meil on kõikidel ühine
tsiououvv,, met mludeiide Ttaahiivvuusctcec k. uuzlt.uuuur.e. s.aai.- . , Kenins'! helitöö „Gloria" kontserdi korraldajad Maiki
litada ja tutvustada suuremas Kanada ^"°''®"^"PP' Mai Järve, Läti aupeakonsul dr. E. Upenieks, Regina
ühiskonnas. ^P®"^*®^^ '^osatserdi pestoetap '
Klenk 87
Sügis on taas kätte jõudmas ja
mõne lühikese kuu pärast tullakse
jälle kokku järjekordsetele KLENK-i
sõpruspäevadele. Meie tänavune
kava on eriti huvitav ja mitmekülgne.
Hain Rebas, ajaloo professor Kieri
ülikoolist, kes viibib tänavu Toron-tosEe^^
ti õppetooli külalisprofessori­na,
peab ettekande tänapäeva ajaloo­kirjutamise
muredest Nõukogude
Eestis. Noor helikunstnik, Glen Bas-ham;
Fort Wayne'i Orkestri kont­sertmeister,
kõneleb Tubina, Pardi ja
Tormise loomingust, Eda Sepp tõl­gendab
meile eesti kunstniku, Jüri
Arraku, ikonograafiat. Kirjandusli­kel
teemadelpeavad ettekanded Ilse
Lehiste, Vello Salo ning Ilmar Miki­ver.
Ellen Parve-Valdsaar kõneleb
eesti rahvamuusikast ja korraldab
Ain Haasi ja teiste abiga rahvapil-
.lide demonstratsiooni. ,
Meelelahutuseks esinevad kont­serdi
kavaga Glen ja Leelo Basham
ning Maaja Roos. Võib näha ka eesti
filme, mis varem pole siin mandril
nähtud.. Oma loomingut tutvustab
näitusega Eestist viis aastat tagasi
tulnud kunstnik, Aarne Vahtra. Tu­leb
veel raamatunäitus ja näitus
uTallinna väravad". Muidugi tege­vuse
kulminatsioon on viimase õhtu
KLENK-i sõpruspidu, nii nagu igal
aastal on kombeks olnud. Ja kavas on
veel palju niuud. KLENK-il on mida­gi
kõigile. KLENK toimub tärfavu
26.-29. novembrini Richfield'iHoli-äay
Inn'is, mis asub mõnekümne ki­lomeetri
kaugusel Cleveland'i süda­linnast
Ohio osariigist. Lisainformat­siooni
võib saada telefoni teel USA-s
(312) 460-1837 ja Kanadas (416) 978-
7291 või (416) 462-9134.
PÕIKREAD: 1. Riik Ameerikas, 8.
Afganistani pealinn, 9. Süütasin, pa­nin
põlema, 10. Tähtsad tegelased
lapse ristimisel. 11. Ettepoole, kau­gemale,
12. Seda teeb süda, 14*. Riik
Aafrikas, 17. Augud, peidukohad,
19. Kohalt, paigalt, 21. Pea üht tei­sest
paremaks, 22. Punakaspruun,
23. Kange keelega, viletsa kõneosku­sega.
PÜSTREAD: 2. Eesti kokaraamatu
autor, 3. Eesti helilooja, kelle sünnist
hiljuti möödus 100 aastat, 4. Linn
Hispaanias, 5. Looduse „kroon", 6.
Aja mõõtühik, 7, Vastumeelne, 8.
Plaanitsused, 13. Värsked sõnumid,
15. Tegin seda, kui kuulsin head
nalja, 16. Kerge laudehitus, 18. Vene
ühiskonnas põlatud liige, 20. Tuntud
eesti kultuuritegelane Torontos.
, (Koostanud E.)
(Lahendus järgmises lehes)
EELMISE NÄDALA
mSTSÕNADE LAHENDUS
PÕIKREAD: 1. Amati; 5. keset; 10.
Muti; 11. Ben; 14. lisa; 15. OL; 16.
haavuma; 17. El; 18. ehin; 21. uss; 22.
iban; 25. sireen; 27. kokard; 29. pu-rask;
33. kapten; 37. aral; 38. uje; 39.
Aadu; 40. va; 43. Domingo; 44. sa; 45.
sini; 47. ila; 48. olem; 50. Taani; 51.
ulama.
. PÜSTREAD: 1. Amores; 2. mul; 3.
at; 4. tihane; 6. elanik; 7. si; 8. ese; 9.
talund; 11. Batun; 12. ev; 13. nuusk;
19. himur; 20. ir; 23.ha; 24. arved; 26.
eks; 28. oja; 29. paavst; 30. ra; 31.
Aladin; 32. kummi; 33. Keina; 34
parool; 35, ta; 36. nuiama; 41. aia; 43.
il; 44. Sem; 46. na; 49. la.