1977-07-15-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
8 REEDEL, 15. JUULIL - ŠRtyAY, JULY 15-
; ! •_• _ • 1 • " • \
9 0 0 0 0 * BSBGfeSB
„Meie Ou" nr. 28 (1431) 1977
3B3Ra
JohannesSäägi
•aastane
6 4
tunneks Johannes Säagit?
tähistab ta oma 75-sünni-
Beaehis. See on siiski.
Võru Elule'-'
iins..- oli
,es ei
2.1- juulil
päeva Roya
\: Ailis. .'-.'..''
Juubilar sündis Tartumaal, Kodi-urve
vallas sai hariduse Kammeri
-.alla- ja täienduskoolis, ning taien-eas
oma haridus t Tartu Kooüõpeta-iate
Seminaris ja Õhtugümnaasiumis.
Olles lõpetanud veterinaarvels-kerite
kooli, teenis ta 1923. aastast
alates kuni omariikluse aja lõpuni
Eesti 2-s.e diviisi suurtükiväes esimese
järgu veterinaarvelskeriiia.
Hiljem oli ta kaks. aastat Vastseliina
jaoskonna veterinaarvelskeri teenis-iuskohal
kus.suurem osa aega täitis
jaoskonna arsti kohuseid..
Johannes Säägi võttis poisikesena
Kaitseliidu koosseisus osa Eesti Vabadussõjast,
täites-vahiteenisiuslikke
ülesandeid. 1918. aastal asutas ta
koos oma sõbra Arnold Rammuliga
skaudirühma, mille juhiks ja abiju-hiks
ta oli vaheldumisi kuni sõjaväeteenistusse
minekuni 1922. aastal.
Sõjaväe aastail võttis; J. Säägi agaralt
osa seltskondlikust tegevusest.
Xii näiteks on ta olnud 1931. aastast
kuni omariiklused lõpuni Petseri Loomakaitseseltsi
abiesimees, asutades
•muu hulgas seltsi juurde eeskujuliku,
hobusterautamise sepikoja. Ta
teeneid hinnati Loomakaitse Liidu
p'ooit Rohelise Risti annetamisega.
Ta on olnud Petseri Majaomanike
Panga revisjonikomisjoni esimees ja
liige,-Kaitseliidu Petseri Maleva pa-rarei
veterinaarpealikuks, ;sama pa-
Lirci fotoklubi esimees maleva teat-ritoimkonna/
ja pealikutekogu' liige,
Petserimaa Kooperatiivi asutaja lii
me, ja juhatuseliige Petseri Spordi-sollsi;
esimees ja kauaaegne juhatun
i ilge ja Petseri Jahimeeste Seltsi
mige. Olilud ühtlasi Nimede Eestistamise
Toimkonna jiige, Petseri garni-
.-õnis-\et.-.velskerina teenides - lein"iii-
.".ük"3lt kaastööd , Petseri "ajalehele;'
Samuti on ta olnud, kaastööliseks
ja ;,Võru Teatajale"
kuni. omariikluse lõpuni
..Postimehe" ja „Päevalehe" .kohapealseks
fotoreporteriks, ta fotod on
ilmunud, nii ,,Näda.l-Pildi.s"- kui ka
..Maretis". Muu tegevuse hulgas-on
juubilar kirjutanud ka kaks pisinäi-temängu,
mis. on esitatud patarei
raames ja .Vana-Mu.rsi koolimajas.
Töötades käsikäes dr. Oskar Loprit-saga,
kogus ta Eesti Rahvaluule-Arhiivi
Ic rikkaliku fotode kogu. Eriti
.-väärtuslikuks võib pidada tema kogu
eesti rahvamütoloogiä kohta.
Sportlasena on J:.Säägi korduvalt
osa võtnud Petseri Võru ja Valga
maakondade vahelistest kergejõusli-kuvõistlustest,
saavutades kuulitõukes
ja kettaheites, mitmeid esikohti.
Võistelnud kaasa ka .väeosade-.vahe-
. listel laskevõistlustel. ' ';;'.•
Juubilar võitles 1941. aasta juulist
kuni. 1942. aasta-oktoobrini idarindel
kommunismi vastu. 1944. aastal õnnestus
tal pääseda sõudepaadiga
Soome ja sealt edasi. Rootsi, .kust
lv)51. aastal'siirdus'Kanadasse.
Pagulasena Rootsis oli Sandvike-nis
põgenikelaagri- vanemaks,'.lõi
kaasa Upsala Eesli Seltsis, ning oli
Upsala Eesti Luüeri koguduse •asu-iaja
liige. Töötades StokholmisHas-sel
b la cl i foto-suurf i rmas, milles spor-di-
meeskonnas võistles pidevalt
Stokhol.mi -Film Sport Förehingeni
võistlustel, saavutades .mitmetel aladel
esikohti, saadud auhinnad on
. iuubilaril alles. .. 'j
Torontosse: saabumisel astus J.
'Siiagi kohe siinse Eesti Seltsi liikmeks,
olles kuulunud ka selle orga-nisatsio.
o-n.i--juhatusse.- Juubilar on ol-
... i i l i d Eesti Skäudisõpradc Seltsi liige,
Võitlejale';ühingu Ijige ja juhatuse-
Uigcornud Eesti Liit Kanadas'.juhatuseliige,
, Eesti Ühispanga asutaja
. liige, RVN liige ja Eesti Jahimeeste
Selts Torontos asutaja liige ja 8. a.
esimees. On olnud' Alandusklubijii-ge,
Pensionäride Klubi liige, on kuu-
. Tunud ka juhatusse. Kuulub praegu
Ontario Loomakaitse Ühingusse —
Ontario Humane Society — Cana
dian Wildlife Federatioh ja The Ca
nadian Örnamental — Pheasant &
Game Bird Association
J. Säägi õiendas Valgas Tööoskuse
Ametis' fotograafi katsed ja omas
Nagu on ammugi teada, võivad
mitmesugused ideed, mis inimhulkades
levivad1, tekitada kahju samuti
kui pommid ja mürsud, ja kui nad
plahvatavad, võivad saada saatuslikuks
.samuti kui pillatud aatompomm.
Pealtnäha ilusad ideed vabadusest
ning üheõlguslusešt jne. võivad
nende sihilikul või ettevaatamatul
väärkäsitlusel samuti muutuda
kurjaks ja hävitusioovaiks, eriti kui
nende taga luuravad surmarelvad.
Ameerika uus admiriistratsioon on
liikvele lasknud oma esindaja' UNris,
mister Ändrew Youngi, kes, tema
poolt levitatud ideede järgi otsustades,
võiks ennem olla-UN^i (kus mustad
rahvad enamuses) esindajaks
Ameerika valitsuse juures. .Tema
väljendusi. Ameerika välispoliitika
alal teatavasti on ta ise kui ka Ameerika
välisministeerium korduvalt, pidanud
parandama ja õiendama.
See asjaolu, on õieti tähelepanuväärne,
kuna mister Youngil jätkuvalt,
on lubatud oma ideesid levitada,
kõigele vaatamata. See; sunnib oletama,
et Ameerika välispoliitikas män-gitakse
kahekordset mängu, nagu
see, kogu aeg on toimunud Balti rii-kidegi
osas.- Avalikult kuulutatakse
kõlavaid sõnu ning põhimõtteid, aga
välisministeer urni kabinettides aetakse,
hoopis teist poljitikat.
Mister Youngi käigud ja toimetused
Aafrikas on ju lausa teiste, riikide
siseasjusse segamised — õpetades
näiteks Lõuna-Aafrikä mustadele vastupanu
taktikat. See öeldakse küll,
olevat rahuliku. vastupanu taktika,,
aga kogemused näitavad, et sellest
võib alati" tekkida plahvatusi, mis viivad
veristele kokkupõrgetele, mässule
ja segadusele.
Ka inimõiguste küsimuses võib
tekkida teatud rahutuse tunne, nagu
'poleks Ameerika poolt nende aktiivne
rõhutamine tingitud põhilisest
äratundmisest. Näib küll, niipalju
kui see puutub Venemaasse, et selles
on esijoones juutide huvid väljarändamiseks,
mis viib neid eriliselt
vastuollu valitseva rezhiimiga, kes
selleks teeb takistusi. Hoopis pea
peale pööratud.on aga inimõiguste
idee, kui selle .varjul sisse tuuakse
massiliselt „dissidente'V kelle ideeks
on just kõigi inimõigustehävitamine.
'';..'.-.•"-. . . ..
Veel üks mister Youngi. poolt lendu
lastud ideedest oli see, et Ameerika
peaks hakkama üleval pidama
vaeseid .(musti?) rahvaid, nagu nüüd
musti kodanikke Ameerikas peetak
se üleval .nn. „\velfar"-i süsteemiga.
New Yorgis «näiteks iga seitse või ka
heksa inimest peavad üleval pidama
Soomlaste Balti
[.0 0 '
ühe „welfar"-i inimese. Niisiis- tuleks
selle idee kohaselt sisse seada ülemaailmne
. „welfar"-i süsteni, iS C i ii
kui see alandab Ameerika kodanike
praegust elatustaset.
Valed- ja vildakad on olnud juba
vanad kristlikud misjoni-ideed, milleks
ristiinimesteltpkirikütes korjad
raha, et saata misjonäre paaanaid
ümber .pöörama milleks? Selle
.asemel, et lasta igal rahval läbi teha
oma loomupärane arengutee kiviajast
mods-asse aega, on neid välja
kistud oma loomulikust mil jööV. ja
näidatud nendele ,,Egiptusc ^ lihapotte".
Siis tekibki olukord, nägu Ameerika
süsteemis, et kui valgel on oi'"-
mas. värviline televisioon, (mille ta
ise on leiutanud .ja ehitanud), siis
peab ühiskond andma raha ka mustale
televisiooni • ostmiseks. Ükskord
aga need rahvad, keda tahetakse sundida
maailma, heoluriiki, võivad lakata
tõrkuma. . ' m
'V;E./N.::;:
STOKHOLM (EPL) - Soome reisilaeva
Finnhansä" sõidud/Läänemerel,
eeloleval suvel Leningradi, Tallinna
ja: Riiga on lõpetatud väga väheste
sõitude kasutamise tõttu. Laev
võetakse koheselt liiklusest välja j a
pannakse müügile,
,;Finnhansa"- pidi tegema 'suvel
seitse sõitu. Riiga, neli -Leningradi,
lisaks veel nädalališcd sõidud Tallinna'.
Sõidud olid ettenähtud turist i-reisidena
kuhu kuulus ka juhitav
päevakava.
• Finnlinesi juhataja Esko Rii.konen
ütles, et lõpetamise otsus tehti .koos
soor e reisibüroodega ja reisikorraldaja
. . . • . ; ' . -•
Teeme uusi ja parandame vanu, sa
muti suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
l > . l i * ! i * l l , : l , ' , i B 1 1 , H ' r * * ' , i a ' 5 " : ' » ' i » ' i M i E i i i :i n:; in» j:B:.!a:!»;:i:: •:": •:: ai i B n uuBunn D'Ü nii a ii B;H uon o II • II • n ai;a:; B;:B:ran i;i D;; i;f tno irnnBunu
s MITTE
? Armuhaigus on üks raskemaid
1 .haigusi ja tavaliselt parandama-tu.
On. küll katsetatud seda ravi- '
| da näiteks alkoholiga, kitid sel po- .
| le harilikult muid tulemusi, kui et ,
" maks laguneb; ja raha saab otsa.
1 Raskemad juhud võivad lõppeda .
| surmaga, näiteks vette hüppamise :
| või kuuli pähe laskmisega. ; =• '
| - A r m u h a i g u s on külgehakkav ;
1; tõbi,, mille-"'batsilli, pole veel !ei-
| tud. See võib hüpata kallale üsna.
i kaugelt, ainult silma vaatamisest.
I Ja selle tagajärjeks on armuvalu
I — üks. püsivamaid ja hinge näri-.
I vamaid kõikide haicuste rubrii-ii
<iis. ••• "'•'•••;.:'••"••.'.':.;
I See võib.•murda .maha; isegi sõ-
| jamehe, vaatamata kuulipilduja-
| tele ja tankikahurilele. Ja nõnda
| juhtuski ühe mu tuttava sõduri-
| g a . Temast-rääkis mulle väeosa
| ülem 'hiljem.
| Nimelt oli see sõdur abielus ja
| koos oma väeüksusega kaugel rin-
": de tagalas. Siis sai ta teateid, et
| tema. noor naine (elu nõuab!) käib
| kodus teise mehega.- Siis lõi meie
I sõdurile nagu valukrämp sisse ja
ta -----
| temast ei olnud enam sõjameest-'
?-:ki,
aa •
| Ta hakkas nuruma ja uurima,
1 kuidas saaks sõjaväest koju, et
| oma silmaga asi üle vaadata. Nii
| ülemused kui älämused olid mu-
| ;• res tema parast ja murdsid pead,;
| kuidas; niisugust äsja sõjaväe-
1 määrustikkude järgi" läbi viia.
^ Edasi-tagasi 'kaalumise järgi jäi
§ vaid üks võimalus, mees haigeks
| tunnistada! Kuid polnud kohal
| ega kaugemal ühtki arsti, et saa-
| nuks asja. kaiku panna."
| Lõpuks avastati, et naaberväe-
1' osa juures on olemas loomavels-
I ker.- JEks seegi olnud parem kui
I just mittemidagi. Nõnda otsusta-
?. ti siis velsker asja juurde tõmma-oi
| ta.
| See kaalus, äsja edasi-tagasi.
| Mehel midagi viga näha polnud.
| Ja keerulisemaid sisemisi vigurist
| velsker ei tundnud. Siis ei jäänud
| üle muud, kui kaevata peär see on;
| vaimse oleku üle. : -
1 Vastavast keskusest saadi kuidagi
niisugune küsimustabel, mis |
peab aitama vaimset seisukorda ™.
selgitada. Uuriti seda ja mees õp- » ;
pis ära vastused, nii et oleks pi- |
sut segane, kuid ainult niipalju, et °
saaks sõjaväest.välja, kas või aju- °
'tiseks.'-'.' '•' "'' o :
Lõpuks läks korda saada elap- °
pi tagalasse päris, arsti juurde. °
Seal;siis läks küsimiseks lahti, o
Aga ärritusest läksid mehel vas- l
tused seiii. Ja .nõnda juhtus, et ° .
külastasjn teda' Riia hullumajas.. - ;
Nagu näete,:oli seegi üks armu- i
haiguse äraarvamatuid, tagäiärgi! ~t.
Muidugi ei võta. kõik mehed as- «
ja kaugeltki nii tõsiselt, vahemail l
tänapäeval.. Vanasti; veel oli see ^
lõbu, et võisid /tolle, teise mehe °
kurja pealt tabades mõõgaga läbi. »
torgatal Decameronis iiitustalak- °
se aga mehest, kes oli teostanud °
kättemaksu teisel viisik Oli nimelt -
„kurjategija" kinni püüdnud ja 1
asetanud kasti sees tema omama- "
ga mis tuppa. Seal siis lõbutsenud »
tolle; mehe naisega sama kasti ü
peal! :'"• *
Eestis .räägiti juhtumist', kus f .
peeti maal ühed kõvad doppelt- "
pulmad: kaks õde või kaks venda -
abiellusid korraga ja pidasid, koos |
pulmi. Kas nüüd kogemata või Z
naljameeste korraldusel sattusid ^
paarid ööd veetma; vale, Jcoossei- ~
sus — teine mees teise mehe vars- H!
kelt laulatatud pruudiga. Ja — |
uskuge või mitte — nad jäänudki -
•sedasi ristipidi elama!; , Z
nr
Aga juhtub olema ka palju kül- |
maverelisi vendasid, kes seda ar-1
muasjandust ja abieluvärgi võta-1
vad ilmci igasuguse ärrituseta. *
Näiteks ' o l i juhus, et mängisin |
tennist ühe sellise tasakaaluga I"
härraga. Tcnniseväljak oli suure I
tee kõrval: Ja nii lähenes;ningI
: möödus meitest matuserong. I
Nimetatud härra peatus män- J
gus, pöördus matuserongi suunas 1
ja võttis peast kübara. Kiitsin te- E
da sellise tähelepanelikkuse eest. f
,/Aga .miks mitte", vastas ta, „oli- -
me j u kadunuga kolmkümmend!
aastat abielus]" • "
ERIC HANS PARTELPOEG
lõpetas McGill ülikooli kuldaurahaga.
Sündis 4. aug. 1955. a. Montrealis
ja lõpetas seal St. Laurent „Higrj
SchooliV Õppis alates 1972. a. Mc
Gill ülikooli ,,MetallurgiaL"y inseneri
teaduskonnas saades heade õppetulemuste
tõttu rea tunnustusauhindu
ja stipendiume: nagu kaks McGili
ülik. tunnustusauhinda; Cons. Bat-hurst
Ltd. ning Ganadian Min. In-dustr.
stipendiumid ja viimati Nat.
Res. Councili „Postgraduate" stipendiumi
1977. aastal.
E. H. Pärtelpoeg lõpetas 19. juunil
Metal. Eng. Birks kuld medaliga
„With Great Distinction". E, H. Pärtelpoeg
kuulub akadeemiliselt korporatsioon
Ugalasse ja ta asus omal
alal tööle Sudburys, Ontarios. ..
Ülo Kompa oma eduka naiskonnaga Saksamaal. Vasakult teine tema tütar
Heli Stadtmüiler.
• ' / • • : ; . ""•'• • ' " . . ' • • . . ' ' : ' . ' . • / \ . - , . -'
GEISLINGEM („Meie Elu" kaastööliselt) — Arvukatest eesti käsipalluritest
dipiilaagrite ajal Saksamaal on jäänud tänini spordile truuks Augs-burgis
elunev Ülo Kompa. Olnud alates 1950. a. aktiivseks korvpalluriks
Viktoria ja Schwaben Augsburgi meeskondades, tegutseb ü. Kompa nüüd
juba üle kahe aastakümne korvpallitreenerina Augsburgis,
Ta on treeninud edukalt nii mees-kui
ka naismängijaid ning viimase
viie aasta jooksul Spielgemeinschaft
Augsburgi naiskonda, kes on üks. parimaid
Lõuna-Saksamaal. Nimetatud
naiskond mängis, läinud hooajal Liiduvabariigi
kõrgeimas liigas, alates
uuest hooajast regionaalliigas, kus
tal alati kas'esikoht või teine koht
saavutatud. .Selles edukas naiskonnas
mängib kaasa ka Ülo Kompa tü
tar Heli Stadtmüiler,;kes on mängu-
IP!iB!;D!!BIIBI!lll!fl]:BliailDIIBI!IlllDI!DllllllDll.nil1l!iDIIDil^
1. SOOSAAR, CA
Gharte red AccountaEl
Süite 402 i
725 Don Mills Rd.
Don Mills, Ontario
483-6308
429-4944
- REÄLTOR
- - ; ; ; - • • • ;
Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses alates
aastast 1954.
Tel. kodus 489-9932
Petseris eeskujulikult varustatud lo
toa tel j ee, mida tema sõjaväeteenis
tuses. olles "juhtis ta abikaasa: Omab
rikkaliku filmi ja negatiivide kogu
kodu Eeslist ja pagulusest, ning on
varustanud, fotodega siinseid eestikeelseid
ajalehti. . '
Juubilar veedab nüüd oma puhkepäevi,
koos abikaasaga, Simcoe järve
ääres asuvas Royal Beachis, kus
ta ajaviiteks kasvatab mitmesuguseid
linde j a lilli, loeb ja teeb kaastööd
eestikeelsetele ajalehtedele ning
varustab neid vahete vahel ka fotodega.
Nii siis palju õnne juubilarile!
xficsomaaie :
GEISLINGEN; (M. E . ) - : N a g u se
gub Remscheidis ilmuva "saksa ajalehe
sõnumist', sooritab N . Eesti Akadeemiline
Meeskoor Gustav..Erne-saksa
juhatusel 15. sept. kuni 3. oktoobrini
kontsertreisi Läane-Saksä-maal.
Eestlased esinevad Braimseh
'weigis, • • Sluttgartis, Nürnbergis,
Mannheimis, Radevormwaldis, Wup-pertalis,;
Solingenis, Leverkusenis,
Attendornis, Biclefeldis ja Hannove-ris.
Viimati nimetatud linnas laula-o
vad eestlased -ka Fõhja-Saksa Ringhäälingus.;
Teate avaldanud ajaleht nimetab
Ernesaksa koori üheks' - parimaks
maailmas ning, loodab, et .vastaval:!
kontsertsaalide kapatsileedile võib.
koori kõrget taset nautida ürnmar
Aja-laiu-iil
oh
guselt 21.000-de pealine publik
lehes :on toodud ka nelja veeri
ne foto Ernesaksa koorist. Pii,
74 laulumeest. •
Ernesaksa; koor viibis esmakord
selt Lääne-Saksamaal 1974 a. suvel,
mil andis rea kontserte peamiselt
Ruhri piirkonnas. Kooril on sõprussidemed
Radevormwaldi meeskooriga,
kes sooritas 1975. a. suvel kontsertreisi
Balti riikides, esinedes Tallinnas,
Tartus, Pärnus, Riias j a Viinas.
juhiks ja üheks, edukamaks
kütiks. SG Augsburg on tulnud neli
korda Baieri pokaalmeistriks ja läinud
hooajai Baieri meistriks; Üleliidulisel
pokaalvõistlusel jõudis Ü.
Kompa naiskond poolfinaali, seega
nelja parima hulka Saksamaal.. Varematel
aastatel on naiskond saavutanud
Baieri meistritiitleid neljal-korral.
Ülo Kompa alustas oma sportlikku
karjääri pärast sõda Nürnbergi lär
h.istel asunud Valga laagris. Parast
laagrite likvideerimist mängis rea
aastaid saksa, meeskondades Augsburgis.
Aastail 1969—1973 tegi senio-riria
kaasa' Augsburgi rüeeskonans,
kes tuli ühe korra saksa meistriks
ja kolm korda viitsemeistriks. Ülo
Kompa on kvalifitseeritud treeneriks:
Saksa Korvpalliliidu; juiireš ning
treeninud ka tippklassi mängijaid
;Münchenis Grünwaldi' spordikoolis,
Kuna SG Augsburgi naiskond on
\-ähesest linnas, kes mängib kõrgemas
mänguklassis, -pü1ien'dal).:','.l$oha-'
lik ajakirjandus iga mängu puhul
palju leheruumi SG naiskonnale ja
Ü. Kompate. Ainuüksi läinud hooajal
il mus. vähemal t . kolm , tosinat foto-dega:
illustreeritud kirjutist „Augs-bureer
Al Ise me in es".
•> ^ -.;;""-;• •'. : -kk
||||ilii!;i!]il!l!li!lll!li!llllllilllllllll!]liri!iliil!llllll!ll!!lllll!llirr
. „MEIE ELU'; "talituses on
müügil kõik paguluses ilmunud
ilukirjandus ja suures valikus
heliplaadid.
II1IIIIII1II11I1II111111111111111111111111H111111I111111111II11111I11I1I111I1
® Alumiinium uste j a akende ja välisseina katete tööd (siding).
ö> 5-toltised alumiiniumist veerennid ilma jätkudeta (ühes pikkuses),
neljas värvis. Võtan tellimisi vastu nii linna kui. suvemajade
osas. Tasuta hindamine.
Eesti Alumiinium Kompanii. Met. Iie. B888
Veetke oma suvepuhkus päikesepaisfefises
flõridas, Ft/L&ü^
ILTÄIRE ÄPÄRMMTS MOTELLIS
Lastega perekonnad teretulemast. 0 Mõneminutiline jalutuskäik
ookeani randa, äridesse ja ööklubidesse. ® Motellis õhüjahütus
ja ujumisbassein.
Saltaire Äpartments, 2831 Wistamar Street, Ft. Lauderdale,
Florida, 33304. Tel. 565-7073 või 566-9397.
Omanik 0. RIISMA
HOÜSE OF DENMÄRK
Meiro Litsents A 2163
Väga soodsad hinnad.
Lõuna-Aafrika välisminister R. F.
Bötha teatas, et praegusel ajal on
paljud seadused, mis keelasid läbikäimise
ja abielud valgete ja mustade
ning segavereliste vahel iganenud
ja need kaotavad kehtivuse kui mitte
otstarbekohased.
Söögi-, magamis- ja elutoa mööbel. Lambid, Wall Ünits", riiulid,
lauad, vaibad, küünlad, klaasid, seina ilustused, lambivarjud, ajakirjade
hoidjad. Voodi tekid, katted jne.
Sularaha — kinnitatud Ishekid —. master charge —- visa/chargex
KÕIK MÜÜGID LÕPLIKUD.
Äri avatud — esmaspäevast kuni reedeni kl. 10—
9 õ. ja laupäeval kl. 10 kuni 6 õ.
(HWY 401 2 bl. lõunasse)
hOUSÕOf Teid teenib eestlastele tuntud sisedekoraator
JACQUES OPPERS
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 15, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-07-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770715 |
Description
| Title | 1977-07-15-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
8 REEDEL, 15. JUULIL - ŠRtyAY, JULY 15-
; ! •_• _ • 1 • " • \
9 0 0 0 0 * BSBGfeSB
„Meie Ou" nr. 28 (1431) 1977
3B3Ra
JohannesSäägi
•aastane
6 4
tunneks Johannes Säagit?
tähistab ta oma 75-sünni-
Beaehis. See on siiski.
Võru Elule'-'
iins..- oli
,es ei
2.1- juulil
päeva Roya
\: Ailis. .'-.'..''
Juubilar sündis Tartumaal, Kodi-urve
vallas sai hariduse Kammeri
-.alla- ja täienduskoolis, ning taien-eas
oma haridus t Tartu Kooüõpeta-iate
Seminaris ja Õhtugümnaasiumis.
Olles lõpetanud veterinaarvels-kerite
kooli, teenis ta 1923. aastast
alates kuni omariikluse aja lõpuni
Eesti 2-s.e diviisi suurtükiväes esimese
järgu veterinaarvelskeriiia.
Hiljem oli ta kaks. aastat Vastseliina
jaoskonna veterinaarvelskeri teenis-iuskohal
kus.suurem osa aega täitis
jaoskonna arsti kohuseid..
Johannes Säägi võttis poisikesena
Kaitseliidu koosseisus osa Eesti Vabadussõjast,
täites-vahiteenisiuslikke
ülesandeid. 1918. aastal asutas ta
koos oma sõbra Arnold Rammuliga
skaudirühma, mille juhiks ja abiju-hiks
ta oli vaheldumisi kuni sõjaväeteenistusse
minekuni 1922. aastal.
Sõjaväe aastail võttis; J. Säägi agaralt
osa seltskondlikust tegevusest.
Xii näiteks on ta olnud 1931. aastast
kuni omariiklused lõpuni Petseri Loomakaitseseltsi
abiesimees, asutades
•muu hulgas seltsi juurde eeskujuliku,
hobusterautamise sepikoja. Ta
teeneid hinnati Loomakaitse Liidu
p'ooit Rohelise Risti annetamisega.
Ta on olnud Petseri Majaomanike
Panga revisjonikomisjoni esimees ja
liige,-Kaitseliidu Petseri Maleva pa-rarei
veterinaarpealikuks, ;sama pa-
Lirci fotoklubi esimees maleva teat-ritoimkonna/
ja pealikutekogu' liige,
Petserimaa Kooperatiivi asutaja lii
me, ja juhatuseliige Petseri Spordi-sollsi;
esimees ja kauaaegne juhatun
i ilge ja Petseri Jahimeeste Seltsi
mige. Olilud ühtlasi Nimede Eestistamise
Toimkonna jiige, Petseri garni-
.-õnis-\et.-.velskerina teenides - lein"iii-
.".ük"3lt kaastööd , Petseri "ajalehele;'
Samuti on ta olnud, kaastööliseks
ja ;,Võru Teatajale"
kuni. omariikluse lõpuni
..Postimehe" ja „Päevalehe" .kohapealseks
fotoreporteriks, ta fotod on
ilmunud, nii ,,Näda.l-Pildi.s"- kui ka
..Maretis". Muu tegevuse hulgas-on
juubilar kirjutanud ka kaks pisinäi-temängu,
mis. on esitatud patarei
raames ja .Vana-Mu.rsi koolimajas.
Töötades käsikäes dr. Oskar Loprit-saga,
kogus ta Eesti Rahvaluule-Arhiivi
Ic rikkaliku fotode kogu. Eriti
.-väärtuslikuks võib pidada tema kogu
eesti rahvamütoloogiä kohta.
Sportlasena on J:.Säägi korduvalt
osa võtnud Petseri Võru ja Valga
maakondade vahelistest kergejõusli-kuvõistlustest,
saavutades kuulitõukes
ja kettaheites, mitmeid esikohti.
Võistelnud kaasa ka .väeosade-.vahe-
. listel laskevõistlustel. ' ';;'.•
Juubilar võitles 1941. aasta juulist
kuni. 1942. aasta-oktoobrini idarindel
kommunismi vastu. 1944. aastal õnnestus
tal pääseda sõudepaadiga
Soome ja sealt edasi. Rootsi, .kust
lv)51. aastal'siirdus'Kanadasse.
Pagulasena Rootsis oli Sandvike-nis
põgenikelaagri- vanemaks,'.lõi
kaasa Upsala Eesli Seltsis, ning oli
Upsala Eesti Luüeri koguduse •asu-iaja
liige. Töötades StokholmisHas-sel
b la cl i foto-suurf i rmas, milles spor-di-
meeskonnas võistles pidevalt
Stokhol.mi -Film Sport Förehingeni
võistlustel, saavutades .mitmetel aladel
esikohti, saadud auhinnad on
. iuubilaril alles. .. 'j
Torontosse: saabumisel astus J.
'Siiagi kohe siinse Eesti Seltsi liikmeks,
olles kuulunud ka selle orga-nisatsio.
o-n.i--juhatusse.- Juubilar on ol-
... i i l i d Eesti Skäudisõpradc Seltsi liige,
Võitlejale';ühingu Ijige ja juhatuse-
Uigcornud Eesti Liit Kanadas'.juhatuseliige,
, Eesti Ühispanga asutaja
. liige, RVN liige ja Eesti Jahimeeste
Selts Torontos asutaja liige ja 8. a.
esimees. On olnud' Alandusklubijii-ge,
Pensionäride Klubi liige, on kuu-
. Tunud ka juhatusse. Kuulub praegu
Ontario Loomakaitse Ühingusse —
Ontario Humane Society — Cana
dian Wildlife Federatioh ja The Ca
nadian Örnamental — Pheasant &
Game Bird Association
J. Säägi õiendas Valgas Tööoskuse
Ametis' fotograafi katsed ja omas
Nagu on ammugi teada, võivad
mitmesugused ideed, mis inimhulkades
levivad1, tekitada kahju samuti
kui pommid ja mürsud, ja kui nad
plahvatavad, võivad saada saatuslikuks
.samuti kui pillatud aatompomm.
Pealtnäha ilusad ideed vabadusest
ning üheõlguslusešt jne. võivad
nende sihilikul või ettevaatamatul
väärkäsitlusel samuti muutuda
kurjaks ja hävitusioovaiks, eriti kui
nende taga luuravad surmarelvad.
Ameerika uus admiriistratsioon on
liikvele lasknud oma esindaja' UNris,
mister Ändrew Youngi, kes, tema
poolt levitatud ideede järgi otsustades,
võiks ennem olla-UN^i (kus mustad
rahvad enamuses) esindajaks
Ameerika valitsuse juures. .Tema
väljendusi. Ameerika välispoliitika
alal teatavasti on ta ise kui ka Ameerika
välisministeerium korduvalt, pidanud
parandama ja õiendama.
See asjaolu, on õieti tähelepanuväärne,
kuna mister Youngil jätkuvalt,
on lubatud oma ideesid levitada,
kõigele vaatamata. See; sunnib oletama,
et Ameerika välispoliitikas män-gitakse
kahekordset mängu, nagu
see, kogu aeg on toimunud Balti rii-kidegi
osas.- Avalikult kuulutatakse
kõlavaid sõnu ning põhimõtteid, aga
välisministeer urni kabinettides aetakse,
hoopis teist poljitikat.
Mister Youngi käigud ja toimetused
Aafrikas on ju lausa teiste, riikide
siseasjusse segamised — õpetades
näiteks Lõuna-Aafrikä mustadele vastupanu
taktikat. See öeldakse küll,
olevat rahuliku. vastupanu taktika,,
aga kogemused näitavad, et sellest
võib alati" tekkida plahvatusi, mis viivad
veristele kokkupõrgetele, mässule
ja segadusele.
Ka inimõiguste küsimuses võib
tekkida teatud rahutuse tunne, nagu
'poleks Ameerika poolt nende aktiivne
rõhutamine tingitud põhilisest
äratundmisest. Näib küll, niipalju
kui see puutub Venemaasse, et selles
on esijoones juutide huvid väljarändamiseks,
mis viib neid eriliselt
vastuollu valitseva rezhiimiga, kes
selleks teeb takistusi. Hoopis pea
peale pööratud.on aga inimõiguste
idee, kui selle .varjul sisse tuuakse
massiliselt „dissidente'V kelle ideeks
on just kõigi inimõigustehävitamine.
'';..'.-.•"-. . . ..
Veel üks mister Youngi. poolt lendu
lastud ideedest oli see, et Ameerika
peaks hakkama üleval pidama
vaeseid .(musti?) rahvaid, nagu nüüd
musti kodanikke Ameerikas peetak
se üleval .nn. „\velfar"-i süsteemiga.
New Yorgis «näiteks iga seitse või ka
heksa inimest peavad üleval pidama
Soomlaste Balti
[.0 0 '
ühe „welfar"-i inimese. Niisiis- tuleks
selle idee kohaselt sisse seada ülemaailmne
. „welfar"-i süsteni, iS C i ii
kui see alandab Ameerika kodanike
praegust elatustaset.
Valed- ja vildakad on olnud juba
vanad kristlikud misjoni-ideed, milleks
ristiinimesteltpkirikütes korjad
raha, et saata misjonäre paaanaid
ümber .pöörama milleks? Selle
.asemel, et lasta igal rahval läbi teha
oma loomupärane arengutee kiviajast
mods-asse aega, on neid välja
kistud oma loomulikust mil jööV. ja
näidatud nendele ,,Egiptusc ^ lihapotte".
Siis tekibki olukord, nägu Ameerika
süsteemis, et kui valgel on oi'"-
mas. värviline televisioon, (mille ta
ise on leiutanud .ja ehitanud), siis
peab ühiskond andma raha ka mustale
televisiooni • ostmiseks. Ükskord
aga need rahvad, keda tahetakse sundida
maailma, heoluriiki, võivad lakata
tõrkuma. . ' m
'V;E./N.::;:
STOKHOLM (EPL) - Soome reisilaeva
Finnhansä" sõidud/Läänemerel,
eeloleval suvel Leningradi, Tallinna
ja: Riiga on lõpetatud väga väheste
sõitude kasutamise tõttu. Laev
võetakse koheselt liiklusest välja j a
pannakse müügile,
,;Finnhansa"- pidi tegema 'suvel
seitse sõitu. Riiga, neli -Leningradi,
lisaks veel nädalališcd sõidud Tallinna'.
Sõidud olid ettenähtud turist i-reisidena
kuhu kuulus ka juhitav
päevakava.
• Finnlinesi juhataja Esko Rii.konen
ütles, et lõpetamise otsus tehti .koos
soor e reisibüroodega ja reisikorraldaja
. . . • . ; ' . -•
Teeme uusi ja parandame vanu, sa
muti suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
l > . l i * ! i * l l , : l , ' , i B 1 1 , H ' r * * ' , i a ' 5 " : ' » ' i » ' i M i E i i i :i n:; in» j:B:.!a:!»;:i:: •:": •:: ai i B n uuBunn D'Ü nii a ii B;H uon o II • II • n ai;a:; B;:B:ran i;i D;; i;f tno irnnBunu
s MITTE
? Armuhaigus on üks raskemaid
1 .haigusi ja tavaliselt parandama-tu.
On. küll katsetatud seda ravi- '
| da näiteks alkoholiga, kitid sel po- .
| le harilikult muid tulemusi, kui et ,
" maks laguneb; ja raha saab otsa.
1 Raskemad juhud võivad lõppeda .
| surmaga, näiteks vette hüppamise :
| või kuuli pähe laskmisega. ; =• '
| - A r m u h a i g u s on külgehakkav ;
1; tõbi,, mille-"'batsilli, pole veel !ei-
| tud. See võib hüpata kallale üsna.
i kaugelt, ainult silma vaatamisest.
I Ja selle tagajärjeks on armuvalu
I — üks. püsivamaid ja hinge näri-.
I vamaid kõikide haicuste rubrii-ii
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-15-08
