Meie Elu = Our life, July 15, 1977

              -REEDEL, lj;.TOULIL.FRXDAY, JULY 15
T . , , . . l l U l T . - . . . - . . l l l | | l | | | U j J I | ^ B B ; a | t t t J j M a | | M j M | | i | | I I » U | f„
„Meie Elu" nr. 28 (1431) 1977 „Meie El
JÕIKÄÄRü SUVEKODU ALGAS TÖÖ1
Jõekääru eestlastesuvises paradiisis heisati lipud juba 24-dat korda
Laste Suvekodu lipuväljakul kolmyeerand-saja lapse, laste vanemate ja
lastesõprade juuresolekul „Mu isamaa armas" laulu saatel. Laulu saatis*
Suvekodu juhataja muusika pedagoog H. Sulev.
Ayasõna lausus Toronto Eesti laagreid, milliseid oli tervelt kaks-
•Näisseltsi esinaine H. Novek järg­miste
sõnadega: ,,24-ndat korda alus­tab
Jõekääru Suvekodu oma tege­vust.
Juba kürnme või jenam aastat
tagasi leidus neid, kes- ennustasid
Suvekodule kadu. Täna võime tõsi­selt
uhked olla, et meil leidub ikka
veel ohvrimeelseid i:nimesi,"kes oma
aega ja vaeva pühendavad sellele, JSX
eesti Suvekodu saaks eksisteerida.
T,E.N.S.-i juhatus on teinud pingeri-kast
tööd, et korraldada ehituste jä
talgutööde läbiviimist. Aga ilma tub­lide
abilisteta oleks see olnud peaae­gu
võimatu. Sellepärast tahaksin siin
esile tuua järgmisi tublisid eesti me­hi,
kes. pidevalt on5 suvekodu.heaks
töötanud: $lmar Pintson, Arnold Po­tisepp,
Josep Engso, Elmar Potsepp,
Lembit Valter, Rein Rannala, Valter
Schaer, Toomas Tamme ja Tõnu Al
tosaar ning veel palju (teisi.
; Siin on palju tööd tehtud, 011 aga
veelpalju^ palju teha kui oleks raha
ja tegijaid. Sellepärast on meie pal­ve
lastevanematele, palun ärge kriti­seerige
või nurisega vaid mõtelge,
kuidas saaksite, aidata, et suvekodu
paremaks" ja ilusamaks teha.
Täna alustades kuue nädalast su­vekodu
tegevust soovin T.E.N. juha
ruse ja meie abiliste nimel Suvekodu
. personalile head töö tahet ja plaani­de
kordaminekut ning teile armsad
lapsed soovime head suvepuhkust."
Järgmisena kõneleja tegi teata­vaks,
et Suvekodu juhatajaks on. esi­mesel
kolmel nädalal 1 Ants Sulev ja
viimasel kolmel nädalal Jüri Laan
soo. Suvekodu perenaiseks on Mai
mp Varik, Suvekodu majandusala
juhatajaks on pr. Valter. Lõpuks
soovis ta kõigile ilusat suve.
Suvekodu juhataja A. Sulev ütles:
„SeIlest on möödunud juba viis­teist
aastat, kui seisin siin Jõekääru
suvekodu lipuväljakul abijuhatajana
laagri avamise]! — Praegu on mu
tunne, nagu see kõik sündis alles ei
le. Mäletan selgelt seda aega, kus väi
kese poisikesena marssisin hr. Ründ
va juhatuse all ja meie rühm kutsut
metsavendadeks. — Ja samuti mäle­tan
kõiki: järgnevaid toredaid suve
teist. ••' '" ' : •
Vaadates tänast lipurivi, eriti,väi­keste
poiste ja tüdrukute taret, jääb
mul ainult soovida, et nende kui ka
kõikide teiste noorte suvi saab ole­ma
sama tore, rõõmus ja meelde­jääv
kui oli see minuL
Mul on heameel kõikidele lasteva-nevatele
teatada, et sel aastal kasva­tajad
ja abi-kasvatajad on varakult
alustanud ettevalmistustöödega ja
tegevuskavad järgnevaks kuueks nä­dalaks
on valmis. Loodan, et spordi-ja
ujumisetunnid, samuti eesti keele
ja laulutunnid saavad olema huvita­vad
ning vaheldusrikkad. Peale selle
on meil veel mitmeid üllatusi tege­vuskavas/
milledest teie .kuulete juba
enda laste kaudu.
Järgnevalt tänas: ta kõiki, kes on
kaasa aidanud suvekodu hüvangule
ning teatas kasvatajate ja abikasva-tajate
nimed.
Vaimuliku talituse pidas E. Ru-
KOKKULEPPE I6N0REIRIMIN
OS^ SÜUREHINUP
Eesti. HviisnSukogu ja Eesti Komitee
Saabuvaid Suvekodusse. K. Saarma, R, Saarma, M. ja M. Saarma.
' . .,. •• Foto— J. 21
berg, kes omas patriootilises sõnavõ­tus
lastele väga arusaadavalt rääkis
meie kodumaast, eesti keelest ja ees­ti
meelest, tuues näiteid lindudest ja
loomadest, kuidas nemad oma laulu
ja häälitsemisega Jumalat tänavad.
Nad laulavad ainult oma laulu ja nii
räägime meie ka ikka ja alati oma
ilusat eestikeelt. -
; ' V : \ ; . J. S-gi
STOKHÖLM — Eesti Rahvusnõukogu ja. Eesti Komitee saatsid Hel­singi
kokkuleppele aliakirjutanud riikide valitsustele ühise memorandumi,
niis käsitleb kokkuleppe mittetäitmisi ja^rikkumisi Nõukogude võimude
poolt peamiselt kontaktides Eestiga, Esitades rea konkreetseid fakte, rõhu­tatakse
memorandumis eriti ka, et olukord on kokkuleppe täitmise osas
eriti viimasel aastal halvenenud. Juba esialgnegi ülevaade kokkuleppe ees­kirjade
täitmisest näitab, et Nõukogude võimud on neid rakendanud rest-riktiivselt"
öeldakse memorandumis. Tähelepanu juhitakse peamiselt järg­mistele
mittetäitmistele:
Pildil vasakult paremale: Ees M. Toomes, R. Roos, K. Kannel ja P. Kreem. 2. rida: A, Sulev (Suvekodu juhataja),
A. Nurmse, T. Kirss, L. Nurm, K, Meipoom, P: Piegaze, A. Andra, E. Ruberg (kunst, nahatöö ja laskeala juha­taja),
J, Läansoo (Suvekodu teise pooleaja juhataja). 3. rida: R. Kivi, A. Elias, J . Elias, T.Heyduck(muusika
juht) ja R. Pallandi. Foto — J. Säägi
.ffi
s c
Laupäeval, 16. juulil algavast suurlaagrist „Kotkajärve '77" võtavad
osa umbes 300 noort Kanadast ja Ühendriikidest. Laagrijuhiks on nskm.
Ivar Mppak. ..' .. ..|. .',. ' .
külalispäevaks, sest õhtul on suurlõ-ke.
Olge kenad ja varuge see päev
Muskokasse sõiduks, kes juba seal;
ei ole.. Pühapäev on Lahkumispäev
oma piduliku lõpupäraadiga. '
Laagri tegevuskava on mitmekesi­ne
ja huvitav.
Laupäeva nimeks on Kogunemis-päev.
Pühapäeva nimeks on Raja-mispäev.
Sel päeval püstitatakse
kõik vajalikud ehitused. Pärast lõu­nat,
asuvad vane.mgaidijl kanuuret-kele.
ja õhtul on äi 1 laagri te. lõkked.
Esmaspäev on, Metsapäev metsaraja
ja orienteerumisega. Teisipäeval -r-
Matkapäeval ; lähevad eriüksused
matkale. Kolmapäev on Sõpruspäev,-
siis jtoimuvad mitmed mängud ja
lõkked ning tants. Neljapäev määra­ti
Kosjapaevaks, 'mil tutvustatakse
vanu kombeid, tantse jne. Mängitak­se
kiilam änge,: ;ning pjarast ühist lõ­ket
minnakse Me(sak'irikusse küün-lavalge
jumalateenistusele.. Õppepäe­vaks
on reede. Siis toimuvad metsa-mängud
ja õpitakse gaiditarküsi.
Laupäeval on .Spordipäev," võistlused
• üksuste vahel. Samuti, on laupäev
Teejuhis: Torontost sõita Hwy:400
mööda Bärrie.st edasi, kus tee muu­tub-
Hwy. 11-neks ja mööduda linna­dest
Gravenhurst ning Bracebridge.
Sõita, edasi, kuni neljaliinilinc tee
muutub' kaheliiniliseks.- Sealtsamast
pöörab, tee kahe bensiinijaama va­helt
paremale, nimega Söüth Mary
Lake Rd. Tee nurgal on teeviidete hul­gas
Camp Kotkajärve. Siit edasi
paar miili ja olete Port Sydney tagu­se
silla juures!-Kohe,üle silla keerab
tee paremale. Sõitke veerand miili
ja pöörake- vasakule. Teenurgal on
silt Kotkajärve. Sõitke kuni jõuate
Pioneer Campi, mille-tagant algabki
Estonian Rd. Veel poolteist miili ja
oletegi kohal. . •'/ ;
D-«V'iflj6
• ..jn—r- ' J •*",*"iiimM»A.«lat
i ^ i < » o € p o € a > ( > a i > i i w > w > « » o c D ( > i uur i III ii-o^»ocii>i>OTi>o<ra*><!n^f><^r>^^ (KIX&(>^ZI>(>4I3>I><S0KXn»(>43C^
FLOWERS &• GIFTS
Tel. (416) 466-1951
466-1502
362 Banforth Ave.,
Toronto, Oht. M4K 1N8
Ühenduses Rahvusvahelise PEN-,
klubi uue presidendi Mario Vargas
Llosa ja peasekretäri Peter Elstobi
külaskäiguga Moskva, kerkisid kar­tused,
et kõne alla tuleb N. Vene
nõudel Eesti, Läti ja Pagulas-PEN
klubide eemaldamine tollest rahvus­vahelisest
organisatsioonist. Eesti
PEN klubi esimees prof. A. Oras on
saanud nüüd Rahvusvahelise PEN-i
peasekretärilt kirja, milles märgitak­se:
„N. Vene kirjanike liidu 1. sekre­tär
Georgy Markov viitas kõneluste­le
minevikus PEN-i juhtide Arthur
Milleriga ja David Carveriga ja rõhu­tas,
et vastupidiselt valitsustele, meie
pole mitte seotud eelkäinute otsus­tega
ja stardime täiesti puhta lehe­ga.
Nad siis märkisid muude asjade
hulgas, et üheks raskuseks, mis ta­kistab
N. Vene kirjanike liidu soovi­avalduse
esitamist Rahvusvahelise
PEN-i liikmeks astumisel on Eesti
PEN klubi, mis näiliselt representee­rib
Eesti kirjanikke, kuna tollel
maal on praegu elav kaasaegnje kir­janduslik'',
tegevus. Mario Vargas
Llosa vastas, kui asi seisab selles,
siis pole ju mingisuguseid takistusi,
inis keelaksid noil kirjanikel moo­dustamast
PEN klubi. Tegin siis
omalt poolt täiesti selgeks, et PEN
ei mõtle isegi kaalutleda, et ühte ek­sisteerivat
PEN klubi maailmas, väl­ja
heita PEN organisatsioonist sel-leksi
et uus PEN klubi saaks formee­ritud,
pealegi veel ühte vana ja kõr­gelt
respekteeritud PEN klubi. Ne­mad
(s.o.N. Vene esindajad) tänasid
mind otsekohesuse eest jä sellest kü­simusest
enam ei räägitud. Lõppjä-reldus
kõigest sellest oli, et me nõus­tusime
hoidma kontakti N. Vene kir­janike
liiduga ja selgitame ning jät­kame
võimaluste ja teede otsimist,
et N. Vene kirjanikud saaksid luua
oma PEN klubi, Ent sai tehtud kris-tal-
selgeks, et nende PEN-iga Istu­mise
sooviavaldust saab PEN-is ko­heldud
täpselt samuti nagu igat teist
meile saabuvat ükskõik millisest
maailma nurgast. Inglise ajakirjan­duses
on tehtud teistsuguseid viiteid,
aga ma võin kinnitada, et need ei
vasta tõele. '
Kanada aastapäeva pikk nädala­lõpp-,
kus: aset leidis mitmesuguseid
sündmusi, kujunes jalgrattasõidus
erakordselt edukaks rohkem suusa­tajana
tuntud Robert Vellendile. Ta
võitis oma klassis (seniorB) feedel
ja laupäeval Woodstockls ja püha­päeval
Brant fordis. Laupäevane
võistlus Woodstoekis oli 25. miili
eraldi stardis Ontario meistrivõist­lus.
18-aastane Robert võitis'.selle
J.mägise maastiku ja tuulise ilma tõt­tu
aeglase ajaga 1 t.-3 min. Pühapäe­vane
võistlus Brandford'is oli vastu­pidi
väga kiire — 48 miili sõit võttis
1 t. 35 min., mis teeb välja 30. miili
yÖi 48 km. tunnis. -
Roberti võite aitas osaliselt ker­gendada
asjaolu, et mitmed paremad
sõitjad, olid pika nädalalõpu tõttu
võistlemas Ameerikas ja .QuebecTs.
^Väljasõiduloa taotluste otsusta­mine
võtab lubamatult pika aja, sa­geli
kuus kuud ja rohkemgi. Juhtub
tihti, et.viisat keelatakse pooltosinat
korda. Pakiliselt hädavajalikes olu­kordades,
nagu raskete haiguste ja
surma puhul, ei võimaldata enam
taotluste kiirendatud otsustamist na­gu
see toimus veel aasta tagasi. Viisa
Eestist Rootsi maksab 300 rubla, mis
vastab hästi tasutud palgalise kähe
kuu sissetulekule. Suur osa tööta:
vast rahvastikust Eestis teenib vaid
.100 rubla kuus.. Ametlike reisidoku­mentide
ja viisade tasud öii seega lu­bamatult
kõrged. " \
Praeguse korra kohaselt peavad
viisa taotlejad •Stokholmiš kes soovi­vad
N. Eestisse sõita, tavaliselt and­ma
oma passi reisibüroole kolm nä­dalat
enne reisi, ka siis kui nad vaja­vad
passi vahepeal teisteks otstarve
teks. Varem oli teatud juhtumeil või­malik
reisibüroo kaudu saata passi
koopiad Nõukogude võimudele,
1976. a. on terve rida väljaantud
viisasid tühistatud viimasel hetkel
Nõukogude ametnike poolt Helsingi
sadamas, kust toimub reisijate ära­sõit
.Eestisse. Mingisugust seletust ei
antud ja uued viisaavaldused lükati
tagasi. Turistide grupireise Skandi­naaviast
ja Lääne-Saksamaalt 011 vii­masel
ajal piiratud.
Vaatamata sellele, et vahemaa
Stokholmi ja Tallinna vahel on sama
pikk kui Stokholmi ja 'Helsingi va­hel,
võtab kirja kohalejõudmine esi­mesel
juhul keskmiselt kaks .näda­lat,
teisel juhul 24 tundi. Mingit muu­datust
ei; ole siin toimunud kokku-leppe
allakirjutamisest saadik.
• Kontaktid erinevail kultuurialadel
ei ole arenenud vastastikuse koos­töö
vaimus. Samal ajal kui kirjani­kele,
klaverikunstnikele, lauljaile; jä
teistele kunstnikele Nõukogude Ees­tist
on võimaldatud külastada, esine­da
-ja näitustel välja panna Rootsis,
USA-š ja Kanadas, ei ole vastavaid
inimesi eksiilis•• lastud Eestit külas­tada
kutsealaliste esindajatena.
Välismaal ilmunud eestikeelseid
ajalehti; ajakirju ja raamatuid, kaa­sa
arvatud piibel ja usuline kirjan­dus,
ei lubata saata Eestisse. Välis­maa
mitte-kommunistlikke- ajalehti
teistes keeltes ei ole samuti võima-;
lik saada Nõukogude Eestis..
Eestlased Rootsis on oma sugulas­tele
Eestis saatnud kinkepakke ühe
milj. krooni väärtuses aastas. See oh
väga oluline vanadele inimestele, kes
ei ole omanud teenistust ja kelle
kuupension seega on väga väike. Hel­singi
kokkuleppe allakirjutamisest;
alates on Nõukogude tollitasusid
kinkepakkidelt tõstetud 200-300%."
„-Need piiramised on selges vastu­olus
kokkuleppe sisuga" konstateeri­takse
memorandumi lõpus. Juhitak­se
ka tähelepanu Euroopa Nõukogu
poolt 29. aprillil 1977. a. vastu võetud
resolutsioonile nr. 654, kus samuti
tähelepanu juhitakse Helsingi kok­kuleppe
rakendamise ja täitmise
puudustele. ;
Memorandumi koostajal ERN esi­mehel
Joh. Mihkelsonil oli võimalus
balti teadlaste konverentsi ajal Stok­holmiš
memorandumi sisu konsul­teerida
rea meie nimekate ühiskon-näteadlastegä,
rahvusvahelise õiguse
ja poliitiliste teaduste ekspertidega.
Memorandumi vaatas läbi ka ERN
väliskomisjon ja E. Komitee juha­tus..
See on alla kirjutatud ERN esi­mehe
Johannes Mihkelsoni ja Eesti
Komitee esimehe Heinrich Mark'i
poolt.
Peale Helsingi kokkuleppele alla­kirjutanud
riikide valitsuste, on me­morandum
.saadetud; ka nende-riiki­de
Stokholmi saatkondadele, samu li
ka Skandinaavia ja välismaa ajakir­jandusele.
. Memorandumi levitamist
•laiemale avalikkusele Skandinaavias
ja Euroopas jätkatakse kogu suve
kestel.' ' •"
Tõnis Kinti Eesti Vabariigi Valit­sus
eksiilis saatis Belgradi konve­rentsist
.ösavõtväile lääneriikide va­litsustele
memorandumi, kus nõu­takse,
et Beigradi konverentsi päeva­korda
võetakse inimõiguste rikku­miste
küsitlused; Eestis, Eesti Vaba­riigi
fseseisvuse ja territoriaalse puu­tumatuse,
rikkumised N. Liidu poolt
jav Nõukogude .okupatsiooni lõpeta­mise
ja nende admiriistr.atiivse apa­raadi
lahkumise küsimused''. Eest iil.'.'
International Folk Festival Roches-teris,
mis pidi 10imuma 1 aupäeval,
25. juunil, lükkus vihma tõttu lau­päevalt
pühapäevale.
Eisenhardt Auditooriumi ees hak­kas
kuulma eestikeelset juttu ja kor­raldusi
juba hommikul. Agarad Roc-hesteri
eesti daamid prl. Alangu, pr.
Kõva ja pr. Alleniga eesotsas korral­dasid
ja seadsid näituseks varutud
laudu jä eksponaate. Raskemad tõst-mised;
ja toimetamised jäeti- hr-de
Kõva ja Kurvitsa ülesandeks.
Eesti käsitööde ja kunstilaud mee­litas;
kokku suure hulga asjahuvilisi.
Esitati eriti palju küsimusi eesti pä­raste
mustrite ja nahatööde kohta.
Levitati ka Rahvus voldikut ,.Esto­nia",
mida huviga •publiku poolt sir­vilt
,-'.;
Muusikalise kava raames esines
eestlaste osas Maia Alleh akkordeo-niga.
Iloffmanni ,,Go Home järv I" või- .Peale ülaltoodute lõid. näitusel
tis L. Sild: (nr. .250) ja i(G.o Home järv j agaralt kaasa veel pr-d Ränk; Lepik-l)
r. major lllar Muul, kes töötab
Frederick-is, Md. USA sõjaväe medit­siinilises
keskuses, -asub ausustis
Tai sse, kus ta on määratud (Banko-
•kis. asuva USA sõjaväe troopiliste
halguste medit.siiliilise keskuse juha­tajaks,
:,
I
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS;.VALIICÜS- VALIK LILLI
erisündmusteks ja tähtpäevadeks. -'-'O Samuti käsitöö kinkeesef-meid
—. KÜLLÄSEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NÄHA ja PUU-NIKERDUSE
alal. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
Äri ön avatud kl. 8.30—6 0. Neljapäeviti ja reedeti kl. 9-ni õ.
H" E, Pehap (nr, 116); Järve „Puu"
hr. Tamm (nr. 475); Kadaka ,,Lõuna-Äafrika
lille'^hi\ Türk (nr.222);:: Mil-
1 jani ..Maastiku" pr. Jõgi (nr. 253);
Pehapi „Li.nnatüled" V. Landers Ha-miltonist
.(nr. 423) ja „Valguse pee­gelduse"
hr. Oss (nr.- 425); Riig-Rei-mani
graafika I E. Pehap (nr. 109),
graafika II E. Walk (nr. 84), graafika
III hr. Sütis (nr. 302) jä graafika IV.
M. Järve (nr. 22); Saarniidi keraami­ka
I E. Pehap (nr, 108), keraamika
II hr. lääguste (nr. 433); Ants ;Vom-mi
„Akti"^R. Pohlak;(nr. 165),.-.•„Mp-del!
i",L. Joselin (nr. 363) ja „Modelli
lilledega" hr. ja pr. Kadak (nr- .703,
ning Benita Vommi „Daam kübara-ea"
võitis hr. Saarniit (nr. 122).
" ' EKKT juhatus
saar,; Zeller, Pintson koos. tütarde
Tiina ja Lisa'ga ja Lisa Kurvits.
Koordinatsioon kogu osa võtnud,
rahvusgruppide vahel- kulges; suju
vait lvi Kurvitsa juhtimisel, kes on
Rochester Museum and Science Cen
ter poolt eriliselt selleks ülesandeks
palgatud juba mitmendat aas lae
' A. P.
. Eesti PEN-i seisukohast peasekre­täri
P., Elstopi hoiak on kõrget hin­net
vääriv. Eesti PEN klubi: loomu­likult
peab jääma .endiselt valvele,
et selle eksistentsi ei üritata ohusta­da
mõnel teisel alusel ja moüivil
sest N. Vene satelliitide penetrat-sioon
suureneb Rahvusvahelises
PEN-is, samuti nagu Liitunud Rah­vaste
Organisatsioonis.
Sks.
,,Meie Elus" nr. 24 (17. juuni) ilmu­nud
artiklis: „Üle saja võistles Jõe­käärul"
on mõned vead, mida palu­me
vabandada-
Kirjutatud on: 10—11 ä. klassis tu­li
S. 'kohale Suri Oder (PT) peab ole­ma
—' Siiri Oder ..Rajaleidjatest".
Kirjutatud on: 12—13. a. klassis tu­li
2..kohale Vivian Oder (PT). Peab
olema — • Vivian Oder ...Rajaleidja-;
lesr; . ' /•...-: "' •.••••:;' /' •>
50|qmeesfe
Leerinoorte õnnislahiise •jumalatee­nistus-."''
Eesti Evangeeliumi Luteri
Usu Peetri ;kögi\duseS; Vancouveris
leidis aset 3. juulil.
Ilm oli vihmane, kuid sellele vaa­tamata
kogunes kirikusse väga pal­ju;
inimesi, nii. et ka kõrvalruumid
olid rahvast tulvil.
; Kell 10.30 saablis kirikusse 14-s.t.
leeriõpiiasest koosnev rongkäik, ees­otsas
kolme vaimulikuga; praost
Toomas Põld, Saksamaalt, õpetaja
;Thomas Vaga Rootsist ja rev. Donak!
W. Johnson kohapealne- Luteri usu
vaimulik ülikoolist.
Leerilaste õnnistan,iise kõne ja õn­nistamine,.
samuti eestpalved 'ja. tea­ted
olid õp. Vaga poolt: Pihtiiaiituse;
toimetas praost Põld : ja .jirJusias
rev. Johnson.: Armulauafalitusel- tee­nisid
samuti ülevalnimetatud kolm
õpelajat.' ; ' .
Leerilaste laul ,.Nooruse kaunimad
-päevad" S. Sotnik — organist Ülo
Valdma. • •
Jumalateenistusel mängis kogudu­se
organist pr. Siiri. Muna.
Leerilapsed: Edna Hellen Ahe, Eri­ta
Ann Elvet, Evaleen May Jääger,
Martin Arvo Jäälaid, Krister Thomas
Endel Nääb, Michael Urmas- Muld,
Susan- Merike';Muld, - Gustav Peeter
Piir, Garmen Riina Rida, Karen Ann
Rida. .David William Stewart, Patri-cia
Diane Stewart, Toomas Tobv
Tammpere, Sylvia Helene Värtina.
Sõjameeste suvepäevade komisjo­ni
viimane' koosolek toimus läinud
pühapäeval Seedriorul. Kohal, kus
toimub ka selle aastane kokkutulek'
27. ja 28. augustil. .Kaalutluse all on
olnud muuta ürituse kohta vaheldu­misi
ühel üastal Kanadas ja järgmi­sel
USA.:s, et anda paremat võima­lust;
USA-s asuvatele kaasvõitlejate-le,
osavõtuks.
Suvepäevade; esimeheks 'valiti
H.E:V,Ü, esimees A.Jurs ning kava
on sarnane eelmiste aastate ürituse­le.
Alguseks, on kell 10.00 laupäeva
hommik kogunemisega, millele järg­neb
kohe kell 10.15 laskevõistlus.väi­kese'
kaliibrilisest ,,püssi st lamades
asendis igale mehele", kes•.ka viima-se
30 aasta jooksul pole püssi sihi­kut,
näinud. Osavõtjaid on loota läti
ja leedu kaasvõitlejate hulgast ja nii ,
toimub pühapäeval kell: 11,00 Balti
Veteranide : Liidu/ informatsiooni ;
koosolek, et anda võimalust koosoli­jaile
.tutvuda' Liidu tööga ning selle­le
aktiivselt, kaasa aidata. ;' ''
Kohapeal on korraldatud toit.luŠb-mine
niiig ööbimise võimalus (võta
kaasa: magamisriided — jekid jne.).
Informatsiooniks pöörduda komis­joni
sekretäri poole: E.; Linda ja :47
Fielding Cresc." Hamilton Oni. L8V:
2P3 tel. 383-0038. . ' > ;
MoemJ
selt naisJ
riikide t|
suuri
Suurärid!
gelt naisj
viimasel
maks ind
nud ja
avatud,
se aga m
te kergeJ
moodi p|
heks jääl
ma muri
ja pärlit J
mulje nii|
ha võinu
Uusi n
uute riu
ikka i i i dl
dagi üldij
tamisega|
Va te piil
raugas tasl
gi nad h|
kellest kl
IsikupiJ
ga paljul
millest \\
ralikku,
'aga iga 11
autoriteel
saaks või
leida tee
juda ori]
vaid me<
sajandist!
dour (Lol
riietusegj
meie a^
prints,
värv, s.i 1 sl
südasuvel
Suur 11
na Elizalj
nud tä 2.1
l i pidus 1^
kuigi sed]
: New yi
nab igal J
inf orma li
dides! ja
vaateid.
. üldisest
ei pulbits|
hoogsa
• Pranl susil
. na, väbril
se 'järgi'.
Monlreaiil
'iga. PVLJ
moemaja
. • mend un il
cien ..Leloil
silise ja
gi, mille d
Tänavu |
viisakalt
sääreni, \\
muidugi
•'i.minid"' ci
Oleks julj
oma oriu
moering cl
niide. Stj
sport likki|
kiitega. .(;
poole' vöö
ÄsjancJ
See oli jäi
liitud Ton
Metropolil
tehti 1969.I
'seinaks. K]
pele kaasal
Eesti PäeJ
• Kai avVii
• mu lli-k uiul
luse!, kuicl
ta nii i i i H .|
ja 'eesmäri
järjeiikka^
vale kulti
uevuste
ning enai
. de kaasa'(j
Järgneval
vai suvd,
. — juubelil
' _kürraldac!a]
: tingib pa\
mist ja eill
Nüüd. ii
. • nist on t'v:v|
poleks ülej
lähtek.ohtac
. '.njõl telega
K-äi avani
' vii jon üles]
' viljelnud v1;
jest ulhLua
; omapära'iil
:— laul ja n|
•; lem.ine, nlil
rahvusgrupi
rahaliste
Karavanidel
• ' rahvuste ii j
. mise. 1973;'
vii jon prog
' '"ja . äsja nui
kujunduse il|
ke 'oma- koi