Meie Elu = Our life, November 4, 1982

              ,JVIeieElu"nr.44 (1705)
„Meie E k " nr. 44(1705) 1982 N E Ü Ä P Ä E V A L , 4. N O V E M B R I L - THU]|SDÄY, N O V E M B E R 4
J Ä Ä ' ' ^ ' / '
1
•I
•
le rütmilise võimlemise osa»
"AS TEGEVUSES
ilejaid esines Commonwealtli
igudel, viies: sini-must-ivalge
kiima sportlaskorma ette. Halifa- •
I toimus- Kanada peatreenerite
cutulek millest lektorina ja ko-
^raa^inaosa võttis Evelyn Koop,
irio esindajana võttis kokkutule-osa
ka Kalev-Estienne treener
|en Viinamäe.
lev-Estiennel on ees töörohke
_Ees seisab võimlemise filmi te- ;
|ine,Nesinemisreis Lääne-Kanadas
Kalifornias. On alustatud uute
iide õppimisega, samuti on alus-ka
Esto '84 võimlemise prog-l^
mi harjutustega. (Infopnatsioo-helistada
L. Viinamäe 465-7020
E. Koop 889-7889).
:o 84
Võimlejaid tuleb
mitmelt poolt
sto 84 raames toimuva suuresine-
|e võimlemiskava organiseerimi-
>n: selgunud, et peale Toronto tu­lid'
grupid Vancouverist, Montrea-
Sault. Sie, Marie'st ja üksikud
[mujalt. ÜSA-st on oodata vahe-
[t poolsada võimlejat ja vähemal
4l. Rootsist) Uus Meremaalt ja
[traaliast.
po• 84 programmisektsiooni juur-on
loodud võimlemistoimkond
[u kuuluvad Heli Oder (juhataja),
Järvel, (sekretär), Linda Laa.-
(valikrühma õhtu), Linda. Makk
mik) ja Annely Riga („Ritmika"
kdaja). Tpimkoiid abistab suur-
|iemise peakorraldajat Toom-ja
võimlemise üldjuhti Evelyn
)pi. ; •
^ronto Eesti Majas peetud võim-
[isjuhtide koosolekul selgitas üld-liikumislavastuse
,;Meri" ideed
|coreograafiat. Kohal olid. Toronto
iillemisriihmad© juhijd: ja Sauk
Marie esindaja. Kaugemate kes-
Ite: jaoks valmistatakse selgitav
ppfilm. Samalaadne kohtumine
ilemisjuhtidega. toimus Lake-:
bdis samaaegselt USA Eesti Orga-,
Jitsioonide Kongressiga.' Võimle-'•
[lavastuse ettevalmistajaks USA-s
Iti, Anu Parming-Ojamaa.
IST! RAHVUSTEATER
idgarKink tähistab 5® a
iuuberi'
• 01 NOORUSE proovSmraa 031 tuba.
nr. 14, kohviku läheduses, Eesti Ma-
Jas. Näitlejad käivad omale kohvi­kust
kehakinnitust toomas. Pkukad
on muidugi otsas> muna- ja idlulei-.
vad samuti, aga kohv maitseb liea.
Vohu on kutselise näitleja viisil
varakult kohal. Ta istub koridoris ja
suitsetab sigaretti. Oudi Kalm tuleb,
pikk kostiiümkleit seljas, ja ütleb,
,;See on mulle täiesti paras". Elmar
Maripuu tuleb uksel' vastu. Vähi is-.
tub keset tuba nagu ajalehetoimeta­ja
Nat Miller, keda ta mängib. Taa-vo
Söödor, kes mängib yähi poega
Richardit, on süvenenud bma osa-raamatusse.
Nagu Richard, on ta
' „teises maailmas": Nad on kõik „tei-ses
maailmas". 'Nad teevad proovi.
„Puuh, kui palav",,ütleb Essie Milt-
• l e r L y d i a Vohu'. (Prooviruumis^
Eesti Maja kel'dris,ion jahe nagu ta*
väliselt. Väljas on |oktoober tuules
keerutavate lahtedega. Aga Connec­ticutis,
neljanda.1 juulil, aastal 19.05,
on palav. \ \ ' • -
Asta 'Söödor lavastab, ,,iKas sa
tead, kus köögi uks on?" küsib ta
väikese poisi käest, l e l l e nimi on
Peter McConnan ja kes mängib Vähi.
kõige nooremat poega Tommyt. Väi*-
ke poiss, pruun suvisest, päikesest;
vaatab ringi. Tuba on täis inimesi ja
toole, mis kujutavad elumaja uksi,
aknaid ja seinu. „Kas seal?" küsib
poiss .ettevaatlikult. ,,Täiesti õige",
vastab lavastaja. ,ySina oled esime­sena
laval, sa pead teadma, missu­gusest
uksest sa lavale jooksed-', üt-t-
leb ta siis. • ''
Kõik tegelased ei tunne veel üks­teist.'
,;Saage tuttavaks", ütleb Asta
Söödor. „Tommy, see siin on Muriel,
Ellen Valter, kes valiti möödunud
suvel Preili Tallinnaks." Väike poiss
paneb pea viltu ja hakkab siis naer­ma.
„Mä tean sind juba", teatab ta
siis ja selgub, et nadon tuttavad j u -
,ba suvest saadik. i
NEW YORK TIMES, OKTOOBER
mi. HAIGLA MÄLETAB EUGENE ^
0'NEILL'I UUESTISÜNDI. ^'
• 'Kaš' on juttu Eugene 0'Neill'ist,
„0i nooruse" autorist?
Näitekirjanik Eugene 0'Neill oli
aastal 1912 "(jaylo^dl "sanatooriumis,;
Connecticutis, kus ta paranes tiisiku­sest,
ütleb artikkel. 0'Neill'ioma sõ­nade
järgi oli sanatoorium kohaks,
kus ta i^uesti sündis, sest seal oli
tal esimest korda aega oma elu üle
mõtelda ja kui ta 2,4-aastasena sana­tooriumist
lahkus, oli Hta teinud kind­la
otsuse hakata näidendeid kirjuta-
. ma. 0*Neiiri arsti nimi sanatooriu­mis
oli Miller.
Vähi, kes mängib Connecticuti aja­lehetoimetajat,
kelle nimi on Miller,
' hüüab valju häälega: „Richard!"
„Vabanda, ma jci kuulnud sind.
Isa", vastab Riehard, Taavo SöÖdor.,
„ 0 1 i n teises- maailmas", ütleb Ric­hard,
kes on ka plära j asti, raamat
näpuvahel, omq elu üle mõtelnud.
Linda Kukk, 'Mildred, paneb talle
jala taha, nagii'käsikiri nõuab. Ric-:
hard kaotab oma väärikuse ja möir­gab:
.„Ma sulle näitan!" Kukk, kes
mängis viimases Asta. Söödorii la­vastuses
tõrksat tütarlast, iõkerdab
naerda. Nagu ^.Tõrksas tütariapses",
on i,Oi nooruse" tegelaste hulgas pal­ju
noori. Peale Linda Kuke, Peter
%cGonnon'i, Taavo SöödSod. ja Ellen
Valteri kuulub noorte kaadri hulka
ka Elmar Maripuu, kes mängib Wint
Selbyt. ^(Noored on #ga itublid,
kõik", ütleb Asta Söödor. „Kuigi ma
omä poega ei tohi küta", lisab ta siis
ruttu.
Täägi Kaasik ütldj ette. Lydia Vo­hu
j a Taagi Kaasik on olnud' Rahvusr
teatri liikmed Oldtenburgi. ajast saa-dik.
„Ma ei saa -sinna midagi parata",
ütleb Vohu. ,;Iga kord, kui uue näi­dendi
proovid algavad, ma tunnen
devust", ütleb ta. Taagi naeratab.
Ja siis saabub Edgar Kink, Ha-miJtonist.
,yMa kuulsin, mis sa prae­gu
ütlesid", kuulutab Kink juba kau^
gelt. „Ja ma ütlen sulle selle' peale,
et mina olen sõna tõsises mõttes
! viiskümmend aastat sedia teatrikuns.-
ti harrastanud, aga niipea kui ma
kuulsm, et mül tuleb Onu Sid'i män-
Igida, ma hakkasin värisema. Värise-
I ma! Ja ma otsisin ruttu-ruttu oma
vana. osaraamatu üles ja hakkasin
osa pähe õippima, sest meil pole ju
kuigi palju aega enam", ütleb Kink,
kes enam kui kakskümmend aastat
tagasi mängis Rahvusteatri „0i noo­ruses"
Richardi osa. Käesoleva „0i
nooruse" lavastusega tähistab Rah­vusteater
Edgar KingU' lavategevuse
viiekümnendat aastapäeva;
Jaan^Lents mlängib David McCom-beri,
Ellen Valteri kurja isa. „Su
kõne rütm on liiga kerge", ütleb la­vastaja.
„Sa' pead olema rangem ja
väärikam." Lents kuulab sõna lau­sumata
ja muutub silnmähtavalt
rangemaks ja väärikamaks. „Sinu lii­kumine
ja sinu teksti andmine ei ole
päris kooskõlas veel", ütleb Asta
oma poeg Taavole. ,;Ma tean, ma
tean", ütleb poeg nagu kõik pojad.
Ja Jaan ICivisUlale, kes mängib A[rt-,
hurit. Vähi kõige vanemat poega, üt­leb
lavastaja ,;See tekst, mis sa an­nad
enne äraminemist, peab olema [
heatujuline ja pilkav." ,,Ahah", üt-i
leb Kivisild. li
Eesti
Essie —
Wint
pcpolt 27.
Vohii, Mildred
ElmarjMarijJUU,
esitatava komöödia Oi, Nooms!" tegelased.!. rida, vasakult: Lily — Oudi Kalm,
Linda Kukk, Tommy — Pet^ Ernst Vähi. Muriel Ellen Valter. 2J ri-
~ Edgar j a n k , R i c M r d - - Taavo Söödor, Arthur —Jaa^ Lents. •••1,
m •..V '
,Asta Söödor, eMine Miriam ,/Kal­lis
Ruth'is", endme Fanny „Kauge-
"tes randadfes", endine Maria Kruste-ni
„Hingearstis" endine Ramilda
,;Mauruse koolis", on nõudlik lavas­taja
nagu lavastaija päris teatris, kus
lavastaja hoolitseb selle eest, et pub­likul
oleks midagi nautida.
„0i, noorus" on. perekonnatükk",
ütleb Asta Söödor siis. ,,Me looda­me,
et paljud perekonnad tulevad
saali vaatama, kuidas Millerite pere­kond
laval oma probleeme lähendab.
„0i, noorus" sarnaneb muuseas tea­tudmääral
oma j sisult „Tõrksa tü­tarlapsega".
Mõlemas näidendis on
noored need, kes ^protesteerivad ühis­konna
kommete ja korra vastu ja
teevad sellega oma vanematele suurt
peavalu. Küna on. tegemist komöö­diaga,
siis tuleb pärast suurt nuttu
ja hammaste kiristamist ka palju
nalja ja.naeru"
KÄHE NAISKUNSTNIKU
r •
Nädalalõpul, 16. «ja 17. oktoobril,
eshiesid Eesti Majas ühise näituse­ga
oma viknaseaegsest loomingust
Hehtti Herman ja Tiiu Kadak. Mõle^
mad akvarellidega, oma laadilt ja
käsitiüsviisilt eriinevad. Töid kum-magilt
20 piirides, väiksemamõõdüli
sed.
Helmil Herman on kauem tuntud,
alustanud kunstiõpinguid Tallinnas
Kunst-Käsitöö Koolis ning põgeni­kuna
Saksamaal lõi)etanud Dresde-lü
Kunstiakadeemia^. 1950. a. Nii sei­sab
näituse eelteates nhig näitus©
külastaja otsib nii siis mingit kõrge-
.Jmat kunsti. Dresdeni akadeemia on
Saksamaal iiks nimekamaid, kust
meiegi Tõnis Grerizstein, pa^l Raud;
Ants Laipman (Laiknia) ning Ed.
Würalt tuimad. Kuid asjatult otsime
näitusel. võrdsust eelmainituile.
H.H. maalib mitmes tehnikas ja ta
ainestik-motüvistik on mitmekesine
— maastik, lillöd, pdrtreed, ka teat-ristseenid
ja -kostüümid. Eelistatum
on akvarell, kuid ka õli ja pastell
Antud näitusel^ esitas j akvarellteln-nikäs
lilli ja niaastikke ning uuö
alana keaamikat rakuutehnikas. Pa­remad
saavutised olid lilled, milles
veel sugemeid n J i . akv^relliku uju-tamistehnikast,
mis varematel aasta­tel
olnud tema tugevajjn külg nfaig
viimati nimetatud keraamika. Maas­tikud
mõjusid ebakindlana ja läbi-mõtlematufaia,
Jadgi pii märgatav
mõneti osavat pintslikäsitlust.
tiiu Kadak, teise esbiejana ei kat-r-^
ta. Ta läheb edasi üha süvenenult
emaks võetud suunas. Ise nimetab
end tagasihoidlikuks autodidaktik&,
õppinud Tartu Ülikoolis ühe kõrval- ^
alana ka kunstiajalugu. Teadaolevalt
on tal olnud kodumaal pikemaajali­ne
kokkupuude eesti värvirikka rah­vakunstiga
— tekstüliga E. Rahva
Muuseumi kogudes ja olnud tunnus­tatud
ja juhtiv kodukäsitöö alal, ka
kirjutistega ja mustrite joonistaja­na.
Värvikäsitlus ja objekti täpne
edasiandmine viis teda Lõuna-Aafri­kas
sealse rikka, lõõmava värvirikka
floora imetlemisele ja siis selle ek­sootilise
maa õieilu maalima. Kana-dase
asudes, on jätkanud lillede
maalimist. Siinse^lilled ja õied pole
küll nii eredavä^ilised, kuid siingi
on neil omapära ja varjundirikkus,
näiteks varieerub sinine, mis lõunas
täielikult puudub.
Hea joonistajana, millele lisaks k©»
loriidi tunnetus, !on tema õied, lehed
ja varred peenelt tunnetatud ja ela­vatena
edasiantuna valguse-varjude
ülemmekuis ja nüansirikkuses, kui
• peen Mgraam. • .,• ;• ^
M.Ä.
KÖlkIdeko kindlustustsks
H. LATIR & CO. LTD
Insurance Brok®
Toronto MSP 3H1
Tel.: 633-7813 ja 6S3.7886
Aarand Roos, Rändamaie. Jeine
kogu luuletusi, (autor). Lund
1982.
Dr. Aarand Roos, äsja'kohale asu­nud
Eesti Vabarügi konsul New Yor­gis,
pn tuntud kui kirjanik ja tead­lane;
Ta on avaldanud kaks lühiro­maani,
kaks luulekogu, ühe lühijut­tude
kogu, ühe kirjandusliku jutlu­se,
ifits kirjutuse Türgi eestlastest
ja doktoriväitekrjasoome-ugri ling­vistika
aial. See teoste loetelu tõen­dab
autori loomingu mitmepalgeli­sust
ja sügavust. Inglise kirjanduses
võiks autorit võrrelda Housmanlga,
kes professorina lõi väga omapärase
.luule.-. . '^V-Dr.
Roos OTI oma äsjases Juüle^
gusRlähdämaie osavalt k
oma loomingu innustuse alglätteina
vanasõnu, rahvapäraseid väljendusi,
teiste luuletajate luule pärle, luigvis-tilisi
uurfamisi jä piiblit, et lugeja
naudihgupurjedesše suunata sopd-said
tuuli kui ka ohtUkke tonne,
lugejat sõidutada yeetleyail tünde-meredel
ja ebatavälistel luuleavarus-tel.
Kohati on see purjetänüne sujuv,
kohati vaevaline mõistusekaride roh-
•.kuse •.tõttu, '^y;
Olles lingvist, Roosi keeleline meis­terlikkus
ja sõnavaraline rikkus tor­kavad
kohe silma ta luuleloomingus.
Luulekeelele omaste tabavate võrd­piltide
abil manab autor esile kogu
me kodumaa ,^jaleeIo", samuti ka
me varaka rahvakeele arenguloo me
jõulisse kirjakeele ^taevaliste" kõi^
gustenL Mõnevõrra autori menetlus^
viis ja välijendusvormid meenutavad
loyce'i ,,Ulysšešt", kusjuures Roos
mitte-iirlaslikult avab lugejale oma
lähteailikad raamatu lõpus antud
„bibUograafilistes andmetes" — kü­na
Joyce'i puhul ori gaidi hädasti va­ja.
-J
Selle luulekogu tiitel Rändamaie
dl meisterUkult valitud. Eks me elii
ise ole rändamhie hällist hauani. Me
rändame kehalises vönnis siinsel
planeedil, vaimses vormis ruumis ja
igavikus. Me ürgesivanemad olid
rändrahvas, nomaadid. Käesoleva sa­jandi
pagulaste rändamine omamoo­di
meenutab Suurt rahvasterända­mist
pärast Rooma rahu. Luuletused
on koi:raldatudrähdainist6 kohaselt
järgmistesse päätükkidesse: ,,Sisse^
rändamisi", ; „ V ä l j ärandamisi",
„Naasinisi", „üierändamisi". Need
moodustavad me „ajaIeelo" luuletu­sed,
kuna keeleloõ päätükid on
„Mändsonad", ,JCadunud sõiiapoeg'
„üitsainus keel" ja ,,Omakeel".
Vinjetid autorilt ehivad vastavate
päätükkide päälkirju: .,Sisserända.
misi Sümboliseerib ehiskuju soome-ugri
sugupuust; „Väijarändairiisi"
vinjett jä ka >,ülerändamisi" oma ei
samane millelegi, se^astu aga
„Rändsonade" ehiskuju omab õuna
või maasika vonni;,,Kadunud sõna-poega"
kujutab südamekujuline kau­nistus;
„Ütsainus keelel'.' on Eesti
maakam-di kujuHne vinjett; „Oma-keeIel"
ön|hnsdtaadUväpi või-kilbi
kujuline vorm; kaante vhijetid moo­dustavad
,0kitsi maastikust vastavate
kõrgusjoorite> teedega jne. Eks vin­jetid
ka kõnele kujukalt aut
^detudvihjdst ja mõtterännakuist.
Esiniene luuletus algab piibli stii­lis
„Saagu maa!" Soome kõnekäänd
•,.Oms .maa maasikas, / •.muu. iriaa
mustikas" kujundab teise luuletuse
algread. Muide rahvapärane väljend
„kes ees, see mees", esineb selles hm-lepalas
ja kahes teiseski, arvatavasti
trügijate ja pugejate tähistamiseks
—- vastukaalides esineb pübellik tna-nitsus,,
esimesed vümaseks". Samas
luuletuses poeet soovib, et „|tuleb
luua äjaleelo; / mis ei sulgu ajaloo­le".
Poeedi naljasöorit ja lüülevabak
dust iseloomustavad kolmanda luu­letuse
read: „suuga suured linnad su­gudele,
/käega vaevalt kägudele".
, Eestlaste vaevarikas „ajäleejo" on
hapisõnaliselt edasi antud: „tulid
saadikud ja söödikud, / ühed sööma,
teised saama, / kolmandad Saksa
mängima. / Entel, tentel, trika-trei,
7 kuni vares vaga, / koer on truu."
Sellise lihtsa lasteriimi taha on pei­detud
kibe tõde me ajaloost. Me
võitlustele vaenlastega vihjavad
mõisted ,J5CaIevipojast": „Siis sirviti
süli õpetust: / ikka serviti, senHti!''
Aga luulerida ,35eil kevade kavad
on ohus" iseloomustab me omariik­luse
unistusi ja püüdlusi.
Luuletused järgmises päätükis
,,Väljaräiidmisi'' omavad sümboolsed
pääikirjad „Estoso6mläšed", „Viikin-gid",
^iPa^jgasõdurid''(,^^^^^
ku^", .^Küüditatud" ja pagulased";
samad päälMrjad korduvad ka pää­tükis
,^aasmisi" — arvatavasti on
me ,,äjaleelös" esinevaid rööpsünd^
müsed rõhutatud seeläbi. Läänemere
vükingite sangarlust väljendab värss
„Merd kuulsuseni künti" Sakslaste
julm valitsusviis on edasi antud ka­hes
tabavas värSis: ,,Sunmsmaisus,
sunnistöisus, /. mõisa magakambris
sunni^öisus" Venelaste julm küüdi-tariüne
on raiutud marmorvärssi:
„Kui kesköölund lõi, 7 voodi pealt
vüdi.^' Samas luulepalas on ka vihje
HamletUe, kes nagu teame, samuti
küüditati. Pagulaste saatust kirjel-davadluuleread:
Jõleduste, jäledus-te
eest / üle muru, maa ja mer^, /
paljud jala, paljajalu /Sipi-koUa-maale."
Pagulaste unistust kaotatud
kodumaast väljendab lakooniliselt
«Kodumaa on vanal pildil 7 piibli
//vaher..,";
..pierändamisi" esimese luuletuse
pääsümbol on äraandja Juudas, kes
«kolmekümne tuusiku'• eest reedab
Ä : •
Me keelelugu algab „Rändsonade"
aJJ? .ilidsest ajast sajab sõnavihnia,/
väikselt vaikselt / maale vaimset
Võhma." Kuld „sõnavihma" aü tekib
ka sõnu, mis kilduvad „ohakate kil-da'V(
Matt. 13:7). Huvitavad on luuler
tused^riüspäämiselt koostatud balti,
germaani^ slaavi ja balti-saksa laen­sõnadest,
nuig eesti uudissõnadest
ja nõukogude sõnadest.
Poeet kui ,4cadunud' sõnapoeg"
i ^ d a b pagiUaše ;,pudikeeU^^ ^,0U
aga kuulda: pildikeelt, / sest mhigi
Pl^" 7 oü aiand otsapidi. / luba läl-lusid
laulud / ja tantsisid töntsid/
^ar IpIÜ lõi lulli.'' Samas poeet
^ö^eb, et ,4samaa ja emakeel / ei
ti^nne lahutust" ja et sõna peaks
% a armastust emakeele vastu
väljendab poeet siiralt: ,,0n keeli
i^^aibnas murdu, / ja murdeid, mis
i^al ei kordu, /ütsaimis on emakeel.
/See keel oh lepalinnu lennus / ja
lyvec millel mets on ees, / ja põllu-ä^
fses karikakras / ja kukrus poisl-
I>eos.*r: Autobiograafilise
Eesti
6. ja 7. novembril
:\ ;.dr.-.T; Saukfli'
113. ja 14; novembril
.dr. VL^
1 •
Ässociation for th^ Ädvancement
of Baltic StudieS Kanada Komitee
korraldusel tbimub 20. ja 21. sio-i
vembril Balti Kunstti sümpoosion.
Idee kasvas välja juunis toimunud
AABS-i konverentsist Minneapolises,
mille programmi kuulus ka sektor
balti kunstist. Eeloleval sümposionil
esineb rohkem teadlasi kunsti alal
kui kunagi varem ühel AABS-i üritu­sel.
Programmi korraldajaks m
kunstiajaloolane Eda Sepp.
Laupäevane-programm leiab aset
Toronto Ülikooli •University CoUe-ge'is
Media Room'is. '
Esiihene ettekanne käsitleb leedu
kunstniku Mikalojus, Ifipnstantinäs.
Ciurlioriis'it (1875—1911). ^ Ettekande
peab dr, Joan Vastokas, kunstiaja­loo
professor Trent'i Ülikoolis. Ta on
avaldanud mitmeid artikleid kanada
y moodsa ja primitiiv kunsti kohta
ning :korrald;ab kanada indiaanlaste
kunstinäituse Ontario Kunstigale­riisse
'1984-ndaks aastaks.;
Järgneb ettekanne prof. Gints Pu-rins'ilt,
Pittsburgi Ülikoolist, kes
räägib läti kubisniist 1915—1930.
Pärast lõunavaheaeg esineb dr.
Stephen Feinsteiri, kes on Ida-Euroo-pa
ajaloo professor /Wisconsin'i Üli­koolis.
Tema on organiseerinud mit­meid
ülippilasteturismgruppe Nõu-
"kogude Liitu. Nende raames sattus^
ta kokku eesti avarigardliike kunstni-'
kutega, kelledest ta on artikleid
avaldanud ja ettekandeid pidanüä.
Tema ettekande teemaks on Tõnis
Viiit ja tema kunsti jä mõttemaail-vad
read: ,,01iri väeti, / küi kodunt
mind võeti, / mu keel oli trepikoda
ja õu". ,yKadunud sõnapoeg" nagu
Kreutzu^ald lausub ijlaeiia mulle kee­li,
Vanemuine". Poeet palub Vane­muise
keelt, „mis ei hävi ihnaski!",
sama unistus pii ka Keele-Aavikul.
Autor ilusas rähvaluulevörmls pi­hib
oma kogemiistest keelte õppimi­sel:
„Nütänitasin taamt, / narrisin
norrat, / rootsi keel räätsakile. /
Uurisin ü r i t , / väärasin venet,
purssisinpärsiat parajat" . . , „tuu-pisin
Soomet; / . . j ä pestit elu eest."
Autor on veendunud, et „meie maa
keel / ' vdib laulutules tulles / taeva
tausta tõusta" (Kr. J. Petersoni jär­gi).
Luulekogu lõpeb prohvetlikult,
,iet taevarannal tõuseb / ebatavaline,
taevalhie / Tallinn, taevalinri!".
Dr. Aarand Roos bn peen luule- ja
sõnameister, kes virtuooslikult män-gib
hönonüümide ja foneemidega.
20. ja 21. novembril
27. ja 28. novembril
.493-7231
ma mõju eesti avangardliku hiku-misega.
Tõnis Vinti (s. i"942), mõju
künstnikuile sündinud pärast 1940.
aastat pnkahtleriiatu. 1964. a. arutas
ta künstjQikegnipi. nimega ANKv et
mõtteid ja ideid vahetada moodsa
kunsti kohta j a et ka näitusi korral­dada.
Sinna kogunesid noored kunst­nikud,
kirjanikud ja muusikud.
Kunsti alal tema suur teene on abst­raktse,
"geomeetrilise minimalismi
toomine eesti kunsti. •
Kavas on.naidata Jüri Arraku joo-
: nistatüd filmi. ,,Suur Tõll".^^^^to
peetud rahvusvahelisel multifilmi
; festivalil Ottawas jäga^. „Suur Toll";
ühe kanada filmiga teist auhinda,
kusjuures esin^ene auhind j^i mää--
•ramata.- ;.' : V'
Filmile jargnebj kunstiajaloolase
'Eda Sepa ettekann^ Jüri Arraku iko­nograafiast.
Arrak on oma jõulisej
monumentaalse stiiliga. Praegu on
tal käsil uued Kalevipoja illustrat­sioonid:
: Viimane ettekanne laupäeval ph
prof. Norton' Dödge'i}t, St. Mary's
ealitege'irst, kes räjägib oma huvi­alast
balti kunsti kollektsionärina.
Temal pn suured kogud Nõukogude
Liidu/avarigard kunstist ja tema lem­mik
kunstnikud pn eestlased'. Tä ori
New Yorgi Cöntemporary Russian
Art Centre of America direktor, kus
praegu toimuvad^ eesti kunstinäitu­sed.
Äsja lõppes .'Raul Meel *e abst­raktsioonide
. persoriaai • näitus ja
praegu on näitusel: valik kaasaja
eesti graafikast. Dr. Dodge on St.:
Mar\''s ColIege'is 'ökonoomia profes-.
sor." .;
Pärast päevast programmi tpimub
seltskondlik kopsviibiinine; Hart
Hoüse'i muusika ruumis. '
Pühapäevane programm toimub
Läti Kultuuri IKeskuse hoones (Cre-. .
dit Union Drive). • •
Lähemat •informatsiooni võib saada
teL 766-1363/699-5538. ' ;
osavalt rakendades alliteratsiooni ja
teisi me rahvalaulule omaseid kau;-
nistusvahendeid. Selles luulekogus
peegeldub Umekalt poeedi täiemõõte-line
isiksus: irinukas kristlane ja sii­ras
eestlane; me eestlased hädasti
vajame selliseid ideelisi rahvajuhte
oma tormilistel rännakuteedel. Teos
on eriti soovitatav me noortele, et
neis säiliks me armastus oma kaun!
eimakeele ja ilusa luule vastu.
rätsep fimWeb
ÜLlkONNADV-:- KOiSTtlÜMIP
kvalltešt materjalid
©LDMILLTAliORS
7 Rlvervlew Garciena (Bloor-Janc
Sth.) Toronto, Ont.l^6S4E<)
Tol. 4IÖ/709.W^^
Rudi H. 9chneld«r
rw>«»»aiPwnn«T»aTWTTT»Ta»o«iijo<^ KXO«KD.
J.. •...
•J •