1977-11-11-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
) REEBEL/li;MOVEMBRIL--- FElDÄYi NOVEMBER 11; iele Elü^ sif. 45 (1448) 1977 :niimnn n m . . . n i r i . .,,,1 Kapten M. Randla «liaMaiia! l|Ulllll» i t | l l O l l | i J i l l i i i l i l l i|HjnailfllW ' 5. -nošembril pühitseb' oma 70-dat sünnipäeva kaua-aegne Toronto .võitlejate ühmgxi esimees,' E K N mitme, koosseisu juhatu,sliige: ja Kanada võitlejate liidu juhtiv jõud — E. V.- sv. kapten Mani vald Randla. . Juubilar on sündinud 1907. a. .Haapsalus ia on Läänemaa mehi, kus tema isa oli vallasekretäriks," T'ä lõpetas 1925. a. Haapsalu Ühisgümnaasiumi: Valis sõjamehe elukutse, lõpetas E.V. Sõjakooli kaarcUohvitseride klassi 1928. a,, ülendati noürem-leit- •nandiks ja ! m ä ä r a t i . ' teenistusse Scouts. üksikusse jalaväepataljoni. Üõpetas hiljem erikursused ohivtsc-ridele tanki tõrje relvade ja raske- :'kuulipilduja erialal. Määrati 1937. a. instruktoriks E. V. Sõjakooli ja hiljem Lahinsu niks 24. veebr vooli. Ülendati kapte- 'tiaril 1940. a. ja määrati Kõrgemasse Sõjakooli minejate hulka.. Kuid Eesti okupeerimine puna vägede poolt\ tõmbas kõigest sellest kriipsu läbi. Tegi Punaarmees läbi kõik Eesti ohvitseridele osaks langenud odüsseia ja vabanes ohvitseride laagrist Porhövi juures lugus-ti kuul 1941. a. . Võttis sellejärele osa Teise Maailmasõja võitlustest algul kompanii ja hiljem pataljoniülemana nii kodu kui ka välisrinnetcl. taganes oma üksusega Saksamaale ja oli pärast kapitulatsiooni korduvalt valitud Flens-burgi põgenikelaagri juhatajaks. Tu- 1i Kanadasse ja Torontosse 1951. a. üle Inglismaa. Lõpetas Toronto ülikooli, juures raamatupidamise erikursused ja tõotas üle,.20-ne aasta Cons. Eng. & Maehinerv fco.Ltd.juu-res kontori: juhataljana. Juubilar on õv/ieükns abielus alates 1941. a. Älice Siimaniga. M. Randla, on nii kodumaal, kui paguluses oma aega ja energiat -k Neljap., 10. nov. Henno Sillaste loeng Eesti Majas algusega kl. 8 õ. k Laup., .12. nov „Kadri-Mardi trall" Põhjala Tütarde korraldusel Eesti Majas algusega kl. 7 õ; k Laup., 12. nov. Eesti Rahvusteater •sitab St. Lawrence teatri Town Hallis Arvo Mägi komöödia ,,Kihlus" ilgusega kl. 8 õ. k Fühap., 13. nov. Ants El keni keraamika müüginäitus Tar^u Collegels alates kl. 2 p. ^-Pühap., 13. nov. Eesti Kunstide Ceskuse „Eesti rahvarõiva päev" Tartu €ollege'is algusega kl 3 p. & Reedel; 18. noy. Eesti Etnograafi-ise Ringi ,,Rähvusliku kunsti õhtu" Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ. £ Laup.,- 19. nov. Välismisjoni Päev Baptisti kirikus algusega kl. l~p. % Laup., 19. nov. Montreali Eesti Võitlejate Ühingu 25; aastap., Vabadussõja alguse ja gaidide-skautide Vanematepäeva tähistamise aktus Jaani kog. saalis algusega kl. 5.30 p. k Laup., 19. nov. õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi aastapäeva pidu Ees-i Majas algusega kl. 7 õ, & Laup., 19. nov. St. Catharinesi Eesti Seltsi sügispidu Folk Arts Mülticül-tural Centrels, 185 Bunting Rd. algusega kl. 7.30 õ. iz Laup., 19.—26. nov. Richard Kaup-si maalide näitus Baptisti kirikus. (Avatud reedel ja laup. kt. 5—9 õ.) & Pühap., 20. nov. õnne Laikve kontsert Congregation HaiVis, 175 'St. Olaire Ave. W., algusega kl. 2.30 p^ & Pühap., 20. nov. Vana-Andrese koguduse loterii. &Neljap.; 24. nov. prof. Ernst õpik. kõneleb Tartu ülikooli aastapäeval Tartu ColIege'is algusega kl. 8 õ. & Reedel, 25., 26. ja 27. nov. Arvule Puström-Uus'i maalide näitus Eesti Majas. .,..• # Laup., 26. nov. esitab Eesti Rahvusteater Lembit Kooritsa komöödia „Kiusatus" Monarch Park Seconda-ry School'i auditooriumis, 1 Harison Rd. algusega kl. 7.30 õ. •ft Laup., 29; nov. Vabadussõja alguse 59. aastap. perekonnaõhtu Toronto Eesti Majas algusega kl. 7 õ. Nagu vanemnõlve-rahval teada, oli pärast sõda Rest-Saksamaal arvukalt dipiilaägreid.; Paljudes olid; UNRRA või TRO „ohvitseri-vitas Herilane enne UNRRA asu- § tisse minekut heita maoli ukse- § matile, et kõrbed ,härrad ja daa- " mid võiksid ta/turja peal oma' saa- H . de" kõrval laagriülemateks, -juha- .patalladpuhtaks pühkida, ta lateks või koguni -komandanti-deks ka eestlasi, Üks -taolistest kõrgeausustest valitses üht para-ia suurusega laagrit kusagil Lõu-na- Saksamaal. Oli oma ja rahva Mannekeene1'mo L. Laanemetsi as. S. Reiman, L. Liigand ja Foto — O. Haamer w M - i "i •••••••'-V . - ' . j " ; i i • .. j f " ' I ä ning ametisõitudeks dzhiibi koos Km palju silmailu võib uks ohtu deks on kahtlemata pr-d Lngand ja | j s o l l ° r . Viim a s e k oli hili d' " sisaldada; seda näitas > kujukalt To- Saarniit,: Mõlemil õmblusala visti E n n Herilane kdle^oVta keeaUi r o n t o I n v a l i ^ T ö e t a v ^ N a i s n n g o m^ traditsioonilisel moeriai^sel. See oh ^ ta kannab. Teda on lihtsalt nauding ö J O r , Põesaste polnud kurja südame- | ga mees. Ta reageeris sellistele ? na tögamistele nohisemisesa. Ao;a'.š oma meelt ta ei muutnud. Juba | UNRRA asutise uk-se taga oli tal 1 lutu järgi olnud ühe kapsakeedu- kaabulott näpus. Herilase seletu- ° sel julges ta selle alles autos pähe. I panna. . , „Mees, ära mäilgi santi!" noomis '||v Herilane. „Ise vana riigitegelane., | aga UNRRA plikuskate eest kõht f ' lahti." ; .. § Selle j utu peale käskis Põesaste | Herilasel lõuad pidada. Hiljem ta = ei kasutanud mõistet „lõuad"; sest J •3' Herilane ütles seepeale, et sinul ja ? seal on lõuad. | Ühel hommikul läks Herilane 1 oma ülemuse „kunturisse", et kü-1 sida, mis sõidud härra Põesaste | täna kavatseb ette võtta. Tänu eel- ? ' ID • misel ööl kordasaadetud tinutami- | sele vasardasid Põesaste pealuus § soome sepad. Seetõttu ta oli veidi | verises tujus.: ' ; | „Tule hiljem," ütles ta. „Mul I • praegu tähtsad laagri asjad ja vär- | gid ajada. Küll ma vilistan kui | sind vaja on." | Vihje Vilistamisele ei passinud | Herilasele. Ta ütles: ? ,,Vilista oma koera, aga mitte .§ 'mind.";..--; ' .-. : ,• | Põesaste- võttis oma. kirjutus- = | aia riigikoguliige ning pärast seda | muid tähtsamaid riigiasju ajanud. | Nimetame teda siinkohal; Madis 1 Põesaste.' Oli: mitmekülgselt,tore; I ta rahvale meeje järgi tegelane, | kes 'oskas inimestega läbi saada | ega nutnud taga kodumaale jäa- | hud kolme korrusega ; kivimaja | puust vundamendiga. Maal sündi- | nud. mehena võttis nurisematult | kätte kirvevarre, saepideme või | turjale jahukohti. Ühe sõnaga- te- • I gi kõik need tööd ja talitused, mis I r?olnud mõnele vaevalt keskkooli | lõpetanud vurlele seisusekohased = ametid. Viina ja õlut viskas ka § koos nendega, kel polnud kaasa | võetud korporandi värvimütsi või | muud aupaistust tühja kolu üm- I ber. I Olnud mõne aja lihtsaks lao- ja | metsatööliseks, ülendati Põesaste | ühel päeval laagri j uhata jaks. Sai | § omaette kabineti, naissekretäri — Jõudis müügile THE CULÄG A v. koites $15.95 El) II 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 --Tel. 466-0951 parim, 'mis senini olnud, vaid oleks võinud kümne moeloomingu võrra lühem olla. Saal oli kunstnik Mihkelson'i poojt meeldivalt l;,Havai lill'es" nähtud dekoratsioonidega, lõunamaiseks muudetud. Tantsumuusika valik, G. Iltal'i kapelli näol, oli asjale kõigiti kastiks. Marta Tiido oli teinud pikaajalise suure ja hea töö. Lisaks kõigile, ta ise demonstreeris veel oma loomingut ja pole ime, et lõpufaasis avaldus väsimuse märke. •;• Teadustas Tiina Tuvike oma vilunud viisil, kuid oli ise vist ka vaatamisest võlutud ja'unustas mõnikord õige jutu õigel kohal, must ja pruun värv läksid segi ning mõni õmbleja oskussõna viltu,'aga see. ei seganud publiku meeleolulist kaasaelamist. Värvi mainimist võib hoopiski vältida, seda näeb. . '\ Algan .selle ringi tähtedega. Ncn- BBKI kulutanud seltskondlikule tööle. Ta oR üks vaba maailma suurima ja teo- \'õimeii.SLma võitlejate ühingu esimehi k/jrduvalt Torontos, OInud peale selle veel Võitlejate Ühingute Liidu esimehi ja. juhatusliikmeid. Tal oa -suured Loened laskurklubi esime hena jaskespordi:-arendamise alal. Kuid.kõige tunnusväärsema ja ulatuslikuma panuse andis juubilar viimase;. 10-ne . aasta jooksul Toronto Võitlejate Ühingu esimehena, millisest kohast loobus möödunud aas-; tal. Aastapäevade, suvepäevade, Va-badusvõi tlusnädalate, Võidupüha pidustuste ja ülemaailmsete sõjamees tepäevade korraldamisega on •Toronto võitlejad jiliubilari juhtimi- :sel süvendanud ja süstinud rahvuslikku võitlusvaimu kogu eestlaskonda. Balti sõjaveteranide Corpsi kau- ,du ka. teiste- Balti rahvaste keskele. Ta kuulus algusest, peale RVN väliskomisjoni ja oli 6 aastat E K N juha- • lusüikmeks. ja välisvõitlusetöö oli lalle väga südamelähedane.. Akadee-ipilisc- li kuul-ub korporaisioon Ugala vnist!ask()nda. Teda autasustati Sv. kindral Laidünerj ÕIGE AEG OSTA' MEIE KAUDU suurel hulgal sügavkülmutus e j aoks. Müüme, terve-, poole- ja veerand loomaviisi. Esimese sordi liha. Tükeldame ja pakime teie soovi kohaselt. SAADAVAL SUITSUKALKUNIT ja SUITSUSINKI.: ' eustaqe Meie äri on avatud talveperioodil alates 1.1, okt. järgmistel• aegadel: teisip — neijap.-kellä 8—6, reedel 8--8, laupäeval 8-^4..Esmaspäeviti suletud.' •. »aia •'käskkirjaga .hoolsa"ja;kiiduväärt tee: "nistuse eos!; r .1- Ülemaa\lmne Vöitlejäte v^:s cickoreeris ;teda hiljuti II •!• U c v - või tiejäte. teeneteristiga;' O m a b 133 LAUD DR1VE, TORONTO,';6HT\ võii!eial'j'kuldteei-|ete m ä r g i , T l M a a - ;!^:v.sõja:\;õi[lLKmedaliija.teisi vääris- . Juubilar on tuntud' • rahvuslikult n1'C:desralud.. sõbraliku ja vastutule-iika- ersti.. patrioodiu.:'.;" kes. j ^ s i i . - oh: vLisori-ha :sisenclas iioor^õcinroissj '':'f ' H us.i k ii. j a; sõ j a mehe 1 i k k u. • või. I li? s-. vaimu:'.Ta andis suure -panuse -kodü-pinna. kaitsmisel idavacnlase \'astu. Kuid lema rahvusliku Itööpanuse raskuspunkt on 'terriä tööl paguluses, kus ta oma igapäevase toö kõrval sõ-javäelise kohuselunde ja eestlastele t!)-iia.se püsivuse ja innuga on väsimä- , iuU töötanud eestluse säilitamiseks j a rahvusliku meelsuse ja võitlusvaimu'sisendamiseks noortesse. E!u-( söögi-; ja magomisfea Modern eseiYseid feie tubade kmm- Sl.©» Kontrollige meie hindu enne kui ostate. Hinnad soodsad. Isiklik jä usalduslik teenindus. Äri avatud: esmasp;, teisip;, kesknädalal. 10—6; neljap., reedel 10—9 ja laup, 10—6. (H.WY 401 2 bl. lõunasse) Teid teenib sisedekoraator WILLY '.PÄENZER'. lti"*""""''''fflmTnm;ii..iixuuu eine luül@tusk< vaatata. Esitlemisele tuli must püks-kleit, eest ümber kaela kroogitud, jättes selja dekoltee kuni vöö jooneni. Elegantne hall tualett, kirsipunases diskreetses kaunistuses. Siis huvitav kompositsioon, mis koosnes mustadest pikkadest pükstest ja pea-iekukkuvast siidpluusist, mille üks külg ja vasak pikk käis olid diagonaalsete hall-valge-oraanzh triipudega. Kleit, millega võis, õhtul igale poole minna, koosnes kolmest osast: must seelik, valgel põhjal kreem pits pihik ja jakil krae ning kätised ka pitsešt välja lõigatud. Gröönimaalt oli soe sportlik kampsum ja müts — mõlemil 12 sm•••laiune põiktriip mahedates toonides — koos valgete pükstega. • ':• ••/';.• Roheline pikk. seelik, musta lihtsa ,,topiga". Vöölt rippus kaks musta paela ja samad paelad kahelt realt seeliku all. Kaelas suur roheline sobiv ehe. • Elavalt ja nooruslikult mõjus, pu-nane- beesh kahtepidi kantav, inglise villasest, talvemantel. Olgu öeldud, et sellist mantlit omades, on teda siiski soovitav, vaid ühte pidi kända, sest keha vormib eset,, eriti veel villast ja la ei liibu, kehale kui pöörate ta ringi. -Rätsep saab siiski pressirauaga veidi aidata.- : Hõbehallil, inglise sametist, .'õhtu kleidil oli ,,V" joone dekoltee ees ja taga. Pluusiosa kroogitud, võõl hõbe-vöö ja kaelas hõbeehe. Li igandi tualettides ei puudunud ka moodne topeltkrae (turtle.) mille ääres ja samuti ka käiste otsas 'ilutsesid vist samast materjalist valmis tatud rõngasnarmad. Seelik oli plis-seeritud ja värv rohekas-hall. :: Pr. Saarniit esitas .oma. moeloomin-gut, seega-tõusev täht meie moetac- .. vas. Moodide demonstreerimisel aga 'avaldus seekord närvilisus näos. Ta | algas, heleda minkkasuka ja. kübaraga. Järgnes kaunis must kootud'mantel triibulise pordega alaveeres. Siis lüli; must kokteel sametseelik, mille ülaosa sallist läbi paistis.- Salli narmad olid seljataha keeratud. , Tütar lapselikult mõjus must zhor zhejt kleit, mille krael kaks ..valget triipu 'ja sama : ]<a seeliku all. Selg .huvitava lõhega. • Lilleline shif.oon oli; volangiga all, kiisas pikk seos ümber kaela. Õige joone andmiseks oleks too modell vajanud enam materjali. Märkima peab ka kallist, kaamelikarva segu materjalist.mantlit. Pr. Saarniit esi-ias enamuses must-valge efektset kombinatsiooni. ; , ;:•' Tiido ;suurtualetid olid professionaalsed.' Kirjeldan neid nii nagu nad I hästi kõva sõnaga. Kirjaoskuselt | ületasid ta võimed laagrijuhataja | oma. | Kõigi kiiduväärsete ' omaduste 1 juures oli ka Põesaste! oma väike | viga küljes. Olgugi, et ta oli tur- | jäkas parajas keskeas mees, ta § millegipõrast lõdises UNRRA suu- I ruste ees. Ka nende ees, kes poi-: | nud mingid suurused, vaid segas- • I tel aegadel omaarust tähtsaks, saa- I nud. Isegi plikahattide ees, kes | töötasid sekretäridena mingis kes- | kuses, oli Põesaste! hirm nahava-. " ..hei;.;. /V: ; Autojuht Heriia,ne seevastu ei omanud taoliste asjameeste ega -naiste ees põrmugi aukartust ega. respekti. ; ' : . ; • ' . ,,Oma kodumaal kõlgutasid need hai uid sadamakail paljaid päkka- ? sid ja pommisid kilukarp pika tel ba otsas üle laevapoordi 'suppi, aga siin mängivad laia pommi,'' tavatses la öelda. Põesastele soo-nagu oodanuks fotografeerimist. | Herilane takseeris tähtsat tegelast J asjatundliku pilguga ning jätkas | teeseldud sõbralikkusega: § . „Kui ma sind — Põesaste — siin | laua taga vaatan, siis kerkib mi- = nus aukartus ja lugupidamisetun-1 ne eesti rahva vastu." 1 Põesaste ajas ennast laua taga § hästi ahukaks just nagu kehas-1 taks ta eesti rahvast ja tema tub-1 lidust. Herilane jätkas: | „Oota, ööta, papi! Ma pole veel J 1 õpetanud. Kui sinusugused vagla- 1 rauad ja kesavaresed seal riigite-1 gelased olid j ä see rahvas omade- = ga portsu ei läinud, siis pidid eest-1 lased tõesti üksi tubli rahvas ole-1 ma." . : .' ? Järgnes vabamaadlus, mis lõp-1 pes Herilase •seljavõiduga esime- | sel minutil. Müdina peale jooksid § naaberbüroodest uudishimulikud ? kohale. Keegi hambamees küsis: 1 „Kas Herilane käis põestaštes?" i iiiiaiuiiiBii-DUBiiinflurHiijfluauriiiiiiirtmifuiiiiiiniai^ JU- ?1 Manivald Randlale selle tõhusa tööpanuse eest tema aupäeval suurim tunnustus ja' tänu. Kuid ühtlasi ka kõige siiramad tervitused ja palavamad õnnesoovid. Antku Vana Jumal ise Sulle tervist ja jõudu, et Sinu sir ge sõjamehelik isik veel kaua1 liiguks meie keskel noorematele moraalseks toeks ja ülevaks eeskujujks. .. Loodan, et nende soovidega .ühine Luuletuskogu ilmub hiljemalt veebruaris 1978. Raamat tuleb leheküljeliRe, esitatud 251 luuletust seitsmes osas. Kujult sarnane „Minü hingele". Ette tellides toetate autorit kui raamatu väljaandjat ja ettetelll jäte nimed tuuakse ära raamatu tagaosas „Tabula Gratulatorias". Ettetellimise hind $7.00. Paluks saata raamatu ilmumiseni aadressil: ANTS VOMM, 122 Barker Ave., Toronto, Ont. Canada, M4C 2N9 mu mällu jäid. Vast parim ja imeilus neist oli -kohe esimene: ühevärviline õhtukleit kokteel pikkuses, peal kantava pluusi .ja seelikuga. Selle kleidi võlu seisis alaveertes oskuslikult välja venitatud piissees..Hea idee! •Palju tööd näitas must pitsloo-ming, mille seelik koosnes viiest jälkust jä sealjuures viimane voiang.ei omanud voodrit nimi andis võimatu-se ilusatel jalgadel läbi paista. ; :Vahuviina värvi lilleline pits oli keebigaVsobival shatäänvoodril, Kah-tevärvi, beesh'..ja pruun, Põikitriipu siidsameti kleidi efekt oli hea, kuid mõjus.raskepäraselt ja."ei meelita jä-reitegemisele.. Sellevastu aga kallist inglise sametist (kõneall on moodne samet) beesh,: pluusili.ku ülaosaga kõneles heast maitsest, samuti siT muskoeline'õhtukleit, millel olid kellukese käised. ; • Moodide esitajaid oli tosina ümber.. Nad kõik olid head ja tõsiselt, asja juures. Polnud ühtegi värvivaliku viga ja kõik materjalid vastasid moele. See on hea edu!'. : Eriti tuleb; esile - tõsta noori, kes tõid elu ja ilu. Kõige elavam oli S i l viä Reinian, kelle jalad kippusid vägisi •tantsumuusika takti Oleks võinudki neid tantsiskeles lavale saata, see ju väga moes. Sandra Reiman ia •Kübarsepp esinesid kostüümklciti-des, hiljem noortele omases sportlikus riietuses nii armsalt, et mõnigi pealtvaataja, mõiles „Tahaks olia veel noor!" Õed Reimailid esitasid oma loominguid/ Läänemets^ ülla kreppmaterjal oli Pariisist .kaasa. toodud. Tema must lühike ja volan- . giga seelik, millel suur punane, roos saba ehtis, koos roosa ülaosaga, jät-. tis Carmenliku mulje. VoogIäid'ilt [oli mink kasukas ja äärega mink kübar. Teine moeloo-ming oli õhtu haruldus — nimelt tumepruun voiang kraega zhorzhett õhtukleit — see sisaldas õige rikkaliku materjali hulga ja andis seega liikudes elava voogavuse. Kolmas oli häs-tiistuv inglise koslüüm. Sille võlus põikitriipu silmuskocll se- kleidiga, mis sobiv külmade tuulte hooajaks j ä roosa mantelkleidiga, mille seeliku tagumine .lõhe oli nööpidega. Sportliku riietuse juures oli 'kõikidel modellidel säärikud, mille kontsa vahet .hiilgas kas hõbedane või kullane metall, triip. Soengud' väga head, .'•'• 'Helesinise ja türkiissinise vahe-'••: pealne õhtutualett, mis kuulus Pa-juäär'ele oli k u i igatsus, merest. Kübarsepp ristuva paeltega seljal õhtu-kleidi seelik oli „interirock", võis ühe osa ait kõrvaldada, et. saada lühike seelik. Oli huvitavaid triipude paigutusi, käsitsi: kootud / veste: telgedel valmistatud seelikuid jne. Ühesõnaga: vääris,vaatamist- kuid puudus siiski. üks moodne, ese, ,s.o. barett-müts. Eha Tarme! Toomberg 'Al «j/f IV. b - l * • korsJ h i l l i t » Sfii sütsb i s^stj- mis*- — VÄLJALÕIGATÄ - — — vad Sinu tähtpäeval kõik Sinu sõjameestest', akadeemilisest perest ja mujalt rohkearvulised sõbrad kaugelt ja lähidalt, KÕjk need, kellega Sinu rännakuteed möödunud eesti rahva saatuse ja tormide aastatel on ristlenud. y.. - A. JJ. Kala Mm Särev on kauaae^ abiessmees Saksamaa, eestlaste keskörga-nisatsi oonis, mitte esimees, nagu „Meie Elus" nr. 41 ilmunud Saksarnaa-kir jas on märgitud. Palume vigaTahkes ti vabandada. . :. kuulsa International Waterway ääres. Motellis deluxe korterid ja muud tänapäeva luksused; I blokk ookeani randa ja mõne miriutiline jalutuskäik äridesse ja ööklubidesse. . Aadress: 555 N. Drive, Pompano Beach, Florida 33062 telefon (305) 943-8S00 ; ' • ' ; ' . . • ' ••' • ) ' . • • ' • • ' . • ' • ' ' . - :-\ Omanikud OSS ja.MÄlRERilSMM endised „Saltaireu omanikud Ft. Lauderdale p p J U l H J ,/
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, November 11, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-11-11 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E771111 |
Description
Title | 1977-11-11-10 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ) REEBEL/li;MOVEMBRIL--- FElDÄYi NOVEMBER 11; iele Elü^ sif. 45 (1448) 1977 :niimnn n m . . . n i r i . .,,,1 Kapten M. Randla «liaMaiia! l|Ulllll» i t | l l O l l | i J i l l i i i l i l l i|HjnailfllW ' 5. -nošembril pühitseb' oma 70-dat sünnipäeva kaua-aegne Toronto .võitlejate ühmgxi esimees,' E K N mitme, koosseisu juhatu,sliige: ja Kanada võitlejate liidu juhtiv jõud — E. V.- sv. kapten Mani vald Randla. . Juubilar on sündinud 1907. a. .Haapsalus ia on Läänemaa mehi, kus tema isa oli vallasekretäriks," T'ä lõpetas 1925. a. Haapsalu Ühisgümnaasiumi: Valis sõjamehe elukutse, lõpetas E.V. Sõjakooli kaarcUohvitseride klassi 1928. a,, ülendati noürem-leit- •nandiks ja ! m ä ä r a t i . ' teenistusse Scouts. üksikusse jalaväepataljoni. Üõpetas hiljem erikursused ohivtsc-ridele tanki tõrje relvade ja raske- :'kuulipilduja erialal. Määrati 1937. a. instruktoriks E. V. Sõjakooli ja hiljem Lahinsu niks 24. veebr vooli. Ülendati kapte- 'tiaril 1940. a. ja määrati Kõrgemasse Sõjakooli minejate hulka.. Kuid Eesti okupeerimine puna vägede poolt\ tõmbas kõigest sellest kriipsu läbi. Tegi Punaarmees läbi kõik Eesti ohvitseridele osaks langenud odüsseia ja vabanes ohvitseride laagrist Porhövi juures lugus-ti kuul 1941. a. . Võttis sellejärele osa Teise Maailmasõja võitlustest algul kompanii ja hiljem pataljoniülemana nii kodu kui ka välisrinnetcl. taganes oma üksusega Saksamaale ja oli pärast kapitulatsiooni korduvalt valitud Flens-burgi põgenikelaagri juhatajaks. Tu- 1i Kanadasse ja Torontosse 1951. a. üle Inglismaa. Lõpetas Toronto ülikooli, juures raamatupidamise erikursused ja tõotas üle,.20-ne aasta Cons. Eng. & Maehinerv fco.Ltd.juu-res kontori: juhataljana. Juubilar on õv/ieükns abielus alates 1941. a. Älice Siimaniga. M. Randla, on nii kodumaal, kui paguluses oma aega ja energiat -k Neljap., 10. nov. Henno Sillaste loeng Eesti Majas algusega kl. 8 õ. k Laup., .12. nov „Kadri-Mardi trall" Põhjala Tütarde korraldusel Eesti Majas algusega kl. 7 õ; k Laup., 12. nov. Eesti Rahvusteater •sitab St. Lawrence teatri Town Hallis Arvo Mägi komöödia ,,Kihlus" ilgusega kl. 8 õ. k Fühap., 13. nov. Ants El keni keraamika müüginäitus Tar^u Collegels alates kl. 2 p. ^-Pühap., 13. nov. Eesti Kunstide Ceskuse „Eesti rahvarõiva päev" Tartu €ollege'is algusega kl 3 p. & Reedel; 18. noy. Eesti Etnograafi-ise Ringi ,,Rähvusliku kunsti õhtu" Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ. £ Laup.,- 19. nov. Välismisjoni Päev Baptisti kirikus algusega kl. l~p. % Laup., 19. nov. Montreali Eesti Võitlejate Ühingu 25; aastap., Vabadussõja alguse ja gaidide-skautide Vanematepäeva tähistamise aktus Jaani kog. saalis algusega kl. 5.30 p. k Laup., 19. nov. õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi aastapäeva pidu Ees-i Majas algusega kl. 7 õ, & Laup., 19. nov. St. Catharinesi Eesti Seltsi sügispidu Folk Arts Mülticül-tural Centrels, 185 Bunting Rd. algusega kl. 7.30 õ. iz Laup., 19.—26. nov. Richard Kaup-si maalide näitus Baptisti kirikus. (Avatud reedel ja laup. kt. 5—9 õ.) & Pühap., 20. nov. õnne Laikve kontsert Congregation HaiVis, 175 'St. Olaire Ave. W., algusega kl. 2.30 p^ & Pühap., 20. nov. Vana-Andrese koguduse loterii. &Neljap.; 24. nov. prof. Ernst õpik. kõneleb Tartu ülikooli aastapäeval Tartu ColIege'is algusega kl. 8 õ. & Reedel, 25., 26. ja 27. nov. Arvule Puström-Uus'i maalide näitus Eesti Majas. .,..• # Laup., 26. nov. esitab Eesti Rahvusteater Lembit Kooritsa komöödia „Kiusatus" Monarch Park Seconda-ry School'i auditooriumis, 1 Harison Rd. algusega kl. 7.30 õ. •ft Laup., 29; nov. Vabadussõja alguse 59. aastap. perekonnaõhtu Toronto Eesti Majas algusega kl. 7 õ. Nagu vanemnõlve-rahval teada, oli pärast sõda Rest-Saksamaal arvukalt dipiilaägreid.; Paljudes olid; UNRRA või TRO „ohvitseri-vitas Herilane enne UNRRA asu- § tisse minekut heita maoli ukse- § matile, et kõrbed ,härrad ja daa- " mid võiksid ta/turja peal oma' saa- H . de" kõrval laagriülemateks, -juha- .patalladpuhtaks pühkida, ta lateks või koguni -komandanti-deks ka eestlasi, Üks -taolistest kõrgeausustest valitses üht para-ia suurusega laagrit kusagil Lõu-na- Saksamaal. Oli oma ja rahva Mannekeene1'mo L. Laanemetsi as. S. Reiman, L. Liigand ja Foto — O. Haamer w M - i "i •••••••'-V . - ' . j " ; i i • .. j f " ' I ä ning ametisõitudeks dzhiibi koos Km palju silmailu võib uks ohtu deks on kahtlemata pr-d Lngand ja | j s o l l ° r . Viim a s e k oli hili d' " sisaldada; seda näitas > kujukalt To- Saarniit,: Mõlemil õmblusala visti E n n Herilane kdle^oVta keeaUi r o n t o I n v a l i ^ T ö e t a v ^ N a i s n n g o m^ traditsioonilisel moeriai^sel. See oh ^ ta kannab. Teda on lihtsalt nauding ö J O r , Põesaste polnud kurja südame- | ga mees. Ta reageeris sellistele ? na tögamistele nohisemisesa. Ao;a'.š oma meelt ta ei muutnud. Juba | UNRRA asutise uk-se taga oli tal 1 lutu järgi olnud ühe kapsakeedu- kaabulott näpus. Herilase seletu- ° sel julges ta selle alles autos pähe. I panna. . , „Mees, ära mäilgi santi!" noomis '||v Herilane. „Ise vana riigitegelane., | aga UNRRA plikuskate eest kõht f ' lahti." ; .. § Selle j utu peale käskis Põesaste | Herilasel lõuad pidada. Hiljem ta = ei kasutanud mõistet „lõuad"; sest J •3' Herilane ütles seepeale, et sinul ja ? seal on lõuad. | Ühel hommikul läks Herilane 1 oma ülemuse „kunturisse", et kü-1 sida, mis sõidud härra Põesaste | täna kavatseb ette võtta. Tänu eel- ? ' ID • misel ööl kordasaadetud tinutami- | sele vasardasid Põesaste pealuus § soome sepad. Seetõttu ta oli veidi | verises tujus.: ' ; | „Tule hiljem," ütles ta. „Mul I • praegu tähtsad laagri asjad ja vär- | gid ajada. Küll ma vilistan kui | sind vaja on." | Vihje Vilistamisele ei passinud | Herilasele. Ta ütles: ? ,,Vilista oma koera, aga mitte .§ 'mind.";..--; ' .-. : ,• | Põesaste- võttis oma. kirjutus- = | aia riigikoguliige ning pärast seda | muid tähtsamaid riigiasju ajanud. | Nimetame teda siinkohal; Madis 1 Põesaste.' Oli: mitmekülgselt,tore; I ta rahvale meeje järgi tegelane, | kes 'oskas inimestega läbi saada | ega nutnud taga kodumaale jäa- | hud kolme korrusega ; kivimaja | puust vundamendiga. Maal sündi- | nud. mehena võttis nurisematult | kätte kirvevarre, saepideme või | turjale jahukohti. Ühe sõnaga- te- • I gi kõik need tööd ja talitused, mis I r?olnud mõnele vaevalt keskkooli | lõpetanud vurlele seisusekohased = ametid. Viina ja õlut viskas ka § koos nendega, kel polnud kaasa | võetud korporandi värvimütsi või | muud aupaistust tühja kolu üm- I ber. I Olnud mõne aja lihtsaks lao- ja | metsatööliseks, ülendati Põesaste | ühel päeval laagri j uhata jaks. Sai | § omaette kabineti, naissekretäri — Jõudis müügile THE CULÄG A v. koites $15.95 El) II 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 --Tel. 466-0951 parim, 'mis senini olnud, vaid oleks võinud kümne moeloomingu võrra lühem olla. Saal oli kunstnik Mihkelson'i poojt meeldivalt l;,Havai lill'es" nähtud dekoratsioonidega, lõunamaiseks muudetud. Tantsumuusika valik, G. Iltal'i kapelli näol, oli asjale kõigiti kastiks. Marta Tiido oli teinud pikaajalise suure ja hea töö. Lisaks kõigile, ta ise demonstreeris veel oma loomingut ja pole ime, et lõpufaasis avaldus väsimuse märke. •;• Teadustas Tiina Tuvike oma vilunud viisil, kuid oli ise vist ka vaatamisest võlutud ja'unustas mõnikord õige jutu õigel kohal, must ja pruun värv läksid segi ning mõni õmbleja oskussõna viltu,'aga see. ei seganud publiku meeleolulist kaasaelamist. Värvi mainimist võib hoopiski vältida, seda näeb. . '\ Algan .selle ringi tähtedega. Ncn- BBKI kulutanud seltskondlikule tööle. Ta oR üks vaba maailma suurima ja teo- \'õimeii.SLma võitlejate ühingu esimehi k/jrduvalt Torontos, OInud peale selle veel Võitlejate Ühingute Liidu esimehi ja. juhatusliikmeid. Tal oa -suured Loened laskurklubi esime hena jaskespordi:-arendamise alal. Kuid.kõige tunnusväärsema ja ulatuslikuma panuse andis juubilar viimase;. 10-ne . aasta jooksul Toronto Võitlejate Ühingu esimehena, millisest kohast loobus möödunud aas-; tal. Aastapäevade, suvepäevade, Va-badusvõi tlusnädalate, Võidupüha pidustuste ja ülemaailmsete sõjamees tepäevade korraldamisega on •Toronto võitlejad jiliubilari juhtimi- :sel süvendanud ja süstinud rahvuslikku võitlusvaimu kogu eestlaskonda. Balti sõjaveteranide Corpsi kau- ,du ka. teiste- Balti rahvaste keskele. Ta kuulus algusest, peale RVN väliskomisjoni ja oli 6 aastat E K N juha- • lusüikmeks. ja välisvõitlusetöö oli lalle väga südamelähedane.. Akadee-ipilisc- li kuul-ub korporaisioon Ugala vnist!ask()nda. Teda autasustati Sv. kindral Laidünerj ÕIGE AEG OSTA' MEIE KAUDU suurel hulgal sügavkülmutus e j aoks. Müüme, terve-, poole- ja veerand loomaviisi. Esimese sordi liha. Tükeldame ja pakime teie soovi kohaselt. SAADAVAL SUITSUKALKUNIT ja SUITSUSINKI.: ' eustaqe Meie äri on avatud talveperioodil alates 1.1, okt. järgmistel• aegadel: teisip — neijap.-kellä 8—6, reedel 8--8, laupäeval 8-^4..Esmaspäeviti suletud.' •. »aia •'käskkirjaga .hoolsa"ja;kiiduväärt tee: "nistuse eos!; r .1- Ülemaa\lmne Vöitlejäte v^:s cickoreeris ;teda hiljuti II •!• U c v - või tiejäte. teeneteristiga;' O m a b 133 LAUD DR1VE, TORONTO,';6HT\ võii!eial'j'kuldteei-|ete m ä r g i , T l M a a - ;!^:v.sõja:\;õi[lLKmedaliija.teisi vääris- . Juubilar on tuntud' • rahvuslikult n1'C:desralud.. sõbraliku ja vastutule-iika- ersti.. patrioodiu.:'.;" kes. j ^ s i i . - oh: vLisori-ha :sisenclas iioor^õcinroissj '':'f ' H us.i k ii. j a; sõ j a mehe 1 i k k u. • või. I li? s-. vaimu:'.Ta andis suure -panuse -kodü-pinna. kaitsmisel idavacnlase \'astu. Kuid lema rahvusliku Itööpanuse raskuspunkt on 'terriä tööl paguluses, kus ta oma igapäevase toö kõrval sõ-javäelise kohuselunde ja eestlastele t!)-iia.se püsivuse ja innuga on väsimä- , iuU töötanud eestluse säilitamiseks j a rahvusliku meelsuse ja võitlusvaimu'sisendamiseks noortesse. E!u-( söögi-; ja magomisfea Modern eseiYseid feie tubade kmm- Sl.©» Kontrollige meie hindu enne kui ostate. Hinnad soodsad. Isiklik jä usalduslik teenindus. Äri avatud: esmasp;, teisip;, kesknädalal. 10—6; neljap., reedel 10—9 ja laup, 10—6. (H.WY 401 2 bl. lõunasse) Teid teenib sisedekoraator WILLY '.PÄENZER'. lti"*""""''''fflmTnm;ii..iixuuu eine luül@tusk< vaatata. Esitlemisele tuli must püks-kleit, eest ümber kaela kroogitud, jättes selja dekoltee kuni vöö jooneni. Elegantne hall tualett, kirsipunases diskreetses kaunistuses. Siis huvitav kompositsioon, mis koosnes mustadest pikkadest pükstest ja pea-iekukkuvast siidpluusist, mille üks külg ja vasak pikk käis olid diagonaalsete hall-valge-oraanzh triipudega. Kleit, millega võis, õhtul igale poole minna, koosnes kolmest osast: must seelik, valgel põhjal kreem pits pihik ja jakil krae ning kätised ka pitsešt välja lõigatud. Gröönimaalt oli soe sportlik kampsum ja müts — mõlemil 12 sm•••laiune põiktriip mahedates toonides — koos valgete pükstega. • ':• ••/';.• Roheline pikk. seelik, musta lihtsa ,,topiga". Vöölt rippus kaks musta paela ja samad paelad kahelt realt seeliku all. Kaelas suur roheline sobiv ehe. • Elavalt ja nooruslikult mõjus, pu-nane- beesh kahtepidi kantav, inglise villasest, talvemantel. Olgu öeldud, et sellist mantlit omades, on teda siiski soovitav, vaid ühte pidi kända, sest keha vormib eset,, eriti veel villast ja la ei liibu, kehale kui pöörate ta ringi. -Rätsep saab siiski pressirauaga veidi aidata.- : Hõbehallil, inglise sametist, .'õhtu kleidil oli ,,V" joone dekoltee ees ja taga. Pluusiosa kroogitud, võõl hõbe-vöö ja kaelas hõbeehe. Li igandi tualettides ei puudunud ka moodne topeltkrae (turtle.) mille ääres ja samuti ka käiste otsas 'ilutsesid vist samast materjalist valmis tatud rõngasnarmad. Seelik oli plis-seeritud ja värv rohekas-hall. :: Pr. Saarniit esitas .oma. moeloomin-gut, seega-tõusev täht meie moetac- .. vas. Moodide demonstreerimisel aga 'avaldus seekord närvilisus näos. Ta | algas, heleda minkkasuka ja. kübaraga. Järgnes kaunis must kootud'mantel triibulise pordega alaveeres. Siis lüli; must kokteel sametseelik, mille ülaosa sallist läbi paistis.- Salli narmad olid seljataha keeratud. , Tütar lapselikult mõjus must zhor zhejt kleit, mille krael kaks ..valget triipu 'ja sama : ] |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-11-11-10