1980-01-03-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL,, i. JAANUARIL —, ,,Meie Ehi" nr, 1 (1559) B r a a m n i " IIILI.III HIIU1 1 17 „Meie Elu" nr u i «mmmm mm i l E§fe^iciii Weekly. Fublished hy Estohiah Publishing CD. Toronto Ltd., Estonian House^ 958 BrbadviewÄve., Toronto, Önt. Canada. ::M4K:2R6: / ; " . , — ^ : T e l . 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B, Parmirig, 473 Luhmann Dr., NewMilford, NJ., USA; TeL (201);. 262-0773. „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Äsut. Ä. Weileri algatusel 1950. ,(Meie Elu-j toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Avel; Toronto, Ont. !^4K 2R6 Canada .—-Tel, 466-0951. Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl.: 9 h. -5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p,l. Tellimishinnad; Kanadas — ^ 3 k. 19.00. USÄ-sse 1 a. $29006 k. $15.50, 3 k. 9.50.Ülemere-maadesse: 1 ä: ^33,00,6 k. $17.00, 3 k. $ 10.00. Kiripostilisa Kanadas:! a. $l4.50, 6 k. $7.25; Kiri- ja lennupostilisa USA-sse: 1 a.'$16.50,. 6 k. $8.25. Lennupostilisa ülemere^ maadesse•:. 1 ä. $32:75, 6 k. $16.40. ^ Üksiknumber — .50^. •.' - . ' : Kuulutushinnad:;|l toll ühel veerul esiküljel $4; tis $3.75, kuulutuste küljel$3.50. IHIHlHIHilJIIHIM^ Minevik -on tuleviku isa. Seepärast aasta 1980 v kujuneb sarnaseks, mis minevik talle kaasa annab. Peale raskete probleemide ei ole lahkunud aastal uuele midagi kaasa anda. Rah- VusvaheliseH ja sisemiselt seisab vaba maailm peagu \ kuristiku kaldal. Tormipilved on kerkinud lältedal ja kaugel ja nende hajutamiseks ei paista uusi tuuli kusagilt.).'' ' Teise Maailmasõja õnnetud tulemused ja suur sõprus Nõukogude Liiduga on kolmekümne-nelja aastaga võtnud uued värvused Euroopa kohal ja tsiviliseeritud rahvaste murelikud pilgud on pöördunud itta, sest tormipilved paistavad sealt. Moskva neelud käivad I.ääne-Euroopa suunas koos paisutatud relvastusega, mis on neutraliseerimas NATO maade relva- 'Jõudu'.: •*..-. V • • Moskva mehed teavad väga hästi, et osa Euroopa maade sissevõtmine nõukogude poolt ei ole kunagi andestatav ja ei saa igavesti kesta. ^Oma seniste vallutuste kaitseks ongi Moskva soovid lääne suunas; et Euroopast likvideerida kommunismile ohtlikud riigikorrad ja need asendada omapoolsega ja likvideerida läänepoolne relvabäas Euroopas. Relvastuse tasakaal Euroopas on läänemaadele: jõudnud sedavõrd ohtr likku olukorda, et USA on asumas NATO maid ümberrelvastama uute relvaliikidega, mis peavad katma vahepeal tekkinud lüngad. Sellega on v niivõrd kiire, et 4us relvastus peab kohal olema juba eeloleva kolme aasta iooksui. Mis tähtsus on siis stra-teegiliste relvade vähendamise püüd-luštel (S ALT), millist lepet USA taotleb Nõukogude Liiduga? Mis tähtsus on siis kogu detentel mõttel, kui vastaste vahel ei saa usaldust üldse tekkida? 7 ;::.•'::• o\:::'. •/-:';.. s:::; Samuti kanduvad lõppenud aasta sündmused Iraanis üle uude aastasse teadmata tulemustega. Uus teokraatlik rezhiim Iraanis on raskelt ebaratsionaalse iseloomuga ja sellest võib kerkida kodusõda suurvõimude sekkumisega põhjast ja lõunast, sest mangus on Iraani ja naabermaade õli. Võim, kelle käes on õlikräanid, dikteerib ülejäänud maailmale just mida tahab. Seeparast peitub Iraani ja Lähis-Idä olukorras tõsine sõja-kolle, kus peamisteks vastasteks on Nõukogude Liit ja USA oma .'liitlaste?.: ga. Kui algab relvastatud võidujooks õiikraanide suunas, või^ kõlada esimene lask, mis Uputab maailma tule _ j a veVega. s ' Kriitilised n|hted!rahvusvahelisel areenil Ilmnevad halvimal ajaL Demokraatlikud jfoaad on retsessioonis slseriiklikuit: inflatsioon, tööpuudus, majanduslik ebakindlus, seniste tugevate vääringute kursilangus ja nüüd lõpuks kallis krediit, ölikriis ja kiire Mnnatõus aitab omaltpoolt nendele nähetele kaasa ja ähvardab piiramis-tega eraelus, tööstuses ja transpordis^ Halvim on' see, et selles kompleksis on olukorrad muutunud väljapääsmatult keeruliseks ja senised majanduslikud teooriad j a rahvusvahelised kujunemised pole suutelised r küsimusi lahendama. Sellel tagapõhjal ja seega halvimal ajal on USA-le aasta 1980 presidendi valimiskampaania aasta ja administratsiooni ning poliitikute suur osa tähelepanust on pöördunud poliitilisele võitlusele selle asemel, et otsida lahendusi rahvusvahelistele ja siseriiklikele probleemidele. Sama teed käib ka Kanada pärast konservatiivide vähemusvalitsuse 7 kuud otsinguid ja lõpuks langust. Kui valimised toimuvad veebruarikuus, siis on kokku raisatud ligemale aasta ilma, et oleks midagi konkreetset saavutatud. Kukutatud konservatiivide valitsus suutis selle aja jooksul ainult näidata, et opositsioonis olles ei valmistatud ette keerulise riikliku aparatuuri juhtimisele ja ei otsitud teid ega asjatundlikku nõuannet probleemide lahendamisele. Sellest tulenesid - lubadused, milliseid hiljem oli võimatu täita ja järgnesid sõnavõtud, mis kahjustasid olukorda. Kuna valitsus kukkus esitatud eelarve pärast^ siis peatuvad mõnedki projektid, rtagü uute õliallikate leidmine, keskvalitsuse vahekordade lahendamine provintsidega, mitmed majanduselu ja maksumaksja olukorda puudutavad küsimused, kaitse vägede uue varustuse tellimine jne. Ning maksumaksja ei tea isegi, millisele maksukoormusele ta läheb vastu oma tulumaksu lehe peatsel täit--.' ...misel, J\. On selge, et eelseisvad valimised lähevad vastu parteide omavahelisele võitlusele võimu ja mitte elanikkonna heaolu pärast. Valitsuse kukutamisega nii varajasel perioodil käitus ka opositsioon vastutustundetult, sest Kanada elanikkond ei soovi' neid valimisi. Liberaalide partei oli väga hästi teadlik, et valijaskond oli küllastunud Trudeau valitsuse pikaaja|isest laiutamisest ja soovis anda konservatiividele võimaluse kokkuhoiupoliitika teostamiseks. Kuid opositsiooni isu võimu järgi oli suurem, kui uudishimu konservatiivide valitsuse tööarengu vastu. Millele võib Kanada loota järgmiste valimiste' järgi? Tõenäolikult uuele vähemusvalitsusele ühest või teisest leerist. Ning sellega ühenduses üha suurenevale inflatsioonile, probleemidele tööturul^ võimalikule kütteõlide kriisile, kõrgetele intressimääradele. Läänemaailma ühiskonnad elavad aasta vahetusel haige mehe olukorras. Kuid seda rohkem om põhjust Uueks Aastaks 1980 soovida kõigile õnnelikku probleemide lahendust, mis aitab edasi viia järgnevatele ja võimalikult parematele aastatele kalendri jooksus: Head Uut Aas-- • tat! . "-:.--: ..'.,•:•• \r;:'y :|tiilll!ltl!l!liitlllil9S!liiiiH!!il!!illi!l!lli!tliiillillllllililllil!^ SERVICES - Asjatundlik töö 1V5 FILTSOS BROS. ' & "ÄSSOCIATE Chartered Accountant Sulte 600,55 UMversity Ave., Toronto, Ontario, MBl 2W1 Tel. 862-7115 >ATUN'i aktsioon .Tl MEMORANDUM IKMESRIIKIDELE MWÄÄLSELTEBMAL Ajal, kus käib ^ jest uusi riikeja rahvaid surutakse kommunistliku vagivallavalit-suse alla, eriti Aasias ja Aafrikas, muutub elupilt N. Liidu sisemaal ikka trööstitumaks ja viletsamaks. Seda ei ole suutelised varjama isegi N, Liidu suured ja võimsad juhid ise. Nii nimetas N. Liidu praegune presderit ja diktaator L. Brezhnev novembris peetud Kommunistliku Partei tsenjraalkomitee koosolekul oma ministreid ja teisi juhtivaid tegelasi saamatuteks ja lohakateks. Ta märkis, et Mi Liidu majandus on lihtsalt skandaalses olukorras. Sundimine : ja-tööle ajamine ning tööliste hurjutamine on olulisem osa ka N. Eesti propagandalehti sirvides. L. Brezhnev ja tema ministrid teavad väga hästi, et viga ei seisa mitte inimestes, vaid süsteemis, kuid praegused juhid ei ole seda tahtelised ega võimelised muutnraa. SÖJAMASIN HÄVITAB EDU Brezhnev tõi Kommunistliku, partei keskkommitee liikmetele ette,, et Venemaa majandus olevat lihtsalt skandaalses olukorras. Paranemist ei ole silmapiiril. See ei saagi teisiti olla, sest see on see hind, mida N. Liidu 'kodanikud peavad maksma selle eest, et Kremli juhid võivad mängida LUGEJA KIRJUTAB „Meie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress.Töimetus jätab endale^õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesobivuse korral jätta avaldamata. I t Viimase hoobina Ameerika Hääle eesti osakonna teenistujate turjale! langes pisarmärg rõõmupidu koos KGB usaldusinimestega „insener Leesmendi muusikasalongis Washingtonis''. Kuidas oli selline endakao-tus võimalik? See on sama tõsine küsimus nagu seegi, et kummast on siis AH kuulajad Eestis rohkem huvitatud, kas sellest mis Ameerika sõpruses Moskvaga „teeb ja mis ta on", või sellest kuidas teostavad siin vabad eestlased võitlust oma rahva primi-tiivsetegi eluõiguste eest ning kodumaa kunagise orjusest vabanemise huvides Kui arvestada ja anda Eestisse edasi kõik see, mida USA viimase paari aasta jooksul näit. .välispoliitikas või Eesti rahva orjastajaga ja maa väijäkurnajaga suheldes ,,on teinud", eriti aga tegemata jätnud, siis on raske ennustada sellest tekkivat rahulolu ja usaldustunnet. Nagu sellestki, kuidas „Kodumaa" ja : ^Sirp ja Vasar" valgustasid vennas-tus- õestus-pidu Leesmentide juures Washingtpnis. , Tekib mulje, et Karl Laantee kellegi asendajaks valimine AH-lde ja nii kõrgele kohale mõjus New Yorgis säärase üllatusena, et see vajab pikemat järelmõtlemise aega. KüsimusCs seisabki rida raskeid märke. Kõiger pealt, kõnealune „insener Leesment" küll kuuldavasti ei kuulu Laantee kaasvilistlasena samasse organisatsiooni, kuid mehed on vanadest aegadest sõprussidemetes. Seesama kehtib mitme teise meelsuselt juba pikemat aega suurekaliibrilise küsimärgi all seisva Washingtoni eestlase kohta. Kas suudab Karl Laantee jääda oma senistes poliitilistes vaadetes kindlaks või tuleb pidada võimalikuks mõnesuguseid võnkumisi võimaliku mõjuavalduse all? See on oluline küsimus, mis arvatavasti ootab vastamist ka New Yorgis, jääb huviga äraoodatavaksJa tähtsaks küsimuseks, kas esiteks uus juhataja vajab muudatusi ka osakonna teenistujate koosseisus ja teiseks, kas tal avaneb võimalus väikeselgi määral tõsta saadete senist poliitilist ja rahvuslikku kvaliteeti. See, kui seal midagi peaks olema võimalik saavutada eeldab järgmise sammuna uusi kaastöölisi ja uusi suhteid> eriti New Yorgi ja New Jerseyga, kus elab ja tegutseb suur hulk meie keskmistes aastates võitluskaadri selgeimaid päid. Kaasmaalastelt Washingtonis on uuel juhatajal loota ainult nappi abi, rohkem võib tulla Baltimorest. ^ i . lito. : terve maailma ees tänapäeva maailma sõjaliselt ja poliitiliselt tugevama riigi juhte. N. Liidu tohutu suure sõjamasina käigushoidmine, rohkem kui 4-ja miljonilise armee relvastamine, toitmine, suured kulud uutele rakettidele, lennukitele, tankitele, allveelaevadele, sõjalaevadeje, suurtükkidele ja sõjavarustusele neelavad kõik N. Liidu majanduslikud resur-sid. Pealegi tuleb jagada suuri toetu^ si teistele rahvastele ja oma välismaadel asuvale suurele luurajate armeele. Mida rohkem N. Liit laiutab Aafrikas ja Aasias ning mujal maailmas, seda rohkem tuleb N. Liidu kodanikul pingutada oma püksirihma. s Brezhnev, sõimates oma ministreid, hõõrus rõõmuga käsi kommunismi suure edukäigu pärast väljaspool N. Liitu. Tal võis oHa tõsiselt heameel, et ikka rohkem rahvaid heidavad ennast terrori ja vägivallaga Moskva kommunistliku häda ja-vilet-' süsssüsteemi alla. J. Carteri rezhiimi mehkeldamisega suruti pika ja raske võitluse kaudu Nikaraagua kommunistliku korra alla. Tänu president J. Carteri erisaadikule kindral Huvseri-le, hävitati Lähis-Ida tugevam shahh M. R. Pahlavi' kommunismivastane kindlus ja sattus segaduste ja! revolutsiooni keerisesse, mille eest USA saatkonna liikmetel tuleb nüüd Tehe-ränis taluda alandust ja piinamisi. Moskva parem liitlane Hanoi heitis Kambodzha Poi Poti terroririigi oma alla ja praegu käib selle rahva surnuks näljutamine. Afganistan on Pu-na- Armee poolt okupeeritud. F. Castro Kuuba saarelt on teinud Moskvale palju head. Isejgi Kirikute Maailma-liit on ohverdanud naiivsete usklike miljoneid selleks, et kommunistlikku terrorirezhiimi laiendada Rodeesias, Namibias ja mujal. Selleks, et kommunistlikud terroristid tapaks ja hävitaks eriti sealseid valgenahalisi usu-vendi ja kristlasi. ' PUUDUS: SUURENEB ; Kuid kommunismi edukäik välismaadel ei paranda olukorda N..Liidus. Vaid suurendab veelgi raskusi, sest oma välismaistele liitlastele tuleb maksta juurde. F. Castro armee ülevalpidamine Aafrikas ja Hanoi toetamine on kallis lõbu. N. Liit investeeris L..Brezhnevi ajal põllumajandusse koguni 600 miljardi dollarit. Kuid vaatamata sellele oli selleaastane lõikus 25% möödunud . aastasest lõikusest kehvefhi. Puudujääk oli 'koguni 58 miljonit tonni teravilja ja Moskva viljakaupmehed on igalpool välismaadel, et osta kokku vilja, et vene rahvast toita. Kommunistlik kolhoosisüsteem ei tööta ja ei suuda Venemaad toita. Kuid see on Moskva kommunismi üheks põhialuseks. Ilma vaba talupojaklassi hä-vitamata ei ole võimalik kommunistlikku orjasüsteemi käigus hoida. N. Liidus on kindlad hinnad, kuid vaatamata sellele suureneb inflatsioon ja oldi sunnitud hindasid 18—50% tõšt- '. rna. N. Liidu tööstusetooüangu tõus oli üks madalamaid maailmas. Vene tööstus vajaks hädasti uusi ja paremaid masinaid. Need on alatasa rikkes ja palju töid tuleb sooritada käsitsi. On suur puudus toormaterjalidest, terasest, söest, õlist, ehitusmaterjalidest, sest raudteed ei suuda neid õigel ajal köhale toimetada. Raudteed on kulunud, vedurid ja vagunid rikkes. Euroopa õliallikad ei anna niipalju õli kui vaja ja Siberi õli kohaletoomiseks on vajalik õlito- : • 'rustik, .mis•maksab .1.0 miljardi dolla-.' NEW YORK — Noorema ja., keskmise generatsioonide baltlaste võitlusorganisatsioon BA-TUN (Balti Apell ÜRO-le(, on lä-biviinias aktsiooni mis levitaks 45-2 Balti riikide kodanike memorandumit kõikidele ÜRO liikmesriikide saatkondadele maailmaorganisatsiooni juures. Teatavasti tehti memorandum avalikuks lääne ajakirjanikele 23-daI augustil Moskvas, milline kuupäev oli Molotov-Ribbentropil paktile allakirjutamise 40-nes aastapäev. Memorandum nõudis Hitleri ja Stalini tookordse tehingu tühistamist, kuna mis puistub Balti riikidesse on see ikka veel tänase päevani jõus, ja Balti rahvuste enesemääramise õiguse taastamist. Balti vabariikide akrediteeritud diplomaatilised esindused Ühendriikide valitsuse juures toimetasid edasi juba oktoobri kuu keskel ÜRO peasekretär Kurt WaldheinVile kõnesoleva memorandumi venekeelse originaalse teksti, mis oli hiljuti saabunud terviklikult läände, ja selle inglisekeelse tõlke. BATUN'i nüüdne aktsioon tagab memorandumi leviku ka kõikidele ÜRO liikmesriikide saatkondadele, kas üleantuna BATUN'i ešindajar? isiklikel kohtumistel diplomaatidega või kirjateel. 45-e Balti riikide kodanike memorandumi tekstile7 ja sellega kaasnenud toetusapellile nimekate Moskva dissidentide poolt eesotsas Nobeli rahupreemia laureaadi akadeemik Andrei Sahha-roviga, on BATUN lisanud omapoolse diplomaatiliste tavadele vastava saatekirja ja üheleheküljelise seletuse kahe sündmuse kohta mis on toimunud pärast memorandumi avalikuks tegemist augustis. Kõigepealt öeldakse BATUN'i seletuses, et oktoobri kuu alul jõudsid lääne teated, et Leedus on kogutud ümardatult 35,000 allkirja memorandumi toetuseks. Sarnast avaliku arvamuse ilmingut N.' Liidu piirides nimetatakse BATUN'i poolt pretsedendituks, mida on äärmiselt raske läbi viia selle riigi poliitilises õhkkonnas. See näitab, et Balti .rahvaste tunded enesemääramise küsimuses ön selgepiirilised.;. :; /;•: Teise asjaoluna tõstab BA-TUN esile oma lisaseletuses ÜRO liikmesriikide saatkondadele paavst Johannes Paulus II kõne lõpulauseid ÜRO Peaassambleele 2-sel oktoobril, paavsti külas-, käigu jooksul Ühendriikidesse: „Ma loodan, et kõik rahvused, ka kõige väiksemad,'isegi need kes veel ei naudi täielikku suveräänsust, ja need kellelt see on vägivaldselt röövitud, saavad kohtuma täies üheõiguslikkuses teistega Übinenud Rahvaste Organisatsioonis. Ma loodan, et Ühinenud Rahvad saavad jätku-vasti ikka olema rahu ja õigluse ülimaks foorumiks, tõeliseks rahvaste ja üksikisikute vabaduse paigaks nende igatsuses parema, tuleviku, järele." BATUN 'kommenteerib, et paavsti üleskutse annab veelgi kaalu juurde, kõnesolevas 45 Balti riikide kodanike memorandumis väljendatud nõudele, et ÜRO võtaks arutlusele Balti riikide iseseisvuse taastamise, mis on neilt ,.vägivaldselt röövitud." BÄTUN oma .lisaseletuses väi- . dab, et see Johannes Paulus Teise poolt sõnastatud vihje kehtib selgelt Eesti,-Läti ja Leedu kohta kuna need on ainukesed Rahvasteliidu liikmesriigid kes ei ole ka selle õigusjärglase Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liik- ' rned. • ''•.:,•':' BATUN'i delegatsioonid üritavad külastada isiklikult vahe-mait ühte osa 150-nest ÜRO liikmesriikide saatkonnast New Yorgii. Kanada saatkonna diplomaat näiteks, kes võttis vastu BATUN'i esindaja Juta Ristsoo- Juksi oli vägagi teadlik balti küsimustest ja pii ka informeeritud kõnesoleva 45-e kodaniku memorandumi olemasolust. Lahketest vastuvõttudest senini tuleks veel nimetada neid mis toimusid Austraalias ja Jaapani ÜRO saatkondades asetleidnud külaskäikude jooksul. BATUN'i aktsiooni, rnis ei ole kerge mi kui nii, on viimaste päevade jooksul mõnevõrra komplitseeri- : nud Iraani ja USA: vaheline kriis. liiiiiiniiiiiiiiiiiisgesiiiiiititiiiiiiiiiisititiiiiiiiiiiii lAAN. W: Heroiline Vabadussõda, mis kestis 401 päeva, lõppes relvarahuga 3.Jaan. 1520, kell 10.30 Tallinna aja järgi. Rindel võitlevatele väeosadele teata-' ti sellest vaid mõned tunnid varem telefonogrammidega. Nõuti tulistamise lõpetamist täpsalt ettenähtud ajal ja äärmist valvsust, sest vaenlast ei võinud usaldada. Imelik oli tunne kui vaikisid relvad, meenutab üks Vabadussõja veteranidest. Suurtükimüra asendas ääretu vaikus. Võidus oldi kindlad,, kuid ei olnud tunnetust, et sõda on lõppenud. Mehed jäid relvade juurde ja relvad jäid laetuiks. Ei olnud juu-beldust, laulu, üksteise kallistamist ega vennastamist vaenlasega. Kõik jäi endiseks, ainult relvad vaikisid. Narva rindel, kus venelased tegid viimaseid katseid eesti rindest läbi murda, olid mõnes kohas kuhjadena nende laibad. Nende väeosad olid verest tühjaks jooksnud, suurtükid kulunud ja laskemoon otsas. See oli ot-rit. Torusid tuleb osta välismaalt. Paljud venelased kaugemates paikades elavad veel oma isa isade poolt 'kokkulopsitud onnides. ; SEITSE VILETSAT AASTAT Sabad toitainete kaupluste uste taga N. Liidus pikenevad. See näitab, et hüüd on saabunud Venemaale 7 viletsuse aastat. Kui L. Brezhnev tuli võimule, siis elati N. Hrustshevi vabaduste ja uuenduste ajastu optimismis. Selle ajastu hoog kandus edasi ka L. Brezhnevi ajastusse. Kuid mida enam L. Brezhnevi stalinistid kruvisid olukorda kitsamaks. Mida enam lämmatati ja piirati kodanike tegevusvabadusi, seda raskemaks läks olukord. Sõjamäsin ja välisabid neelasid ikka rohkem rublasid. Mida investeeriti Aafrikasse ja Aasiasse, seda suuremaks kasvas puudus Venemaal. Kuid ainult kommunistliku partei häälekandja Pravda on võimeline selle halva mängu juures veel head nägu tegema. Selles olukorras ta peab valmistama, ette venelasi eeloleval suvel Moskva olümpiamängudel kogu maailmale naeratama ja näitama, et Venemaa on rikas ja võimas maa. ,,Podemkini küla" on vene-lase. d meistrid' ehitama. '.'••' sene põjhjus, miks venelased relvarahu soovisid. Kokkulepe relvarahuks kirjutati alla Tartus 31. dets. õhtul ja astus jõusse 3. jaan. kell 10.30. Seitse päeva hiljerq pidi see olema lõplikult keh- .. tiv. Eesti väeosad täitsid relvarahu nõuet esimesest minutist arvates. Relvarahule järgnes rahuleping N. Liiduga. See: kirjutati alla Tartus 20. veerJrJja N. Liit ütles selles lahti igaveseks ajaks oma suverään-õigustest Eesti maa ja rahva osas. •••:.•.. -:' • (•'', •.•••' •'• '• Ohvritena Vabadussõjas langes 233 ohvitseri ja 3355 sõdurit. Haavata ja põrutada sai 601 ohvitseri ja 13174 sõdurit. Võrreldes sõja kestvusega, lahingute intensiivsusega ja vaenlase ; jõudude ülekaaluga need ohvrid olid võrdlemisi väikesed. Seda põhjustas eesti võitlejate kõrge moraal, suur enesealgatus) vilunud ning nooruslik juhtkond ja silmapaistvate annetega ülemjuhataja, kindral Johan Laidoner. Ta eriliseks teeneks oli oskus sõ- ' jategevuse kandmine" väljaspoole Eesti rahvuslikke keelepiire, mis hoidis ära Eesti muutumise sõja tallermaaks. A. Nõmmik Raskused idudi-Araabia Iraani moslemi usuliste shiitide terror ja vägivald laieneb teistesse moslemite maadesse. Mekas, Saudi- Araabias terroristid okupeerisid kõige pühama moslemite moshee. Pärast seda on tekkinud samasugused raskused ja mösheede okupeerimised Medinas ja mujal. Saudi-Araabia on raske surve all, et võetakse ette suuri uuendusi, kuid shahhi muudatused Iraanis viisid revolutsioonile. USA saatis Põhja-Jee-meriile koguni $400 miljoni eest rel-i vi kommunistliku Lõuna-Jeemeni' rünnaku tõrjumiseks. Nüüd aga selgub, et need relvad lähevad vastase käte, sest Saudi-Araabia surve all oli Põhja-Jeemen sunnitud võtma vastu relvi ka N. Liidult. Iraak ründas Iraani piiri äärseid piirkondi, sest Iraak ei talu, et Khomeini revolutsiooni levitatakse Iraakis. Türgimaal mõrvati 4 USA töölist. il I m imi ' S.v1 m m m- ; (Ale; Pot, keda süü( miljoni oma K arvatakse olev parteikaaslaste mijssuliste pea ikka veel võit!; suliste ja H; kommunistide Kambodzhas \ mässulisi toet; sega Hiina. USA- t a o i l r i. ganisatsi*H;ni < gune kaubava: hoitakse vant1' konna 50 liisic! mete usulahk . mustanahalisi "konna- pcTSon, kosti viima; M dadcs o;i puh . kord m ä s s a va : luchid, kos CK ^piirkonnas, i . taotleb auton;) • Panamas kes protesteer la vile assüiili susväed kasut laste laialiajai ® Nr. Liit ".ori A 'korras, kui 'oli •mis. Nad- korr javaelaste ah: .pöörde: .kuid on kõmmu nelikult vaitu. ton andis .,v< ' .'vaba.dusvõiilc; Moskva - saa.tJN ' diviisi tankide gu :arvat;akse vene sõduri. M laevastiku ük. opereerib: lahe ® Inglismaal: ti peaministri japoja, Briti o vahekord Liib kaasa, 38 aas taotleb lahu , nõuab mehes miljardi, dolla peetakse ühe naiseks jä ta t elustiili. Tal o kit, Rolls-Ro-korterid mi ui kesti armuke. (Ai kirja ,,Sillas" nisa ts ioon id ehises, kaugu1 Traditsioon konna seminc õnnestus häs res oli ühe r rahvusgruppi •Ettekanded ; päeval • o l id i .misel' olid r leemi d. -'Eeloleval a jselt töötama Eestlased Ka lisaköite; väi •sel on -ka ee'; damine nem korrspondeni Sdlase kaasa Koostöö u', et üle Kanad ganisatsiooni koostöö/ koi" ulatuses. See \ usgrupile. LOOTUS NO . —• Kui "asti • se, siis teeme ei vähenda n ja üldise 'nii vastu, rõhul Petersoo. Pigem IUY vad, sest '\'õ. kandnud, ku liikmed, on baalsetes.se nistlik elenu kutse deni: Peame olein anda ka ne; kele, kes M Eriliselt ooi. ja . kes-kmis^ omavad, suu konnas kui dcl' ja eiruu meid vabad; :maluse isiki kohus on s võidelda ka ledel see p; Oht, mis me lahkuma kc sest meist : ise selle häv UUEAASTA Uue aasta kaasmaalast tervitused olukord ei ( tusse vabas meie tegevi meie rahva maa helgem Keskorgai lõpetasid oi ühiste taot kuks ja pa: uueks aasta
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 3, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-01-03 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E800103 |
Description
Title | 1980-01-03-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL,, i. JAANUARIL —, ,,Meie Ehi" nr, 1 (1559) B r a a m n i " IIILI.III HIIU1 1 17 „Meie Elu" nr u i «mmmm mm i l E§fe^iciii Weekly. Fublished hy Estohiah Publishing CD. Toronto Ltd., Estonian House^ 958 BrbadviewÄve., Toronto, Önt. Canada. ::M4K:2R6: / ; " . , — ^ : T e l . 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B, Parmirig, 473 Luhmann Dr., NewMilford, NJ., USA; TeL (201);. 262-0773. „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Äsut. Ä. Weileri algatusel 1950. ,(Meie Elu-j toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Avel; Toronto, Ont. !^4K 2R6 Canada .—-Tel, 466-0951. Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl.: 9 h. -5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p,l. Tellimishinnad; Kanadas — ^ 3 k. 19.00. USÄ-sse 1 a. $29006 k. $15.50, 3 k. 9.50.Ülemere-maadesse: 1 ä: ^33,00,6 k. $17.00, 3 k. $ 10.00. Kiripostilisa Kanadas:! a. $l4.50, 6 k. $7.25; Kiri- ja lennupostilisa USA-sse: 1 a.'$16.50,. 6 k. $8.25. Lennupostilisa ülemere^ maadesse•:. 1 ä. $32:75, 6 k. $16.40. ^ Üksiknumber — .50^. •.' - . ' : Kuulutushinnad:;|l toll ühel veerul esiküljel $4; tis $3.75, kuulutuste küljel$3.50. IHIHlHIHilJIIHIM^ Minevik -on tuleviku isa. Seepärast aasta 1980 v kujuneb sarnaseks, mis minevik talle kaasa annab. Peale raskete probleemide ei ole lahkunud aastal uuele midagi kaasa anda. Rah- VusvaheliseH ja sisemiselt seisab vaba maailm peagu \ kuristiku kaldal. Tormipilved on kerkinud lältedal ja kaugel ja nende hajutamiseks ei paista uusi tuuli kusagilt.).'' ' Teise Maailmasõja õnnetud tulemused ja suur sõprus Nõukogude Liiduga on kolmekümne-nelja aastaga võtnud uued värvused Euroopa kohal ja tsiviliseeritud rahvaste murelikud pilgud on pöördunud itta, sest tormipilved paistavad sealt. Moskva neelud käivad I.ääne-Euroopa suunas koos paisutatud relvastusega, mis on neutraliseerimas NATO maade relva- 'Jõudu'.: •*..-. V • • Moskva mehed teavad väga hästi, et osa Euroopa maade sissevõtmine nõukogude poolt ei ole kunagi andestatav ja ei saa igavesti kesta. ^Oma seniste vallutuste kaitseks ongi Moskva soovid lääne suunas; et Euroopast likvideerida kommunismile ohtlikud riigikorrad ja need asendada omapoolsega ja likvideerida läänepoolne relvabäas Euroopas. Relvastuse tasakaal Euroopas on läänemaadele: jõudnud sedavõrd ohtr likku olukorda, et USA on asumas NATO maid ümberrelvastama uute relvaliikidega, mis peavad katma vahepeal tekkinud lüngad. Sellega on v niivõrd kiire, et 4us relvastus peab kohal olema juba eeloleva kolme aasta iooksui. Mis tähtsus on siis stra-teegiliste relvade vähendamise püüd-luštel (S ALT), millist lepet USA taotleb Nõukogude Liiduga? Mis tähtsus on siis kogu detentel mõttel, kui vastaste vahel ei saa usaldust üldse tekkida? 7 ;::.•'::• o\:::'. •/-:';.. s:::; Samuti kanduvad lõppenud aasta sündmused Iraanis üle uude aastasse teadmata tulemustega. Uus teokraatlik rezhiim Iraanis on raskelt ebaratsionaalse iseloomuga ja sellest võib kerkida kodusõda suurvõimude sekkumisega põhjast ja lõunast, sest mangus on Iraani ja naabermaade õli. Võim, kelle käes on õlikräanid, dikteerib ülejäänud maailmale just mida tahab. Seeparast peitub Iraani ja Lähis-Idä olukorras tõsine sõja-kolle, kus peamisteks vastasteks on Nõukogude Liit ja USA oma .'liitlaste?.: ga. Kui algab relvastatud võidujooks õiikraanide suunas, või^ kõlada esimene lask, mis Uputab maailma tule _ j a veVega. s ' Kriitilised n|hted!rahvusvahelisel areenil Ilmnevad halvimal ajaL Demokraatlikud jfoaad on retsessioonis slseriiklikuit: inflatsioon, tööpuudus, majanduslik ebakindlus, seniste tugevate vääringute kursilangus ja nüüd lõpuks kallis krediit, ölikriis ja kiire Mnnatõus aitab omaltpoolt nendele nähetele kaasa ja ähvardab piiramis-tega eraelus, tööstuses ja transpordis^ Halvim on' see, et selles kompleksis on olukorrad muutunud väljapääsmatult keeruliseks ja senised majanduslikud teooriad j a rahvusvahelised kujunemised pole suutelised r küsimusi lahendama. Sellel tagapõhjal ja seega halvimal ajal on USA-le aasta 1980 presidendi valimiskampaania aasta ja administratsiooni ning poliitikute suur osa tähelepanust on pöördunud poliitilisele võitlusele selle asemel, et otsida lahendusi rahvusvahelistele ja siseriiklikele probleemidele. Sama teed käib ka Kanada pärast konservatiivide vähemusvalitsuse 7 kuud otsinguid ja lõpuks langust. Kui valimised toimuvad veebruarikuus, siis on kokku raisatud ligemale aasta ilma, et oleks midagi konkreetset saavutatud. Kukutatud konservatiivide valitsus suutis selle aja jooksul ainult näidata, et opositsioonis olles ei valmistatud ette keerulise riikliku aparatuuri juhtimisele ja ei otsitud teid ega asjatundlikku nõuannet probleemide lahendamisele. Sellest tulenesid - lubadused, milliseid hiljem oli võimatu täita ja järgnesid sõnavõtud, mis kahjustasid olukorda. Kuna valitsus kukkus esitatud eelarve pärast^ siis peatuvad mõnedki projektid, rtagü uute õliallikate leidmine, keskvalitsuse vahekordade lahendamine provintsidega, mitmed majanduselu ja maksumaksja olukorda puudutavad küsimused, kaitse vägede uue varustuse tellimine jne. Ning maksumaksja ei tea isegi, millisele maksukoormusele ta läheb vastu oma tulumaksu lehe peatsel täit--.' ...misel, J\. On selge, et eelseisvad valimised lähevad vastu parteide omavahelisele võitlusele võimu ja mitte elanikkonna heaolu pärast. Valitsuse kukutamisega nii varajasel perioodil käitus ka opositsioon vastutustundetult, sest Kanada elanikkond ei soovi' neid valimisi. Liberaalide partei oli väga hästi teadlik, et valijaskond oli küllastunud Trudeau valitsuse pikaaja|isest laiutamisest ja soovis anda konservatiividele võimaluse kokkuhoiupoliitika teostamiseks. Kuid opositsiooni isu võimu järgi oli suurem, kui uudishimu konservatiivide valitsuse tööarengu vastu. Millele võib Kanada loota järgmiste valimiste' järgi? Tõenäolikult uuele vähemusvalitsusele ühest või teisest leerist. Ning sellega ühenduses üha suurenevale inflatsioonile, probleemidele tööturul^ võimalikule kütteõlide kriisile, kõrgetele intressimääradele. Läänemaailma ühiskonnad elavad aasta vahetusel haige mehe olukorras. Kuid seda rohkem om põhjust Uueks Aastaks 1980 soovida kõigile õnnelikku probleemide lahendust, mis aitab edasi viia järgnevatele ja võimalikult parematele aastatele kalendri jooksus: Head Uut Aas-- • tat! . "-:.--: ..'.,•:•• \r;:'y :|tiilll!ltl!l!liitlllil9S!liiiiH!!il!!illi!l!lli!tliiillillllllililllil!^ SERVICES - Asjatundlik töö 1V5 FILTSOS BROS. ' & "ÄSSOCIATE Chartered Accountant Sulte 600,55 UMversity Ave., Toronto, Ontario, MBl 2W1 Tel. 862-7115 >ATUN'i aktsioon .Tl MEMORANDUM IKMESRIIKIDELE MWÄÄLSELTEBMAL Ajal, kus käib ^ jest uusi riikeja rahvaid surutakse kommunistliku vagivallavalit-suse alla, eriti Aasias ja Aafrikas, muutub elupilt N. Liidu sisemaal ikka trööstitumaks ja viletsamaks. Seda ei ole suutelised varjama isegi N, Liidu suured ja võimsad juhid ise. Nii nimetas N. Liidu praegune presderit ja diktaator L. Brezhnev novembris peetud Kommunistliku Partei tsenjraalkomitee koosolekul oma ministreid ja teisi juhtivaid tegelasi saamatuteks ja lohakateks. Ta märkis, et Mi Liidu majandus on lihtsalt skandaalses olukorras. Sundimine : ja-tööle ajamine ning tööliste hurjutamine on olulisem osa ka N. Eesti propagandalehti sirvides. L. Brezhnev ja tema ministrid teavad väga hästi, et viga ei seisa mitte inimestes, vaid süsteemis, kuid praegused juhid ei ole seda tahtelised ega võimelised muutnraa. SÖJAMASIN HÄVITAB EDU Brezhnev tõi Kommunistliku, partei keskkommitee liikmetele ette,, et Venemaa majandus olevat lihtsalt skandaalses olukorras. Paranemist ei ole silmapiiril. See ei saagi teisiti olla, sest see on see hind, mida N. Liidu 'kodanikud peavad maksma selle eest, et Kremli juhid võivad mängida LUGEJA KIRJUTAB „Meie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress.Töimetus jätab endale^õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesobivuse korral jätta avaldamata. I t Viimase hoobina Ameerika Hääle eesti osakonna teenistujate turjale! langes pisarmärg rõõmupidu koos KGB usaldusinimestega „insener Leesmendi muusikasalongis Washingtonis''. Kuidas oli selline endakao-tus võimalik? See on sama tõsine küsimus nagu seegi, et kummast on siis AH kuulajad Eestis rohkem huvitatud, kas sellest mis Ameerika sõpruses Moskvaga „teeb ja mis ta on", või sellest kuidas teostavad siin vabad eestlased võitlust oma rahva primi-tiivsetegi eluõiguste eest ning kodumaa kunagise orjusest vabanemise huvides Kui arvestada ja anda Eestisse edasi kõik see, mida USA viimase paari aasta jooksul näit. .välispoliitikas või Eesti rahva orjastajaga ja maa väijäkurnajaga suheldes ,,on teinud", eriti aga tegemata jätnud, siis on raske ennustada sellest tekkivat rahulolu ja usaldustunnet. Nagu sellestki, kuidas „Kodumaa" ja : ^Sirp ja Vasar" valgustasid vennas-tus- õestus-pidu Leesmentide juures Washingtpnis. , Tekib mulje, et Karl Laantee kellegi asendajaks valimine AH-lde ja nii kõrgele kohale mõjus New Yorgis säärase üllatusena, et see vajab pikemat järelmõtlemise aega. KüsimusCs seisabki rida raskeid märke. Kõiger pealt, kõnealune „insener Leesment" küll kuuldavasti ei kuulu Laantee kaasvilistlasena samasse organisatsiooni, kuid mehed on vanadest aegadest sõprussidemetes. Seesama kehtib mitme teise meelsuselt juba pikemat aega suurekaliibrilise küsimärgi all seisva Washingtoni eestlase kohta. Kas suudab Karl Laantee jääda oma senistes poliitilistes vaadetes kindlaks või tuleb pidada võimalikuks mõnesuguseid võnkumisi võimaliku mõjuavalduse all? See on oluline küsimus, mis arvatavasti ootab vastamist ka New Yorgis, jääb huviga äraoodatavaksJa tähtsaks küsimuseks, kas esiteks uus juhataja vajab muudatusi ka osakonna teenistujate koosseisus ja teiseks, kas tal avaneb võimalus väikeselgi määral tõsta saadete senist poliitilist ja rahvuslikku kvaliteeti. See, kui seal midagi peaks olema võimalik saavutada eeldab järgmise sammuna uusi kaastöölisi ja uusi suhteid> eriti New Yorgi ja New Jerseyga, kus elab ja tegutseb suur hulk meie keskmistes aastates võitluskaadri selgeimaid päid. Kaasmaalastelt Washingtonis on uuel juhatajal loota ainult nappi abi, rohkem võib tulla Baltimorest. ^ i . lito. : terve maailma ees tänapäeva maailma sõjaliselt ja poliitiliselt tugevama riigi juhte. N. Liidu tohutu suure sõjamasina käigushoidmine, rohkem kui 4-ja miljonilise armee relvastamine, toitmine, suured kulud uutele rakettidele, lennukitele, tankitele, allveelaevadele, sõjalaevadeje, suurtükkidele ja sõjavarustusele neelavad kõik N. Liidu majanduslikud resur-sid. Pealegi tuleb jagada suuri toetu^ si teistele rahvastele ja oma välismaadel asuvale suurele luurajate armeele. Mida rohkem N. Liit laiutab Aafrikas ja Aasias ning mujal maailmas, seda rohkem tuleb N. Liidu kodanikul pingutada oma püksirihma. s Brezhnev, sõimates oma ministreid, hõõrus rõõmuga käsi kommunismi suure edukäigu pärast väljaspool N. Liitu. Tal võis oHa tõsiselt heameel, et ikka rohkem rahvaid heidavad ennast terrori ja vägivallaga Moskva kommunistliku häda ja-vilet-' süsssüsteemi alla. J. Carteri rezhiimi mehkeldamisega suruti pika ja raske võitluse kaudu Nikaraagua kommunistliku korra alla. Tänu president J. Carteri erisaadikule kindral Huvseri-le, hävitati Lähis-Ida tugevam shahh M. R. Pahlavi' kommunismivastane kindlus ja sattus segaduste ja! revolutsiooni keerisesse, mille eest USA saatkonna liikmetel tuleb nüüd Tehe-ränis taluda alandust ja piinamisi. Moskva parem liitlane Hanoi heitis Kambodzha Poi Poti terroririigi oma alla ja praegu käib selle rahva surnuks näljutamine. Afganistan on Pu-na- Armee poolt okupeeritud. F. Castro Kuuba saarelt on teinud Moskvale palju head. Isejgi Kirikute Maailma-liit on ohverdanud naiivsete usklike miljoneid selleks, et kommunistlikku terrorirezhiimi laiendada Rodeesias, Namibias ja mujal. Selleks, et kommunistlikud terroristid tapaks ja hävitaks eriti sealseid valgenahalisi usu-vendi ja kristlasi. ' PUUDUS: SUURENEB ; Kuid kommunismi edukäik välismaadel ei paranda olukorda N..Liidus. Vaid suurendab veelgi raskusi, sest oma välismaistele liitlastele tuleb maksta juurde. F. Castro armee ülevalpidamine Aafrikas ja Hanoi toetamine on kallis lõbu. N. Liit investeeris L..Brezhnevi ajal põllumajandusse koguni 600 miljardi dollarit. Kuid vaatamata sellele oli selleaastane lõikus 25% möödunud . aastasest lõikusest kehvefhi. Puudujääk oli 'koguni 58 miljonit tonni teravilja ja Moskva viljakaupmehed on igalpool välismaadel, et osta kokku vilja, et vene rahvast toita. Kommunistlik kolhoosisüsteem ei tööta ja ei suuda Venemaad toita. Kuid see on Moskva kommunismi üheks põhialuseks. Ilma vaba talupojaklassi hä-vitamata ei ole võimalik kommunistlikku orjasüsteemi käigus hoida. N. Liidus on kindlad hinnad, kuid vaatamata sellele suureneb inflatsioon ja oldi sunnitud hindasid 18—50% tõšt- '. rna. N. Liidu tööstusetooüangu tõus oli üks madalamaid maailmas. Vene tööstus vajaks hädasti uusi ja paremaid masinaid. Need on alatasa rikkes ja palju töid tuleb sooritada käsitsi. On suur puudus toormaterjalidest, terasest, söest, õlist, ehitusmaterjalidest, sest raudteed ei suuda neid õigel ajal köhale toimetada. Raudteed on kulunud, vedurid ja vagunid rikkes. Euroopa õliallikad ei anna niipalju õli kui vaja ja Siberi õli kohaletoomiseks on vajalik õlito- : • 'rustik, .mis•maksab .1.0 miljardi dolla-.' NEW YORK — Noorema ja., keskmise generatsioonide baltlaste võitlusorganisatsioon BA-TUN (Balti Apell ÜRO-le(, on lä-biviinias aktsiooni mis levitaks 45-2 Balti riikide kodanike memorandumit kõikidele ÜRO liikmesriikide saatkondadele maailmaorganisatsiooni juures. Teatavasti tehti memorandum avalikuks lääne ajakirjanikele 23-daI augustil Moskvas, milline kuupäev oli Molotov-Ribbentropil paktile allakirjutamise 40-nes aastapäev. Memorandum nõudis Hitleri ja Stalini tookordse tehingu tühistamist, kuna mis puistub Balti riikidesse on see ikka veel tänase päevani jõus, ja Balti rahvuste enesemääramise õiguse taastamist. Balti vabariikide akrediteeritud diplomaatilised esindused Ühendriikide valitsuse juures toimetasid edasi juba oktoobri kuu keskel ÜRO peasekretär Kurt WaldheinVile kõnesoleva memorandumi venekeelse originaalse teksti, mis oli hiljuti saabunud terviklikult läände, ja selle inglisekeelse tõlke. BATUN'i nüüdne aktsioon tagab memorandumi leviku ka kõikidele ÜRO liikmesriikide saatkondadele, kas üleantuna BATUN'i ešindajar? isiklikel kohtumistel diplomaatidega või kirjateel. 45-e Balti riikide kodanike memorandumi tekstile7 ja sellega kaasnenud toetusapellile nimekate Moskva dissidentide poolt eesotsas Nobeli rahupreemia laureaadi akadeemik Andrei Sahha-roviga, on BATUN lisanud omapoolse diplomaatiliste tavadele vastava saatekirja ja üheleheküljelise seletuse kahe sündmuse kohta mis on toimunud pärast memorandumi avalikuks tegemist augustis. Kõigepealt öeldakse BATUN'i seletuses, et oktoobri kuu alul jõudsid lääne teated, et Leedus on kogutud ümardatult 35,000 allkirja memorandumi toetuseks. Sarnast avaliku arvamuse ilmingut N.' Liidu piirides nimetatakse BATUN'i poolt pretsedendituks, mida on äärmiselt raske läbi viia selle riigi poliitilises õhkkonnas. See näitab, et Balti .rahvaste tunded enesemääramise küsimuses ön selgepiirilised.;. :; /;•: Teise asjaoluna tõstab BA-TUN esile oma lisaseletuses ÜRO liikmesriikide saatkondadele paavst Johannes Paulus II kõne lõpulauseid ÜRO Peaassambleele 2-sel oktoobril, paavsti külas-, käigu jooksul Ühendriikidesse: „Ma loodan, et kõik rahvused, ka kõige väiksemad,'isegi need kes veel ei naudi täielikku suveräänsust, ja need kellelt see on vägivaldselt röövitud, saavad kohtuma täies üheõiguslikkuses teistega Übinenud Rahvaste Organisatsioonis. Ma loodan, et Ühinenud Rahvad saavad jätku-vasti ikka olema rahu ja õigluse ülimaks foorumiks, tõeliseks rahvaste ja üksikisikute vabaduse paigaks nende igatsuses parema, tuleviku, järele." BATUN 'kommenteerib, et paavsti üleskutse annab veelgi kaalu juurde, kõnesolevas 45 Balti riikide kodanike memorandumis väljendatud nõudele, et ÜRO võtaks arutlusele Balti riikide iseseisvuse taastamise, mis on neilt ,.vägivaldselt röövitud." BÄTUN oma .lisaseletuses väi- . dab, et see Johannes Paulus Teise poolt sõnastatud vihje kehtib selgelt Eesti,-Läti ja Leedu kohta kuna need on ainukesed Rahvasteliidu liikmesriigid kes ei ole ka selle õigusjärglase Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liik- ' rned. • ''•.:,•':' BATUN'i delegatsioonid üritavad külastada isiklikult vahe-mait ühte osa 150-nest ÜRO liikmesriikide saatkonnast New Yorgii. Kanada saatkonna diplomaat näiteks, kes võttis vastu BATUN'i esindaja Juta Ristsoo- Juksi oli vägagi teadlik balti küsimustest ja pii ka informeeritud kõnesoleva 45-e kodaniku memorandumi olemasolust. Lahketest vastuvõttudest senini tuleks veel nimetada neid mis toimusid Austraalias ja Jaapani ÜRO saatkondades asetleidnud külaskäikude jooksul. BATUN'i aktsiooni, rnis ei ole kerge mi kui nii, on viimaste päevade jooksul mõnevõrra komplitseeri- : nud Iraani ja USA: vaheline kriis. liiiiiiniiiiiiiiiiiisgesiiiiiititiiiiiiiiiisititiiiiiiiiiiii lAAN. W: Heroiline Vabadussõda, mis kestis 401 päeva, lõppes relvarahuga 3.Jaan. 1520, kell 10.30 Tallinna aja järgi. Rindel võitlevatele väeosadele teata-' ti sellest vaid mõned tunnid varem telefonogrammidega. Nõuti tulistamise lõpetamist täpsalt ettenähtud ajal ja äärmist valvsust, sest vaenlast ei võinud usaldada. Imelik oli tunne kui vaikisid relvad, meenutab üks Vabadussõja veteranidest. Suurtükimüra asendas ääretu vaikus. Võidus oldi kindlad,, kuid ei olnud tunnetust, et sõda on lõppenud. Mehed jäid relvade juurde ja relvad jäid laetuiks. Ei olnud juu-beldust, laulu, üksteise kallistamist ega vennastamist vaenlasega. Kõik jäi endiseks, ainult relvad vaikisid. Narva rindel, kus venelased tegid viimaseid katseid eesti rindest läbi murda, olid mõnes kohas kuhjadena nende laibad. Nende väeosad olid verest tühjaks jooksnud, suurtükid kulunud ja laskemoon otsas. See oli ot-rit. Torusid tuleb osta välismaalt. Paljud venelased kaugemates paikades elavad veel oma isa isade poolt 'kokkulopsitud onnides. ; SEITSE VILETSAT AASTAT Sabad toitainete kaupluste uste taga N. Liidus pikenevad. See näitab, et hüüd on saabunud Venemaale 7 viletsuse aastat. Kui L. Brezhnev tuli võimule, siis elati N. Hrustshevi vabaduste ja uuenduste ajastu optimismis. Selle ajastu hoog kandus edasi ka L. Brezhnevi ajastusse. Kuid mida enam L. Brezhnevi stalinistid kruvisid olukorda kitsamaks. Mida enam lämmatati ja piirati kodanike tegevusvabadusi, seda raskemaks läks olukord. Sõjamäsin ja välisabid neelasid ikka rohkem rublasid. Mida investeeriti Aafrikasse ja Aasiasse, seda suuremaks kasvas puudus Venemaal. Kuid ainult kommunistliku partei häälekandja Pravda on võimeline selle halva mängu juures veel head nägu tegema. Selles olukorras ta peab valmistama, ette venelasi eeloleval suvel Moskva olümpiamängudel kogu maailmale naeratama ja näitama, et Venemaa on rikas ja võimas maa. ,,Podemkini küla" on vene-lase. d meistrid' ehitama. '.'••' sene põjhjus, miks venelased relvarahu soovisid. Kokkulepe relvarahuks kirjutati alla Tartus 31. dets. õhtul ja astus jõusse 3. jaan. kell 10.30. Seitse päeva hiljerq pidi see olema lõplikult keh- .. tiv. Eesti väeosad täitsid relvarahu nõuet esimesest minutist arvates. Relvarahule järgnes rahuleping N. Liiduga. See: kirjutati alla Tartus 20. veerJrJja N. Liit ütles selles lahti igaveseks ajaks oma suverään-õigustest Eesti maa ja rahva osas. •••:.•.. -:' • (•'', •.•••' •'• '• Ohvritena Vabadussõjas langes 233 ohvitseri ja 3355 sõdurit. Haavata ja põrutada sai 601 ohvitseri ja 13174 sõdurit. Võrreldes sõja kestvusega, lahingute intensiivsusega ja vaenlase ; jõudude ülekaaluga need ohvrid olid võrdlemisi väikesed. Seda põhjustas eesti võitlejate kõrge moraal, suur enesealgatus) vilunud ning nooruslik juhtkond ja silmapaistvate annetega ülemjuhataja, kindral Johan Laidoner. Ta eriliseks teeneks oli oskus sõ- ' jategevuse kandmine" väljaspoole Eesti rahvuslikke keelepiire, mis hoidis ära Eesti muutumise sõja tallermaaks. A. Nõmmik Raskused idudi-Araabia Iraani moslemi usuliste shiitide terror ja vägivald laieneb teistesse moslemite maadesse. Mekas, Saudi- Araabias terroristid okupeerisid kõige pühama moslemite moshee. Pärast seda on tekkinud samasugused raskused ja mösheede okupeerimised Medinas ja mujal. Saudi-Araabia on raske surve all, et võetakse ette suuri uuendusi, kuid shahhi muudatused Iraanis viisid revolutsioonile. USA saatis Põhja-Jee-meriile koguni $400 miljoni eest rel-i vi kommunistliku Lõuna-Jeemeni' rünnaku tõrjumiseks. Nüüd aga selgub, et need relvad lähevad vastase käte, sest Saudi-Araabia surve all oli Põhja-Jeemen sunnitud võtma vastu relvi ka N. Liidult. Iraak ründas Iraani piiri äärseid piirkondi, sest Iraak ei talu, et Khomeini revolutsiooni levitatakse Iraakis. Türgimaal mõrvati 4 USA töölist. il I m imi ' S.v1 m m m- ; (Ale; Pot, keda süü( miljoni oma K arvatakse olev parteikaaslaste mijssuliste pea ikka veel võit!; suliste ja H; kommunistide Kambodzhas \ mässulisi toet; sega Hiina. USA- t a o i l r i. ganisatsi*H;ni < gune kaubava: hoitakse vant1' konna 50 liisic! mete usulahk . mustanahalisi "konna- pcTSon, kosti viima; M dadcs o;i puh . kord m ä s s a va : luchid, kos CK ^piirkonnas, i . taotleb auton;) • Panamas kes protesteer la vile assüiili susväed kasut laste laialiajai ® Nr. Liit ".ori A 'korras, kui 'oli •mis. Nad- korr javaelaste ah: .pöörde: .kuid on kõmmu nelikult vaitu. ton andis .,v< ' .'vaba.dusvõiilc; Moskva - saa.tJN ' diviisi tankide gu :arvat;akse vene sõduri. M laevastiku ük. opereerib: lahe ® Inglismaal: ti peaministri japoja, Briti o vahekord Liib kaasa, 38 aas taotleb lahu , nõuab mehes miljardi, dolla peetakse ühe naiseks jä ta t elustiili. Tal o kit, Rolls-Ro-korterid mi ui kesti armuke. (Ai kirja ,,Sillas" nisa ts ioon id ehises, kaugu1 Traditsioon konna seminc õnnestus häs res oli ühe r rahvusgruppi •Ettekanded ; päeval • o l id i .misel' olid r leemi d. -'Eeloleval a jselt töötama Eestlased Ka lisaköite; väi •sel on -ka ee'; damine nem korrspondeni Sdlase kaasa Koostöö u', et üle Kanad ganisatsiooni koostöö/ koi" ulatuses. See \ usgrupile. LOOTUS NO . —• Kui "asti • se, siis teeme ei vähenda n ja üldise 'nii vastu, rõhul Petersoo. Pigem IUY vad, sest '\'õ. kandnud, ku liikmed, on baalsetes.se nistlik elenu kutse deni: Peame olein anda ka ne; kele, kes M Eriliselt ooi. ja . kes-kmis^ omavad, suu konnas kui dcl' ja eiruu meid vabad; :maluse isiki kohus on s võidelda ka ledel see p; Oht, mis me lahkuma kc sest meist : ise selle häv UUEAASTA Uue aasta kaasmaalast tervitused olukord ei ( tusse vabas meie tegevi meie rahva maa helgem Keskorgai lõpetasid oi ühiste taot kuks ja pa: uueks aasta |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-01-03-02