Meie Elu = Our life, December 13, 1979

              Elu" nr. 50 (1557) *W
|!IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII!III!III!!IIIIIIIIIIIII!]S
KLUS
lenini juba valge-.:
Ida ei ole avaldatud.'
ole senini tulnud
|eegi avastusele, et
jtsent õpetajaid on
imatud, kas ei ole
korraldada öpeta-idlamat
hariduslik-
Kiust või suurte ja
liite:õpilaste mytte­ise
asemel võimjelis-
Ivahetamisi.
kehtib ka üks tei- §
lelt ,.demokraatlik" =
laffirmative aetion" =
•lle programmi alu- |
Tööministeerium . ; j |
''tena" töökohtade, §
saamisel omaette =
jistatuiks neegrid, =
kõik kesk- ja lõu- ••• 1
|ed, hiinlased, ko- =
>anlased, indialased . • §
ihuvad ka naised, =
lemusrahyuste vai- §
Lõiki eeldusi mööda .1
|,programm", varsti I
USA-s viibivatele §
luna-ameeriklasteie, =
saarte elanikele =
,'u hinnatakse kuni E
\mnestia rakenda- . = • •
I neil ühtlasi õigus =
[a perekondi ja su- 5
lustatute klass tõu- s
Ic' arvestuste koha- §
II kuni 35 või 40 mil- §
lelle tulemusel seni: 5
latuid asju seoses , 5
[päikesepõleriutega" §
tsusasutustega, siis •=••
iimase aasta jook- Jj
ka paljudesse era- =
kirjastustesse, jne., s
nähtavasti paljud E
Id" ei suuda ilmselt 1
saabunud inglis- j
ide mõtet, kõnele- s
Grammatiliselt va-.. E
ivast ja keeleprüü- . 1
:tavast' küjundami- =
)oole küll tüürib nii. E
iäramatul sammul 5
Imas USA" oma ko- =
libisemises? Kui j§
juda sellele vastata -".5
[c panna, kes seda E
) ! Võib-olla kunagi §
[te ja noorte abielu- =
lönid, kes viibivad 1
['äljaõppeK asenda- s
tänavatel ringiloge- E
irgipinkidel j põõna- E
Isilisi tööpükstes ja š
Ikide mpju all noori E
ikski au ega ko- E
laa nimel ei kutsu. =,
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiii
I •
itiitiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiüiiiiitiiiiiiiiiti
itkapital Kanadas
testamendi-pärandused
iumaksuvabad.
soovid täidetakse.
(A, 958 Broadview Ave.
[o, ()nt.M4K 2R6
|lllllllllllllll!lllllllllllllllllllllllltlllllll3
iba maailma julgeoleku
Pärsia lahte kogu-ifmaadat
ja ka N. Liit
juurde voma uusi sõja-sõjalise
konflikti oht
nõukogu otsustas, et
ig-2" viissada aatomra-
1 takse Euroopasse, et
•:~>at N. Liidu rünnaku
Liidu raketid on juba
lihitud Euroopas asuva-üstq
eesmärkide vastu,
on. asunud nüüd: Eu-iavardama.
Nad hakka-"
ike tagasi tõmbama' ja
Ida-Euroopast ära vii-imati
ähvardab Moskva;
>r, et N. Lii.t ei lase se-indida,
et need raketid
[oopasse. Moskva teab
ic aeg ähvardamiseks.
|;tts tõstis üles küsimu-
|a põhja alad on.peagu
Asi oli ka arutusel Ot-vendis.
Konservatiivide
1'iõudis selleks uurimise
ja peaminister J. Clark
jcraalid on jätnud riigi­lt
>se, kuid uusdemokraa-rnusle
teostamise vastu,
[heneb sõjalise konflikti
I maailmale väga eba-
I kus USA sõjavägi on
[ kunagi varem. USA-s
l i välimise aasta ja. sel
I nõrgem kui tavaliselt,
landidaat Ted Kennedy
fehhi 'diktatuuris. Iraani
lasid õli müümise ÜSA-fe,
kuna ÜSA õliettevõt-
Id Kanadat Iraani õliga,
i Jptnä'da- õliekspordist.
I tulevad varsti majan­dused,
sest isoleerituna
pnil eksisteerida. On 00-
ivamassid võivad varsti
Imeini vastu,'kellele nad
Iti hääletama ja andma
Iset võimu.
I'
I
,i
:i
m
I
11 •
.Meie.Eha" nr, 5® (15S7) 1979 NELJAPÄEVAL, 13. DETSEMBRIL — SDAY, DECEMBER 13 3
nafaxi
Mmm MlSSiSSAUGAS luksuslik 1 aosta vana
3 magamistoaga „fownhouse" vaikses puhtas
linnaosas. Kivist kaminaga elutuba, suur HolIy°
Oiu
• I ! garaash.
Helistada Mrs. Benifa Tiiii
ALFRED STIKUTS RiÄL ESTAT1
I. 752-1770, kodus 755-9173.
r:\ ;<C
0 0 0
(Algus esiküljel)
ja Tamara Tambre ütlesid ^uuletuse:
jjõuiuvana tuleb" ladusalt.
f,Karutants" oli kohane ja läks häs­ti
korda III a. kl. poisiel. II b kl. õpi-,
laste. Kyllike Sillaste, Tania pisa,
Anne Ruberg ja Kadri Sepa õpitud
.Jõuluvana peres" laabus ladusasti.
„Helise rõõmust, jõulukell" — luule
koos lauluga deklameensid V a kl.
õpilased; Lisa Abe, Rutt Küng, Lisa
Lämbur, Ingrid Silm, Ülle Trass,
Kristina' Laansoo. Milles soololaulja
oli õrnahääleline (meie tulevane la-vataht)
Rutt Küng.
. Virtuoosliku tehnikaga esitas akor­dionil
pala Ay-Ay-Ay VI a. kl. õpilane-
Peter Sõrra. Sellest noorest talendist
kuuleb eesti ühiskond veel tulevikus­ki!
;j::y7' :.-
Kenasti kõlas laul ,Jõulud" .Tiina
Hubelilt ja Ingrid Jürmanilt. Kõigile
esinejaile aplodeeris kuulajaskond
rohkesti.
Nädala kroonika
NÄIDEND V '..-../
Peale vaheaega järgnes „Kuningas
Heasüda"- lastenäidend kolmes pil­dis.
A. Otema jõulujutu järele. La:
vastaja — Endla Komi, muusika - -
Lydia Aruvald. <
Tegelased: Kuningas Heasüda -.^r/;.
Andres Loorits; käskjalg Väle —
Andres Kasekamp; kuninga teenrid:
Margus Kask, Markus Silmberg,
Andres Meil. Kuninga saadikud: Eric
Maar, Alar Petersoo, Toivo Trass,
Heiki Altosaar, Markus Tamm. Päka­pikud:
Alaric Nurm, Thomas Olvet,
Andres Nurm, Andrus Küng. Tuule-ema:
IngirMai Loorand. Tuuletütred:
Lisa Lambur, Pia Metsala, Linda
Norheim, Kadri Nõmmik, Anne Pe-del,'.
Tiina Pedel, Monika Roose, Ka­rina
Tamm.
Tüdrukud: Rita Lees, Pia Metsala,
Linda Norheim; Lisa Norheim. Poi­sid:
Peter Roose, Erik Valter, Erik
Türk. Esinejad kuningale: Juulia Lin­dau,
Juhan Lindau, Lisa Norheim,
Linda Norheim, Särina Westerblom,
Liisa Spots, Lisa Pilvel, Kai Rannik.,
Esimeses pildis nägime säravat ku­ninga
lossi, mille keskel oli uhke
troon. Seal askeldasid kuninga teen­rid,
kes ei tahtnud riigiasjadega jän­nata,
armastasid siiski oma kuningat,
kellel olevat hea süda.
Teenrid kandsid toredaid kostüü­me
ja tantsisid hästi. Ilmus, suurepä­rane
kuningas uhkes kostüümis; Te­ma
suurim rõõm oli lastele jõulukin­ke
anda. Kuningas saatis välja omad
saadikud, kes käisid kuulamas kõik­jal:
on lapsed ka igapool kuulekad,
virgad ja head. Saadikud tõid sõnu­mi,
et aga kõik lapsed ei väärigi kin­gitusi...
Kuningas kuulutab välja
laste jõululaulude, salmide ja muude
oskuste esinemisvõistluse jõuluõh­tul
kuninga lossis5. i
Teises pildis oli ilus talvine maas­tik.
Lapsed tulevad pühapäevakoo­list.
Hende hulgas on ka üks paha
poiss, kes arvab, et õppida võivad ai­nult
lollid tüdrukud! Kuninga saadi­kud
kuulevad neid sõnu ja noomivad
poissi, kes ka siiski lubab õppida sal­mi
selgeks, aga üsna lühikese...
Kolmas pilt toimub jälle uhkes
kuninga lossis, ,kus tantsuga esineb
tuuleema, peaaegu'\professionaalselt.
Talle järgnevad tuuletütred. Kõik
esinejad, nende hulgas poiss, kes õp­pida
ei tahtnud, tegid oma parima,
küll laulude, salmide jä viiulimängu­ga.
Publik kiitis neid tugeva aplausi­ga.
Päkapikud läksid jõuluvana aita-
• ma. • ; :'••, '•. : ••
JÕULUVANA
Enne jõuluvana tulekut ütles koo-
: (Algus esiküljel)
Moskvas. Tema soovib, et need üle
viidaks Montreali. Moskva n.n. Hel­singi
grupp nõuab ühenduses olüm­piamängudega
Moskvas poliitiliste
vangide vabastamist N. Liidus eesot­sas
professor Juri Orlov'iga j.t. Am-nesty
on nõudnud inimõiguste res-pekteerimist
N. Liidijlt. ;
Olümpiamängude korraldamise
andmine N. Liidule otsustati Rahvus­vahelise
Olümpiakomitee koosolekul
Viinis 1974. a. ilma suurema avaliku
diskussioonita,-Esimest 'korda-võttis
N. Liit osa olümpiamängudest 1952.
a. Helsingis. Juba varem oli N. Liit
taotlenud olürnpiamängude pidamist,.
kuid :'körvale jäetud. Vikis leiti, et
•Moskval on varem kõrvale jätmise
pärast eesõigus olümpiamängude pi­damist
taotlenud Los Arigeles'i ees.
BOIKOTIST EI KÕNELDUD
Boikott ei olnud päevakorral Bad
Bollis, isegi mitte Inimõigusteühingu
ja Amnesty Internationali esindajad
ei esitanud seda nõuet. Olümpiamän­gude
ettevalmistused on juba nii
kaugele arenenud, et poliitilist,ja fi­nantsilist
tagasitõmbumist ei peeta
enam võimalikuks.-
Otsus on juba langetatud. Aga ik-'
ka veel, 8 kuud enne olümpiamänge
Moskvas räägitakse nii nagu võiks
see hiigla spordi etendus veel viima­sel
minutil prahvatada. Diskussioon
jätkub, kas atleetide osavõtul olüm­piamängudest
ühes kommunistlikus.
maas mõtet on. Teiselt poolt soovi­tatakse-
^olümpiamängude külasta­mist
Moskvas ja Tallinnas, et ühest
halvast asjast siiski midagi mõistlik­ku
teha. öeldakse ka, et solidaarsus
kangelaslike 'kodanik-õigušlastega
võitluses elementaarsete inimõiguste:
•eest ei tohi piirduda mitte ainult vä­heste
olümpiapäevadega. .
..Süsteemide võistlus või inimlikud
kohtamised",oli üheks laudkonna
(Vestluse teemaks; Laudkonna diskus­sioonist
osavõtjad olid endised olüm-piasporilased,
medalite võitjad/Nad
eelistaksid Moskvasse ja Tallinnasse
sõitmist/vaatamata sellele, et inim­like
kohtamiste võimalused on redut­seeritud
miinimumini.
. Sama arvamist väljendasid oma et­tekannetes
ka Lääne-Saksamaa
Olümpiakomitee president Däume ja
Lääne-Saksamaa Spordiliidu pea­sekretär
Gieseler.. Nad ütlesid, et
Moskvasse sõitmise või mittesõitmi-se
küsimus on igasportlase enda ot-li
komi tee esimees Hans Lupp kõigile
eeskava koostajaile ja täitjaiFe „suur;.
tanu". Eriti tänas ta näidendi/lavas­tajat
Endla Komit, kellele publiku
aplausi saatel anti üle jõülulill. Sama
tänu ja lille osaliseks sai muusika
juht Lydia Aruvald, Ja Jõuluvana, ke­da
vastu"võeti lauluga, pidi hr. Mai­lingule
üle andma kinkepaki, sest ta
tundvat hästi seda h ä r r a t . ..
Ühtlasi teatas koolikomitee esi­mees,
et ka täienduskool sai jõulu­kingi
osaliseks. Kink, viissada dolla­rit,
tuli Eesti Sihtkapitali vahendu­sel
dr. Sõerilt.
Ka publik rõõmustas selle teate üle
ja plaksutas.
Koolijuhataja Henn Ründva kut­sus
lapsi jõuluvana juurde, kes hea­dele
lastele kinkepakke jagama hak­kas.
Elevus oli suur. Algul said pak­ke
väiksemad jä nooremad, hiliem
suured ja vanemad. Koju sõites oli
mõnus nosida maiustusi jõuluvanalt
saadud pakist, -i
•'.'•' H.;L.'
© Venelased ön valmistanud inglas­tele
omamoodi vembu jõuludeks.
Nad on valmistanud massiliselt jõu­lukaarte,
mis maksavad ainult- 3 cen-ti
tükk. Ivani valmistatud jõulukaar-tidel
ülistatakse jõululapse sündi,
mis N. Liidus on põlu, mõnituse ja
teotuse objektiks, Inglismaal kutsu­takse
.poolkristlike .tekstide jõulu­kaarte
„Ivani ho! ho! ho!" Vene kaar­did
moodustavad umlbes 10% Inglis­maa
jõulukaarüde ärist, j
0 Pentagoni juhid kurdavad, et;pre-sident
J. Carter on tähtsad sõjalised ,
'küsimused 'koondanud Valgesse Maj- lf
ja seoses'Traarii'kriisiga ja" hakanud
neid' lahendama 'kõige ebakompe-sustadä
ja seda otsust tuleb respek­teerida.
Olümpiamängudele nomineeritud
sportlased saavad põhjaliku infor­matsiooni
N. Liidu 'kohta. Prof, Jä- "
cobsen Bonnist informeerivat sport­lasi
nõukogude süsteemist ja koeksis­tentsi
probleemidest.
VENE DIPLOMAAT '.'
Ettekandega esines ka N . Liidu
Bonni suursaatkonna nõunik kultuu­ri
ja spordi alal Maksimõtshev. Ta
on olnud üle 20 aasta soveti diplo­maatlikus
teenistuses Saksa- ja
Prantsusmaal. Ta esines väga isetead­valt
ja ütles muuseas:
Poliitika ja sport kuuluvat ühte,
kuna hea rahupoiiitiika — mida tema
arvates teostavat N. Liit— viljelevat
sportlikku suhtlemist.. Dissidentide
tegevus olevat vastolus kehtivate sea­dustega.
Inimlikud kohtumised ole­vat
igal;ajal võimalikud, printsiibilt
ka soveti perekondadega. Kahjuks ei
olevat nõukogude korterite standard
veel mitte küllalt hea et seda võimal­dada.
Vaba informatsiooni andmine
olevat igal ajal kindlustatud.
Ma'ksimõtshev'ile esitati küsimusi
j a juhiti tähelepanu vaba ja objek­tiivse
informatsiooni saamiseks ja
andmiseks. Esitati ka küsimus Radio
Liberty ja Radio Free Europe akredi­teerimise
kohta Moskvas. See küsi­mus
ei olevat veel otsustatud; kuid
luba andmine tähendavat nende raa­diojaamade
.õnnistamist; need jaa­mad
olevat aga propaganda instru­mendid.
KAVAS MÄRGUKIRI : \ V/
Lääne-Saksamaa avalikkus pühen-
T das konverentsile rohkesti tähelepa­nu.
Kahel esimesel päeval olid kohal
: kolm Lääne-Säksamaa TV kaamerat
ja rohkesti ajakirjanikke. Kogu kon­verents
lindistati.
Konverents otsustas, et konverent­si
olulisemad seisukohad tehakse tea­tavaks
vastavatele organisatsioonide­le.
Siin võib neist mainida näiteks:
Moskvasse sõit on iga sportlase enda
otsustada, nõuti - rohkem inimlike
kohtamiste võimalus vähem propa­gandat
ja vaba infu matsiooni või­maldamist
olümpiaadi ajal. Nõuti ka
inimõiguste respekteerimist N.= Lii­du
poolt Helsingi kokkuleppe vai­mus.
tentsemate isikutega, jättes kõrvale
asjaomased sõjaväejuhid.
0 Iraani moslemite võimumehe Kho-hieini
salapolitseinikud on USA-{s te­gevuses,
et sisseimbuda shahhi kait-šemeeskonda.
See põhjustas shahhi
üleviimise USA sõjaväe baasi Texa­ses.
•'
0 CIA rapordi järgi on kõik välis­maised
Moskva palgal olevad geril-jad
oma tegevuse Nikaraaguas lõpe­tanud
ja koondunud San Salvadori
ja selle maa minek kommunistide-haardesse
on vaid aja küsimus,
ö "USA •: kohus mõistis' 'USAnš' 'öümre
populaarsusega CKürchöF Science
asutaja abikaasa M. S. Hubbardi
spioneerimise pärast vangi. On sel­gunud,
et selle ja teiste USA kirikute
vaimulikud tegelevad ulatuslikult sa­lajaste
riiklikkude dokumentide ko­gumisega.
® Prints Philip märkis, et inglaste
kodud on puhtamad maailmas, kuid
Inglise saar on kõige räpasem koht
maailmas. Kõige mustemad pidid
olema Briti saare lennuväljad ja
raudteejaamad.
0> Iraani shahh, kellele keelduti and<
mast tagasiminekuks viisat Mehhi*
kosse, lahkus New Yorkist ühte Te-xase
hospitali. mida peetakse kõige
rohkem julgestatud hospitaliks
USA-s. Presidendi kandidaat Ted
Kennedy omas valimiste propagan­das
kritiseeris shahhi rezhiimi Iraa­nis
ja nimetas seda üheks diktaator­likumaks.
Shahh vastas, et ta tegi
oma 32 aastase võimuloleku kestel
vähem vigu kui president J. F. Kend
nedy 3 aasta kestel,
o ,.Toronto Star'i" poolt korraldatud
uurimuse järgi on Jv Clarki konser­vatiivide
valitsuse populaarsus lan­genud
ja liberaalide ja uusdemokraa:
tide poolehoid suurenenud. Kui nüüd
tuleks valimised, siis saaks liberaa:
lid absoluutse häälteenamuse. „To-rontö
Star'i" järele pooldavad kon­servatiive
ainult 28%, liberaale 47%
ja uusdemokraate 23% küsitletuist.
Kuid küsitleti ainult iOOO-de inimese
ümber. • -
Iti riikide esindajatena .võtsid
konverentsist osa peapiiskop K.
Veem,_ Eesti Rahvusfondi esimees
Endel Krepp, läti pastor E. Rözitis
ja leedu professor V. Cernius, Kon­verentsist
osavõtnud eesti ja läti
esindajad leppisid kokku koostööks.
Kavas on märgukirja saatmine Balti­kumi
ja Tallinna regatti küsimustes
konverentsi korraldajatele ja Lääne-
Saksamaa Olümpiakomiteele.
#s Meat & Deikatessen
767 Mt. fleasant Rd. — tel. 488-207&
Avatud teisip., 18. dets. ja kolmap., 19. dets. kl. 9—7,
neljap,. 20. dets. ja reedel, 21. deis. kl. 9—8.
." Laup., 22. dets. kl. 9—7. ] '•..".
PÄRAST JÕULE neljap,, 27. dets. ja reedel 28. dets. kl. 9—8 js
laup., 29. dets. kl. 9—7.
TÄHELEPANU suletud esmasp., 24. dets. ja 31, dets.
ajatakse kiiresti 10—15 AAKRIT MAAD
Helistada Mrs. Benita Tint, ALFRED STSKUTS REAL ESTATE
Tel. 752-1770, kodus 755-9173. . '
Täienduskooli jõulupuul kanti ette lastenäidend „Kuningas Heasüda". Pildil, üleval: Lavastaja Endla Komi, suure töö eest annetatud lil­ledega
ja näidendi tegelased. Vasakul: Näidendi muusikajuht L. Aruvald annab koolikomitee esimees H. Lupp'üe tänutäheks jõululille.
Keskel: Särina'Westweblom-mängib-kuningate. Paremal:. Eelkooliealised jälgivad põrandal istudes näidendit
Foto — O. Haamer
fAleus esiküljel)
ning Simmä Holt (liberaalid). Viima­ne
oli eriti tuntud baltlaste sõbrana
ja toetajana Vancouverist.
Uute käendajatena alamkojast on
uus tööstus- ja kaubandusminister
M. Wilson ja Gy Towers (Kons.) ning
0. Parent ja D. Ethier (liberaalid).
Sellest koosolekust võttis osa ühtlasi
ka kolm baltlasest organiseerijat.
Eesti-noolseks esindajaks oli EKN-
'ust Walter Pent. Selle aasta organi­seerimise
kui ka istangu kestel peaks
olema võimalik kasutada mitmeid
olulisi eeliseid, kuna W. Pent'i vali­misringkonna
parlamendiliikmeks
on Riiginõukogu esimees ja minister
Walter Baker, keda valiti selle aasta­seks
alamkoja poolseks käendüs-ko-mitee.
kaas-esimeheks. Senati pool­seks
kaas-esimeheks valiti senaator
dr. S. Häidasz, kes oli omal ajal esi­meseks
multikultuurilisuse minist­riks
Kanadas. -
Balti Õhtu ruumid on eelolevaks
aastaks reserveeritud ja kinnitatud
20. veebruarile, seega Leedu ja Eesti
Vabariigi aastapäevade vahele, et sel­lega
rõhutada kahe Balti riigi ise­seisvaks
saamise tähistamist. Muidu­gi
saavad sel puhul kohal olema Ees­ti,
Läti ja Leedu konsulid Torontost.
TmmitQ Foresf 'Hiili linnG@ss^ vajataks(
AEDNIKKU MAJA ABIUST
Aedniku ülesandeks. on ' lillede kasvatamine'. triiphoones (kasvu­hoones),
muru ja iluaia korrashoid. Maja-abillne hoolitseb kodu
korrashoiu eest.
Elamine Kanada perekonnas. Tasuta kasutada kahe-toaline korter
kõigi mugavustega koos toiduga kohapeal.— Palk kokkuleppel.
Majas töötavad kokk, ettekandja ja autojuhid.
• INFORMATSIOONIKS HELISTADA 282-040 .
hahhi
% \ mõrvati
Ühel vaiksel Pariisi tänaval mõr­vas
• Iraani moslemite revolutsiooni­lise
tribunali agent pärslase Musta-pha
Chafik'u, kes oli shahhi õepoeg.
Iraani revolutsioonilist tribunali ju­hib
preester Khalkhale, keda kutsu­takse
mõrva mullahiks ja teda pee­takse
vastutavaks M. Chafiku mõr­vas.
Mõrvar ootas M. Chafikut tema
maja ees ja kui M. Chafik väljus ma­jast,
et autosse istuda, lasti talle püs­tolist
mitu kuuli pähe. Mõrvar jalu­tas
sellejärele vaikselt minema. Ar­vatakse,
et Iraani mõrvatribimalil
agendid teotsevad USA-s ja Kanadas
ning otsivad juhuseid, et shahhi, te­ma
hulgalist sugulaskonda jälitada
ja mõrvata.
Iraani pühas linnas Qom, teatas
mullah Khalkhali, et ta laskis M.
Chafiku mõrvata. Ta seletas, et nime­kirjas
oh shahh M. R. Pahlavi ja te-m
sugulaskond, kuid muidugi ka
lõik shahhi pooldajad ja ametnikud.
JChömeini moslemit®
riik lagunemas
© USA saatkond Liibüas põletati ma­ha
moslemitest koosnevate demoh-strantide
poolt. Kümmekond saat­konnas
viibinud diplomaati ja nen­dest
sõltuvad pääsesid põgenema.
® Cincinnatis, Ohios, USA<is trampis
rahvas surnuks 7 inimest ja paljud
said vigastusi "rahvamassi jalgade
all, kes tungis rock-muusika kontser-tile,
et saada paremaid istekohti.
© 13-nädalalised läbirääkimised Lon­donis
Rodeesia küsimuses jõudsid
vaherahu lubaduseni. Inglise valitsus
määras koostöös praeguse peaminis­ter
Abel Muzarewa valitsusega ingla­sest
kindralkuberneri lord Soamesi,
kelle kontrolli all toimuvad uued va­limised
ja neil uutel valimistel vali"
Ajal, kus- piinatakse Teheranis
saatkonna liikmeid, ja USA administ­ratsioon
ja maailm vaatab seda rahu­likult
pealt, arenevad separatištlikud
liikumised Iraanis vähemusrahvaste
keskel. Kõigepealt saavutasid 4 mil­joni
kurdide mägirahva liiget, elades
N. Liidu piiri ääres juba omale auto- 1
noomia. Tehti vaherahu ja Khomeini
revolutsiooniline kaart lahkus Kur­dis
tanist. 'Kurdide järel kuulutasid
turkomanid, keda on koguni 8 miljo­nit
ja, kes elavad Iraani- põhja-lääne
sopis ja kelle keskuseks on 2 miljoni
linn Tabriz, ennast iseseisvaks. Nad
okupeerisid Khomeini .kuberneri re­sidentsi
ja kohalik politsei ja sõjavä­gi
kuulutas ennast turkomanide aya-tollahi
Shariat Madari pooldajaks.
Viimane keeldub tunnus tarnast Kho-meinit
ja nad ei võtnud osa viima­sest
rahvahääletusest, millega Kho-meinile
anti diktaatorlik võim Iraa­nis.
Arvatakse, et rohkesti kurdi ja
turkorhenide rahva liikmeid elab N.
Liidus ja Iraani revolutsioon paneb
varem või hiljem liikuma ka nende
rahvuskaaslased Venemaa lõunapool­ses
osas, kus on ca 70 miljonit mos­lemi
usulist, kelle mosheed on1 sule­tud
ja preestrid mõrvatud. Kuid, kes
peavad kinni oma moslemi usukom­metest
ilma mosheedeta. Iraani ida­poolses
osas ja lõunas on veel niit-,
meid separatsitlikke gruppe.
ind valitsust tunnustab Inglismaa ja
arvatavasti ka teised lääneriigid,
© Portugalis toimusid valimised, kus
parempoolsed parteid said suure
häälteenamuse. Arvatakse,. et sellega
on Portugali sisemised raskused üle­tatud
ja riik jõudmas normaalsesse
olukorda.
on
VÕÕRSILE
240 lk. 40 pildiga, traagilisest ajaperioodist;
Raamat pakub huvi noortele ja vanemaile. Pikalt põgene-misteekonnalt,
peatudes noorte väljaõppe- ja maatöölaag-rites,
jõuti Augsburgi Hochfeldi D.P. suurlaagrisse 5 aas­taks.
Edasi USA-s skautide treeningulaagris 23 aastal.
Välisreisudest, jamboreedest, eestlaste elust, Eesti Päeva­dest-
jne..
Tellides otse autorilt (630 Lõng Port Ave., OCEAN GÄTE,
N. J. 08740, ÜSA). Raamatu hind S 10.00. Postiga tellides
lisandub saatekulu.
Raamat on müügil ,JVIEIE ELU" talituses.
958 Broadview. Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6