1979-12-13-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•lü" nr. 50 (1557) 1979
RIOODi
isu see end ära.
d andis Kanada Transini
lennukompaniidele
>ale Kanada ulatuses
charterlendudeks et-lirie
14 päeva senise
Sel. Lendudele mis valli,
eelregistreerimine
Endine 30 päevane eel-on
maksev rahvusva-lel.
• .
kompaniidel on luba-lohti
müüa kuni 7 päevitu.
Nende hinnad on
irilikust sõidühinnast,
leina kõrgemad varem
jtest. Viimane korral-
IV nii sise kui välislen-
Samuti muudetakse
'. olnud, mitte vähem
tagasipöördumise aeg.
ite muudatuste maksvaid
ära olla 1 näda-laksab
lendude kohta
^e$ ja mõningaile välis-mti
võivad lennukom-
Išt peale müüa pileteid
hele' koos täieliku puh-iksnud
reisijaile sama-
HanSiKivi.
80 Kanade
ifoimkonna
idaarirN
Ml 1979. a. toimus „Ees-jontos
ESTO '80-Valik-häda
osas saadetavate
rõtmine diapositiivide
Zhüriisse kuulusid
Ine Mall Puhm, kunsti-
}& Antik ja K; K. „Pal-
[hjagä kujutavkunstni-
[ihkelsoo, Eric Pehap ja
li.
lele valiti Walter Saks
^Vaikelu" (õli); Eric
Irito), „iMitmekultuurili-
Inita Vomm (Toronto),,
lii); Kai Käärid (Toron-
|mmik" (kollaash); Mai
(Toronto), „Komposit-
Ants Vomm (Toronto),
lii) ja Joann Saarniit
|vlees ja tema maailm"
põhk Kanada osas.
|t' ..Vanameistrite" ja
Iga" toimub /.Müüginäi-läitusest
võib osa võtta
kahe tööga. Esinemis-fcb
teatada otsekohe niit
ja -aeg, kunstiline haid
ja auhinnad, aadres-l>
x 657, Srl0129, Stock-h.
.
Kanada kunstitoinikond
tnes mõnigi aianduslik
|kposölek õn 24. jaanua-
-dat tegevusaastat tähis-psviibimisega
. Toronto
1. veebruaril. 28. veeb-iktoriks
M. Tamm tee-iline
Aiandus".
IEIE ELU
imm®
|e saadame teile üle*
limel otse saajale.
plaaštaks):
•••••oo •o***«>og«*t »»»*»9»99
§• «•••••!•••••• ••«••0*« •«•••0006 t*«MtO>0<3
»»•••••••••••••«••••••••»••o«*t•••••••••eo
V rahaga ,,Meie Elu",
M4K2R6
Ui"
Heie Elu" nr. 50 (1557) 1979 \
•r
Mart. Niklus on võimude erilise tagak-usamneati kui teisitimõtleja
ja Balti apelli allakirjutaja. Pildil koos kuuls.i teisitimõtleja Andrei
Sahharoviga.
STOKHOLM — Tartus on oma töö]
lahti lastud teisitimõtleja Mart Niklus, nagu juba varem teatasime.
Sel puhul oli saabunud Stökholmi AntsKippanle ka vastav
telegramm.„Eesti Päevaleht" kirjutab sel puhul, et vormiliselt oli
vallandajaks kursuste direktriss Beatriee Ulanova, kes juba varem
oli KGB korraldusel tema palka poole võrra kärpinud, vähendades
eelnevalt töötunde. Nikluse;protestidele ametivõimud ei vastanud,
kuna ta oli kuulunud Balti apellileallakirjutajate hulka.
Direktriss oli vaenatavale kostnud,
kui too; nurinat tõstis: ;,Kui ei meeldi,
minge ära!" Seevastu oli ta õpetajaks
võtnud oma kooliõe Mare Jõu-i
i . 22. oktoobril kell 17.30 oli olukord
nõnda teravaks läinud, et Beatriee
Ulanova, tungis paari teise õpetaja
juuresolekul .Mart Niklusele kätega;
kallale.. /:ij t • "••'"'.J' :-'
Ja'13. novembril oli siis tehtud teatavaks
Tartu Täitevkomitee haridusosakonna
juhata Iljla Tuhki käskkiri
1270/K, mis nägi ette Mart Nikluse
vallandamise Tartu Võõrkeelte Kursuste
õpetaja kohalt vastavalt ENSV
Töökoodeksi § 37/ põhjal (töödistsipliini
süstemaatiline rikkumine). Aluseks
olevat olnud administratsiooni
ettepanek. j
.Oma telefonikõnes Stokholmi teatas
Mart Niklus, et administratsiooniks
oli tegelikult direktriss Beatriee
Ulanova,1 kes omakorda oli täitnud
väid KGB korraldust. Töödistsipliini
rikkumine ^ aga tähendavat seda, et
õpetaja Niklus oli andnud 12 nädala-tundi
ühiskondlikus karras, see tähendab
tasuta; '<
Mart Niklusel pole kunagi ära jäänud
ühtki tundi. Teda on kahel korral
autasustatud doonorluse (vere-andmise)
eest. - .
Mart Nikluse vallandaja ja vae-
= naja Beatriee Ulanova.
Mart Niklus sõnas, et hakkab nüüd
õpilastele tunde andma oriia kodus
eraviisil. Elada on ju millestki vaja.
Vallandamise otsust ta tunnustada ei
kavatse. Ka loodab ta, et teda ei arreteerida
ega saadeta vaimuhaiglasse..;.
. - ' ' '
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
HÜPÕTEEKLAENUD O O O Ö O * O 0 f t 0 C Q O 0 O 9 O 0 « 0 . « 0 . %
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi. Laenud on lahtised
PERSONÄÄ.LLÄ0NÜP..-'. ^ . . . . ; . . . . c . . . . . . 14,7% M š t o
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja.jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud 110,000.00 ulatuses.
i iimiiiiiwiMBa»
soArvapci djer katted,
laudlinad, villased
Eesti röh ve riid es nukud,
algupärast keraamikat,
sau
Eesti seinakaardid,
Müügil ©dayate.hindedegQ.
lifuses
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
'NELJAPÄEVAL, 13. VDECEMBER13
TÖÖANDJA
TÖÖLISED
MÕLEMAD
VASTUTAV
TERVISHOIU JA
JULGEOLEKU EES
Kirjutage: Ontario Government Book Store
880 Bay Street, Toronto, Ontario
§ee tänavune ennejõulune periood
on Montrealile olnud erakordselt
elav kokkutulekute ja nendest osavõtu
poolest. Kronoloogilises järjekor-
' rast
Toronto noortekoor „Lpqtus" meelitas
oma kontserdile Taani kiriku
saalis Montreali kohta üllatavalt suurearvulise
publiku ning leidis erakordselt
sooja vastuvõttu. „See kontsert
oli tõeline elamus!" —- oli Montreali
üksmeelne vastukaja. Külalis-koor
Rösemarie Lindau juhatusel,
koori instrument-ansambel Paul Lindau
juhatusel ning õed Lindaud Erik
Teose muusikalisel saatel esinesid innustatud
meeleolus ning kutsusid
välja südamliku aplausi. Külalised
esinesid ka Montreali Jaani kirikus.
Montreali Jaani koguduse- traditsiooniline
basaar leidis omakorda rohkearvulist
osavõttu ning andis meeldiva
majandusliku sissetuleku. Koguduse
naisringi innukus basaari korraldamisel
pii eriliselt silmapaistev.
Montreali traditsioon tõi taas kokku
meie vabadussõja veteraanid ja
meie nooruse ühiseks Vabadussõja
alguse tähtpäeva ning skautlikkude
noorte vanematepäeva tähistamiseks.
Aktusel, mille avas sissejuhatava
sõnavõtuga Montreali Eesti Võitlejate
Ühingu nimel Ylo Ojamaa, kõnelesid
Toronto Eesti Võitlejate
Ühingu .esimees Hans Kivi ning
Montreali noõrte-vanemate nimel
Heino Altosaar. Montreali- ,.Kalevi"
lipkonna juht s'km. Endel Ruberg
üheskoos Võitlejate Ühingu veterani
major Ernst Tiiveliga andsid üle las-keauhinnad
selle aasta parimatele
noortele laskuritele Toomas Altosaa-rele
ja Allan Suttile, samuti rea tun-nustusmärke
hundudele. Kõik kohal-viibivad
noored said lisaks major
Tiiveli isikliku kingituse osaliseks.
Muusikaliste ettekannetega kaunistasid
kokkutulekut' gaidid Ülle Leitham
ja Linda Kukk ning hundü Jaan
Kukk. See kokktulek kinnitas veelkordselt
südamlikku sidet meie vabadusvõitluse
veteranide ja. meie
nooruse vahel.
• ! ;
Montreali Eesti Gaidi- ja Skaudi-sõprade
Seltsi korraline aastapea-koosolek
valis oma esimeheks kaheteistkümnendat
aastat järjest Lex
Soomi, juhatusliikmeteks Juhan K i -
vestu, Reet Kalle, Jüri Müürsoo ja
Kai Sunne ning revisjoni-komisjoni
Eduard Leetmaa ning Olev Kukke.
Seltsi eriliseks hooldusobjektiks on
Montreali noorte Lättemäe laagri-maaäla
üheskoos seal asuvate ehituste,
tee ja siljaga. Möödunud suvel
Montreali Gaidi- ja Skaudisõprade
Selts korraldas Montreali Võidupüha
aktuse ja sellele järgnenud koosviibimise.
ik ;
Montreali Eesti Pensionäride Klubi
kadripäeva koosviibimine oli toonud
kokku nii elava osavõtu, et istekohtadest
ning suupistetest kippus puudus
tulevat. Õhtu tulipunktiks oli
muusikaline lavastus ,,Jaanilinna lu-aü",
milles tegid kaasa Sylvia Tael,
Teet Koppel, Lex Soom, Nikolai
Karklin ja Eduard Leetmaa, kelledestr
.viimane oli ka '-lavastaja ja muusikaline
saatja. Ühislaulud Leetmaa-
Soomi vilunud juhtimisel kõlasid nagu
alati, tarmukalt ning see omal
ajal meie leegionäridele kirjutatud
Jaul: MTänaõhtul naudin elu, vallatledes
sinuga..." naib olevat kujunemas
klubi mottolauluks! Hoolimata
sellest, et aeg. ja selle laulu mõte on
vahepeal veidi •"muutunud!-...
• ,',See näitus p^aks kestma terve nä-
00 JUURES
, Seadus tunnustab l£kti,
et teie tunnete paremini kui
keegi teine, kuidas kindlustada
oma töökohal tervishoidu ja
julgeolekut.
Tööministeeriumi ;
Oceupational Health and Safety
Division saab siin kaasa aidata.
Seadust ja reegleid on
võimalik ofeta Ontario valitsuse
raamatukaupluses
880 Bay Street, Toronto;
Miks mitte tuua sealt i
vajalikku eksemplari või tellida
see endale kirjalikult, mis
võimaldab selgusele jõuda ^kuidas
tööandjad, töölised ja v
Oceupational Health and^jSafety
Division koos töötades võivad
parandada. tervishodlikke ja
julgeoleku tingimusi
töökohtadel.
Ontario Öecupatiönal
Ministry of Health and •
Labour Safety Divisjon
dala!" — oli üks vastukajasid sellele
meeleolule, mis valitses Montreali
Eesti Seltsi tänavuse jõulueelse kunsti-
ja käsitöönäituse avamisel. Mitte
alati pole selle traditsioonilise ürituse
avamisele kokku tulnud nii rohkearvuline
publik kui seekord ja mitte
just igal üritusel ei teki selliseid koh-visabasid,
kui sedapuhku. Omakorda
näituse korraldajad olid üllatatud
kunsti- ja käsitööde elavast müügist.
Kunstiväljapanekütegä esinesid (tähestikulises
järjekorras) — Helmi
Arvo, Vello Leitham, Endel Ruberg,
Meeme Sultson, Tõnu SuTtson, Tiiu
Tammist-0'Brien, Leena Uibopuu,
Salme Utsal ja Hille - Viires-Sutt.
Ning käitöö väljapanekutega Tiidrik
Helde, Hilda Härm (Toronto), Eva
Mann (Trenton), Leida Saar. Hille
Viita ja Canadiari Visual Arts Centre.
Kui sageli ve.rem see Jaani koguduse
saal on sellel näitusel olnud väljapanekutega
veidi ülekoormatud, siis
sedapuhku üldpilt selles suhtes oli
meeldivalt tasakaalukas. Samuti kui
möödunud aastal oli ka sedapuhku
ehitatud valik;noorte joonistusi ja
maalinguid: Lättemäe laagrist ning
õigegi mitmed nendest äratasid elavat
tähelepanu; j !
Traditsiooniline Alijna Materi päeva
ajktus Montreali eesti akadeemiliste
organisatsioonide korraldusel oli
omakorda elavameelebluline kokkutulek.
Leonid Kallas aktuse avasõnas
rõhutas meie akadeemilise nooruse
kohustust meie õiguste eest võitlemisel.
„Teid, kelledele teie haridus teeb
võimalikuks avaramad kontaktid
laiemates ringkondades — kuuldakse
rohkem!" Aktusekõne oli ette nähtud
meie nooremapõlve eriteadlaselt
ookeani ja meteoroloogia uurimistöö
alal Matti Pindamilt, kuid -tema haigestumine
takistas tema kohaletulekut
hing tema ettekande esitas ta isa
Anton Pindam. Lõpetanud McGiH'i
ülikooli Montrealis matemaatika ja
füüsika alal, Matti Pindam õppis meteoroloogiat
Kanada- Dept. of. Envi-ronmeht
juures ja ookeangraafikat
Norfolkis Virginias, ning töötab
praegu Kanada merejõudude peastaabi
eriteadlasena Halifaxis ookea-niuurimise
ja meteroloogia alal. Tema
ettekande teemaks oli ..Klimaatilised
muudatused tuleviku perspektiivis"
ja see leidis elavat kuulamist.
Teatavaks pettumuseks kokkutulnutele
oli teadaanne, et sedapuhku jäävad
välja jagamata auhinnatööde tu- !•
lemused põhjusel, et auhinnakomisjonile
ei ole saadetud mkte ainustki
tööd. Ometi kuulutati välja järjekorras
kahekümnes võistlustöö eesti üliõpilastele
ülemaailmses ulatuses, et
jätkuvalt püüda ergutada meie haritlaste
järelkasvu teadusliku ainekäsit-lust
emakeeles.
Võistlusest on osa võtma kutsutud
need immatrikuleeritud eesti üliõpilased,
kes taotlevat esmakordselt
teaduslikku kraadi.
Lähemad andmed nimetatud võistlustöö
kohta on toodud selles; lehes
eraldi. Aktuse muusikalises osas, esines
Ingrid Tärk klaverisoologä ning
aktuse lõppsõna ütles Helle Leitham.
Armas Maiste — laiemalt tuntud
Montreali sümfooniaorkestri pianistina
ja samuti populaarne jazz-pia-nistina,
esines Montrealis Pollack
Hallis oma iseseisva jazz-muusika
kontserdiga ning leidis ajakirjanduses
erakordset tunnustust. „Montrea!
Gazette" avaldas oma muusikakriitika;
Maureen Petersoni sulest hiilgava
arvustuse ja teatas, et see kontsert
tuleb esitamisele GBC televisioonisaates
14. juunil 1980.
Hilja Pauli, Hille Sütti ja Malle
Hööveli võimlemisgrupid ühinesid
Montrealis olümpiastaadionil aset
leidnud Grey Cup mängu vaheajal
ühiseks grupiks oma moodsa võimlemise
ettekannetega. Nende esinemist
oli enamikul meist võimalik nautida
CBC ja CTV saadetes.
'"" • !(•• i( ' '
JA HÄID J Õ U L U P Ü H I K Õ I K I D I E L E!
? w-' J-!i(':l ^.•'.•iv.,u- i \
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 13, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-12-13 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E791213 |
Description
| Title | 1979-12-13-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | •lü" nr. 50 (1557) 1979 RIOODi isu see end ära. d andis Kanada Transini lennukompaniidele >ale Kanada ulatuses charterlendudeks et-lirie 14 päeva senise Sel. Lendudele mis valli, eelregistreerimine Endine 30 päevane eel-on maksev rahvusva-lel. • . kompaniidel on luba-lohti müüa kuni 7 päevitu. Nende hinnad on irilikust sõidühinnast, leina kõrgemad varem jtest. Viimane korral- IV nii sise kui välislen- Samuti muudetakse '. olnud, mitte vähem tagasipöördumise aeg. ite muudatuste maksvaid ära olla 1 näda-laksab lendude kohta ^e$ ja mõningaile välis-mti võivad lennukom- Išt peale müüa pileteid hele' koos täieliku puh-iksnud reisijaile sama- HanSiKivi. 80 Kanade ifoimkonna idaarirN Ml 1979. a. toimus „Ees-jontos ESTO '80-Valik-häda osas saadetavate rõtmine diapositiivide Zhüriisse kuulusid Ine Mall Puhm, kunsti- }& Antik ja K; K. „Pal- [hjagä kujutavkunstni- [ihkelsoo, Eric Pehap ja li. lele valiti Walter Saks ^Vaikelu" (õli); Eric Irito), „iMitmekultuurili- Inita Vomm (Toronto),, lii); Kai Käärid (Toron- |mmik" (kollaash); Mai (Toronto), „Komposit- Ants Vomm (Toronto), lii) ja Joann Saarniit |vlees ja tema maailm" põhk Kanada osas. |t' ..Vanameistrite" ja Iga" toimub /.Müüginäi-läitusest võib osa võtta kahe tööga. Esinemis-fcb teatada otsekohe niit ja -aeg, kunstiline haid ja auhinnad, aadres-l> x 657, Srl0129, Stock-h. . Kanada kunstitoinikond tnes mõnigi aianduslik |kposölek õn 24. jaanua- -dat tegevusaastat tähis-psviibimisega . Toronto 1. veebruaril. 28. veeb-iktoriks M. Tamm tee-iline Aiandus". IEIE ELU imm® |e saadame teile üle* limel otse saajale. plaaštaks): •••••oo •o***«>og«*t »»»*»9»99 §• «•••••!•••••• ••«••0*« •«•••0006 t*«MtO>0<3 »»•••••••••••••«••••••••»••o«*t•••••••••eo V rahaga ,,Meie Elu", M4K2R6 Ui" Heie Elu" nr. 50 (1557) 1979 \ •r Mart. Niklus on võimude erilise tagak-usamneati kui teisitimõtleja ja Balti apelli allakirjutaja. Pildil koos kuuls.i teisitimõtleja Andrei Sahharoviga. STOKHOLM — Tartus on oma töö] lahti lastud teisitimõtleja Mart Niklus, nagu juba varem teatasime. Sel puhul oli saabunud Stökholmi AntsKippanle ka vastav telegramm.„Eesti Päevaleht" kirjutab sel puhul, et vormiliselt oli vallandajaks kursuste direktriss Beatriee Ulanova, kes juba varem oli KGB korraldusel tema palka poole võrra kärpinud, vähendades eelnevalt töötunde. Nikluse;protestidele ametivõimud ei vastanud, kuna ta oli kuulunud Balti apellileallakirjutajate hulka. Direktriss oli vaenatavale kostnud, kui too; nurinat tõstis: ;,Kui ei meeldi, minge ära!" Seevastu oli ta õpetajaks võtnud oma kooliõe Mare Jõu-i i . 22. oktoobril kell 17.30 oli olukord nõnda teravaks läinud, et Beatriee Ulanova, tungis paari teise õpetaja juuresolekul .Mart Niklusele kätega; kallale.. /:ij t • "••'"'.J' :-' Ja'13. novembril oli siis tehtud teatavaks Tartu Täitevkomitee haridusosakonna juhata Iljla Tuhki käskkiri 1270/K, mis nägi ette Mart Nikluse vallandamise Tartu Võõrkeelte Kursuste õpetaja kohalt vastavalt ENSV Töökoodeksi § 37/ põhjal (töödistsipliini süstemaatiline rikkumine). Aluseks olevat olnud administratsiooni ettepanek. j .Oma telefonikõnes Stokholmi teatas Mart Niklus, et administratsiooniks oli tegelikult direktriss Beatriee Ulanova,1 kes omakorda oli täitnud väid KGB korraldust. Töödistsipliini rikkumine ^ aga tähendavat seda, et õpetaja Niklus oli andnud 12 nädala-tundi ühiskondlikus karras, see tähendab tasuta; '< Mart Niklusel pole kunagi ära jäänud ühtki tundi. Teda on kahel korral autasustatud doonorluse (vere-andmise) eest. - . Mart Nikluse vallandaja ja vae- = naja Beatriee Ulanova. Mart Niklus sõnas, et hakkab nüüd õpilastele tunde andma oriia kodus eraviisil. Elada on ju millestki vaja. Vallandamise otsust ta tunnustada ei kavatse. Ka loodab ta, et teda ei arreteerida ega saadeta vaimuhaiglasse..;. . - ' ' ' Laenu vajaduse korral kasutage TORONTO EESTI ÜHISPANGA madalaid laenuintressimäärasid. HÜPÕTEEKLAENUD O O O Ö O * O 0 f t 0 C Q O 0 O 9 O 0 « 0 . « 0 . % Intressid arvestatakse veerandaasta viisi. Laenud on lahtised PERSONÄÄ.LLÄ0NÜP..-'. ^ . . . . ; . . . . c . . . . . . 14,7% M š t o Personaallaenud on laenuvõtja surma ja.jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud 110,000.00 ulatuses. i iimiiiiiwiMBa» soArvapci djer katted, laudlinad, villased Eesti röh ve riid es nukud, algupärast keraamikat, sau Eesti seinakaardid, Müügil ©dayate.hindedegQ. lifuses 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 'NELJAPÄEVAL, 13. VDECEMBER13 TÖÖANDJA TÖÖLISED MÕLEMAD VASTUTAV TERVISHOIU JA JULGEOLEKU EES Kirjutage: Ontario Government Book Store 880 Bay Street, Toronto, Ontario §ee tänavune ennejõulune periood on Montrealile olnud erakordselt elav kokkutulekute ja nendest osavõtu poolest. Kronoloogilises järjekor- ' rast Toronto noortekoor „Lpqtus" meelitas oma kontserdile Taani kiriku saalis Montreali kohta üllatavalt suurearvulise publiku ning leidis erakordselt sooja vastuvõttu. „See kontsert oli tõeline elamus!" —- oli Montreali üksmeelne vastukaja. Külalis-koor Rösemarie Lindau juhatusel, koori instrument-ansambel Paul Lindau juhatusel ning õed Lindaud Erik Teose muusikalisel saatel esinesid innustatud meeleolus ning kutsusid välja südamliku aplausi. Külalised esinesid ka Montreali Jaani kirikus. Montreali Jaani koguduse- traditsiooniline basaar leidis omakorda rohkearvulist osavõttu ning andis meeldiva majandusliku sissetuleku. Koguduse naisringi innukus basaari korraldamisel pii eriliselt silmapaistev. Montreali traditsioon tõi taas kokku meie vabadussõja veteraanid ja meie nooruse ühiseks Vabadussõja alguse tähtpäeva ning skautlikkude noorte vanematepäeva tähistamiseks. Aktusel, mille avas sissejuhatava sõnavõtuga Montreali Eesti Võitlejate Ühingu nimel Ylo Ojamaa, kõnelesid Toronto Eesti Võitlejate Ühingu .esimees Hans Kivi ning Montreali noõrte-vanemate nimel Heino Altosaar. Montreali- ,.Kalevi" lipkonna juht s'km. Endel Ruberg üheskoos Võitlejate Ühingu veterani major Ernst Tiiveliga andsid üle las-keauhinnad selle aasta parimatele noortele laskuritele Toomas Altosaa-rele ja Allan Suttile, samuti rea tun-nustusmärke hundudele. Kõik kohal-viibivad noored said lisaks major Tiiveli isikliku kingituse osaliseks. Muusikaliste ettekannetega kaunistasid kokkutulekut' gaidid Ülle Leitham ja Linda Kukk ning hundü Jaan Kukk. See kokktulek kinnitas veelkordselt südamlikku sidet meie vabadusvõitluse veteranide ja. meie nooruse vahel. • ! ; Montreali Eesti Gaidi- ja Skaudi-sõprade Seltsi korraline aastapea-koosolek valis oma esimeheks kaheteistkümnendat aastat järjest Lex Soomi, juhatusliikmeteks Juhan K i - vestu, Reet Kalle, Jüri Müürsoo ja Kai Sunne ning revisjoni-komisjoni Eduard Leetmaa ning Olev Kukke. Seltsi eriliseks hooldusobjektiks on Montreali noorte Lättemäe laagri-maaäla üheskoos seal asuvate ehituste, tee ja siljaga. Möödunud suvel Montreali Gaidi- ja Skaudisõprade Selts korraldas Montreali Võidupüha aktuse ja sellele järgnenud koosviibimise. ik ; Montreali Eesti Pensionäride Klubi kadripäeva koosviibimine oli toonud kokku nii elava osavõtu, et istekohtadest ning suupistetest kippus puudus tulevat. Õhtu tulipunktiks oli muusikaline lavastus ,,Jaanilinna lu-aü", milles tegid kaasa Sylvia Tael, Teet Koppel, Lex Soom, Nikolai Karklin ja Eduard Leetmaa, kelledestr .viimane oli ka '-lavastaja ja muusikaline saatja. Ühislaulud Leetmaa- Soomi vilunud juhtimisel kõlasid nagu alati, tarmukalt ning see omal ajal meie leegionäridele kirjutatud Jaul: MTänaõhtul naudin elu, vallatledes sinuga..." naib olevat kujunemas klubi mottolauluks! Hoolimata sellest, et aeg. ja selle laulu mõte on vahepeal veidi •"muutunud!-... • ,',See näitus p^aks kestma terve nä- 00 JUURES , Seadus tunnustab l£kti, et teie tunnete paremini kui keegi teine, kuidas kindlustada oma töökohal tervishoidu ja julgeolekut. Tööministeeriumi ; Oceupational Health and Safety Division saab siin kaasa aidata. Seadust ja reegleid on võimalik ofeta Ontario valitsuse raamatukaupluses 880 Bay Street, Toronto; Miks mitte tuua sealt i vajalikku eksemplari või tellida see endale kirjalikult, mis võimaldab selgusele jõuda ^kuidas tööandjad, töölised ja v Oceupational Health and^jSafety Division koos töötades võivad parandada. tervishodlikke ja julgeoleku tingimusi töökohtadel. Ontario Öecupatiönal Ministry of Health and • Labour Safety Divisjon dala!" — oli üks vastukajasid sellele meeleolule, mis valitses Montreali Eesti Seltsi tänavuse jõulueelse kunsti- ja käsitöönäituse avamisel. Mitte alati pole selle traditsioonilise ürituse avamisele kokku tulnud nii rohkearvuline publik kui seekord ja mitte just igal üritusel ei teki selliseid koh-visabasid, kui sedapuhku. Omakorda näituse korraldajad olid üllatatud kunsti- ja käsitööde elavast müügist. Kunstiväljapanekütegä esinesid (tähestikulises järjekorras) — Helmi Arvo, Vello Leitham, Endel Ruberg, Meeme Sultson, Tõnu SuTtson, Tiiu Tammist-0'Brien, Leena Uibopuu, Salme Utsal ja Hille - Viires-Sutt. Ning käitöö väljapanekutega Tiidrik Helde, Hilda Härm (Toronto), Eva Mann (Trenton), Leida Saar. Hille Viita ja Canadiari Visual Arts Centre. Kui sageli ve.rem see Jaani koguduse saal on sellel näitusel olnud väljapanekutega veidi ülekoormatud, siis sedapuhku üldpilt selles suhtes oli meeldivalt tasakaalukas. Samuti kui möödunud aastal oli ka sedapuhku ehitatud valik;noorte joonistusi ja maalinguid: Lättemäe laagrist ning õigegi mitmed nendest äratasid elavat tähelepanu; j ! Traditsiooniline Alijna Materi päeva ajktus Montreali eesti akadeemiliste organisatsioonide korraldusel oli omakorda elavameelebluline kokkutulek. Leonid Kallas aktuse avasõnas rõhutas meie akadeemilise nooruse kohustust meie õiguste eest võitlemisel. „Teid, kelledele teie haridus teeb võimalikuks avaramad kontaktid laiemates ringkondades — kuuldakse rohkem!" Aktusekõne oli ette nähtud meie nooremapõlve eriteadlaselt ookeani ja meteoroloogia uurimistöö alal Matti Pindamilt, kuid -tema haigestumine takistas tema kohaletulekut hing tema ettekande esitas ta isa Anton Pindam. Lõpetanud McGiH'i ülikooli Montrealis matemaatika ja füüsika alal, Matti Pindam õppis meteoroloogiat Kanada- Dept. of. Envi-ronmeht juures ja ookeangraafikat Norfolkis Virginias, ning töötab praegu Kanada merejõudude peastaabi eriteadlasena Halifaxis ookea-niuurimise ja meteroloogia alal. Tema ettekande teemaks oli ..Klimaatilised muudatused tuleviku perspektiivis" ja see leidis elavat kuulamist. Teatavaks pettumuseks kokkutulnutele oli teadaanne, et sedapuhku jäävad välja jagamata auhinnatööde tu- !• lemused põhjusel, et auhinnakomisjonile ei ole saadetud mkte ainustki tööd. Ometi kuulutati välja järjekorras kahekümnes võistlustöö eesti üliõpilastele ülemaailmses ulatuses, et jätkuvalt püüda ergutada meie haritlaste järelkasvu teadusliku ainekäsit-lust emakeeles. Võistlusest on osa võtma kutsutud need immatrikuleeritud eesti üliõpilased, kes taotlevat esmakordselt teaduslikku kraadi. Lähemad andmed nimetatud võistlustöö kohta on toodud selles; lehes eraldi. Aktuse muusikalises osas, esines Ingrid Tärk klaverisoologä ning aktuse lõppsõna ütles Helle Leitham. Armas Maiste — laiemalt tuntud Montreali sümfooniaorkestri pianistina ja samuti populaarne jazz-pia-nistina, esines Montrealis Pollack Hallis oma iseseisva jazz-muusika kontserdiga ning leidis ajakirjanduses erakordset tunnustust. „Montrea! Gazette" avaldas oma muusikakriitika; Maureen Petersoni sulest hiilgava arvustuse ja teatas, et see kontsert tuleb esitamisele GBC televisioonisaates 14. juunil 1980. Hilja Pauli, Hille Sütti ja Malle Hööveli võimlemisgrupid ühinesid Montrealis olümpiastaadionil aset leidnud Grey Cup mängu vaheajal ühiseks grupiks oma moodsa võimlemise ettekannetega. Nende esinemist oli enamikul meist võimalik nautida CBC ja CTV saadetes. '"" • !(•• i( ' ' JA HÄID J Õ U L U P Ü H I K Õ I K I D I E L E! ? w-' J-!i(':l ^.•'.•iv.,u- i \ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-12-13-05
