1982-05-06-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
n /' '"n>
' „Meie' Elu" nr. 18 (1679) 1982
Elu" nr. lg (1679) 1982
/ 5'v' ' /
Wmmm,
r ~
[ähti, piiskop K. Raudsepp, õp.
la Pämsalu; Vivian Holmberg,
Ilmar Kütt; Hillar Lainevool,
irtin, Glen Leis, Martin Härm,
Foto —, S. Preem
lõekääru Laste Suve'
kodu uus tegevus-hooaeg
läheneb
Torbntb; Eesti Naisseltsi Jõekääru
ivekpdu avab ka sellel aastal jäl-
3gi oma uksed kõigile eesti lastele,
)akkudes huvitavat suvepuhkust ja
iitmekülgset tegevust. Suvekodu
)õhiTnõtteks on eesti kasvatuse and-;
iint ja selletõttu on nõuetav et kõik
)savõtjad peavad oskama^ eesti
ceelt.'
Avamine toimub pühapäeval, 11.
luulil 1982 a. kell 12.00 päeval. Tege-ishooaeg
kestab sel aastal v1is nä-lälat,
lõppedes 14. augustil. Suveko-lust
saavad osa võtta lapsed 5 kuni
|5 aasta vanuseni. -
Re^istreeriimine kestab kuni 15..
luunini 1982. Registreerimisemaks
p Sl5.00 lapselt. Hilinemise korral
|)n registreerimisemaks $30.00. •
Korrastustööde eest tuleb igal pe-
|-ekobnal tasuda $40.00 või ka|kt&
[UI etunnilist talgupäeva.
Osivõtumaks on $75.00 nädalas
[simeselt lapselt perekonnas, ja
pO.OP J nädalas igalt järgnevalt lap=
lelt, -kui' nad on suvekodus sama-
[egselt. !
Registreerimise vorme ja lähemat
Informatsiooni saab suvekodu sek-ktäriit
Mai Mustalt, telef. ,(416) 449-
f?38. 32 Ballyronan Rd., Don Mills,
)nt. M3B 1V2.
Suvekodu talgupäevad on: laupäeval
19. juunil, laupäeval 26. juunil ja
pühapäeval 27. juunil k.a. algusega
cell 9.00 hommikul. Talguteks regist-feerida
vähemalt nädal enne talguid
- telefonil Mai Musta 449-3838, Än-he
Saks 231-3295 või Helgi Sambla
|!22-1839.
: •'Talgulistel koguneda söögisaali
|uurde. Kaasa võtta rehad, labidad,
cirved,- saed ja töökindad. Puutöö-meesfel
vastavad tööriistad. Talgu-
|i >tele pakutakse koiivi,
TORONXO EESTI
r MAISSELTSI JUHATUS '
Uvikiud. Ülle'Toomver ja Jakob Vares
riiuleid 4ehes. Mõned on võtnud
<:astitäisi raamatuid koju katalogi-seerimiseks.
•I I .1*.
Foto Piirik
II.
l i
MELJAFÄEVÄL.
ee 0 o ' ®
leiutamine on sama vana kui inimkond.
Jtiba miljon aastat tagasi oskas
Homo Erectus käsitseda tuld, Ja
arheoloogilised leiud tõestavad, et
• t a kasutlas- tööiilstu ^'mMdugim -
ta oma tehtuid.
Ükski senine väljakaevamine ei cJe
ju päevavalgele toonud Woolworthi-taolisi
ärisid sellest ajastust, kust
tööriistu osta saanuks, rääkimata
shopingsentritest, tulvil artikleist
töö ja hobbi jaoks; Ja neid poleks Ju
\ saanud ollagi, sest vahetusraha' oli /
alles veel leiutamata ja polüvinüül-klõriid
krediitkaartide valmistamise
jaoks leiutati alles meie ajal. Tõele
au andes oleks see olnud ka päris
häbiasi, küivHomöErectus poleks .
ise hakkama säaiiud endale tööriistade
soetamisega/Mõeldagu vaid—te: •
rt^ast miljom aasta võrra vanem
kauge sugulane, Australopithecuski
kasutas ^ juba teravaid kive tööriistadena
ja oUj nii nupukas; et omahar
rali-pöidadega^ : kak$ipidi^kõikuvas
kõnnakus öskä^l laitmatult matkida
Chariie Chaplihit.Ternali kuulub ka
maailma esimese tapariista leiutamise
ja valmisiamise au. Selleks langetas
ta raskekiviantiloobi saledale
sääreluule, riiille murdunud Qts oma
teravate kiskudega pH kardetav relv
Jahilooma või vaenlase veristamisel.
: la kõike seda^ suutis Australopi^
^ cus oma peaajuga, mille maht oli ai~
' nult 1/2 Homo Erectusejä 1/1 Nean°
derthallasci omast. '(Viimase üle-
, , trumpamine jääb nii mõ
\ kaasaeglasele Honjo Sapienisilegi
saavutamatuks unistmseks).
Olla Homo, tähendab lakkamatult
areneda. jOn ju inimjene kogu hoa-laeva
kõndiva, lendayä, ujuVa, roomava
või ti|lihiya; reisiseltskonna
hulgas ainuke, kes pole omäm
vang, sest tänu pmiä fantaasiale, loo-gikavbimele,
vaiinukiisele ja visadu-
. sele ei tarvitse ta alistuda m^^^
kuna ta oh suutlik seda oma tahte
kohaselt ümber kujundama. Vastandina
bioloogilisele evölutsictönile on
i see kultuurilme evolutsioon, kus iga
uus leiutis 011 telliskiviks tsivllisat-i
siopnihoone miiürides.
LEIUTARMNiE
• Mida edasi ^läks areng, seda vaSije-malt
tsivilisatsioon Ise uute leiutiste
järele kisendaina hakkas, kuni saabus
silmapilky kus leiutamme kui
niisugune polnud enam harrastiis,
vaidi igapäevane leib, mille pärasf leidur
pidi võitlema. Tekkis ieiütiste
patentmise süsteem, mis tanaj^e-vaks'
' on omandanud kolossaal^d
mõõtmed. Juba i 20 a. tagasi andis
ÜSA patendiamet välja uml>es 50,000
patenti. pastas (umbes 200 tükki iga
tööpäeva kohta). Palijudel-^neist on
pööret-tekitäv'tähtsus ininikoi^
tema kultuurilise revolutsiooni rede-
, lil kuid kindlasti on tuhandeid leiutisi
• märkamatult läinud kõige liha
teed. ^ ; /••
Vaevalt mälqtab veel keegi^ ^ te
• newyorklase Efank 'M. Aixheri poolt
a. 1898 patend|tud elektrilist • lutika-
;hävitajat, mis leiduri kirjeldusel-pii
„üks elektriline seade,' mis voodi
külge kiiinitatult 'Saaäab voolu läbi
lutika keha, rnisMle kas tapab ^v
nii ära ehmatab, et see voodist põge^
neb. , \U_^^y-ühte
teist elektrotehnika
da kuuliivat leiutist denionstreeriti
^ 3 a. hiljem MohtrealisNotreDame
katedraari esisel väljalkül -Electric
Fire ProofingCp. poolt. Ajakirja
,,Electrical • New^ ^
1901 a. novembri numbri sõnum ütleb
kokkuvõtlikult: Välijakule püstitatud
hoonesse,mis ehitatud läbimš=
ti elektriliselt menetletud puidust.
' paigutati petrwleuniigäläbiinMiu-tatud
küttepuid:ja peergevmis?ijole-ma
süüdati. Hoone aga tuld ei wt-nud
ija katse osutus ülimalt õnnestunuks.
Pärast demonstratsiooni
linnapea õnnitles kompaniid ja avaldas
lootust, et peagi kõigi hoonete
juuras elektriliselt menetletud puitu
kasutama hakatakse.
Jah, muistne elekter oli kangem
tulest Ja lutikatest!
' MEHAANILINE KÜBAMA.
KERGITAJA
•Kõvakübarate (ehk oktoobrite,
derbyde või bowlerite) kandmine on
ammu moest läinud ja sellega koos
ka kübarakergitamise komme, ^eega
siis vaevalt keegi küll Mr. J. C. fioy-
Ie*ipoolt 1896. a. patenditud mehaanilise
kübarakergitaja vas-tu huvi
tunneb.
Vast käiks paremini - ühe 1909 a.;
patenditud leiutise käsi, misi taotleb,
nüüdisajal nii populaarset, kehakaa-lu-
kontrolli. See patent on välja antud
ühe pendlitaoliselt õõtsuma pandava
seadeldise peale, mille külge
patsient • seotakse nii, et tema paljastatud
kõht edasitiagasi kiikumise
puhul vastu põrandat hõõrdukš õlle-'
vatsa väiksemaks masseerimise.ot&=
tarbel.
Voorimees eesti
New Yorgi kuulsa paraadtänava
Broadway liiklusesse ilmus Eesti
Vabariigi aastapäeval \ ivõõras ele-ment
autodemassii keskel sõitis
kogu hiigeltänava pikkuses üksik
voorimees, eesti šini-must-valge lipp
uhkelt üleval.
Nüüd ei olnudki sõitja ja voorimehe
tellija ise eestlane. See oli lää-nesaksa
teise TV-programmi välisosakonna
peatoimetaja Bemd Niel-sen-'
Stokkeby, kes on balti-rootsi päritoluga
ja Eestis sündinud. Ta markeeris
Eestii Iseseisvuspäeva sel i viisil
ühenduses kalastusega Eesti Vabariigi
esindušs^ Rockefeller Plazal,.
kus teda vastu võttis Ernst Jaakson,
kes ütles, et sel viisil ei ole kee^i
veel tema juurde tulnud varem.
üks 1897 aastast pärinev nn. ,^et-rohobu"
patent kirjeldab elusuurust
puuhobust, mis olevat sobiv veoki
ette rakendamiseks ja põllutööks.
Looma kõhu alla monteeritud ratast
käivitab tema kere sisse peidetud
bensiinimootor.
'Leiduri meelehärmiks eelistasid
talutaadid luust ja lihast veolooma.
Kuidjvka õnnestunud leiutised, kuitahes
tähtsad, võivad teha tuska;
nende autoritele. Walter Brattain,
1956 a. Nobeli laureaate ja transis-^
tori kaaseleiutaja, tänu kellele sai
võimalikuks m.s. ka kaasaskantavate
raadioaparaatide konstrueerimine,
mis omakorda tegi võimalikuks
rokk-muusika võidukäigu,' ütles hilv
juti avalikult: „Tahaksin võtta" püs°
si ja, lasta maha need neetud tüü^'
bid, kes rokk-muusikaga äritsevad."
S»EDE®TRI JAAIN
AUTOJUHUD
Väljavõtteid Prudential kindlustusseltsile
saadetud autoäipardustest.
,3^ees mu ees sõitis ühest teeäärest
teise, mul tuli mitu koreda pöörata
enne kui talle otsa sõitsin."
^ ,,Üks nähtamatu auto ilmus mitte
kusagilt, sõitis mulle sisse ja kadus."
,,'Sel jalakäijal potoud mitte vähe-,
matki aimu kuhu ta minna tahtis,
sellepärast sõitsin talle otsa."
„Tõmbasin välja ikõfvalteelt, vaatasin
oma ämma peale ja sõitsin
otse kuristikku."
„Minu auto oli korrakohaselt pargitud
sel momendil kui ta tagurpidi
teisele.autole otsa sõitis."
,l,Olin juba nelikümmend aastat
oma autot juhtinud kui magama
jäin ja õnnetus juhtus."
: „Telefoni ^st liikus mu poole kiiresti.
Püüdsin ta eest eemale hoida
kuid ta põrutas vastul mu auto
esimest ots^."
\ „önnetuse tegelikuks põhjuseks
oli üks suure suuga lühikene mees
kes juhtis üht väikest autot."
„MEIE ELU"
1 lugejad, arge unustage oma
sõpradele soovitamast
> „MEIE ELU"
Perenaise pilguga
8. Ja 9. maU
3S. ja 16. mail
22., 23. jä 24. inaU
dr. R.
a^^..;. 921.777?
l ja 30. mail
• •• r . . •
Venice Floridast kirjutasid . mu
sõbrad „Tule ära sooja, miš;^s
Torontos ikülmetad, sihi soe golfi-
.voolus, rannad ja päike ootamas"..
Kui'gi see päikese osariik on varem
risti-rästi läbi isõidetud oli tõeline
sõbralikkus minÜ poolt siiralt hinnatud.
Just enne seda kitset olin
sattunud lugema, et möödunud aastal
asus sinna elama ŽI.500 mimest,
sealseid V randu peetakse haikala
hammaste otsimise ,yMekkaks". Põ-nevust
lisas veel see, et ühele prouale
õh hommikul helistatud ,>Ärge tul=
ge toast välja, sest teie aia taga. pn
'krokodill--T." y---,-. ;V \•;•
Otsisin kõige odavama lennuliini
ja selleks osutus Eastem, $189 eda-ši-
tägasi pilet. Teine lennuliin oli
|245. öised sõidud on kõige odavamad,
aga mulle need ei meeldi.'
Kõhe tunne pn ka suurtes internM-sional-
lennujaamadeš, kus ühest lennukist
teise minekule on rakendatud
rongid, nagu näiteks ^lanta rahvusvahelisel
lennuväljal. Küsides
seeniori eeliseid, vastati et neile ja
teistele ,inõrkadele" on Eastern lennuliini
poolt mootorsõidukid (mahutab
4 inimest) tasuta kasxitamiseks
ühest lennukist teise. See müre oligi
nii lihtsalt murtud. Elu areneb ja.
inimenc^ õpib simnani, kes- õppida
tahab. Peab kombineerima; sest hinnad
tõusevad pidevalt ^
MAG : ;
^ EACQUET KLUBI .
Siia mugavasse palmide sagariikkü
unustan enese teivekiSxtalve südamikuks;
Klubi koosneb sajast kondo-
.•miiniumist
000 kuid hinnad on langevad. Kon-domiiniumid
võtavad oma alla viis
4- või enam korrulist huvitavalt paigutatud
maj a, et igal' oleks kaunist
vaadet., Majad; oh pargi ja: lillede
sees niing rannal loksub lainte laul
mis Kanadast tulevate tuultega ma-rpliseks
Need
põhjatuuled löksutavadiki aastäsaäu
merepõhjas seisnud haikalade hani-bäid
rannale ja need on mustad, läigivad
kui teemant ning neid tunda
on omaette teaiduš* Et ma haide
hamtnastest tuhkagi, ei tea, süs võtsin
omale aega vastava kirjanduse
üürimiseks ja tõusen hommikul kell
7 lugeipa selles USA kuulsa kindrali
Mac Arthuri iiime kandvas klubis.
VENICE EESTLASTEL KÜLAS
Venice on ilu, puhkamise ja puhtuse
linn, seal Mtakse ära ebasobiva
elemendi sissetulek lihtsalt: sellega,;
et nende jäpks puudiiväd töö-kolbad.
28 miili Venice'št lõuna pool
on'Ga&parilioeMc,,Fantäsy Island'',
seal on reas RpllsRoyces,Bentleys
•ja külluses Cadillac'e. Veriicest mitte
kaugel asuv Fort Mayerš maadles
juba hipidega ja seal mustadega
probleemid jätkuvad. ^;
Venice linna ajaloost loen, et nad
on file^lanud suuri raskusi, nii et
kuuvalge öödel kustutati kolckuhoiu
.mõttes isegi elekter tänavatelt. 1931.
a. topdi siia Ameerika vai^im sõja^
väe kadettide kool; Paljud ohvitserid
ja neiude vanemad jäid siia mugavasse,
kliimasse elama ning 1951
aastal algas suur ehitustegevus koos
õitsenguga.^Mac Arthur Klubi omanikkudeks
ainukeste eestlastena
Linda ja Elmar Möldre. Linda, šün-
Mwii!fliwiiiiniyM'i4?}igffMmMiaiiUiii^ aaaaa
SOOl
• 0
HELSINGI VÕI HOTELLI!
Bussisõidud Mirabeli lennuväljale
ja tagasi Torontosse, 25-st eriajast
leiate kindlasti sobiva minekuaja
juunis, juuli^, augustis või septembris,
bussisõidvi\ ajal pakume
kerget einet, .Mirabeli lennuväljalt
Finnair DC-10 reisilennukiga
Helsingi ja tagasi.
Nüüd on Apex lendusid nii Helsingisse
kui Stokholmi. Finnairi uue
sõiduplaaniga on,võimalik reisida
siit igal kolmapäeval, reedel ja
pühapäeval ja tagasi tulla kolmapäeval,
laiqiäeval või pühapäeval.
Meiehotellipal
•mise veelgi hõ
Ärasõit Tagasisõit Kestvus
2.
3.
. 6.
7.
'8.
n.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
26. mail
26. mail
26. mail
26. mail
30. maü
30. mail
30. mail
30. mail'
16. juun.
16. juun;
23. juun.
23. Juun.
23. juun.
23. juun.
7. juul.
7. juul.
14. juul.
14. juul.
21. juul.
21. juul.
4. aug.
4. aug.
11. aug.
, 1.
16. juun.
30. juun.
U.jiiulil
25. aug.
30. juunil
14. juulil
28.JUU1Ü
25. aug.
, 7. juulil
4. aug,
14. juulil
'21. juuli!
25. 1.
Hinnad:
1. sept.
21. juulil
4. aug.
28. juiäil
11. aug.
11. aug.
- l.sept.
25. aug.
15. sept.'
^l.sept.
15. sept.
29. sept.;
21päeva
35 päeva
49 päeva
91 päeva
31 päeva
45 päeva
59 päeva
87 päeva
21 päeva
49 päeva
21 päeva
28 päeva
42 päeva
70 päeva
14i^va
28 päeva
14 päeva
28 päeva.
21 päeva
42 päeva
21 päeva
42 päeva
21 päeva,
14 päeva
28 päeva
HINNAD
-Montreal
Toronto
Sudbury
Thunder Bay
Winnipeg
Edmonton
Calgar}' .
Sept. Juunist
Maini augustini
end, teeb teie öle-psamaks.
ööbimine
2-iriimese ruumis maksab vaid
$45.00 ööpäevaks. ' Võite ööbida
, kõigis Sökos-hptellides Soomes ja
Kalastajatorpas või Interconti-nentalis
Helsingis. Hinda kuulub
'^ka hommikusöök. Hotellipakend
on maksev ainult juunis, juulis ja
: augustist 1982 ja seda võib reser-
> veerida Finnairi kaudu.
S 878.00 S1086.00
'974.00 1182.00
1054.00
1040.00
1040.00
1116.00
1116.00
1262.00
1248.00
1248.0Ö
1324.00
1324.00
DS
Hinnas ei ole Kanada lennuvälja-,
maksud 112,50. Apex-hind võimaldab
7~90-päevase Helsingi reisi,
Stokholm on vastavalt 14—90 päeva.
Reis tuleb reserveerida ja
maksta vähemalt 21 päeva enne
ärasõitu.
Soome külastuse ajal võib Finnair
.reserveerida teile auto lennuväljas
le. Auto uurimine nädalas maksab
alates $350.00, Iga lisapäev ISO.OQ,
Juuni,
Sept. & Mai juuli,
sõidud aug.
Täiskasvanuile ^833.00 $997.00
Lastele 417.00 499.00
Sülelapsed 3^«.00 100.00
10% sissemaksu,, mida ei tagastata
tuleb maksta koos kohareser-vatsiooniga.
Resei?vatsi'jon teha,
samuti piletihind tasuda vähemalt
30 päeva enne ärasõitu. Loobunti-se
juhul piletite ostu järele, väljaarvatud
haiguse või surma juhtumiga,
võetakse piletihinnast 25%,
fUHKUSEPILI
Võite lennata Soomes 15 päeva
: jooksul piiramatult soome lennuliinidel.
Pileti hind ori ainult
$235.00.
Reisite Soomes raudteepiletiga
edukalt ja mugavasti. Pilet õigustab
reisima piiramatult kõigis reisirongides
Soome piirides 22 päeva,
8-päeva pilet maksab |72.00 ja
15-päevä pilet 1105.00.
'(CRUISE)
Ainult $189.00 isiku kohta. Nautige
2 ööd kestvat/edasi?tagasi reisi
üle Läänemere Stokholmi, Veedate
päeva Stokholmis, R^isihinnas
on kabiinimajutus laevas, 2 hommikusööki-
2 õhtusöökv'puhvet-lauast,
Stokholmi edasi-tagasi sõi-dud
turismibussidel, 2i/^.tunnine
ringsõit Stokholmis. Kui teil on
rohkem aega, võife kogeda Stokholmi
„iäisristlemist", kus kahe
Silja Line laevas veedate unustamata
õhtu Helsingist Stokholmi
jä tagasi. Teilj on võimalus veeta
. 2 päeva ja üks öö Stokhohnjs, kus
majutuskohaks on Hotell Reiseri
— Gamla Stan'is. Hinna, sees on
ringreisile lisaks 3 hommikusööki
ja 2 õhtusööki, puhvet^uast laeval,
hotelli^majutus, kablini-maju-
;,tus oma mugavustega ja edäsitä-gasi
sõit. turismibussiga Stokholmis.
Reisihind ainult 1239,00 isikult.
-
Kõik ülaltoodud ejripakkumised
müüakse ainult Finnairi Atlandi
lendudega koos. Toimige kiiresti,
sest 1, aprillist alates hinnad tõusevad,
I 1 I
Tähelepanu: kõikide lendude
hinnad on kehtivad 1. jaan. 1982
ja võivad muutuda ette teatamata.
0 oB oe
Toironto • (411($). 3<S2-Wn
ila hammaste Otsijad varaliommil
oma moodsa kondomiiniümi ees,
dinud Kurm, pärineb Pärnu haritlaste
perekonnast, . tegutses Mont-
;^^aHs ja New. Yprkls: õena. Praegu
.^'i ta i^servõde, ag^ sai veebruari-
^uqs USA välitsuseit. registreeritud
f ^rja, milles palutakse mereväkke
^na teenima — üllatuslikult kõrge
""?a! Elmar on ehitamisalal
n^eister jä järgmise projektina näi-
^ j ^ a „ünistuste maja" plaani
>Mre praegune elanüne on sise-wtektüuriliselt
väga õnnestuiiud
(loen isegi 5 suurt Re4elseina)Ä
\^ stiilsest mööblist, an-tiik
lampidest, kristallist ja maalidest
seintel, mille hulgas ilutsevad
ka J. Saarniit'! maalid 1954 aastast.
Teine Osa eestlasi on ehitanud või
ostnud omale 3-4 toalised supelbas-seinidega
elamud, miS; asuvad eemal
avalikust rannast. Need teevad tööd:
ja näevad vaeva nagu ikka maja ja
muruga. 'Sipelgad söövad heinajuu-re
ära; siis tuleb muru kõik üles
võtta, muld liibjaga segada'ja sama
asi viie aastapärasikorrata. Sööme
õhtusööki Tarino Rae hul>ases w
Möldre kastab
majas, kus talvitas Isa proua ema
dr. Saar, kes suved veedab Seedri-orul
oma suvilas.
Kolmas osa eestlasi elab trailer-külas,
mis asub väljaspool linna, ilusa
männimetsa ^ sees. Tegime ootamata
Mirkülastuse ka Elmar Pot-sepp'a
-7 endise Pdko %n kala- ja
kalkunisuitsetämise meistri juurde.
Trailer on oma ostetud, mis vananeb
aastatega hinnas nagu autogi^
pesemine on väljas, sanuitiVC.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 6, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-05-06 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820506 |
Description
| Title | 1982-05-06-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
n /' '"n>
' „Meie' Elu" nr. 18 (1679) 1982
Elu" nr. lg (1679) 1982
/ 5'v' ' /
Wmmm,
r ~
[ähti, piiskop K. Raudsepp, õp.
la Pämsalu; Vivian Holmberg,
Ilmar Kütt; Hillar Lainevool,
irtin, Glen Leis, Martin Härm,
Foto —, S. Preem
lõekääru Laste Suve'
kodu uus tegevus-hooaeg
läheneb
Torbntb; Eesti Naisseltsi Jõekääru
ivekpdu avab ka sellel aastal jäl-
3gi oma uksed kõigile eesti lastele,
)akkudes huvitavat suvepuhkust ja
iitmekülgset tegevust. Suvekodu
)õhiTnõtteks on eesti kasvatuse and-;
iint ja selletõttu on nõuetav et kõik
)savõtjad peavad oskama^ eesti
ceelt.'
Avamine toimub pühapäeval, 11.
luulil 1982 a. kell 12.00 päeval. Tege-ishooaeg
kestab sel aastal v1is nä-lälat,
lõppedes 14. augustil. Suveko-lust
saavad osa võtta lapsed 5 kuni
|5 aasta vanuseni. -
Re^istreeriimine kestab kuni 15..
luunini 1982. Registreerimisemaks
p Sl5.00 lapselt. Hilinemise korral
|)n registreerimisemaks $30.00. •
Korrastustööde eest tuleb igal pe-
|-ekobnal tasuda $40.00 või ka|kt&
[UI etunnilist talgupäeva.
Osivõtumaks on $75.00 nädalas
[simeselt lapselt perekonnas, ja
pO.OP J nädalas igalt järgnevalt lap=
lelt, -kui' nad on suvekodus sama-
[egselt. !
Registreerimise vorme ja lähemat
Informatsiooni saab suvekodu sek-ktäriit
Mai Mustalt, telef. ,(416) 449-
f?38. 32 Ballyronan Rd., Don Mills,
)nt. M3B 1V2.
Suvekodu talgupäevad on: laupäeval
19. juunil, laupäeval 26. juunil ja
pühapäeval 27. juunil k.a. algusega
cell 9.00 hommikul. Talguteks regist-feerida
vähemalt nädal enne talguid
- telefonil Mai Musta 449-3838, Än-he
Saks 231-3295 või Helgi Sambla
|!22-1839.
: •'Talgulistel koguneda söögisaali
|uurde. Kaasa võtta rehad, labidad,
cirved,- saed ja töökindad. Puutöö-meesfel
vastavad tööriistad. Talgu-
|i >tele pakutakse koiivi,
TORONXO EESTI
r MAISSELTSI JUHATUS '
Uvikiud. Ülle'Toomver ja Jakob Vares
riiuleid 4ehes. Mõned on võtnud
<:astitäisi raamatuid koju katalogi-seerimiseks.
•I I .1*.
Foto Piirik
II.
l i
MELJAFÄEVÄL.
ee 0 o ' ®
leiutamine on sama vana kui inimkond.
Jtiba miljon aastat tagasi oskas
Homo Erectus käsitseda tuld, Ja
arheoloogilised leiud tõestavad, et
• t a kasutlas- tööiilstu ^'mMdugim -
ta oma tehtuid.
Ükski senine väljakaevamine ei cJe
ju päevavalgele toonud Woolworthi-taolisi
ärisid sellest ajastust, kust
tööriistu osta saanuks, rääkimata
shopingsentritest, tulvil artikleist
töö ja hobbi jaoks; Ja neid poleks Ju
\ saanud ollagi, sest vahetusraha' oli /
alles veel leiutamata ja polüvinüül-klõriid
krediitkaartide valmistamise
jaoks leiutati alles meie ajal. Tõele
au andes oleks see olnud ka päris
häbiasi, küivHomöErectus poleks .
ise hakkama säaiiud endale tööriistade
soetamisega/Mõeldagu vaid—te: •
rt^ast miljom aasta võrra vanem
kauge sugulane, Australopithecuski
kasutas ^ juba teravaid kive tööriistadena
ja oUj nii nupukas; et omahar
rali-pöidadega^ : kak$ipidi^kõikuvas
kõnnakus öskä^l laitmatult matkida
Chariie Chaplihit.Ternali kuulub ka
maailma esimese tapariista leiutamise
ja valmisiamise au. Selleks langetas
ta raskekiviantiloobi saledale
sääreluule, riiille murdunud Qts oma
teravate kiskudega pH kardetav relv
Jahilooma või vaenlase veristamisel.
: la kõike seda^ suutis Australopi^
^ cus oma peaajuga, mille maht oli ai~
' nult 1/2 Homo Erectusejä 1/1 Nean°
derthallasci omast. '(Viimase üle-
, , trumpamine jääb nii mõ
\ kaasaeglasele Honjo Sapienisilegi
saavutamatuks unistmseks).
Olla Homo, tähendab lakkamatult
areneda. jOn ju inimjene kogu hoa-laeva
kõndiva, lendayä, ujuVa, roomava
või ti|lihiya; reisiseltskonna
hulgas ainuke, kes pole omäm
vang, sest tänu pmiä fantaasiale, loo-gikavbimele,
vaiinukiisele ja visadu-
. sele ei tarvitse ta alistuda m^^^
kuna ta oh suutlik seda oma tahte
kohaselt ümber kujundama. Vastandina
bioloogilisele evölutsictönile on
i see kultuurilme evolutsioon, kus iga
uus leiutis 011 telliskiviks tsivllisat-i
siopnihoone miiürides.
LEIUTARMNiE
• Mida edasi ^läks areng, seda vaSije-malt
tsivilisatsioon Ise uute leiutiste
järele kisendaina hakkas, kuni saabus
silmapilky kus leiutamme kui
niisugune polnud enam harrastiis,
vaidi igapäevane leib, mille pärasf leidur
pidi võitlema. Tekkis ieiütiste
patentmise süsteem, mis tanaj^e-vaks'
' on omandanud kolossaal^d
mõõtmed. Juba i 20 a. tagasi andis
ÜSA patendiamet välja uml>es 50,000
patenti. pastas (umbes 200 tükki iga
tööpäeva kohta). Palijudel-^neist on
pööret-tekitäv'tähtsus ininikoi^
tema kultuurilise revolutsiooni rede-
, lil kuid kindlasti on tuhandeid leiutisi
• märkamatult läinud kõige liha
teed. ^ ; /••
Vaevalt mälqtab veel keegi^ ^ te
• newyorklase Efank 'M. Aixheri poolt
a. 1898 patend|tud elektrilist • lutika-
;hävitajat, mis leiduri kirjeldusel-pii
„üks elektriline seade,' mis voodi
külge kiiinitatult 'Saaäab voolu läbi
lutika keha, rnisMle kas tapab ^v
nii ära ehmatab, et see voodist põge^
neb. , \U_^^y-ühte
teist elektrotehnika
da kuuliivat leiutist denionstreeriti
^ 3 a. hiljem MohtrealisNotreDame
katedraari esisel väljalkül -Electric
Fire ProofingCp. poolt. Ajakirja
,,Electrical • New^ ^
1901 a. novembri numbri sõnum ütleb
kokkuvõtlikult: Välijakule püstitatud
hoonesse,mis ehitatud läbimš=
ti elektriliselt menetletud puidust.
' paigutati petrwleuniigäläbiinMiu-tatud
küttepuid:ja peergevmis?ijole-ma
süüdati. Hoone aga tuld ei wt-nud
ija katse osutus ülimalt õnnestunuks.
Pärast demonstratsiooni
linnapea õnnitles kompaniid ja avaldas
lootust, et peagi kõigi hoonete
juuras elektriliselt menetletud puitu
kasutama hakatakse.
Jah, muistne elekter oli kangem
tulest Ja lutikatest!
' MEHAANILINE KÜBAMA.
KERGITAJA
•Kõvakübarate (ehk oktoobrite,
derbyde või bowlerite) kandmine on
ammu moest läinud ja sellega koos
ka kübarakergitamise komme, ^eega
siis vaevalt keegi küll Mr. J. C. fioy-
Ie*ipoolt 1896. a. patenditud mehaanilise
kübarakergitaja vas-tu huvi
tunneb.
Vast käiks paremini - ühe 1909 a.;
patenditud leiutise käsi, misi taotleb,
nüüdisajal nii populaarset, kehakaa-lu-
kontrolli. See patent on välja antud
ühe pendlitaoliselt õõtsuma pandava
seadeldise peale, mille külge
patsient • seotakse nii, et tema paljastatud
kõht edasitiagasi kiikumise
puhul vastu põrandat hõõrdukš õlle-'
vatsa väiksemaks masseerimise.ot&=
tarbel.
Voorimees eesti
New Yorgi kuulsa paraadtänava
Broadway liiklusesse ilmus Eesti
Vabariigi aastapäeval \ ivõõras ele-ment
autodemassii keskel sõitis
kogu hiigeltänava pikkuses üksik
voorimees, eesti šini-must-valge lipp
uhkelt üleval.
Nüüd ei olnudki sõitja ja voorimehe
tellija ise eestlane. See oli lää-nesaksa
teise TV-programmi välisosakonna
peatoimetaja Bemd Niel-sen-'
Stokkeby, kes on balti-rootsi päritoluga
ja Eestis sündinud. Ta markeeris
Eestii Iseseisvuspäeva sel i viisil
ühenduses kalastusega Eesti Vabariigi
esindušs^ Rockefeller Plazal,.
kus teda vastu võttis Ernst Jaakson,
kes ütles, et sel viisil ei ole kee^i
veel tema juurde tulnud varem.
üks 1897 aastast pärinev nn. ,^et-rohobu"
patent kirjeldab elusuurust
puuhobust, mis olevat sobiv veoki
ette rakendamiseks ja põllutööks.
Looma kõhu alla monteeritud ratast
käivitab tema kere sisse peidetud
bensiinimootor.
'Leiduri meelehärmiks eelistasid
talutaadid luust ja lihast veolooma.
Kuidjvka õnnestunud leiutised, kuitahes
tähtsad, võivad teha tuska;
nende autoritele. Walter Brattain,
1956 a. Nobeli laureaate ja transis-^
tori kaaseleiutaja, tänu kellele sai
võimalikuks m.s. ka kaasaskantavate
raadioaparaatide konstrueerimine,
mis omakorda tegi võimalikuks
rokk-muusika võidukäigu,' ütles hilv
juti avalikult: „Tahaksin võtta" püs°
si ja, lasta maha need neetud tüü^'
bid, kes rokk-muusikaga äritsevad."
S»EDE®TRI JAAIN
AUTOJUHUD
Väljavõtteid Prudential kindlustusseltsile
saadetud autoäipardustest.
,3^ees mu ees sõitis ühest teeäärest
teise, mul tuli mitu koreda pöörata
enne kui talle otsa sõitsin."
^ ,,Üks nähtamatu auto ilmus mitte
kusagilt, sõitis mulle sisse ja kadus."
,,'Sel jalakäijal potoud mitte vähe-,
matki aimu kuhu ta minna tahtis,
sellepärast sõitsin talle otsa."
„Tõmbasin välja ikõfvalteelt, vaatasin
oma ämma peale ja sõitsin
otse kuristikku."
„Minu auto oli korrakohaselt pargitud
sel momendil kui ta tagurpidi
teisele.autole otsa sõitis."
,l,Olin juba nelikümmend aastat
oma autot juhtinud kui magama
jäin ja õnnetus juhtus."
: „Telefoni ^st liikus mu poole kiiresti.
Püüdsin ta eest eemale hoida
kuid ta põrutas vastul mu auto
esimest ots^."
\ „önnetuse tegelikuks põhjuseks
oli üks suure suuga lühikene mees
kes juhtis üht väikest autot."
„MEIE ELU"
1 lugejad, arge unustage oma
sõpradele soovitamast
> „MEIE ELU"
Perenaise pilguga
8. Ja 9. maU
3S. ja 16. mail
22., 23. jä 24. inaU
dr. R.
a^^..;. 921.777?
l ja 30. mail
• •• r . . •
Venice Floridast kirjutasid . mu
sõbrad „Tule ära sooja, miš;^s
Torontos ikülmetad, sihi soe golfi-
.voolus, rannad ja päike ootamas"..
Kui'gi see päikese osariik on varem
risti-rästi läbi isõidetud oli tõeline
sõbralikkus minÜ poolt siiralt hinnatud.
Just enne seda kitset olin
sattunud lugema, et möödunud aastal
asus sinna elama ŽI.500 mimest,
sealseid V randu peetakse haikala
hammaste otsimise ,yMekkaks". Põ-nevust
lisas veel see, et ühele prouale
õh hommikul helistatud ,>Ärge tul=
ge toast välja, sest teie aia taga. pn
'krokodill--T." y---,-. ;V \•;•
Otsisin kõige odavama lennuliini
ja selleks osutus Eastem, $189 eda-ši-
tägasi pilet. Teine lennuliin oli
|245. öised sõidud on kõige odavamad,
aga mulle need ei meeldi.'
Kõhe tunne pn ka suurtes internM-sional-
lennujaamadeš, kus ühest lennukist
teise minekule on rakendatud
rongid, nagu näiteks ^lanta rahvusvahelisel
lennuväljal. Küsides
seeniori eeliseid, vastati et neile ja
teistele ,inõrkadele" on Eastern lennuliini
poolt mootorsõidukid (mahutab
4 inimest) tasuta kasxitamiseks
ühest lennukist teise. See müre oligi
nii lihtsalt murtud. Elu areneb ja.
inimenc^ õpib simnani, kes- õppida
tahab. Peab kombineerima; sest hinnad
tõusevad pidevalt ^
MAG : ;
^ EACQUET KLUBI .
Siia mugavasse palmide sagariikkü
unustan enese teivekiSxtalve südamikuks;
Klubi koosneb sajast kondo-
.•miiniumist
000 kuid hinnad on langevad. Kon-domiiniumid
võtavad oma alla viis
4- või enam korrulist huvitavalt paigutatud
maj a, et igal' oleks kaunist
vaadet., Majad; oh pargi ja: lillede
sees niing rannal loksub lainte laul
mis Kanadast tulevate tuultega ma-rpliseks
Need
põhjatuuled löksutavadiki aastäsaäu
merepõhjas seisnud haikalade hani-bäid
rannale ja need on mustad, läigivad
kui teemant ning neid tunda
on omaette teaiduš* Et ma haide
hamtnastest tuhkagi, ei tea, süs võtsin
omale aega vastava kirjanduse
üürimiseks ja tõusen hommikul kell
7 lugeipa selles USA kuulsa kindrali
Mac Arthuri iiime kandvas klubis.
VENICE EESTLASTEL KÜLAS
Venice on ilu, puhkamise ja puhtuse
linn, seal Mtakse ära ebasobiva
elemendi sissetulek lihtsalt: sellega,;
et nende jäpks puudiiväd töö-kolbad.
28 miili Venice'št lõuna pool
on'Ga&parilioeMc,,Fantäsy Island'',
seal on reas RpllsRoyces,Bentleys
•ja külluses Cadillac'e. Veriicest mitte
kaugel asuv Fort Mayerš maadles
juba hipidega ja seal mustadega
probleemid jätkuvad. ^;
Venice linna ajaloost loen, et nad
on file^lanud suuri raskusi, nii et
kuuvalge öödel kustutati kolckuhoiu
.mõttes isegi elekter tänavatelt. 1931.
a. topdi siia Ameerika vai^im sõja^
väe kadettide kool; Paljud ohvitserid
ja neiude vanemad jäid siia mugavasse,
kliimasse elama ning 1951
aastal algas suur ehitustegevus koos
õitsenguga.^Mac Arthur Klubi omanikkudeks
ainukeste eestlastena
Linda ja Elmar Möldre. Linda, šün-
Mwii!fliwiiiiniyM'i4?}igffMmMiaiiUiii^ aaaaa
SOOl
• 0
HELSINGI VÕI HOTELLI!
Bussisõidud Mirabeli lennuväljale
ja tagasi Torontosse, 25-st eriajast
leiate kindlasti sobiva minekuaja
juunis, juuli^, augustis või septembris,
bussisõidvi\ ajal pakume
kerget einet, .Mirabeli lennuväljalt
Finnair DC-10 reisilennukiga
Helsingi ja tagasi.
Nüüd on Apex lendusid nii Helsingisse
kui Stokholmi. Finnairi uue
sõiduplaaniga on,võimalik reisida
siit igal kolmapäeval, reedel ja
pühapäeval ja tagasi tulla kolmapäeval,
laiqiäeval või pühapäeval.
Meiehotellipal
•mise veelgi hõ
Ärasõit Tagasisõit Kestvus
2.
3.
. 6.
7.
'8.
n.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
26. mail
26. mail
26. mail
26. mail
30. maü
30. mail
30. mail
30. mail'
16. juun.
16. juun;
23. juun.
23. Juun.
23. juun.
23. juun.
7. juul.
7. juul.
14. juul.
14. juul.
21. juul.
21. juul.
4. aug.
4. aug.
11. aug.
, 1.
16. juun.
30. juun.
U.jiiulil
25. aug.
30. juunil
14. juulil
28.JUU1Ü
25. aug.
, 7. juulil
4. aug,
14. juulil
'21. juuli!
25. 1.
Hinnad:
1. sept.
21. juulil
4. aug.
28. juiäil
11. aug.
11. aug.
- l.sept.
25. aug.
15. sept.'
^l.sept.
15. sept.
29. sept.;
21päeva
35 päeva
49 päeva
91 päeva
31 päeva
45 päeva
59 päeva
87 päeva
21 päeva
49 päeva
21 päeva
28 päeva
42 päeva
70 päeva
14i^va
28 päeva
14 päeva
28 päeva.
21 päeva
42 päeva
21 päeva
42 päeva
21 päeva,
14 päeva
28 päeva
HINNAD
-Montreal
Toronto
Sudbury
Thunder Bay
Winnipeg
Edmonton
Calgar}' .
Sept. Juunist
Maini augustini
end, teeb teie öle-psamaks.
ööbimine
2-iriimese ruumis maksab vaid
$45.00 ööpäevaks. ' Võite ööbida
, kõigis Sökos-hptellides Soomes ja
Kalastajatorpas või Interconti-nentalis
Helsingis. Hinda kuulub
'^ka hommikusöök. Hotellipakend
on maksev ainult juunis, juulis ja
: augustist 1982 ja seda võib reser-
> veerida Finnairi kaudu.
S 878.00 S1086.00
'974.00 1182.00
1054.00
1040.00
1040.00
1116.00
1116.00
1262.00
1248.00
1248.0Ö
1324.00
1324.00
DS
Hinnas ei ole Kanada lennuvälja-,
maksud 112,50. Apex-hind võimaldab
7~90-päevase Helsingi reisi,
Stokholm on vastavalt 14—90 päeva.
Reis tuleb reserveerida ja
maksta vähemalt 21 päeva enne
ärasõitu.
Soome külastuse ajal võib Finnair
.reserveerida teile auto lennuväljas
le. Auto uurimine nädalas maksab
alates $350.00, Iga lisapäev ISO.OQ,
Juuni,
Sept. & Mai juuli,
sõidud aug.
Täiskasvanuile ^833.00 $997.00
Lastele 417.00 499.00
Sülelapsed 3^«.00 100.00
10% sissemaksu,, mida ei tagastata
tuleb maksta koos kohareser-vatsiooniga.
Resei?vatsi'jon teha,
samuti piletihind tasuda vähemalt
30 päeva enne ärasõitu. Loobunti-se
juhul piletite ostu järele, väljaarvatud
haiguse või surma juhtumiga,
võetakse piletihinnast 25%,
fUHKUSEPILI
Võite lennata Soomes 15 päeva
: jooksul piiramatult soome lennuliinidel.
Pileti hind ori ainult
$235.00.
Reisite Soomes raudteepiletiga
edukalt ja mugavasti. Pilet õigustab
reisima piiramatult kõigis reisirongides
Soome piirides 22 päeva,
8-päeva pilet maksab |72.00 ja
15-päevä pilet 1105.00.
'(CRUISE)
Ainult $189.00 isiku kohta. Nautige
2 ööd kestvat/edasi?tagasi reisi
üle Läänemere Stokholmi, Veedate
päeva Stokholmis, R^isihinnas
on kabiinimajutus laevas, 2 hommikusööki-
2 õhtusöökv'puhvet-lauast,
Stokholmi edasi-tagasi sõi-dud
turismibussidel, 2i/^.tunnine
ringsõit Stokholmis. Kui teil on
rohkem aega, võife kogeda Stokholmi
„iäisristlemist", kus kahe
Silja Line laevas veedate unustamata
õhtu Helsingist Stokholmi
jä tagasi. Teilj on võimalus veeta
. 2 päeva ja üks öö Stokhohnjs, kus
majutuskohaks on Hotell Reiseri
— Gamla Stan'is. Hinna, sees on
ringreisile lisaks 3 hommikusööki
ja 2 õhtusööki, puhvet^uast laeval,
hotelli^majutus, kablini-maju-
;,tus oma mugavustega ja edäsitä-gasi
sõit. turismibussiga Stokholmis.
Reisihind ainult 1239,00 isikult.
-
Kõik ülaltoodud ejripakkumised
müüakse ainult Finnairi Atlandi
lendudega koos. Toimige kiiresti,
sest 1, aprillist alates hinnad tõusevad,
I 1 I
Tähelepanu: kõikide lendude
hinnad on kehtivad 1. jaan. 1982
ja võivad muutuda ette teatamata.
0 oB oe
Toironto • (411($). 3 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-05-06-05
