1982-05-06-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4 MEOAPÄEVAL, 6. MA3L —
„Meie Elu" sTir. 18 (167^) 1982
STO '84 NOORTE
KÕRGEIMA
ESTO '84 peakomitee juhatuse
Jcoosolekul otsustati teha esimene
tagati^ väljamaks, nimelt 8. juuli
(1984) Noorte õhtuks maailma kõrgeimas^
tantsusaalis CN tonüä,
kus ruumi on üle tuhandele külalisele.
' '
Majanduse abiesimees CN. Valge)
nimetas, et m^ude jooksvate kulude
konnal tuleva aasta jooksul on
tublisti raha. juurde vaja 'tagatiseks
ruirniide varumisel. Kaaluti peskut-
; avaldamist firmadele ja eraisikutele
itoetusanrietuste saamiseks. •
.; • ^rogrämm^ (F.: Koop)^
teatas, et 4>eagü kõik suuremad üritused
on[ oma plaanid esitanud^ ja
ülejäänud saavad ^?arsti välmis. Aga,
et ruumid oleksid kõigile paarile sa.;
jale v^tikse^male Ä
koosolekule, jne.' on vaja katifgele:
ette-: teada ka nende kavatsustest.
Seepärast palutakse organisatsioone '
ja huvigruppe aegsasti teada anda
oma- esialgsed kavatsused ja ruumilised
ning varustuse vajadused..Kinnistajad
on: esmaspäeval ja teisipäeval
(9. ja 10. juuli) sümfoonia koi^t-serdid;
kolmapäeval Esto ball; neV.
japäeval e.l. rougkäik; reede, õhtul
valguspidu; Iaup|äev p.l. laulupidu,
õhtul rahvapidul^^Nendel aegadel
muid Esto üritusi er ole. - .
Suurem probleem on peasekretäri
: leidmisega. Nooremate jõudude kaasatõmbamiseks
- kelle seas on palju
eriala kogemustega inimesi — on
kavatsusel korraldada, väiksemaid
kokkutulekuid. Esimesel niisugusel
oli koos 16 nooremat, huvialadega
' spordist tantsuni ja raalist teatrini.
Ideed, lendasid reaalsetest sürreaal-seteni.
Peale „Oma õlu" sildi, tuli
pirukavõistlus, ettekannete teemad
liiil^usid parapsühholoogiast eestluse
sotsialoogilise tagapõh[jani.^Igatahes
noorte programm näib kujunevat
"õige ulatuslikuks. -P^e^^^^^^^
i i " (tants tornis) ori kavas veel: in-förmatsioonilaud
eriti noort^ huvialal,
jalutuskäigud linnaga tutvumiseks,
„sa1akõrts"> tantsud, noorte
kontsert ja kunstinäitus, laevasõit,
- kongress, perekonnapäev ;„Canada
Waiilerlan&" :jrie.^^^^^:'- • : f
Spordis — erinevana tahetakse
kergejõustiku kava; täita ühe päevaga,
võttes vähe alasid kuid millest
kõik atleedid osa võtaksid -^omaette
„mitmevõistlus". See vähendaks-
konfliikti teistest huvialadeSit
osavõtmisega ja tooks kokku rohkem
pealtvaatajaid. /
(Aadress: ESTO 84, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6,
Ganada). Täiendav informatsioorf,
.dr. Endel Aruja, telefon (416) 447-
8958. .37 Groveland Grescent, Won
Mills, Ontario M3A 3C4, Canada.^
10
Esmaspäeval, 26. aprillil. toimus
Torontos nõupidamine EELK Kanada
uue praosti Andres Tauli ja lühikesel
amet reisil • Kanadas viibiva
Chicago praostkonna praost Rudolf
Kiviranna^ vahel. \
Kanada praostkond on vabas '
maailmas üks. suurimaid eestlaste
koondisi,. kelle liikmeskonda kuulub
8287 eestlast.
Mõlema praosti töökoosolekul
kaaluti' Kanada : ja USA rahvuslike
.koguduste usulise ja -kirikliku töö
korraldamise küsimusi kooskõlas
Eesti Kiriku korra ja traditsioonidega
ja koguduseliikmete vajadustega.
1*eeti soovitavaks, et "senine koostöö,
kogemuste ja töömaterjalide vahetamine
jätkuks.; Veelgi suuremat tä- ,
helepanu otsustati pühendada 'eriti
ka kaugemalasuvate väiksemate koguduste
ja kuulutuspunktide vajadustele..
Mõlema praoslkomia koostööl
ja majanduslikul kaasabil. .i'e"
hakse kõikidere ikogupustele kät\b-saadavaks
eestikeelse usulise t^ö.
materjale vanadele .ja haigetele, kes
ei suuda enam tulla oma eesti kirikute
jumalateenistlustele. Samuti
javad kirikliku 'töö vabatahtlikud
abilised juhatustes ja nõukogudes':
töö edendamiseks ja süvendamiseks
konkreetseid tööjuhiseid. Ka lapsed
ja noored vajavad kogudustes' ja
täienduskoolides eestikeelset krist-.
likku lugemisvara. Seda saaksid kasutada
ka kaugel j ^ üksikult elavad
eesti perekonnad. i
Prostid avaldasid headmeelt, et
EELK Usuteadusliku' Instituudi õpilased,
on end tunnustustväärivält
Kanadas ja USA-s rakendanud koguduste
otsesele-usulis-jkiriklikule tööle
ja väikestes kesjvustes kandnud
hoolt usulis-kirikliku elu eest koostöös
neid hooldavate EELK õpetajatega.
Praostkondade hooleks .jääb neid-
. tööjõudusid jä ordineerimise Q0
seisjaid varustada kirikuõpetajate
mitmekülgse otsese töö praktikalis-te
materjalidega. Instituudi õpilaste
|a lõpetajate poolt Ion avaldatud
soovi, et nad vajavad materj|ale seoses
leinateenistustega ja hingelis-usulise
abiga, mida nendel nende talituste
kaudu tuleb anda leinajatele.
Materjalide trükikulud .võtaksid
praostkonnad om^ kanda. Selliselt
osutuks paari aastk jooksul koostada
käsiraamat ,,Usulis-kiriklik' töö
eesti kogudustes".
Kuna enamik_Põhja-Ameerika kontinendi
.eesti kogudusi asub idaran^
nikul, siis peeti vajalikuks, et kõiki
kolme praostkonna koostööl toimuksid
aegajalt kirikuõpetajate ja õpetajate
abiliste töökonverentsid, mille
päevakorras usuteaduslik ja praktiline
töö; Selles küsimuses otsustati
kaaluda esimese töökonverentsi pidamist
Torontos 6—20. juuni paigu,
mil. peetakse Instituudi' loenguid.
Selles, asjas võetakse kohe kontällt
ka praost Rudolf Reinaruga USA-s.
Ettevalmistuste tegemiseks pööratakse
abipraost Heino Laaneotsa ja
Kanada prabst^konna uue nõukogu
liikmete poole.
isiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiniiniiiiiiiiis)
Eesti Sihtkapital Kanadas
AsmetuiBed, lestamendi-pHrandu^ä jm
mtiledtusfondid on tulume&suvabeid.
Suunake oma annetused noortele ja
teistel® eesti organisateloonldele
Eesti Sihtkapital Kanadas
luQudu tulumaksuvaba kviitungi saA-mlseks.
— Eesti Maja, 998 Broadview
Ave. Toronto, Ont. M4K TM
^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiuiiiiiüsiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisii
Leeriõpilaste õBriistaMselt Peetri koguduses. Vasakult: l.,i4da: Lisa Pormeister, Anita Rass, õp. E. Pähn, piiskop K. Raudsepp, õp.
U. Petersoo, driR. i J i , Karin Meipoom Ja Tracey Girolami. 2. rida: Juhan Lindau, Liivi Pormeister, Tiina Pärnsalu, Vivian Hölmberfe,
Susanne Holmberg, Oona Mällo, Silvia Vaikla, Marika Mäeste, JuuJia :Lindau ja Linda Lindau. 3. rida' Ilmar Kütt, Hillar Lainevool,
Ingrid Kivi, Monika Pint, Mia Tein, Juta Metsala, Thomas Kolli ja Mark Reichman. 4. rida: Sulev Martin, Glen Leis, Martin Härm,
Toivo Vähi, Mlan Taiimerand, Urmas Kori ja Allan Meiusi.' ' , Foto —, S. Preem
0 •« ei
' . „ , ,1., . 1. . .1. 1 ... . .. T.1 A - i . . nädalaõpul 8. ja 9. mail jäävad tee-
IEesti skautlike noorte traditsioonilisel juripaeva paraadil tahis- ^j^^^ ^.^^^ ..^^ r^^^^^ nädalalõpu!
tati maailma skautluse 75. ja eesti skautluse 70- aastapäeva ning 15. ja |[6 mail toimuvad kaväköha-äiiti
välja teenetemärke. Paraadiks rivistas Martin Jõgi 25. april- selt.
lil HMCS York Armory's üle kahesaja skaudi ja gaidi.
„MEiE^LU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistuses.'
„Nüüd valju talve valitsus
on laanest lahkunud
|a kevadine kenadus
ju meie inaale Jõudnud."
Talv on tõesti olnud pikk, külm ja
vali kuid küllap kevad lõpuks murrab
talve selja ja ennem, kui me
sõda märkamegi, on puud lehis,: lil-
Ped õites, algab jällegi mumniitmi-ne
ja paljud muud aiatööd ja välised
tegemised. - '
Maikuu teisel pühapäeval on Põh-ja-
Ameefikas ilusaks kombeks pidada
emadepäeva. Samal päeval pühitseti
ka Eestis emadepäeva ja seda
kommet oleme jätkanud kümneid
aastaid paguluses. Toronto täienduskoolide
õpilased austavad liillekim-buga
emasid ja vanaemasid Eestis .
•traditsiooniliseks kujunenud, aktusega
9. mail kell 2 pärast lõunat v To
ronto Eesti Maja. suures saalis.
Hoolimata vilust ja vihmasest kevadest
on lapsed õppinud kaua juba
kevadlaule ja emale pühendatud südameisse
tungivaid laule ja salme.
Rõõmsal meelel ja keele! laulavad
nad emadele — vanaemadele, isadele
^ vanaisadele, onudele — tädidele
ja. kõikidele laste ja noorte sõpradele.
Lisaks sõnalis-muusikalistele
ettekannetele esitatakse lastenäidend
„Emadepäevaks", mille on kirjutanud
ja lavastab paljudele tuntud
laste- ja noorsoojuttude, autor Vale-rie
Kimberg-Xotkas.
Emadepäeva kõnelejaks on Toronto.
Eesti Keskkooh lõpetanu Kristiina:
Vaher. :
Armsad emad Ja vanaemad pere-
, kondadega, noorte, kallid sõbrad!
. Püüdke korraldada^ oma päevakava.
.emadepäeval selliselt, et saate tulla
tunniks, paariks Eesti Majja. Jah!
1 aasta ringi on lastega alati nii palju
.tegemist. Viia neid siia-sinna, —
küll kooli, tundidesse, vöimtemise-
1 le, skautlusse, pühapäevakooJi ja kes
'teab, kuhu kõik veel. Mine nüüd siis
emadepäevale ka: veel. Aga nautige
aega, mil lapsed on veel teie viia "ja
tuua. Peatselt on nad suured, lähevad
ise. Vöib-olla tuleb siis mõnigi
kord mate, et oleksin ehk pidanud
pühendama rohkem aega oma laste=
le!?
• Korraldagem siis nii, et emadepäeva
aktusest võtavad osa kolm generatsiooni
või mõnes peres isegi neli.
Noorimal generatsioonil., on lõbus" ja
jmeeldiv esineda, kui ta teab, et te-
^'da on. tulnud kuulama ja vaatama
tema kõige armsamad.
Kiirel sammul saabub kooliaasta
i lõpp ja sellega ühenduses mitmed
üritused;
Keskkooli lõpuaktus on reedel, 14.
-mail kell 7.30 õhtul Eesti Maja suures
saalis, millele -järgneb koosviibimine.
Keskkooli kevadine väljasõit toimub
tänavu Lakewoodi ja New Yorki
.21. maist 24. maini. Sõidetakse
kahe bussiga. Lakewoodis on 22.
: Malevate juhid skm. Silver Kask
ja gdr. Tiia Kütti inspekteerisid üksusi.
Palvuse pidas õp. Elmar Pähn.
Skautmalcva juht avas mõttesilla
kodumaale; ja Otto Naelapea dekla-.
meeris. Lauldi hümni.
•Eesti Skautide Maleva vanem,
skm. Ermi Soomet meenutas oma
kõnes skautluse juubeleid ja Heino
Jõe andis edasi Eesti Skaudisõpra-de
Seltsi esimehe Lembit Pikkoyi
tervituse, kes vi|bib välismaal. EKN
esimes Lääs Leiv-at andis üle gaidide
auvanemale Liis Juskele teenetemärgi-
Edasi.Iloeti ,ette ringkirjad millega
tehti teatavaks edutamised ja
teenetemärkide saajad ning anti üle
diplomid ja märgid. Aili Silm ja Lia
Pikkov tegid teatavaks hundude ja
hellakeste Võistluste tulemused ja
An'u . Oiling laskevõistluste tagajärjed.
Õnnetaalrite levitamise tulemused
avaldasid Anne Orunukk ja Mart
Pedel.
Järgnes paraadmarss.
Hilijem juhid kogunesid Eesti Maja
noortemumi ühisele einele.
•TEEMETEMÄRGID- *•
Jüripäeva 'puhul 'said gaidi- ja
skaudisõbra teenetemärgid Kanadas:
Tammetäht r järk — Rein Hols-mer,
Ene Runge, Valden Sadul.-H
iärk — Karl Arro, Ilmar Kaljurand,
Paul Laanvere, Heino Mällo, Hannes
Oja, Voldemar Palo, Aadu Reiman,
Leida Risa, Lydia Vohu^Viksten. > .
Skaudijuhi teenetemärgid: Põhjatäht
II järk — Ants Evard,.Bruno
Lindre, Evald Oder, Lia Pikkdv. III
järk —- Egbert Runge. ' j :
HOOLSUSDIPLOMID 1
Hundu hoolsusdiplom koos mär-gikandmise
õigusega: Riki Hiir (K^-
:h.
k
lev), Erik - Jaason (Kalev), Kenne
Lees (Lembitu), Hendrik Nõmm
(Kaltev), Tõnu Petersoo (Kalev
Martin Roos (Lembitu), Ivar Soever
(Kalev) Martin Tabur (Lembitu), i
Skaudi .hoolsusdiplom koos mär-gikandmise
õigusega: Mark Evard
(Lembitu), Margus Kask (Lembitu),
Andres Meil (Kalev), Paul Poolsaar
(Kalev), Peter Poolsaar (Kalev),
Erik Spirka (Kalev), Hillar Sõrra
(Kalev), Eerik Valter (Leinbitu). '
Nooremskautmasteriks edutatud:
Toomas Altosaar (Montreali Kalev),
Richard Laanvere (Lembitu)', Ravo
Lainevool (Kalev)'. ;
Skautmasteri väitekirja kaitsmise
õigus on antud: Rein Pajo (Kalev).
V rühmajuhtide kooli. lõpetasid: J
Peeter Jeeger (Lembilu), Peeter K i - '
vioja (Kalev), -J Merike Lainevool :
(Põhjala Tütred), Ravo Lainevool
(KäleV), Kalle Lüdig (Kalev), Vivian
Oder l(Rajaleidjad), Mihkel Sadul
(Lembitu), Eva Tigane (Rajaleid-jad),
Arnold, tralla ^Kalev).
GAIDID
Hoolsaks-hellakeseks: Ellen Silm
(Põhjala Tütred), Tamara Tarabre
(Põhjala Tütred), Kristiina Iso-tamm
(Rajaleidjad), Linda Isotamm
(Rajaleidjad).
Hoolsaks gaidiks: Ingi-Mai Loorand
(Põhjala Tütred), Ingrid Jür-ma
nfPõhjala Tütred)* Maimu Nõmmik
(Põhjala Tütred), Marika Tarnm
(Rajaleidjad), Lydia Van 'der Veen
(Rajaeidjad), Karin Ruas (Rajaleid- ;
jad).- . -
Eeskujulikuks gaidiksi Kadri Koop
(Põhjala. Tütred), Viveca iy«ins i
(Põhjala Tütred), Vivian Odef (Rajaleidjad).
_ ^
Nooremgaideriks: Linda Ro{i|sipuu
(Põhjala Tütred), Eevi Novekj(,E.G.-
M.K. juhatus.
Gaideri väitekirja kaitsmise õigus:
Ingrid Mai Kütt (Rajaleidjad). .
KIITUSKIRJAD
Hellakestele: Ingrid Laar, Maaja
Leivat, Katrin Lepik, Taimi Petersoo,;
Merike Purje, Liisa Novek,-An- :
ne Ruberg (Põhjala, Tütred).
Gaididele: Lisa Abe, Pia Metsal^,
Ingrid Silm, Ruth Küng (Põhjala
Tütred), Leili Lukas, Kadri Sepp,
. Karina Tamm (Rajaleidjad).. -
Sõprusmärgid: dr. Leo Kann, pr.
H. Pede|l, hr. Roose. •
Hellakeste • pesadevaheiisel võist-,
lusel tulid kohtadele: I. koht — Põh- .
jala Tütarde ,.)l(onnade"' pesa, 2.
. koht.— Põhjala Tütarde „Kasside";
pesa, 3.: koht -^.Põhjala. Tütarde
„Delfiinide" pesa. '
EGBERT RUNGE
Aasta jooksul esitati Tartu Insti-:
tuudis üheksa loengut, selgub sekretäri
Endel Aruja aruandest. Kuulajate
arv oli loengutel 25 ja 180 vahel.
Loengud helilindistati ja paku^
takse laenuks, kuid väikese reklaami
tõttu pole kuigi palju soovijaid.
Raamatuid, arhiivmaterjale, pilte
jne. saadi 57-st allikast: neljalt kontinendilt;
Kogukamad saadetised
olid:
Prof.' Juhan Tork'ilt autotäis pabe-re^
koolide, kommunismi, Uus^Me-
Tem.aa teemadd. '•. . /
Dr. Elmar Jaskä'lt autotäis põHu-majanduse-
alaseid pabereid ja tema
toimetatud ajalehtede köidetud aastakäigud.
^Arvid Vilms'i 22 kasti eksliibriseid
ja kirjandust, eriifi aianduse a alt,
valguspildid, riiulid ja projektori
Hans Johansoni 14.kasti raaimar
tuid — enamus neist küll mujale jagamiseks,
kui- instituudile mitte "olu-
:lised.- ••'
Juhan Käis'i :poliitilise suunaga
trükised ja käsikirjad.
Eesti Arhiiv Austraaliast saadab
oma duplikaate regulaarselt.
Argentiinast tuli 14 postpakki Riigi
Teatajaid, E. Statistikat jne.
- OtLmar Laaman annetas 110 eestikeelset
informatiivset raam.atut
.(mitte ilukirjandus)..
Olvi Pint. tõi . „Müristamise Lahes
[" (Thunder Bay) 59 pärandatud
raamatut.
• Ergo Karuks kinkis oma „3M" ko-vpeerimismasina.
Mitmed teised annetasid ühest kuni
20^ne-teoseni. Kõigile suur tänu!
Sorteerimisel töötasid hr. ja pr.
Jõekääru Lastje Suvekodu
uus tegevus-hooaeg
lähbneb
Toronto-Eesti 'Naisseltsi-Jõeklääm
suvekodu avab ka sellel aastal jäi-legi
oma uksed kõigile; eesti lastele, ,
pakkudes huvitavat suvepuhkust ja
mitmekülgset tegevust.; Suvekodu
põhimõtteks on eesti kasvatuse andmine
ja selletõttu on nõuetav et kõik
osavõtjad i peavad oskama eesti
keelt. '. !
Avamine toimub pühapäeval, 11.'
juulil 1982 a.'kel'ri2.C0 päeval. Tege-vushooaleg
kestab sel aastal viis nädalat,
Ijoppedes 14. augustil. Suvekodust
saavad osa võtta lapsed 5 kuni
15 aasti vanuseni. |
Registreerimine kcsFtab • kuni \5,
Juunini 1982. Registreerimisemaks
on $15.00 lapselt. Hilinemise korral
on registreerimisemaks 130.00.
Korrastus tööde eest tuleb igal perekonnal
tasuda M0.C0 ,või kalklB
kuuetunnilist talgupäeva. !
Osavõtumaks on $75.00 nädalas
esimeselt lapselt- perekonnas j^
S70.00 nädalas igalt järgnevalt lapi
selt, kui • nad on suvekodus sama^
aegselt.
Registreerimise vorme'ja lähemat
informatsiooni saab suvekodu sek-retärilt
Mai Musta'lt, telef. (416) 449-
3838. '32 Ballyronan 'Rd.. Don Mills,
Ont. M3B 1V2.
Suvekodu talgupäevad orir, • laupäe-vall9.
juunil, laupäeval. 26. juunil ja
pühapäeval 27. juunil k.a. algusega
kell 9.00 hommitkul. Talguteks registreerida
vähemalt nädal enne talguid .
— telefonil'Mai Musta 449-3838, Anne
Saks 231-3295 või Helgi Sambla :
222-1839. /
Talgulistel koguneda söögis^aali
juurde. Kaasa võtta rehad, labidad,
kirved, saed. ja töökindad. Puutöö. '
..rheestel vastavad tööriistad. Taigu- '
listele pakutakse kohvi! |
I TORONTO EESTI
NAISSELTSI JUHATUS, !
Aavikud. Ülle Toomvei* Ja Jakob Va-;
res riiuleid tehes. Mõned on võtnud i'
kastitäisi raamatuid' koju^ katalogi-seerimiseks.
*
mail kohalikele eestlastele esinemine
Ja lõpuks pidu. Kevadised väljasõidud
on alati õpilasitele väga meeldinud
ja sealt tuuakse kaasa kauneid
ja kauaks meeldejäävaid mälestusi.:
. : •
Algkooli lõpuaktus toimub teisipäeval
25. mail kell 7 õ. Eesti Maja
suures saalis.
•KOOLIKOMITBg' ^'^-PõhjalaTütred" §lcau.tli.ke
Ä e Elu" nr. 18 (1679) 1982
r
i.
LEIUTAMI
ajcf ja
Leiutamine oh sama vana kui inin
kond. Juba miljon aastat tagasi
kas Homo Erectus käsitseda tuld, j
arheoloogilised leiud tõestavad, <
ta kasutas tööriistu -r- muidugiihõlj
ta oma telituid/
ükski senine väljakaevamine ei,oi
ju päevavalgele tooiiud Woolwortt
taolisi aHsid sellest ajastust, kui
tööriistu osta saanuks, rääkima
shopingsentritest, tulvil artiklei
töö jä hoobi jaoks. Ja neid poleks j
saanud ollagi, sest vahetusraha (
alles veel leiutamäta ja polüvinüi
kloriid krediitkaartide valmistami
jaoks leiutati alles meie ajal. Tõ€
au andes oleks see olnud ka päi
häbiasi, kuiv Homo Erectus pole
ise hakkamal saanud endale tööriis!
de soetamisega. Mõeldagu vaid — i
mast miljoni aasta' võrra varie
kauge sug(ilane/ Austraiopithecus
kasutas' juba teravaid kive tööri
tadena ja öU nii nupukas, et oma 1
rali-pöidadöga kaksipidi^õikuv
kõnnakus,oskas laitmatult matki
Charlie Chaplinit. Temale kuulub
maailftia esimese .tapariista leiutäii
se ja valmistamise au. Selleks lani
tas ta raske kivi antiloobi saleda
sääreiuulei mille murdunud? ots öf
teravate kiskudega oli tardetav fc
jahilooma või vaenlase veristamis
Ja kõike seda suutäis Australopitl
cus oma peaajuga, mille maht oli i
nult 1/2 Homo Erectuse ja 1/3 Nea
derthailase omast. '(Viimase ü
trumpamine jääb nii mõnelegi mc
kaasaeglasele Homo - Sapiejisik
saavutamatuks unistuseks).
Olla Homo, tähendab lakkama tl
areneda. On ju inimene kogu m
laeva kõndiva, lendava/ ujuva, Vc
mavä või tuhniva reisišeltskön
hulgas ainuke, kes pole oma milj
vang, sest tänu oma fantaasiale, li
gikavbimele, vaimukusele ja visad
sele ei tarvitse ta alistuda miljöö
kuna ta on suutlik seda oma tal
kohaselt ümber kujundama. Vast^
dina bioloogilisele evolutsioonile i
see kultuuriline evolutsioon, kus i
uus leiutis on telliskiviks tsivilisj
sioonihoorie müürides,
;-.limiUTAMINE
Mida edasi laks areng, seda vai
mait tsivilisatsioon ise uute leiutij
järele kisendaijia hakkas, kuni sj
' bus silmapilki kus leiutamine i
ni isugiine p<Jlnud enaih liarrastj
vaid igapäevane leib, mille pärast 1
. dur pidi võitlema, tekkis leiutii
patentmise süsteem, mis tänapi
vaks on omandanud kolossaals
mõõtmed. Juba 20 a. tagasi ani
USA patendiamet välja umbes 50j
patenti pastas (umbes'20Ö tükki
tööpäeva kohta). Paljudel neist
- pööret-tekitav tähtsus inimkorin
: tema kultuurilise revolutsiooni re
lil kuid kindlasti on tuhandeid 1«
tisi märkamatult läinud kõige' 1
• teed.-.\;. •'
Vaevalt mäletab veel keegi
newyoi^klase Frank M. Archeri
a. 1898 patenditud elektrilist luti
hävitajat, mis leiduri kirjeldüsel-
„üks elektriline seade, mis v<^
külge kinnitatult saadab voolu-1
lutika keha, .mis selle kas tapab
nii ära ehmatab, et see voodist p^j
neb.' ' .• ^:
Ühte teist elektrotehnika valdk
da 'kuuluvat leiutist demonStree
3 a. hiljem Montrealis Notre Dä
katedraali esisel väljakul -Eleci
Firej Proofing Go. poolt. Ajaki
„EIectrical News & Engineerii
1901 a. novembri numbri sõnum
leb kokkuvõtlikult: Väljakule pi]
tatud hoonesse, mis ehitatud läbii
ti elektriliselt menetletud puid
paigutati petrooleumiga läbiimi
tatud küttepuid ja peerge, mis >
Eesti arst va||v«hofr«if
;dr.-H. Tail ;922.3
15. Ja 16. mail
dr. R. Vanaselja .92M
22., 23. ja 24. mall
dr. R. Pahapill . ; . 921-7
29. ja 30. mail
dr. r. Saukii 461-0
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 6, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-05-06 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820506 |
Description
| Title | 1982-05-06-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
4 MEOAPÄEVAL, 6. MA3L —
„Meie Elu" sTir. 18 (167^) 1982
STO '84 NOORTE
KÕRGEIMA
ESTO '84 peakomitee juhatuse
Jcoosolekul otsustati teha esimene
tagati^ väljamaks, nimelt 8. juuli
(1984) Noorte õhtuks maailma kõrgeimas^
tantsusaalis CN tonüä,
kus ruumi on üle tuhandele külalisele.
' '
Majanduse abiesimees CN. Valge)
nimetas, et m^ude jooksvate kulude
konnal tuleva aasta jooksul on
tublisti raha. juurde vaja 'tagatiseks
ruirniide varumisel. Kaaluti peskut-
; avaldamist firmadele ja eraisikutele
itoetusanrietuste saamiseks. •
.; • ^rogrämm^ (F.: Koop)^
teatas, et 4>eagü kõik suuremad üritused
on[ oma plaanid esitanud^ ja
ülejäänud saavad ^?arsti välmis. Aga,
et ruumid oleksid kõigile paarile sa.;
jale v^tikse^male Ä
koosolekule, jne.' on vaja katifgele:
ette-: teada ka nende kavatsustest.
Seepärast palutakse organisatsioone '
ja huvigruppe aegsasti teada anda
oma- esialgsed kavatsused ja ruumilised
ning varustuse vajadused..Kinnistajad
on: esmaspäeval ja teisipäeval
(9. ja 10. juuli) sümfoonia koi^t-serdid;
kolmapäeval Esto ball; neV.
japäeval e.l. rougkäik; reede, õhtul
valguspidu; Iaup|äev p.l. laulupidu,
õhtul rahvapidul^^Nendel aegadel
muid Esto üritusi er ole. - .
Suurem probleem on peasekretäri
: leidmisega. Nooremate jõudude kaasatõmbamiseks
- kelle seas on palju
eriala kogemustega inimesi — on
kavatsusel korraldada, väiksemaid
kokkutulekuid. Esimesel niisugusel
oli koos 16 nooremat, huvialadega
' spordist tantsuni ja raalist teatrini.
Ideed, lendasid reaalsetest sürreaal-seteni.
Peale „Oma õlu" sildi, tuli
pirukavõistlus, ettekannete teemad
liiil^usid parapsühholoogiast eestluse
sotsialoogilise tagapõh[jani.^Igatahes
noorte programm näib kujunevat
"õige ulatuslikuks. -P^e^^^^^^^
i i " (tants tornis) ori kavas veel: in-förmatsioonilaud
eriti noort^ huvialal,
jalutuskäigud linnaga tutvumiseks,
„sa1akõrts"> tantsud, noorte
kontsert ja kunstinäitus, laevasõit,
- kongress, perekonnapäev ;„Canada
Waiilerlan&" :jrie.^^^^^:'- • : f
Spordis — erinevana tahetakse
kergejõustiku kava; täita ühe päevaga,
võttes vähe alasid kuid millest
kõik atleedid osa võtaksid -^omaette
„mitmevõistlus". See vähendaks-
konfliikti teistest huvialadeSit
osavõtmisega ja tooks kokku rohkem
pealtvaatajaid. /
(Aadress: ESTO 84, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6,
Ganada). Täiendav informatsioorf,
.dr. Endel Aruja, telefon (416) 447-
8958. .37 Groveland Grescent, Won
Mills, Ontario M3A 3C4, Canada.^
10
Esmaspäeval, 26. aprillil. toimus
Torontos nõupidamine EELK Kanada
uue praosti Andres Tauli ja lühikesel
amet reisil • Kanadas viibiva
Chicago praostkonna praost Rudolf
Kiviranna^ vahel. \
Kanada praostkond on vabas '
maailmas üks. suurimaid eestlaste
koondisi,. kelle liikmeskonda kuulub
8287 eestlast.
Mõlema praosti töökoosolekul
kaaluti' Kanada : ja USA rahvuslike
.koguduste usulise ja -kirikliku töö
korraldamise küsimusi kooskõlas
Eesti Kiriku korra ja traditsioonidega
ja koguduseliikmete vajadustega.
1*eeti soovitavaks, et "senine koostöö,
kogemuste ja töömaterjalide vahetamine
jätkuks.; Veelgi suuremat tä- ,
helepanu otsustati pühendada 'eriti
ka kaugemalasuvate väiksemate koguduste
ja kuulutuspunktide vajadustele..
Mõlema praoslkomia koostööl
ja majanduslikul kaasabil. .i'e"
hakse kõikidere ikogupustele kät\b-saadavaks
eestikeelse usulise t^ö.
materjale vanadele .ja haigetele, kes
ei suuda enam tulla oma eesti kirikute
jumalateenistlustele. Samuti
javad kirikliku 'töö vabatahtlikud
abilised juhatustes ja nõukogudes':
töö edendamiseks ja süvendamiseks
konkreetseid tööjuhiseid. Ka lapsed
ja noored vajavad kogudustes' ja
täienduskoolides eestikeelset krist-.
likku lugemisvara. Seda saaksid kasutada
ka kaugel j ^ üksikult elavad
eesti perekonnad. i
Prostid avaldasid headmeelt, et
EELK Usuteadusliku' Instituudi õpilased,
on end tunnustustväärivält
Kanadas ja USA-s rakendanud koguduste
otsesele-usulis-jkiriklikule tööle
ja väikestes kesjvustes kandnud
hoolt usulis-kirikliku elu eest koostöös
neid hooldavate EELK õpetajatega.
Praostkondade hooleks .jääb neid-
. tööjõudusid jä ordineerimise Q0
seisjaid varustada kirikuõpetajate
mitmekülgse otsese töö praktikalis-te
materjalidega. Instituudi õpilaste
|a lõpetajate poolt Ion avaldatud
soovi, et nad vajavad materj|ale seoses
leinateenistustega ja hingelis-usulise
abiga, mida nendel nende talituste
kaudu tuleb anda leinajatele.
Materjalide trükikulud .võtaksid
praostkonnad om^ kanda. Selliselt
osutuks paari aastk jooksul koostada
käsiraamat ,,Usulis-kiriklik' töö
eesti kogudustes".
Kuna enamik_Põhja-Ameerika kontinendi
.eesti kogudusi asub idaran^
nikul, siis peeti vajalikuks, et kõiki
kolme praostkonna koostööl toimuksid
aegajalt kirikuõpetajate ja õpetajate
abiliste töökonverentsid, mille
päevakorras usuteaduslik ja praktiline
töö; Selles küsimuses otsustati
kaaluda esimese töökonverentsi pidamist
Torontos 6—20. juuni paigu,
mil. peetakse Instituudi' loenguid.
Selles, asjas võetakse kohe kontällt
ka praost Rudolf Reinaruga USA-s.
Ettevalmistuste tegemiseks pööratakse
abipraost Heino Laaneotsa ja
Kanada prabst^konna uue nõukogu
liikmete poole.
isiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiniiniiiiiiiiis)
Eesti Sihtkapital Kanadas
AsmetuiBed, lestamendi-pHrandu^ä jm
mtiledtusfondid on tulume&suvabeid.
Suunake oma annetused noortele ja
teistel® eesti organisateloonldele
Eesti Sihtkapital Kanadas
luQudu tulumaksuvaba kviitungi saA-mlseks.
— Eesti Maja, 998 Broadview
Ave. Toronto, Ont. M4K TM
^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiuiiiiiüsiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisii
Leeriõpilaste õBriistaMselt Peetri koguduses. Vasakult: l.,i4da: Lisa Pormeister, Anita Rass, õp. E. Pähn, piiskop K. Raudsepp, õp.
U. Petersoo, driR. i J i , Karin Meipoom Ja Tracey Girolami. 2. rida: Juhan Lindau, Liivi Pormeister, Tiina Pärnsalu, Vivian Hölmberfe,
Susanne Holmberg, Oona Mällo, Silvia Vaikla, Marika Mäeste, JuuJia :Lindau ja Linda Lindau. 3. rida' Ilmar Kütt, Hillar Lainevool,
Ingrid Kivi, Monika Pint, Mia Tein, Juta Metsala, Thomas Kolli ja Mark Reichman. 4. rida: Sulev Martin, Glen Leis, Martin Härm,
Toivo Vähi, Mlan Taiimerand, Urmas Kori ja Allan Meiusi.' ' , Foto —, S. Preem
0 •« ei
' . „ , ,1., . 1. . .1. 1 ... . .. T.1 A - i . . nädalaõpul 8. ja 9. mail jäävad tee-
IEesti skautlike noorte traditsioonilisel juripaeva paraadil tahis- ^j^^^ ^.^^^ ..^^ r^^^^^ nädalalõpu!
tati maailma skautluse 75. ja eesti skautluse 70- aastapäeva ning 15. ja |[6 mail toimuvad kaväköha-äiiti
välja teenetemärke. Paraadiks rivistas Martin Jõgi 25. april- selt.
lil HMCS York Armory's üle kahesaja skaudi ja gaidi.
„MEiE^LU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistuses.'
„Nüüd valju talve valitsus
on laanest lahkunud
|a kevadine kenadus
ju meie inaale Jõudnud."
Talv on tõesti olnud pikk, külm ja
vali kuid küllap kevad lõpuks murrab
talve selja ja ennem, kui me
sõda märkamegi, on puud lehis,: lil-
Ped õites, algab jällegi mumniitmi-ne
ja paljud muud aiatööd ja välised
tegemised. - '
Maikuu teisel pühapäeval on Põh-ja-
Ameefikas ilusaks kombeks pidada
emadepäeva. Samal päeval pühitseti
ka Eestis emadepäeva ja seda
kommet oleme jätkanud kümneid
aastaid paguluses. Toronto täienduskoolide
õpilased austavad liillekim-buga
emasid ja vanaemasid Eestis .
•traditsiooniliseks kujunenud, aktusega
9. mail kell 2 pärast lõunat v To
ronto Eesti Maja. suures saalis.
Hoolimata vilust ja vihmasest kevadest
on lapsed õppinud kaua juba
kevadlaule ja emale pühendatud südameisse
tungivaid laule ja salme.
Rõõmsal meelel ja keele! laulavad
nad emadele — vanaemadele, isadele
^ vanaisadele, onudele — tädidele
ja. kõikidele laste ja noorte sõpradele.
Lisaks sõnalis-muusikalistele
ettekannetele esitatakse lastenäidend
„Emadepäevaks", mille on kirjutanud
ja lavastab paljudele tuntud
laste- ja noorsoojuttude, autor Vale-rie
Kimberg-Xotkas.
Emadepäeva kõnelejaks on Toronto.
Eesti Keskkooh lõpetanu Kristiina:
Vaher. :
Armsad emad Ja vanaemad pere-
, kondadega, noorte, kallid sõbrad!
. Püüdke korraldada^ oma päevakava.
.emadepäeval selliselt, et saate tulla
tunniks, paariks Eesti Majja. Jah!
1 aasta ringi on lastega alati nii palju
.tegemist. Viia neid siia-sinna, —
küll kooli, tundidesse, vöimtemise-
1 le, skautlusse, pühapäevakooJi ja kes
'teab, kuhu kõik veel. Mine nüüd siis
emadepäevale ka: veel. Aga nautige
aega, mil lapsed on veel teie viia "ja
tuua. Peatselt on nad suured, lähevad
ise. Vöib-olla tuleb siis mõnigi
kord mate, et oleksin ehk pidanud
pühendama rohkem aega oma laste=
le!?
• Korraldagem siis nii, et emadepäeva
aktusest võtavad osa kolm generatsiooni
või mõnes peres isegi neli.
Noorimal generatsioonil., on lõbus" ja
jmeeldiv esineda, kui ta teab, et te-
^'da on. tulnud kuulama ja vaatama
tema kõige armsamad.
Kiirel sammul saabub kooliaasta
i lõpp ja sellega ühenduses mitmed
üritused;
Keskkooli lõpuaktus on reedel, 14.
-mail kell 7.30 õhtul Eesti Maja suures
saalis, millele -järgneb koosviibimine.
Keskkooli kevadine väljasõit toimub
tänavu Lakewoodi ja New Yorki
.21. maist 24. maini. Sõidetakse
kahe bussiga. Lakewoodis on 22.
: Malevate juhid skm. Silver Kask
ja gdr. Tiia Kütti inspekteerisid üksusi.
Palvuse pidas õp. Elmar Pähn.
Skautmalcva juht avas mõttesilla
kodumaale; ja Otto Naelapea dekla-.
meeris. Lauldi hümni.
•Eesti Skautide Maleva vanem,
skm. Ermi Soomet meenutas oma
kõnes skautluse juubeleid ja Heino
Jõe andis edasi Eesti Skaudisõpra-de
Seltsi esimehe Lembit Pikkoyi
tervituse, kes vi|bib välismaal. EKN
esimes Lääs Leiv-at andis üle gaidide
auvanemale Liis Juskele teenetemärgi-
Edasi.Iloeti ,ette ringkirjad millega
tehti teatavaks edutamised ja
teenetemärkide saajad ning anti üle
diplomid ja märgid. Aili Silm ja Lia
Pikkov tegid teatavaks hundude ja
hellakeste Võistluste tulemused ja
An'u . Oiling laskevõistluste tagajärjed.
Õnnetaalrite levitamise tulemused
avaldasid Anne Orunukk ja Mart
Pedel.
Järgnes paraadmarss.
Hilijem juhid kogunesid Eesti Maja
noortemumi ühisele einele.
•TEEMETEMÄRGID- *•
Jüripäeva 'puhul 'said gaidi- ja
skaudisõbra teenetemärgid Kanadas:
Tammetäht r järk — Rein Hols-mer,
Ene Runge, Valden Sadul.-H
iärk — Karl Arro, Ilmar Kaljurand,
Paul Laanvere, Heino Mällo, Hannes
Oja, Voldemar Palo, Aadu Reiman,
Leida Risa, Lydia Vohu^Viksten. > .
Skaudijuhi teenetemärgid: Põhjatäht
II järk — Ants Evard,.Bruno
Lindre, Evald Oder, Lia Pikkdv. III
järk —- Egbert Runge. ' j :
HOOLSUSDIPLOMID 1
Hundu hoolsusdiplom koos mär-gikandmise
õigusega: Riki Hiir (K^-
:h.
k
lev), Erik - Jaason (Kalev), Kenne
Lees (Lembitu), Hendrik Nõmm
(Kaltev), Tõnu Petersoo (Kalev
Martin Roos (Lembitu), Ivar Soever
(Kalev) Martin Tabur (Lembitu), i
Skaudi .hoolsusdiplom koos mär-gikandmise
õigusega: Mark Evard
(Lembitu), Margus Kask (Lembitu),
Andres Meil (Kalev), Paul Poolsaar
(Kalev), Peter Poolsaar (Kalev),
Erik Spirka (Kalev), Hillar Sõrra
(Kalev), Eerik Valter (Leinbitu). '
Nooremskautmasteriks edutatud:
Toomas Altosaar (Montreali Kalev),
Richard Laanvere (Lembitu)', Ravo
Lainevool (Kalev)'. ;
Skautmasteri väitekirja kaitsmise
õigus on antud: Rein Pajo (Kalev).
V rühmajuhtide kooli. lõpetasid: J
Peeter Jeeger (Lembilu), Peeter K i - '
vioja (Kalev), -J Merike Lainevool :
(Põhjala Tütred), Ravo Lainevool
(KäleV), Kalle Lüdig (Kalev), Vivian
Oder l(Rajaleidjad), Mihkel Sadul
(Lembitu), Eva Tigane (Rajaleid-jad),
Arnold, tralla ^Kalev).
GAIDID
Hoolsaks-hellakeseks: Ellen Silm
(Põhjala Tütred), Tamara Tarabre
(Põhjala Tütred), Kristiina Iso-tamm
(Rajaleidjad), Linda Isotamm
(Rajaleidjad).
Hoolsaks gaidiks: Ingi-Mai Loorand
(Põhjala Tütred), Ingrid Jür-ma
nfPõhjala Tütred)* Maimu Nõmmik
(Põhjala Tütred), Marika Tarnm
(Rajaleidjad), Lydia Van 'der Veen
(Rajaeidjad), Karin Ruas (Rajaleid- ;
jad).- . -
Eeskujulikuks gaidiksi Kadri Koop
(Põhjala. Tütred), Viveca iy«ins i
(Põhjala Tütred), Vivian Odef (Rajaleidjad).
_ ^
Nooremgaideriks: Linda Ro{i|sipuu
(Põhjala Tütred), Eevi Novekj(,E.G.-
M.K. juhatus.
Gaideri väitekirja kaitsmise õigus:
Ingrid Mai Kütt (Rajaleidjad). .
KIITUSKIRJAD
Hellakestele: Ingrid Laar, Maaja
Leivat, Katrin Lepik, Taimi Petersoo,;
Merike Purje, Liisa Novek,-An- :
ne Ruberg (Põhjala, Tütred).
Gaididele: Lisa Abe, Pia Metsal^,
Ingrid Silm, Ruth Küng (Põhjala
Tütred), Leili Lukas, Kadri Sepp,
. Karina Tamm (Rajaleidjad).. -
Sõprusmärgid: dr. Leo Kann, pr.
H. Pede|l, hr. Roose. •
Hellakeste • pesadevaheiisel võist-,
lusel tulid kohtadele: I. koht — Põh- .
jala Tütarde ,.)l(onnade"' pesa, 2.
. koht.— Põhjala Tütarde „Kasside";
pesa, 3.: koht -^.Põhjala. Tütarde
„Delfiinide" pesa. '
EGBERT RUNGE
Aasta jooksul esitati Tartu Insti-:
tuudis üheksa loengut, selgub sekretäri
Endel Aruja aruandest. Kuulajate
arv oli loengutel 25 ja 180 vahel.
Loengud helilindistati ja paku^
takse laenuks, kuid väikese reklaami
tõttu pole kuigi palju soovijaid.
Raamatuid, arhiivmaterjale, pilte
jne. saadi 57-st allikast: neljalt kontinendilt;
Kogukamad saadetised
olid:
Prof.' Juhan Tork'ilt autotäis pabe-re^
koolide, kommunismi, Uus^Me-
Tem.aa teemadd. '•. . /
Dr. Elmar Jaskä'lt autotäis põHu-majanduse-
alaseid pabereid ja tema
toimetatud ajalehtede köidetud aastakäigud.
^Arvid Vilms'i 22 kasti eksliibriseid
ja kirjandust, eriifi aianduse a alt,
valguspildid, riiulid ja projektori
Hans Johansoni 14.kasti raaimar
tuid — enamus neist küll mujale jagamiseks,
kui- instituudile mitte "olu-
:lised.- ••'
Juhan Käis'i :poliitilise suunaga
trükised ja käsikirjad.
Eesti Arhiiv Austraaliast saadab
oma duplikaate regulaarselt.
Argentiinast tuli 14 postpakki Riigi
Teatajaid, E. Statistikat jne.
- OtLmar Laaman annetas 110 eestikeelset
informatiivset raam.atut
.(mitte ilukirjandus)..
Olvi Pint. tõi . „Müristamise Lahes
[" (Thunder Bay) 59 pärandatud
raamatut.
• Ergo Karuks kinkis oma „3M" ko-vpeerimismasina.
Mitmed teised annetasid ühest kuni
20^ne-teoseni. Kõigile suur tänu!
Sorteerimisel töötasid hr. ja pr.
Jõekääru Lastje Suvekodu
uus tegevus-hooaeg
lähbneb
Toronto-Eesti 'Naisseltsi-Jõeklääm
suvekodu avab ka sellel aastal jäi-legi
oma uksed kõigile; eesti lastele, ,
pakkudes huvitavat suvepuhkust ja
mitmekülgset tegevust.; Suvekodu
põhimõtteks on eesti kasvatuse andmine
ja selletõttu on nõuetav et kõik
osavõtjad i peavad oskama eesti
keelt. '. !
Avamine toimub pühapäeval, 11.'
juulil 1982 a.'kel'ri2.C0 päeval. Tege-vushooaleg
kestab sel aastal viis nädalat,
Ijoppedes 14. augustil. Suvekodust
saavad osa võtta lapsed 5 kuni
15 aasti vanuseni. |
Registreerimine kcsFtab • kuni \5,
Juunini 1982. Registreerimisemaks
on $15.00 lapselt. Hilinemise korral
on registreerimisemaks 130.00.
Korrastus tööde eest tuleb igal perekonnal
tasuda M0.C0 ,või kalklB
kuuetunnilist talgupäeva. !
Osavõtumaks on $75.00 nädalas
esimeselt lapselt- perekonnas j^
S70.00 nädalas igalt järgnevalt lapi
selt, kui • nad on suvekodus sama^
aegselt.
Registreerimise vorme'ja lähemat
informatsiooni saab suvekodu sek-retärilt
Mai Musta'lt, telef. (416) 449-
3838. '32 Ballyronan 'Rd.. Don Mills,
Ont. M3B 1V2.
Suvekodu talgupäevad orir, • laupäe-vall9.
juunil, laupäeval. 26. juunil ja
pühapäeval 27. juunil k.a. algusega
kell 9.00 hommitkul. Talguteks registreerida
vähemalt nädal enne talguid .
— telefonil'Mai Musta 449-3838, Anne
Saks 231-3295 või Helgi Sambla :
222-1839. /
Talgulistel koguneda söögis^aali
juurde. Kaasa võtta rehad, labidad,
kirved, saed. ja töökindad. Puutöö. '
..rheestel vastavad tööriistad. Taigu- '
listele pakutakse kohvi! |
I TORONTO EESTI
NAISSELTSI JUHATUS, !
Aavikud. Ülle Toomvei* Ja Jakob Va-;
res riiuleid tehes. Mõned on võtnud i'
kastitäisi raamatuid' koju^ katalogi-seerimiseks.
*
mail kohalikele eestlastele esinemine
Ja lõpuks pidu. Kevadised väljasõidud
on alati õpilasitele väga meeldinud
ja sealt tuuakse kaasa kauneid
ja kauaks meeldejäävaid mälestusi.:
. : •
Algkooli lõpuaktus toimub teisipäeval
25. mail kell 7 õ. Eesti Maja
suures saalis.
•KOOLIKOMITBg' ^'^-PõhjalaTütred" §lcau.tli.ke
Ä e Elu" nr. 18 (1679) 1982
r
i.
LEIUTAMI
ajcf ja
Leiutamine oh sama vana kui inin
kond. Juba miljon aastat tagasi
kas Homo Erectus käsitseda tuld, j
arheoloogilised leiud tõestavad, <
ta kasutas tööriistu -r- muidugiihõlj
ta oma telituid/
ükski senine väljakaevamine ei,oi
ju päevavalgele tooiiud Woolwortt
taolisi aHsid sellest ajastust, kui
tööriistu osta saanuks, rääkima
shopingsentritest, tulvil artiklei
töö jä hoobi jaoks. Ja neid poleks j
saanud ollagi, sest vahetusraha (
alles veel leiutamäta ja polüvinüi
kloriid krediitkaartide valmistami
jaoks leiutati alles meie ajal. Tõ€
au andes oleks see olnud ka päi
häbiasi, kuiv Homo Erectus pole
ise hakkamal saanud endale tööriis!
de soetamisega. Mõeldagu vaid — i
mast miljoni aasta' võrra varie
kauge sug(ilane/ Austraiopithecus
kasutas' juba teravaid kive tööri
tadena ja öU nii nupukas, et oma 1
rali-pöidadöga kaksipidi^õikuv
kõnnakus,oskas laitmatult matki
Charlie Chaplinit. Temale kuulub
maailftia esimese .tapariista leiutäii
se ja valmistamise au. Selleks lani
tas ta raske kivi antiloobi saleda
sääreiuulei mille murdunud? ots öf
teravate kiskudega oli tardetav fc
jahilooma või vaenlase veristamis
Ja kõike seda suutäis Australopitl
cus oma peaajuga, mille maht oli i
nult 1/2 Homo Erectuse ja 1/3 Nea
derthailase omast. '(Viimase ü
trumpamine jääb nii mõnelegi mc
kaasaeglasele Homo - Sapiejisik
saavutamatuks unistuseks).
Olla Homo, tähendab lakkama tl
areneda. On ju inimene kogu m
laeva kõndiva, lendava/ ujuva, Vc
mavä või tuhniva reisišeltskön
hulgas ainuke, kes pole oma milj
vang, sest tänu oma fantaasiale, li
gikavbimele, vaimukusele ja visad
sele ei tarvitse ta alistuda miljöö
kuna ta on suutlik seda oma tal
kohaselt ümber kujundama. Vast^
dina bioloogilisele evolutsioonile i
see kultuuriline evolutsioon, kus i
uus leiutis on telliskiviks tsivilisj
sioonihoorie müürides,
;-.limiUTAMINE
Mida edasi laks areng, seda vai
mait tsivilisatsioon ise uute leiutij
järele kisendaijia hakkas, kuni sj
' bus silmapilki kus leiutamine i
ni isugiine p |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-05-06-04
