Meie Elu = Our life, September 29, 1983

              Second Class Mail Registration No. 1354.
rf! Illil
Nr.. 39 (1752) 1983 NELJAPÄEVAL, 29. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 29 XXXIV aastakäik
puudüjääg leagani rasked sõnad
UN koosolekul
Toronto Eesti ühispank läheb oma 30. aastapäevale vastu lootuses kustutada h&lbadel aegadel
kuhjunud puudujääk selle aasta lõpuks. Peakoosolekul kuus kuud tagasi esitatud eelarve nägi tegevuse
ülejääki $267.600, kuid juba augusti lõpuks oli ülejääk $575.100. Sellega kahanes puudujääk $479.383 pealt
$122.193-le,-
Ühispanga esimees Villem Noo-landi
ja laekur Ants Kütt ütlevad oma
ajakirjandusele antud informatsioo­nis:;.
„Kui USA ja sellest sõltuv Kanada
majanduslik olukord jääb stabiil­seks,
siis on võimalik, et Ühispank
saab puudujäägist täiesti lahti selle
aasta lõpuks.
Praegu on eriti raske ette näha
intresside liikumist. Augusti kuus
tõsteti intresse USA's ja selle tõttu oli
üldine arvamine, et intressid on jälle
teel tõusule. Kuid ainult pikaajaliste
laenude intressid tõusid Kanadas.
Kuna majani^uslik olukord nii Kana-
. das kui ka U§A's ei ole veel küllaU
tugev, et võimaldada üldist intressi­de
tõusu, võib oletada, et pangan­duses
suuri nuudatusi ei tule.
Kui samal ajal Kanada inflatsioo­ni
% jääb stabiil|seks või isegi langeb,
siis on loota, et meie Ühispanga ku­lud,
mis ei olene otseselt intressidest,
jäävad ka meie eelarve piiridesse.
Sellel aastal on Kanada Pank jõud­nud
hoida inflatsiooni ja ka ,,Prime
Rate'i" enamvähem stabiilsena ja.
isegi inflatsiooni ja kä natuke vähen­danud.
Kahjuks ei ole Kanada valit-aus
pidurdanud oma kulutusi, nii on
inflatsiooni vastu võitlus jäetud Kana­da
Panga ülesandeks. Kanada Panga
valduses on säästupaberid (Qanada ,
Savings Bonds], riigikassa võlatähed
(Treasury Bills) ja ka teised riiklikult
kindlustatud võlatähed (Bonds), mil-le^
ga keskvalitsus Ottawas majandab
oma suuri võlgasid. Lähenevad vali-hiisedei
annä^lootust, et valitsus hak­kaks
kärpima oma kulutusi, ja on
märgata just va^stupidist suunda. Ta­gajärg
on, et nfiida suuremaks kas-
^ vab riigi võlg,seda raskemaks muu­tub
selle majandamine. Iga suurema
summa, ümberlaenustamine rngi
poolt, toob kaasa võimaluse, et int­ressi
määrad tõusevad.
MESERV. :
Et ära hoida majanduslikke prob­leeme,
millest meie Ühispank (ja ka
teised ühispangad) viimase nelja aas­ta
kestel on olnud puudutatud, on
vajalik võimalikuh kiiresti koguda
uusi reserve; Reservide loomise nõue
on nüüd ka ettenähtud OSDIC'u{On-tario
Share and Deposit Insurance ,
Gorporation) põhikirjas'. See reserv
majanduslikuks stabiilsuseks (Reser­ve
for Financial Stability) nõuab.
Ühispangalt ireservi loomist mis
oleks 1/2'% hoiustest 1983. aasta lõ­pul
ja 3/4 Vo 1984, aasta lõpuks, eel­dusel,
et Ühispangal puudujääk^ ei
teki. Kui meie Ühispank,saab prae-,
gusest pu^duiäägist lahti 1983/aasta
lõpuks, siis oa tõenäolik, et reservi
loomise nõue täidetakse 1984.aastal.
Samuti pn paremaks muutunud
CUCQ(Credit Union Central of On­tario),
endise nimeg^ Credit Union-
League, olukord. Isegi nii palju, et
GUCO1983 aasta peakoosolökuMoo-
, dud likviidsuse fondi nõue on nüüd
tühistatud, mille tagajärjel meie
Ühispank ise majandab selle fondi
raha.
Aasta algusest on meie Ühispanga
varad kasvanud Ca.$ 1,070,000 ja
laenud Ca.$ 1,733,000. Samal ajal on
vähendatud pikaajalisi väärtpabe­reid
$1,500,00 võrra. Sellest saadud
re^ha on paigutatud -lühiajalistesse
kindlustatud väärtpaberitesse või
lühiajalistesse kindlustatud hoius-tesse
suurpankades, võimalikult kõr­gete
intressidega. Eeltoodust nähtub.
et meie Ühispank ja tema liikmed on
jõudnud majanduslikust madalsei­sust
üle.
.1 MUUDATUSI SEADUSES
Viimaste aastate majanduslikkude
probleemide tõttu on Ontario valit­sus
täiendanud ja osaliselt ka muut­nud
Ühispankade seadust. Käesole­va
aasta juunikuu alguses esimesel
lugemisel ja päev enne parlamendi
suvepuhkusele minekut, teisel ja kol­mandal
lugemisel, võeti vastu ja kin­nitati
ka kohe Ontario asekuberneri
poolt vastav seaduse täiendus
(Amendment to the Credit Unions
and Caisses Populaireš Act).
Muudatustest ja täiendustest oo
olulisemad järgmised: '
1) Hoiuste kindlustus igale ühis­panga
liikmele tõsteti $20,000 pealt
$60,000 peale tagasiulatuvalt 4. jaa­nuar
1983. !
2) Ühispankade keskpanga direk­torite
valimine ja määramine jääb
Ontario valitsuse vastava ministee­riumi
kontrollida. .
3) Kõik ühispangad peavad pal­kama
välisrevidendi,kelle aruan«net
ministeerium arvestab. Sellega jääb
ära regulaarne revideerimine riigi
pooh. Ühispankade direktorile on
aga jäetud õigus saata ühispankades-'
se revidente, kui ta seda ühispanga
tegevust arvestades vajalikuks peab.
4) Ühispangad peavad direktori
nõudel pidama kuni 5%:oma vara­dest
püsiva kapitalina.
5) Ühispangad peavad võrdsusta-ma
pikaajalisi laene ja investeerin­guid
pikaajaliste hoiustega.
6) Ühispankade likviidsuse nõuet
muudetakse selliselt, et fühiajaliste
hoiuste peah nõutakse suuremat lik­viidsust
kui pikaajaliste hoiuste ja
väärtpaberite pealt.
7) Kohustuslik likviidsuse nõue
keskpanga juures (Bill 151) tühista­takse.
•'
8) Ontario Share and- Deposit In­surance
Corporation — OSDIG'u
ülesanded muudetakse täielikult.
OSDIC jääb ainult hoiuste kindlusta­jaks
ja statistika kogujaks, kaotades
õiguse sekkumiseks ühispankade ad­ministratsiooni.
Ainult siis.kui mõni
ühispank satub tõsistesse raskustes­se,
võib Ühispankade Direktor voli­tada
OSDICut vastavat ühispanka
Möödunud esmapäeval kõneles
USA president Ronald Reagan UN
Siskogu ees, peatudes USAsise-ja
lalispoliitika juures. Olulised luge P. Komi),
fwnktid seejuures olid: strateegi-
Iste relvade vähendamine, Korea
leisilennuki allatulistamine vene
lavituslennuki piloodi poolt, kus-
^ures surma sai 269 reisijat, ja
i5da Liibanonis. Viimases kohas
laib võitlus USA ja N. Liidu relva-lega
vaba maailma ja totaalse rii-
|võimu vahel.
President' Reagani kavaks
Toronto Eesti Seltsi aastapeakoosolekul valiti kõik vanuse tõttu välja­langenud
juhatuse liikmed tagasi. Istuvad, vasakult: E. Aruja (sekre­tär),
H. Lupp (koolikomitee esimees), A. Tüll (esimees), V. Rein
(abiesimees), J. Terts (laekur). Seisavad: H. Teder (rev.kom. esimees), -
E. Kaju (abilaekur), A. Veedla (varahoidja). (Pildilt puudub juhatuse
Foto — 0 . Haamer
0 eltsi liikmete arv
kasvab
. Toronto Eesti Seltsi peakoosolek dusele ja võimalusele. Praeguse eesti
peeti Eesti Majas neljapäeval, 22. koohsüsteemi juures, mis vältab 13
septembril veerandsajalise liik- aastat, on võimalik eesti keelt hästi
strateegiliste relvadeWhVnda^^^ meskonna oBavõtuga. Vastavalt põ- ära õppida, kui ka vanemad kaasa ai-
§8 ettepanek Ü N täiskogule kava hikirjale, on koosolek otsusvõime- tavad. On loota, et eeloleval õppeaas-cBlle
teostamiseks ja rahvusvaheli- 1^"^, kui alatakse tund a^g hiljem tal eesti koolis õppivate õpilaste arv
on
s kontrollimiseks. väljakuulutatud ajast nin^ nii see
ka algas kl. 8.30.
tõuseb üle 260-ne, kui kaasa arvata
ka eesti keele kursustest osavõtjad
keelt vähe- või mitte-valdajatele.
Koosoleku avas seltsi esimees A. Kool on tegutsenud juba 34 aastat ja
Tüll. Aasta jooksul manalasse vari- äsja algas koolitööga õpilane' neljan-senud
liikmeid mälestati leinaseisa- dast põlvest. Koolil on tihe side linna
kuga1 luhatusliige Jaan Terts, kes on koolivalitsusega. j
T.E. Seltsi juhatusliikmeks olnud 25 Nii tegevuse- kui ka majanduse-aastat,
sai tänutäheks kimbu lilli ja aruanne kinnitati koosoleku poolt,
koosviibijate aplausi. Hoolsa tege­vuse
eest raamatukoguhoidjana sai TEGEVUSKAVA jA EELARVE
tunnustuse ja lilli Leida Pajur. 1983/84 tegevusaasta tegevuskava
Koosohlku juhatajaks valiti ühel esitas A. Tüll. ,
häälel H. Lupp, sekretäriks Epp Aru- 1. Tutvumisõhtu Tartu College'is
ja. Liikme tele kirjalikuh teada antud 16. sept. AK, EKN-i ja T.E. Seltsi
päevakord kinnitati esitatud kujul, korraldusel. 2. Organisatsioonide
Häältelugejateks valiti V. Poolsaar ja koosolek 17. okt. 3. R. Ufer'i kont­sert
Eesti Majas pühapäeval, 20. nov.
4. E.V. Aastapäeva tähistamisekont-sert-
aktus. 5. III Kevadpopurrii Eesti
Majas 5. aprillil. ^. Osavõtt Estos'84
ettevalmistusest. 7. Eestlaste tegevu-
RONALD REAGAN
Liibanoni valitsusväed on osali­selt
vallutanud kõrgendikud ida-pool
Beiruti ja valitsevad pealinna
ning lennuvälja, mille lähedal asu­vad
ameeriklaste positsioonid.
Ameerika mereväelased on sinna
saadetud rahuhoidmise eesmärgil ja
toetavad Liibanoni valitsusvägede
tegevust. Valitsusvägesid kõrgus­tikkude
rajoonis ründavad Druze
muhameedlased. Sunni muslemid
ja Marniti muslemid koos Palestii­na
Vabastamise organisatsiooni
väeosadega. Nende seljataga on
Süüria sõjavägi, u. 40,000 meest,
N. Liidu njDuandjad, tehnilised
spetsislištid ja N. Liidu relvastus ja
laskemoon. N. Liidu eesmärgiks on
alal hoida sõjaliselt tugevana
Süüria, kui N. Liidu tugipunkt Lä=
his-Idas.
Möödunud aastal N. Liidu relvad
Liibanoni sõjas osutusid kehvema­teks
Iisraeli ja. Ameerika omadest.
Lühikeses võitluses lisraelhävitas 29
õhukaitse patareid, üle 90 lennuki ja
400 tanki. Nüüd need on asendatud
viimistletud relvadega ja Süüria ka^
sutab neid Liibanoni valitsusvastaste
muhameedlaste abistamiseks. Kui
.USA lahingulaevad Beiruti reidilt ei
pommitaks neid positsioone, siis
valitsusväed oleks juba olnud sunni­tud
kõrgendikelt lahkuma. Tõhusaks
toetuseks valitsusvägedele möödu­nud
nädalal oli ka prantsuse võitlus-lennukid,
kes pommitasid muslemite"
positsioone.
Valitsusvägede eesniärgiks on val­lutada
kogu mäestik, mis valitseb Bei­ruti
linna ja lennuvälja, et rahvusva­helise
rahuhpidvate väeosade asu­kohad
ei oleks mässuliste vaatluse ja
suurtükitule all.
Ameerika lahingulaevad ja prant­suse
lennukid ei ole pommitanud
Süüria väeosade positsioone, suur­tükiväe
ja rakettide asukohti. Süüria
president on hoiatanud, kui seda te­hakse,
siis tema laseb purustada vene
rakettidega Beiruti ja rahuhoidvate
väeosade asukohad.
Liibanoni president Amin Gema-yel
on püüdnud astuda läbirääkimis­tesse
mässuliste muslemite juhtide­ga,
kuid Süüria president ei ole seda
pooldanud. Läbirääkimised olene­vad
temast. President Gemayel ei saa
pöörduda ka ötseseh Liibanoni rahva
poole, sest praktiliselt ei ole tema
kontrolli all rohkem Liibanoni terri­tooriumi
kui 15%. Enam kui pool on
Süüria vägede kontrolli alla ja Lõu-na-
Liibanonis asuvad Iisraeli
väeosad. -
. Süüria^kaugemaks sooviks on, et
Iisraeli väeosad lahkuks Lõuna-Lii-banonist
ja Golan kõrgendikelt, mis
Iisrael vallutas 1976. a. sõjas ja üht­lasi
lahkuks Jordani jõe läänekalda
aladelt, et anda palestiinlastele va­baks
nende soovitud asumisala. Sel­lega
ei nõustu kunagi Iisrael ja presi­dent
Reagan on sunnitud neid toe­tama,
vähemah nii kaua, kui on
mööda järgmised presidendivalimi­sed
USA-s.
President Reagani ülesandel töö­tavad
Lähis-Idas mitmed USA diplo­maadid,
et leida alust relvarahu sõl­mimiseks
võitlevate poolte vahel.
Möödunud pühapäeval see järje­kordselt
õnnestus ja lootust on aval­datud
mitmelt poolt, et seekordne^
vaherahu saab olema püsiv. Võib­olla
et põhjuseks on asjaolu, et pre-si,
dent Reagan saatis Beiruti reidile
Ameerika suurima sõjalaeva 16 tol­liste
kahuritega ja nähtavasti ei koh­ku
tulistamast Süüria kahurite ja ra­kettide
positsioone, kui need ei lõ­peta
mässuliste gruppide võitlust va­litsusvägede
vastu.
Nixon ei soovinad
sõita lennukil 007
L. Pajur.
ARUANDED
Möödunud aasta tegevusest andis
ülevaat^e A. Tüll. Aasta jooksul on
sehsi tegevusest eemale jäänud 25 lii- se toetamine. 8. Raamatukogu täien-get,
kuid juurde on tulnud 85 liiget, damine. 9. Uue Vapi muretsemine.
On peetud 18 juhatuse koosolekut. 10. Seltsi põhikirja inglise keelde
Suurimaks ürituseks oli E.V. Aasta- tõlkimine.
päeva aktuse korraldamine Toronto Tulusid-kulusid on ette, nähtud
Ülikooli aulas. Korraldati teine ke- 1983/84 tegevusaastal $8,500.00. Nii
' vadpopurrii Eesti Majas, ahistati tegevuskava kui ka majandus-eelar-
Lasteaeda ja Täenduskooli. Seltsi ve koos liikmemaksu suurusega (SJ5.-
raamatukogule osteti juurde 16 uut aastas] kinnitati koosoleku poolt
raamatut. V. Rein kinkis raamatuko- ühel häälel,
gule. 7 raamatut.
Majandusaruande esitas kassapi­Uue
tõendina, et korea lennuk daja J. Terts. Seltsi tulud-kulud on
oli spioneerimas Kamtshatka pool­saare
ja Sahhalini saare kohal, le­vitati
möödunud nädalal Moskva ^^^^ seltsi varanduse seis 31. augus-poo
t teadet et endine USA presi- til 1983. a. oli $21,853.14.
dent Richard Nixon oh olnud ^ Rev..komisjoni esimees H. Teder
007 reisijate nimekirjas, kuid tema- ^^^^ ^^^^ revideerimise protokolli,
le 01 soovitatud mitte kasutada se- Kassaraamatu sissekanded ja arve-da
lendu. See pidi olema ohtlik pidamine on korras ja kassapidajale
, , avaldati kiitust hoolsa töö eest.
Kuuldes sellest Moskva teatest. Lasteaia aruande esitas E. Arro.
Richard Nixon kategooriliselt ei- Lasteaia kursuse lõpetasid 17 last.
as, et temal ei olnud kunagi tahet Lasteaed võttis osa E.V. Aastapäeva
kasutada sõiduks lendu 007. Selle
teate on Moskva õhust võtnud ja ei
vasta tõele. '
VALIMISED
Koosolekutel tavaliselt aegavõttev
tasakaalus 10,632.72 dollariga, andes päevakorra-punkt - valimised, ei
tegevusaasta ülejäägiks 1,437.34 dol- vajanud kuigi palju aega, sest kõik
endised valiti tagasi. Nii valiti tagasi
juhatusest vanuse tõttu välja lange­nud:
j. Teris, E. Kaju ja A . Veedla.
juhatusliikme kandidaatideks valiti
L. Pajur, V. Keelman ja H. Toots, Re­visjonikomisjon
valiti tagasi endises
koosseisus: esimees — H. Teder ja
liikmeteks S. Ristmäe ja E. Soomet.
Kandidaatideks — V. Poolsaar ja A.
Tiik. Eesti Liit Kanadas esindajateks
tähistamise aktusest T. Ülikooli au- valiti endised: A. Tüll, V. Rein, V.
las. Majandusliseh andis lasteaia te- Poolsaar, R. Antik, L. Pajur je H.
gevus aasta jooksul ca 3,000.-dol- Teder. ,
larit ülejääki. Lasteaed võtab osa Asjalik ja üksmeelne koosoleklõp-
Esto '84 pidustustest. pes H.Lupp'i lõppsõnaga, milles ta
'Koolikomitee esimees H. Lupp, soovis juhatusele indu, jõudu ja edu
kooHde aruannet esitades, juhtis tä- uue tegevuskava läbiviimisel,
helepanu eesti keele õppimise vaja- • - O.H.
vähendamine
A . N . " Reag
Reedel, 7. oktoobril kell 7 õhtul Royal Conservatory of Music
SCITARRIKONTSEriT - BORIS BAGGER
Pääsmed $7.00, pensionärid $6.00, õpilased $4 00
Seeriapääsmed kohapeal
Heinz Rüvaldi juubelikontsert 6. nov. 1983 ® Omar Danieli klavorikontšort vofsbr. 1984
Juri Andropov uuendas möödu­nud
nädalal oma strateegiliste rel­vade
vähendamise kava. Moskva
ametliku ajalehe „Tass.'i" teatel öli
ta selgitanud Lääne-Saksamaa
kantsler KoHlile, et ta on nõus hä­vitama
sajad keskmise lennuulatu-sega
raketid, mis asetatud positsi­oonidele
Euroopa-Venemaal, kui
NATO riigid ei nõustu USA ristle­vate
rakettide ja Pershing 2 raketti-de
toomisega Euroopa mandrile.
President Reagan on üldiselt stra­teegiliste
relvade vähendamise
PPolt, aga mitte nii, et kahe vana-lüübilise
raketi asemele ehitatakse
üi^s viimistletud rakett. President
^an ei ole üksikasjades avalda­nud
oma viimast strateegiliste rel­vade
vähendamise kava.
Reagan kirjutas alla laupäeval
seadusele, mis annab temale õigu­se
kulutada 187.5 miljardit dollarit
strateegilise relvastuse moderni­seerimiseks
ja MX rakettide vai-ini^
stamiseks ja närvigaasi produt­seerimiseks.
Seda tehti andmete
a^^sel, et N. Liidul on olemas suu­red
tagavarad sõjagaase ja armees
õpetatakse sõjagaaside kasutamist
lahingus.
Brian Mulroney
Meie ehitame
uue Kanada
Möödunud reedel viibis Toron­tos
progressiivsete konservatiivide
uus juht Brian Mulroney. Ta oli
külaliskõnelejaks Ontario PC kon­verentsil
Constellation Hotellis.
Konverentsi teemaks oli juhtlause:
Töötame tulevikule.
Kanada uuele konservatiivide
juhile oli see esimeseks suuremaks
esinemiseks pärast valimist partei­liidriks
ja parlamendiliikmeks. Ta
puudutas üldjoontes probleeme,
mille ees tulevane konservatiivne
Kanada valitsus seisab pärast järg­misi
üldvalimisi. Ta ründas prae­gust
Kanada liberaalide valitsust
halvas riigi majandamises, mille
tagajärjel töötatööliste protsent
Kanadas on tõusnud kõrgemaks
kui üheski teises tööstuslikus riigis.
Ta lubas luna täiesti uue Kanada.
Ontario peaminister William Da-vis
oma kõnes peatus Ontario kui
Kanada suurima tööstusliku pro­vintsi
probleemide juures ja tõi
esile võimalusi, kuidas suurenda-tööturgu
Qntarios. Selle juures
Inglise peaminister
Kanadas
Möödunud pühapäeval saabus
Kanadasse Inglise peaminister Mar-garet
Thatcher. Ta jääb neljaks päe­vaks.
Peamiseks kõneaineks on rist­levate
rakettide ja Pershing 2 raket­tide
kasutamine Euroopas NATO sõ­jaliste
jõudude võitlusvõime suuren­damiseks.
Peaminister Thatcher kõneles Ka­nada
parlamendi ühisel istungil valit­sus-
ja parlamendiliikmetele oma-vaadetest
Kanada ja Inglismaa-vahe-liste
probleemide lahendamiseks.
Kanadas viibimise ajal peaminis­ter
Thatcher külastab peale Ottawa
veel Torontot ja Edmontoni.
ta lubas täielikku toetust Kanada
konservatiividel parteile järgmistel
valimistel,
Endine Kanada konservatiivide
partei liider Robert Stanfield pea­tus
partei võimaliku programmil
juures ja mainis,et see tuleb esita­da
valijaskonnale küllalt selges 8Õ°
nastuses, et valijaskonda mitte las­ta
segadusse viia praegu valitseva
liberaalide valitsuse poolt.