1982-06-10-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
tujult n Fuhlished fejy Estonism PüblishingjC^ man Hbuse, 958 Broadview Ä^^ ^ Toimetajad: H . Rebane ja S. Veidehbaum. Toimetaja N a Yorgis B/Parmihg, 473 L u h m ^ IJSÄ.lTel ;(201) 2 6 ^ ^ .,MEIE E i f f ' väljiaandjaks on Eesti Kijrjastuskanadas. Äsut Ä; Weileri ,jMeieElii*-toimetus ja talitus Eesti Maj Äve.i Toronžo, Önt. M 4 k . 2 R 6 : Ä — Tel. 466^0951. «• •'••'•.\ 1 , Telliiniste ja kuulutuste västuvptmine igal tööp., -5 pJ., e^ražäsp. ja nelj^p, k l . 9 h.-8 õ. ; , M E I E E L ! U ' ' tellimishinnad^^ 1 ai |34;00, 6 k. 118.00,3 k. iboO; U S A - s s e a . P7.00;6^^k^^$20.00,3 k. kOO; Ülenierefeaadesser i 6 k. 121.00, 3 k. La«nudl ori laenuvõtja surma pidiul kindlustatud kuni ja Jäädava töövõimetuse puhul kindlustatav |!0,(^ u l a t i^ vastavalt kindlustuse tingimustele^ 114.00: Kiripostilisalkanadäs : 1 a . k. ||1.70. K i - ri-^jä oiiüpostilisa i|SÄ-šse: 1 a. $26.00, 6 1 . |13.p0o Õhu. ^postilisa ülemeremaädesse: 1 ä; $4&.3P k; |24i5. i Üksiknumber -r-.65^ ^ ^ Kuulutüšhinnäd: 1 tojKphel veerul; esikülje 14.50, kuul^tüs^t^ Millised unenäod toob Ronald Reagan endaga kaasa Versaiüe lossist pärast tippude konverentsi ft*ant-susmaal? Vist mitt| niadame de Fompadbur'^ ^ Marie Asitoineti Wst, kellede ehi ja saatus on selle Milguse nünevikuga nii lähedalt seotud. Võib olla roMcem Esimese maailmasõja rahulepingu sõtaümi-gest 1919. aastal. Ömä; 2(HK) ruifs^ oli omalajal võimeline paigutama 1(MM) külalist kõigi nende saatjatega;^ Liiis XIV lasi selle lossi ehitada stardiga aastal 166?. Kuid juba 2687^ ä. vajas Xiiis rohkem privaatsemat korterit ja lasi eWtada Grsuid T i ^ ^ M-ž ruuiniga> kus nüüd president Eeaganile oli ^arutud 8-toaline korter. Kuld Uiis XV e^ Ja laskis ehitada oma arsnukesele snatdame de Fompadour'le «vaikese MriiunfügiEi k0ttage^ Kuld läänemaailma suiiri huvita^ sid Versaijle-s vähem endiste Prant- ^smaä k^nin; j^ate armukesed ja rohkem tänapäeva probleemid kogu maailma wati ises. Kui Versailles ra- Ihiilepihg $i suutnud omälajal rahuldada Eurõopi rahvaste tookord tuleviku Heaolu, ja pUosaÜsdtpõhju^ seks, miks sai maalermeister Viinist Adolf Hirteri näol üldse keridda ja ' kogu Eüroopaf teistkordselt hävitusse paisata, siis on tänased suurte ko-jiunemised tuleviku rahu ja heaolu kindlustamisel vähemalt samasuguse tähtsusega. kas Reagan nägi madame de Fom-padöitflst urid või mitte, ometi oli Reagan Ameerika Ühendriikide, kui suurvõmu presidendina sellel konvef rentsil üks silmapaistvamaid kuju-siä. tema rahvusivaheline poliitika, eriti Vahekorras Nõukogude Liidu-ga, ooi ^Igem Ja resoluutsem, kui terve rida möödunud aastaid. Tema oma maa majanduslikud probleemid vajavad kategoorilisemat lahendust, kui president RooseveUi ajast peale^ risti läbi Euroopamaade onia probleemidest ja sageU risti USA lahen-raliuidäksid. Mis Juhtus sest kuuleb maailma ometi pärast konveretsi teostumist. Kuid majanduslikud küsimused pidid domineerima, äest tööstuslik maailm pn majanduskriisis, valitseb tööpuudus Ja rahaturg on segamini. Reagan pidi vastii vaatama etteheiteile USA valitsuse sammudele ülikõrge protseai-dimäära tõttu, millega USA vääring pn muutunud tugevamaks tsistsst ja viimaste arvel. J^ i d e n t Reaganil pn reas küsimustes kujunenud konkreetsed arusaamad ka rahvusvahelistes piirides. Näiteks Reagan ütleb, et Nõukogudp LUt eelistades relvastuse toodangut elanikkPi^ vajadusele, peal3> ise maksma ä€|lle hinna. £1 ole õlge, et teised rahvad odavate krediitide näol peavad liitu aitama relvastuse ülesdiitamisel. Selle asemel saab vaba maailm pakkuda >Iõuko-gude Ludule koostööd kuid omapoolset koostööd peab Moskva häi-tania tegudega ja mitte ainult sõip- >e konverentsid ei õle varem andnud konkreetseid tulemusi, sest pn võimata I res<^utsioone läbi viia kujul, ei n e ^ kõiki osavõtjaid maid Tippude konverentsi paratanratiaks puntktiks pai. nJi. vertikaalse poliitika arendamine jõukate maade ja arengumäatfie vahelise majandusliku heaolu Jaota-mišd.:'' v: Reagani kui presidendi reis Eurcor passe viib ta läbi väga mitmete mas^« de: Inglismaa, Frantšusmaa> l^ärie* Saksa, Itaalia ja kõikjal on tal mõ-tetevahetusi juhtivate poliitikutega. Neist kokkupuuteist saab konkreetsemaks tulemuseks olla vaid isiklik kontakt ja tundmaõppimine, mis võib tuleviku asjaajamisel tulla ainult; kasuks.- • ; Hahaturu Ja laenukitressi probleemide all kannatavad paljud. Kanadsi ori üks nende hulgas ja nädala kes-k d langes Ka^iiada dollar alla 80 cen-di vahekorras USA dollariga. See on ajalooline madiai^«is ja kriiitilinsi Kanadale^ Olukorra hoidmiseks Ka- /. nada Keskpank on soetamas välis-laerie ja sellega ühendusi pn oPda-ta laeriuprptšendi määrade tõusu» et välisvahuitä inaalt ei põgeneks; Ka peaminister Trudeau ja finantsminls-ter A.; McEachen võtavad osa Ver-šaiUe köniveremtsJst. . Wiliiani Safire kirjutas -14. maü New York Jimes'is, e^ Reagani välispoliitika xm tüüpiliselt Reagani moodi: Sametpehme rusikas rauast kindas. Ladina keeles •- Šuaviter In re, fortiter in mpdp. (Mõõdukas põ- Mmõtetes, khideriäblMUmis^^ Eesti üliõpilaste Seltsi vapil on see la-dinakeebie lau^evedgi paremini toodud: Fortirer in re, šuaviter hi mp-do. (Kindel põhimõte, mõõdu^ lä-' bikäimistes)-^^^^^^^^^^^ / President Reagan oma Mureta ülikoolis peetud välispoliitilises kõnes tegi Venemaaga suhetes sellise pöörde, millele ei osanud Kremli väljavalitud pead veel nädal aega pärast kõnet õiget vasitust anda. Igataües Reagan last julgelt õSu välja Moskva suurest rahu-propaganda ofensiivi õhupallist ja nüiid järjest babab ikk^ laiemais ulatuses venelastega läbirääkimisi pidada tuumsõja vältiihiseks. Mitte ainult venelased ei teadnud midagi Reagani Eüreka kõne ette?- panekutega ette võtta, vaid isegi Ameerika pairentad pead oli valel arvamisel selle kone suhtes; Nii tuntud poliitilise ajakirja „Comnienta-ry" toimetaja, uuskonservatiivid^ juht Norman IN^dhoret^^^^ kohe peale kõnet kirjutanud New York Timesl Magasinis ikritiseeriva artikli selle kõne suhtes, kiis iPodhoreti ja tema mõttekaaslased olid näinud Reaigani kõnes tunnuseid, millede üle tulevat väljendada ahastust —^, Reagani uue välispoliitika pämst, mis ei olevat mitte kiüllalt Venemaa vastane.-' Reagan võttis telefoni jä helistas toimetaja •N.Podiioretz'ile. ;„Ta katsus mulle kinnitada, et see ei ols^t mitte nii (nagu toimetaja oli Mw, York Times Magasinis Miyutami<^ ütles Podhöretz presidendi kõne koai-tä.,, Tema (president) ütles, et see ei ole mitte detente". ... ;,aga see Eu-reka kõne oli detente. Mä vaidlesin talle ses asjas ^astu." j . y,Presid^m oli viisakas", ütles Podhöretz. ,)Ma tundsin ennast öleyat austatud, ^ äga ma ei ölnüd mitte veendunud presidendi kinnitustes." Isegi endine välismiiiister H. Kis-singer tüli avalikult ettea^anekuga välja, et nüüd olevat õige aeg tema poolt varem venelastega labiräägi-tud, aga Senati poolt kinnitamata jäetud SAiT IMepiiigu ratifitseerimiseks. Sama Kissinger/ kes haudus detente välja ja kes tull välja haruldase ideega: Ameerii andku (ja andis ka) miljardeid j ^ miljardeid dollareid Venemaafe, ^rvates, et silis venelased muutuvad 2. Juunil aktsia hind $11.04 We&t> Sulte Kd®, Toronto M3H I M l — tel. milSI öhtid te!. 92W812 ilmus sealse ajalehie Sele Kodu" osana llgl kaks aastat iiNoorteleht" Ja oleks edasigi ilmunud, kui poleks Pinud tsensuuri. Nii väheriidlt ihrineb kokkuvõttest, nsil-^ le Tiia Raiudma teinucT 17. maü 1981 peetud ^ „Noort®lehe" toimkonna koosolekust kus c©da problmn! .^ruticti.-; • '^y-:4/-:^-/::'./{^:"':: kokkuvõte on tpodüd I x ^ ^ muvas triikišes selgub m i ^ oli ptelia ,^eie Kodu" ymetusel|,>N(»rteMie'' «su kohta. Kõigepealt j ei olevat^to^ trlMi-dä üht artiklit mis oli Malcolm Fra-sen suhtes lüüriline. Ka ingliskeelsed artiklid piid keelatud. Edasi: ..Juhatus taihtis lehele uut elu sisse puäiiida ja soovis .iNportelehe" nhne muuta ~„Meie Joruks''^ ,>Meie Joru" lehcv pealkirjana ei äratanud Ä i e Kfodu" kolleegiumis mrigisugust huumorimeelset vastukaja — ja sni-mi jäi endiseks. Viimases numbris oli väike lugu, kus esines^ küllaltki süütu nn. ^>ropp. sõna". Lehed olid juiba trütkiköjast läbi käinud, nii et juhatus pidi musta tindiga selle patujuurikä igast lehe eksemplarist maha tõmbama. Kõige saatuslikum tsensuur^yrob-leem„ Noortelehele" oli artikkel, mis oli Kanada Aja Kirjas" ilmunud, Ja mida juhatus soovis ,'NL'š ära tuua. See oli Eva Eichenbaumi „Old Guard Image". Selte artikli taha jäi-gi,; Noorteleht" pidama. „NL" jur hatus oli vastuolus ,JMeie Kodu" kolleegiumiga. ,;Meie Kodu" vastav toimetaja, Tiiu kroll-Simmul, kartis vanema generatsiooni negätüv-set reaktsiopm selle kontroversdaal-se artikli suhtes. Toodi vabanduseks, et artikkel oli in^lisikeetes, j a selle tõttu mitte sobiv. Kasutati &a teisi takistavaid manöövreid, nõuti et tu-- leks selle artikliga teoos avaldada mõni tasakaalustav artikkel. Ja im see olukord venis. Oodates ,^de %xiu" kolleegiumi nõusolelcut, jäi. ,,'Noortelehe" toimetus aina kannata^ m a t u m a k s j a l ö i^ „Nbprtelehe" toimetus pidas „ Guard Image" artiklit niivõrd: talit-saiks, et nad i)ohiud valmis ilma selleta edasi tegutsema. See oli põhimõtte küsimus — trükivabaduse kü- .^simus/' i: - ' ,,Noortelehel'' blid ka teised probleemid, Meh kokkuvõtte tegija: „„Ni" täijateks oU lõpuks aimilt paar inimest, | sellega oli neil suur koorem kandai i Kaastöö saafniiie oli probleemiks, küna in^i&keeled artikleid trükkida ei tohtinud, ^iiuifem osa meie noori ei oska aga eesjtikeelt lugeda; rää-kimiata kirjutamisest.' Hüvitavaks lõpumärkuseks: meie Pugejad polnud ainult Austraalias» väid ka mujal./„NL" esimeses numbris tegime naija ühe j<x>nistatud pildiseerias. Üsna varsti toodi meie nali ära f,;Kodumaa" veergudel > - kuid meid oli Võetud hoops tõsiselt!" likult asi kujunes välja teistpidi ja venelaied hakkasid saadud tohutu raha abil niaailma vallutama... Kis-singer'i ettepanekule vastas nüüd uus Välisminister A. Haig, kes iitles liii detente kui ka SALT II olevat, surnud. Samuti SALT II kinnitamine andvat venelastele suure edu ja üüe-kaalu tuiunrelvade äial, mida Ameerika ei või lasita sündida. Peab juurde lisama, et A.Haig1 täht pn nüüd täies hiilguses; Ta on saanud kõigist oma yäenlastest Reagani ümber lahti ja ta pearivaali, kaitseminister Wein-berger'i täht olevat langemas ja seda Pent^goni mõjutusel, sest ta raiskavat palju aega mööda maailma ringi sõites ja ei tabavat kiiresti tähtsaid^ asju oma anietis. Riigisekretär A. Haigi käsi olevat olnud mängus president R. Reagani Eureka kõne teksti lõplikul valmi» misel. Kõnel pii hoopis teine stiil ja välja oli jäetud teravused venelaste ;yastu.--- Viis astat tagasi, kui president Gar-teri mehed läksid Moskvasse, viies kaasa umbes samasuguseid relvastuse vähendamise ettepanekuid, siis - venelased^ajasid Carteri mehed linnast lihtsalt välja. Üllatatud ja tusased ameeriklased pidid alandlikult tagasi minema 'SALT II läbirääkimistele. Praegu äga võib Brezhnevil üles 'kerkida küsimus, miiks peaks ta niiüd läbirääkimised vastu võtma, mida ta Catrter'iga põlastavalt kfeel- .duS.v':--:; Äga esiteks — Reagan ootas terve aasta üles ehitades Ameerika sõjajõud, selle asemel et jooksta venelastega läbirääkimistele i nõrkade OSA kaitsejõüdudega, nagii seda tegi Garter.^ Teiseks; ^ v^elased ameeriklastega tipp-konverentsi, pärast edukat kallaletungi Afganistaä-niie ja Poola solidaristide purustamist. Siis vene propaganda näitaks, et USA ei pea neid kajlal^tunge kuritegudeks. Aga enam t^b muret asjaolu, et nüiid on kindlad andmed venelaste ,poolt keenuliste ainete kasutamisest Aasias niässuliste vastu. Kuidas saab siis vwielasi üldse usaldada, kui nad kirjutasid alla rahvusvahelisele dokumendile mitte kasutada mürke aga seda nad ometi teevad! Kõige olulisem on; valitsuse tähtjamad liikriied ön öelnud, et niaaiK ma reaalne olukord ja maailmapoliitika on õpetanud Reaganit selle 16 kuu jooksul, mil ta on obud president. Samuti ta öri teraselt jälginud Ameerikas arenevat tüumrelva-de^ rastast suurt liikumist. Toimetaja N. Podhöretz kaebab edasi, et Reagan viib oma uue välispoliitika Mxoni, Fordi ja Carteri vanale joonele. Ka just pärast BrezhnevlMosk-vas peetud viimast kõnet, Reagani valitsus leppis ja oli, nõus Atlandi Liidu komniunikeega, [ milles nõuti „enärii'konstruktiivs€atiat Ida ja Lääne suhtlemist, kus eemärgiks on ehtne võltsimata detente." „Presidendi instmktid on veel v# mis kokkupõrkeks vaenlasega ja tk näeb maailma ainult valges ja mustas värvis", ütles üks Valge Maja kõrge funktsionäär. ^jSeda võib naha kui ta kõneleb vabalt, ilma teksr tita, sest käsikirjas ta väljendused on tasandatud." On selgunud, et Reagan on palju enam huvitatud välispöliiti|kast, kui seda teatakse. Peale 'Reagani viimase pressikonverentsi lõppij, kui ta pii teel ruumist välja, ikiüsis üks ajakirjanik, kas ta ori märganud venelaste poolt Falklandi saarte konflikti kasutamist endi huvides. Reagan vastas: vXus iial on rahutuid meresid, seal venelased on neid köhe vahule löömas." „Ära tee väljagi Moskvast tulevatest lööklausetest ja ettepanekuist, seisis neil päevil New York Timesi juhtkirjas, pärast seda kui Brezhnev oli lugenud Moskvas nooricommu-riistide kongressil vene vastuseid Reagani Eureka kõnele. „Niikäua kui ameeriklased ja eurooplased peavad tänavatel paraade tuumrel-vade külmutamiseks, venelased panevad puhast jääd pakkidesse, niida nad kutsuvad jäätise pakkideks. On vähe sisu Brezhnevi vastustes. Reagan tahab "kiiresti valmistada relvi ja Brezhnev tahab talkistadä ameerika tuumrelvade valmistamist nende kin- T s I s s . i U väitel k^tis pi*. dev nJL ,|aöniJa^iBdi f ' - * ^ " * » -^ ^end-lm^), mUIkse sõja assn-das kogu tdmilise N. tlit^oli kaotanud sõjategevuse ta-gajerjei. Aga sellest v^ägl tähtsaifi oli, et ieeläbi a v a i ^ Veistele fuüf dainentaalselt uus tehnoloogiline silmapiir. Aastaks 1946 nad olid s u ^ telised; mõningaid a^ ma, nagu uute tööstu^hooi&ete könst-rueeriniine. Nad olid võimelised kp-peerima lihtsamaid masbiaid, pinke Ja selletaolist, aga nad ikkagi vajasid Ja ka tänajmeval vajavad väliš^aiset t^uiobM>giat vedgi uiie-male tdmiUs-teadudikule horisondi- IsJõudmJseks. Mis tükib liitset e l lest, et ettepIaanitseiUid sotsialistlik ühiskond ei õle võiriidine tehndoo»^^ gUiseks arenguks Ja pii^pgress võtSü simia Jõuda ainult väljastpoolt. . Ja jällegi, läänemaised ärimehed olid üüagarad kommunistlikule N. Liidule appi gi i95(Mäil, nittaniisel Siima niindi-agä veelgi enam 1960- dailaastaU.HaripunMeT jõuti selles viimasel aastakümnel, eriti aga Kis-šingeri ajajärgul. Kaevaiidusmasi-naist õlipuurimis-se^dmeteiii ja kompuuteriteni, kõike liigub meilt pidevalt N.Lütü.Keen^liste produktide eest on alati hoo^ ikannud Armand Hanimer. Kõigi ihootorveokite tehaste sisseseade pärineb läänest Aatomienergia osas ori hästi teada, et vajalikud plaanid varastati ja toimetati N. Liitu mitmete spioonide poolt. Aga palju olulisem on küsi-mus, kuidas toimetati sinna vajalikult juurdekuuluv tehnoloogia, eriti veel kõrgelt spetsialiseerunud iseloo, muga ja küllaltki huigaljj^ ilma milleta plaanidest üksi poleks olnud midagi kasu. See kõik vpis olla sinna viidud ainult UiSA-st, Sfeveitsist või Inglismaalt. saa olla vähematki kahtlust, Liidu sõjaline võimsus tugineb tseH lääne tehnoloogiale. Väljaarvatud ainult selles osas, et ainuüksi kõjalise otstarbega produktsiooniks ei,ole eraettevõtlus siiski vaja-liLff^ utseeritakse vastavalt kindlaksmääratud spetsifikatsioonidele ja kulud ei tähenda seejuures midagi. M(;ie tööstustes ori aga kulutustel Väga suur tähtsus, kuna alati tuleb arvestada võistlejatega. Igatahes^ scvetid on öhuid tagajärjekad militaarsete spetsifikatsioonide välja kujundamisel ja siis läänest saa-davat tehnologiat ära kasutades ka ettevõetud projekti lõpule viiriiisel. Selle tulemusega, et nende sõjalen-nukid, sõjalaevad ja kahurid <m läänest antud abistamise arvel täiesti efektiivsed. - Vietnami sõjast tagasipöördunud ameerika piloodid vandusid, et viet-kongide tränspordi-kolomiii olid koosnenud Fordi veoautodest. Neil oli õigus. Veoautod olid sinna saa-buriüd (jorki/autovabrikust,! millise oli venelastele konstru©sriri«id For(^ I^tor Co. l i S A ^ SOTSIALISTUK LÄÄNE; Lokomotiividiest, General Electric on N. Ludus standard Rolls-Royce mootorid öUd kasutusel Mig võitjus-lennükeis Korea sõja ajal. Ka Boeing ja mitmeid teisi. Nõukogude kaubalaevastikust, 67% laevakeredest on ehitatud läänes. Tervelt 80% mariin-diiselmootoreist on samuti ehitatud läänes. Ülejäänud' 20% olid küll ehitatud 'N, Liidus, aga ainult tehnilise abistamise lepingute kaudu. Igal juhul, sovettide eaieste ehitatud mariin-diiselmoQtor on absoluutselt olematu! ^ KompiiUterntehnolocgia N. Liidus pärineb IBM^ ja ROA firmadelt. Üks inglise firma, International Compu-ters, on toimetanud oma kõige kaugemale arenenud kompuuter-tehno-loogia N. Lütu. Üteldakse, kui amee-ijiklased seda teevad, miks ei võiks 4is meiegi? Dunilop autokummide suurfirma on armud venelastele oma tjehnoloogia. Küsimusele mispärast vastatakse: seepärast, et see on bisnessi • ' Lühidalt, kõik nõukogude tehnoloogia aastast 1917 kuni tänaseni ori ohiud sipna viidud läänest. See hinnang põhineb väga täpsusliküle ja kõrgelt tehnilisele analüüsile. Tööd on kritiseeritud, äga ühtki esitatud fakti pole suudetud iimber lükata. 1917. aastast alat^ kuni praeguseni on kestnud siinpoolsed püüdlused N. Liidu sõjalise võinisuse tõstmi-sdks, eesmärgil mopdiistada sellest mitmekordse ülekaaluga vaenlane. Ei taheta midagi vähemat, kui etsiis lõpuks suhteliselt nõrk USA loovu^ taks oma iseseisvuse ja laiseks end rakendada majandusilike ja finantsiliste relatsioonide võrku ühe totaalse diktatuuri alluvuses. Säärased püüdlused on senini jäänud ameerika avalikkuse eest suuremalt osalt varjatuiks. Plaanide tegijail on süski olnud raskusi. Ajakirja „Foreign Af-fairs" 1974. a. aprillikuu numbris ilmus artikkel pealkirjaga „The Hard Road^to a New World Order", millises toodi esile mõriingaid probleeme ühenduses -IJRO kui tsentrumi ümber kavandatud sotsialistliku maaiilma-valitsuse loomisega. Need probleemid näivad olevat suurenemas. Võimalik, et sellest kavast esialgu loobutakse ja püütakse luua esmalt väiksemaid regionaalseid üksikosi, mida hiljem üheainsaks tervikuks kokku keevitatakse. Selle saavutami. sek^ kasutatakse mitmieid V a h ^ ^ nagu suurenev niure loodusliku kesk-korina iUe,maaiinia varud, maailnia elanike toitlustjpine j.m.s. Selleks oli ka üleminekiifculla aluselt paberrahale hädayajalik, et anda; vaba voli inflatsioonile. Kõva kuldraha ei võimalda maailmavalitsuse loonust. Kullale ei saa tÄkida arvusid, küll aga igasuguseid nümbrei^ paberiraha lipakaile. Viimasest oleneb inflatsioon, mis on maailmavalitsuse taot lejale üheks. tahsamak|S relvaks. i Ollakse teadlikud, €|t inimesed ja rahvad ei soovi vabatahtlikul ühineda mingeisse suurtesse gruppidesse, ainut väiksemaisse ühikuisse. Ja kui neile hakkab selguma mis neid ootaks, siis vastupanu Ipomulikult suureneks veelgi. I ; Kissingeri ajajärgul avati sovelü-dele fundamentaalselt uus tehnoloogiline horisont. Sinnäjuurde kuulusid veel majanduslikud eelišed. Neile antud laenudelt sooviti vaid 6 protsenti intressi, samal ajal kui oma rahvas omal m a a l oli sunnitud maksma 10—12 protsenti. Üheks suuremaks probleemiks professor Suttonile 1970-dail aastail oli see, et meie olime agarasti ametis N. Liidu sõjaväelise tugevuse üles ehitamisega. Veelgi enam, et ÜSA te-. gi seda teadlikult ja tahtlikult! Prof. Sutton oli teinud TviimaSe Öb-servatsiponi juba 196(Wate aastate lõpupoolel ja ta nimetab seda „X-faktoriks*'. Nimelt, et kusagil on pereerimas mingi võim, milline on lasknud neil massiivseil kommunismi abistamis-aiktsicoinidiel jätkuda mitmete aastakürtmete kestel. Igale katsele selle nähtude esile kergitamiseks oli otsekohe järgnenud mingi, vastüaktsioon. Kusagilt kulisside tagant avaldati pidevat survet sääraste N. Liidu toetamisi-aijtsiöonidie jätkumiseks. Kõige olulisem osa iselles oli muidugi sõjalise tähtsusega nia-tcrjalide neile loovutamisel. ^ Aastal 1972 professor Sutton tapt-lies esitada neidsamu asjaolusid Miami Beach'is toimunud vabariiklaste parteikomitee koosolekule, esitades lühida ja ainult absokititseist tõsiasjades koosneva ettekande. Vastuvõtt sellele oli vaenulik. Anti niõista, et sääraseist asjust meil ei räägita, punkt. Ka vaikis selle ettekande täielikult maha ajakirjandus ja ko-gu meedia. Kommenteeris seda hiljem professor Sutton ise: ,AVall Street Journali" andmeil annetas Ar-mand Hanuner republikaanidele 1(K) 000 dollarit. Mina neile sellist summat ei võinud loovutada, sellest aga on suur vahel ABISTAIAID [ Kõige tähsamad; kujud neis'plaanides on isikud, kes alati peituvad kusagil kulisside taha varjatult. Need, kes pidevalt abistavad vaenlast, pakuvad talle tehnologiat ja selle finantseerimist, püüavad alati suurendada ta sõjalist ja polütüist võimu maailma ülevõtmiseks. Pole mirigit täheridust Gus Hairil ja kommunistlikul parteil Ameerikas, sest neid naguriii keegi ei poolda. Aga jälgigem hoolikalt sääraseid suurärimehi, kes pidevalt varustanud vaenlast; seesuguseid, kes toetasid ja varustasid N. Liitu ja Hitlerit samal ajal ja kes olid ühtlasi ka Rooseveldi suurimaid toetajaid. Jälgigem ka rieid akadeemikuid, kes pn rohkem huvitatud maailmavalitsuse propageerimisest kui isikuvabaduste eestkostmises — mida nad õiguse järgi peaksid tegema. Jäfl^m tähefepaneü-kult ka neid organisatsioone, millised küll esinevad antikommunistlikena, aga mitte kunagi ei identifitseeri egä nimeta neid, kes toetavad sotsialistliku maailmavalitsuse ideed. Ja pidagem meeles^ et plaahijad ei jõuaks kunagi oma plaanidest kaugemale, kui nende selja taga ei seisaks terve rida rahalisi toetajaid ja varustajaid, 'Arinand llammereid ja Rockefellereid. Niipalju professor Antony C. Sut-toni- loengust. Lõpuks veel mõte või paar ühest ta teosest. • Professor Sutton esitab huvitava vaatkise, etriiihästi vasakpoolsed kui ka parempoolsed äärmuslased on meelsuselt ühedsamad, nimelt kollektivistid; kellede ühiseks püüdlus ' sek^ on absoluutne poliitiline võim ühiskonna ja indiviidi iile, ehk teiste sõnadega — täiuslik monopol! — , » i e Elu"nr. 23 (1684) 1982 sm Eesti Abištämis 0 Q . « (Algus esiküljd) : toetus ,;Ehatarele" $35.000, mjujale : $5.000, suuremad palgad '$15.000 ja muud, kokku $65.300. „Ehatare" omaette eelarves on Suurim kulupöst palgad 4 - $250.400, elanike toitlustamine $223.200, hüpoteegi intressid $86.000 ja kinnisvara- ' maks $43.723 — kokku $688.823. Tuludeks on arvestatud' 95 elaniku kuumaks $649.908 Ja muud tulud $5000 . — kokku $654.908, !mis jätab puudujäägi $33.915. ,,EHATARE" EESKUJULIK „Ehatare" juhataja 0. Tralla andis tunnustava hinnangu elanikele ja personalile. Eesti Pensionäride Khibi sotsiaaltoimkonna juhataja E. Loosberg lisas, et kuna „Ehatares" elab 20 liiget, külastab ta puhkekodu võimalikult iga nädal. Hiljuti oli ta käinud seal oma külalisega Stok-homist kes töötab sotsiaalalal, ja kes kiitis väga „Ehataret" ja üttes, et : kahjuks Rootsis ei leidu neid, kes taolise asutuse loomise ette võtaks, j Arhitekt,G. Laikve andis ajatabeli puhkekodu ehitamisest ja märkis, et see läks maksma $20.000 vähem kui arvestatud. See summa jj äi EAK kasutusse. Ta tõstis EAiK 'liikmena üles ka küsimuse maksta peale sõidukulude tasu palju vaeva näinud EAK juhatusele. EI OLE HOOLDUSKODU Dr. J. Roos rõhutas, et ..Ehatare" on elamu vanadele, mitte hoplduska du. Selleks ei ole vastavat personali. Elanikel on omad perekonnaarstid jä peaaegu kõik eesti doktorid käivad „Ehatarcs". j Peaõeks on Linda Tanim,; abilisteks eestlased ja soomlased. Vaja oleks veel üht kutselist eesti õde. Teatud probleeme on olnud mõnede elanikega, kel mälukaotus. Nüüd on ustele pandud kellad, et paremini lii-kurnist. kontrollida. A. .Koppel kõneles vabaaja veetmisest „Ehatares" märkides, et kõige. enam huvi on elanikel võimlemise Sergei Soldatovi pressikonven S. Soldatov, moderaator S. Ru( E V L - u juhatuse liige. SERGEI SOLDAl DETROIT (M.E.) - Eesti vab dusvõitleja S. Soldatovi tulek I> roiti ei ohiud varem kavandati! kuld Emadepäeva tõttu tekkis m nepäevane peatus USA ja Kana vahelisse tegevuskavasse, mida sl sed EVü-gu juhtkonna Uikmed ko ERKU liikme R. Tralla'ga suutj mitmekülgselt rakendada. S. Soldatoyil käisid Metro lenr väljal vastas EVÜM esimees V. Ra ja R. Tralla. „Ikestatud Rahvaste Komit( poolt korraldatud pressikonvere] pühapäeval Ukraina uues majas I junes elavaks poliitiliseks disk siooniks ja tõi esile palju uusi n teteadvaid olulisi fakte^ kuna s ei ole kunagi varem elavaid tunni* jäid kommunistlikust orjatö kuuldud! ' ; Emadepäeva jumalateenisti õpetaja dr. M. Soovik tõi-oma lil gilises eestpalves kõikide ette su vabadusvõitleja kannatusi. Kohvilauas kuuldi noorte ettek deid ja siis koguduse nõukogu mees A. Lõoke palus külalist esi da sõnavõtuga. S. Soldatov nime eriti Mart Nikluse ema, kellele pe vaba maailma eestlaskond oma i raalset ja ainelist toetust saatma
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 10, 1982 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1982-06-10 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E820610 |
Description
Title | 1982-06-10-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
tujult
n
Fuhlished fejy Estonism PüblishingjC^
man Hbuse, 958 Broadview Ä^^ ^
Toimetajad: H . Rebane ja S. Veidehbaum. Toimetaja N a
Yorgis B/Parmihg, 473 L u h m ^
IJSÄ.lTel ;(201) 2 6 ^ ^
.,MEIE E i f f ' väljiaandjaks on Eesti Kijrjastuskanadas.
Äsut Ä; Weileri
,jMeieElii*-toimetus ja talitus Eesti Maj
Äve.i Toronžo, Önt. M 4 k . 2 R 6 : Ä — Tel. 466^0951.
«• •'••'•.\ 1 , Telliiniste ja kuulutuste västuvptmine igal tööp.,
-5 pJ., e^ražäsp. ja nelj^p, k l . 9 h.-8 õ.
; , M E I E E L ! U ' ' tellimishinnad^^ 1 ai |34;00, 6 k.
118.00,3 k. iboO; U S A - s s e a . P7.00;6^^k^^$20.00,3 k.
kOO; Ülenierefeaadesser i 6 k. 121.00, 3 k.
La«nudl ori laenuvõtja surma pidiul kindlustatud kuni
ja Jäädava töövõimetuse puhul kindlustatav |!0,(^ u l a t i^
vastavalt kindlustuse tingimustele^
114.00: Kiripostilisalkanadäs : 1 a . k. ||1.70. K i -
ri-^jä oiiüpostilisa i|SÄ-šse: 1 a. $26.00, 6 1 . |13.p0o Õhu.
^postilisa ülemeremaädesse: 1 ä; $4&.3P k; |24i5. i
Üksiknumber -r-.65^ ^ ^
Kuulutüšhinnäd: 1 tojKphel veerul; esikülje
14.50, kuul^tüs^t^
Millised unenäod toob Ronald Reagan
endaga kaasa Versaiüe lossist
pärast tippude konverentsi ft*ant-susmaal?
Vist mitt| niadame de
Fompadbur'^ ^ Marie Asitoineti
Wst, kellede ehi ja saatus on selle
Milguse nünevikuga nii lähedalt seotud.
Võib olla roMcem Esimese
maailmasõja rahulepingu sõtaümi-gest
1919. aastal.
Ömä; 2(HK) ruifs^ oli
omalajal võimeline paigutama 1(MM)
külalist kõigi nende saatjatega;^ Liiis
XIV lasi selle lossi ehitada stardiga
aastal 166?. Kuid juba 2687^ ä. vajas
Xiiis rohkem privaatsemat korterit
ja lasi eWtada Grsuid T i ^ ^
M-ž ruuiniga> kus nüüd president
Eeaganile oli ^arutud 8-toaline korter.
Kuld Uiis XV e^
Ja laskis ehitada oma arsnukesele
snatdame de Fompadour'le «vaikese
MriiunfügiEi k0ttage^
Kuld läänemaailma suiiri huvita^
sid Versaijle-s vähem endiste Prant-
^smaä k^nin; j^ate armukesed ja rohkem
tänapäeva probleemid kogu
maailma wati ises. Kui Versailles ra-
Ihiilepihg $i suutnud omälajal rahuldada
Eurõopi rahvaste tookord tuleviku
Heaolu, ja pUosaÜsdtpõhju^
seks, miks sai maalermeister Viinist
Adolf Hirteri näol üldse keridda ja
' kogu Eüroopaf teistkordselt hävitusse
paisata, siis on tänased suurte ko-jiunemised
tuleviku rahu ja heaolu
kindlustamisel vähemalt samasuguse
tähtsusega.
kas Reagan nägi madame de Fom-padöitflst
urid või mitte, ometi oli
Reagan Ameerika Ühendriikide, kui
suurvõmu presidendina sellel konvef
rentsil üks silmapaistvamaid kuju-siä.
tema rahvusivaheline poliitika,
eriti Vahekorras Nõukogude Liidu-ga,
ooi ^Igem Ja resoluutsem, kui
terve rida möödunud aastaid. Tema
oma maa majanduslikud probleemid
vajavad kategoorilisemat lahendust,
kui president RooseveUi ajast peale^
risti läbi Euroopamaade onia probleemidest
ja sageU risti USA lahen-raliuidäksid.
Mis Juhtus
sest kuuleb maailma ometi pärast
konveretsi teostumist. Kuid majanduslikud
küsimused pidid domineerima,
äest tööstuslik maailm pn majanduskriisis,
valitseb tööpuudus Ja
rahaturg on segamini. Reagan pidi
vastii vaatama etteheiteile USA valitsuse
sammudele ülikõrge protseai-dimäära
tõttu, millega USA vääring
pn muutunud tugevamaks tsistsst
ja viimaste arvel.
J^ i d e n t Reaganil pn reas küsimustes
kujunenud konkreetsed arusaamad
ka rahvusvahelistes piirides.
Näiteks Reagan ütleb, et Nõukogudp
LUt eelistades relvastuse toodangut
elanikkPi^ vajadusele, peal3>
ise maksma ä€|lle hinna. £1 ole õlge,
et teised rahvad odavate krediitide
näol peavad liitu aitama relvastuse
ülesdiitamisel. Selle asemel
saab vaba maailm pakkuda >Iõuko-gude
Ludule koostööd kuid omapoolset
koostööd peab Moskva häi-tania
tegudega ja mitte ainult sõip-
>e konverentsid ei õle varem
andnud konkreetseid tulemusi, sest
pn võimata I res<^utsioone läbi viia
kujul, ei n e ^ kõiki osavõtjaid maid
Tippude konverentsi
paratanratiaks puntktiks pai.
nJi. vertikaalse poliitika arendamine
jõukate maade ja arengumäatfie
vahelise majandusliku heaolu Jaota-mišd.:''
v:
Reagani kui presidendi reis Eurcor
passe viib ta läbi väga mitmete mas^«
de: Inglismaa, Frantšusmaa> l^ärie*
Saksa, Itaalia ja kõikjal on tal mõ-tetevahetusi
juhtivate poliitikutega.
Neist kokkupuuteist saab konkreetsemaks
tulemuseks olla vaid isiklik
kontakt ja tundmaõppimine, mis
võib tuleviku asjaajamisel tulla ainult;
kasuks.- • ;
Hahaturu Ja laenukitressi probleemide
all kannatavad paljud. Kanadsi
ori üks nende hulgas ja nädala kes-k
d langes Ka^iiada dollar alla 80 cen-di
vahekorras USA dollariga. See on
ajalooline madiai^«is ja kriiitilinsi
Kanadale^ Olukorra hoidmiseks Ka-
/. nada Keskpank on soetamas välis-laerie
ja sellega ühendusi pn oPda-ta
laeriuprptšendi määrade tõusu» et
välisvahuitä inaalt ei põgeneks; Ka
peaminister Trudeau ja finantsminls-ter
A.; McEachen võtavad osa Ver-šaiUe
köniveremtsJst. .
Wiliiani Safire kirjutas -14. maü
New York Jimes'is, e^ Reagani välispoliitika
xm tüüpiliselt Reagani
moodi: Sametpehme rusikas rauast
kindas. Ladina keeles •- Šuaviter In
re, fortiter in mpdp. (Mõõdukas põ-
Mmõtetes, khideriäblMUmis^^ Eesti
üliõpilaste Seltsi vapil on see la-dinakeebie
lau^evedgi paremini toodud:
Fortirer in re, šuaviter hi mp-do.
(Kindel põhimõte, mõõdu^ lä-'
bikäimistes)-^^^^^^^^^^^ /
President Reagan oma Mureta ülikoolis
peetud välispoliitilises kõnes
tegi Venemaaga suhetes sellise pöörde,
millele ei osanud Kremli väljavalitud
pead veel nädal aega pärast
kõnet õiget vasitust anda. Igataües
Reagan last julgelt õSu välja Moskva
suurest rahu-propaganda ofensiivi
õhupallist ja nüiid järjest babab ikk^
laiemais ulatuses venelastega läbirääkimisi
pidada tuumsõja vältiihiseks.
Mitte ainult venelased ei teadnud
midagi Reagani Eüreka kõne ette?-
panekutega ette võtta, vaid isegi
Ameerika pairentad pead oli valel arvamisel
selle kone suhtes; Nii tuntud
poliitilise ajakirja „Comnienta-ry"
toimetaja, uuskonservatiivid^
juht Norman IN^dhoret^^^^ kohe
peale kõnet kirjutanud New York
Timesl Magasinis ikritiseeriva artikli
selle kõne suhtes, kiis iPodhoreti ja
tema mõttekaaslased olid näinud
Reaigani kõnes tunnuseid, millede
üle tulevat väljendada ahastust —^,
Reagani uue välispoliitika pämst,
mis ei olevat mitte kiüllalt Venemaa
vastane.-'
Reagan võttis telefoni jä helistas
toimetaja •N.Podiioretz'ile. ;„Ta katsus
mulle kinnitada, et see ei ols^t
mitte nii (nagu toimetaja oli Mw,
York Times Magasinis Miyutami<^
ütles Podhöretz presidendi kõne koai-tä.,,
Tema (president) ütles, et see ei
ole mitte detente". ... ;,aga see Eu-reka
kõne oli detente. Mä vaidlesin
talle ses asjas ^astu." j .
y,Presid^m oli viisakas", ütles Podhöretz.
,)Ma tundsin ennast öleyat
austatud, ^ äga ma ei ölnüd mitte
veendunud presidendi kinnitustes."
Isegi endine välismiiiister H. Kis-singer
tüli avalikult ettea^anekuga
välja, et nüüd olevat õige aeg tema
poolt varem venelastega labiräägi-tud,
aga Senati poolt kinnitamata
jäetud SAiT IMepiiigu ratifitseerimiseks.
Sama Kissinger/ kes haudus
detente välja ja kes tull välja haruldase
ideega: Ameerii andku (ja andis
ka) miljardeid j ^ miljardeid dollareid
Venemaafe, ^rvates, et silis
venelased muutuvad
2. Juunil aktsia hind $11.04
We&t> Sulte Kd®,
Toronto M3H I M l — tel. milSI
öhtid te!. 92W812
ilmus sealse ajalehie
Sele Kodu" osana llgl kaks aastat
iiNoorteleht" Ja oleks edasigi ilmunud,
kui poleks Pinud tsensuuri. Nii
väheriidlt ihrineb kokkuvõttest, nsil-^
le Tiia Raiudma teinucT 17. maü 1981
peetud ^ „Noort®lehe" toimkonna
koosolekust kus c©da problmn!
.^ruticti.-; • '^y-:4/-:^-/::'./{^:"'::
kokkuvõte on tpodüd I x ^ ^
muvas triikišes
selgub m i ^ oli ptelia ,^eie Kodu"
ymetusel|,>N(»rteMie'' «su kohta.
Kõigepealt j ei olevat^to^ trlMi-dä
üht artiklit mis oli Malcolm Fra-sen
suhtes lüüriline. Ka ingliskeelsed
artiklid piid keelatud. Edasi:
..Juhatus taihtis lehele uut elu sisse
puäiiida ja soovis .iNportelehe" nhne
muuta ~„Meie Joruks''^ ,>Meie Joru"
lehcv pealkirjana ei äratanud Ä i e
Kfodu" kolleegiumis mrigisugust
huumorimeelset vastukaja — ja sni-mi
jäi endiseks.
Viimases numbris oli väike lugu,
kus esines^ küllaltki süütu nn. ^>ropp.
sõna". Lehed olid juiba trütkiköjast
läbi käinud, nii et juhatus pidi musta
tindiga selle patujuurikä igast lehe
eksemplarist maha tõmbama.
Kõige saatuslikum tsensuur^yrob-leem„
Noortelehele" oli artikkel, mis
oli Kanada Aja Kirjas" ilmunud,
Ja mida juhatus soovis ,'NL'š ära
tuua. See oli Eva Eichenbaumi „Old
Guard Image". Selte artikli taha jäi-gi,;
Noorteleht" pidama. „NL" jur
hatus oli vastuolus ,JMeie Kodu"
kolleegiumiga. ,;Meie Kodu" vastav
toimetaja, Tiiu kroll-Simmul, kartis
vanema generatsiooni negätüv-set
reaktsiopm selle kontroversdaal-se
artikli suhtes. Toodi vabanduseks,
et artikkel oli in^lisikeetes, j a selle
tõttu mitte sobiv. Kasutati &a teisi
takistavaid manöövreid, nõuti et tu--
leks selle artikliga teoos avaldada
mõni tasakaalustav artikkel. Ja im
see olukord venis. Oodates ,^de
%xiu" kolleegiumi nõusolelcut, jäi.
,,'Noortelehe" toimetus aina kannata^
m a t u m a k s j a l ö i^
„Nbprtelehe" toimetus pidas „
Guard Image" artiklit niivõrd: talit-saiks,
et nad i)ohiud valmis ilma selleta
edasi tegutsema. See oli põhimõtte
küsimus — trükivabaduse kü-
.^simus/' i: -
' ,,Noortelehel'' blid ka teised probleemid,
Meh kokkuvõtte tegija:
„„Ni" täijateks oU lõpuks aimilt
paar inimest, | sellega oli neil suur
koorem kandai i
Kaastöö saafniiie oli probleemiks,
küna in^i&keeled artikleid trükkida
ei tohtinud, ^iiuifem osa meie noori
ei oska aga eesjtikeelt lugeda; rää-kimiata
kirjutamisest.'
Hüvitavaks lõpumärkuseks: meie
Pugejad polnud ainult Austraalias»
väid ka mujal./„NL" esimeses numbris
tegime naija ühe j |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-06-10-02