Meie Elu = Our life, October 15, 1981

              'ÄLJ5. — THUESDÄY, OCTÕÖER IS ,>3eleEru" nr. 39^(1650) 1981
• >
Published by Estonian PublishingCo.' Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. ,(
Toimetajad: H. RÄane ja S. Veidenbaum. Toimetaja
Yorgis iB. Parming, 473 LuhmaoR Dr., New Milfor4. M-J-»
USAvTel. (20!) 26W^^^^^ 1
„MEIE ELU'- väljaandjaks on Eesti Kirjastus
A5ut.Ä.Weiferi algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti IV
Ave:, Toronto, dnt.M4K 2R6 Canada
jas,
-Tel.
ffind $8.00 (b) 140
saatekulu 87 c.
7/
I I
958 Broadview Ave. Toronto, Ont., M4K 2R6
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas la. 130.00,6
116.00,3 k! Sli.OO; USÄ^sse-^^^ $32.00,61.417.00,3
111.50; Ülentereitiaadesse: i ä. 136.00,'6 k. Sl8.00, 3
$12.00. Kiripostilisa Kanadas: l a . $14.50, 6 kv^^^
j a lennüpostilisä ÜSA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. |8.25. Lennu-^^^^^^^
postilisa üleraeremaadesse: 1 a. $32.75, 6 k. $16.40. \
:Üksikniiniber-";55^:;V:;^ •'
KuuiütuslTinnädfeil toll üh^ veeral :eslkliljeI.S5.00, tekstis
54.50. kuivlutuste küljel S4.25. : , ' ^
üks vene toit põhjalikult tundev
Lääne ajakirjanik kirjeldab oma
muljeid soveti teatrietenduselt
Kavas on üks halvasti-varjatud ten­dentsiga
draama ja ajakirjaniku hu­vi
kaldub rohkem jDublikule kui ette­kandele.
Näidendi käigule erksalt
kaasa elava publiku sümpaatia on
ilmselt idealiseeritud peategelase pä­ralt.
Tegevus laval kulgeb ladusalt ja
kuulajaskonna meeleolu. on munetu
kuni kangelase ellu ootamatult
kuse süüdistamise ja üksteise nialia-kiskumisc
näol võivad minna, selle!'
ei näi olevat piire. Ühel kompartei
piirkondlikul koosolekul oli üks nai­ne
sõna nõudnud ja ühele teisele pai--
leiliikmele näpuga osutades öelnud:
„Ma ei tunne küll seda meest seal,
kuid juba tema pilgust ma näen sel­gesti,
et la on üks rahvavaenlane."
Ei-ole andmeid kas ja kuipaljii
kannuseid see naine oma pealekaeba-mistcga
varemah oli ära teeninud,
kuid seekord oli ta küll vale eesmär-gi"
valinud. sest süüdistatav, kohali­ku
tervis^hoiuvaritSLiF/J abijuhaiaja,
^siiiiiiiiiiiiniiiiiniiHi!iiiiin!RifiiJ!ii|iiif^
mi
On veel vara ütelda, miliiseks kuo
juhevad Lähis-Ida rahutaotlused. ja
poliitiline stabiilsus pärast Änwar Sa­da
t'i surma. Sadati mõrvamine Kai-
."os tolmus organiseeritult poliitilistel
-esmärkidel ja kõigi (|)letiaste koha-ielt
sdleks, et muut^ Egiptuse polii-dkat
ja Egiptus teistsugusesse leeri
tõmmata. Mõrv toimus hagu sõjali-ae
operatsioon, kus sisse sõideti pa­raadile
sõitvate sõdurite kolonnis ja
aietatud sõjaväe mundritesse. Jõud­nult
äutribüüni kohale, avati tribüiB-niie
automaatrelvadest tiili ja heideti
.p-anaate.-
Muule maailmale on esialgu lahti-ae,
miiiise võimu korraldüseL mõrv
toimus ja millist Egiptust tahetakse
siitpeale näha. Vahetuks'küsimuseks
on, kas - Egiptuse /valitsus ja papla-rnent
suudavad maal kordai hoida ja
Sadati rahütaotlevat poliitikat jät­kata.
Sadat elas ja töötas paljude
vaenlaste hulgas. 1600 poliitilise vas­tase
arreteerimine septembrikuu vii-mastel
päevadel näitab seda. Alles
mõni päev tagasi mainis Sadat, et
Xai seisab nimekirjas veel 7000 nime,
kellel silm peal hoitakse.
Rahusobitused Iisraeliga, mis alga­sid
president Sadati otsesM algatu­sel
kaks äaistat tagasi, toid Sadatil®
uusi verivaenlasi kõigi, araabia rah­vaste
seas, kelle fanaaliliseks püüd­luseks
oU iisraeli riik Kesk-Idas ole­matuks
teha. Suurim, kuigi vaikiv
vaenlane oh Sadatile Nõukogude
Liit, kelle u atusliku iillapea Sadat
likvideeris S97I.a. pärast president
: Nasseri surma võimule ltulle:s. Egip­tus
on Nõukogude Liidule suure ma­jandusliku
ja strateegilise tähtsuse­ga.
-Mitmesaja miljonilist Aswan
paisu ei ehitanud Nõukogude Liit
surm
raa
6. ok­toobril
teist
kuulid.
Maailmapoliitikat näikse tänapäe­val
tehtavat lihtsate vahenditega. Ai­nult
hävita demokraatlike maade
Idealistlikud ja energilised juhid, te­kita
segadust ja muret elanikkonnas
ja revolutsioon võib alata. Meenuta­me
selles süsteemis vaid üksikuid
ohvreid: presideiit J. Kennedy; jut­lustaja
Martin Luther King; USA pre-sidendi
kandidaat Bob Kennedy;
paavst John Paul II; president Ro-naid
Reagan; paugupadrunid kimin-ganna
Elisabeth II pihta. Ning nüüd
lõpuks president Änwar Sadat. Nen­dele
nimedele oleks lihtne lisada vä­hemate
maade vähemtuntud riigime­hi,
kes langenud vastaste kuulide all.
Änwar Sadat oli selles mõttes üks
silmapaistvaid hiimesi ja riigijuhte,
et ta oma poliitilistes püüdlustes ot­sis
tõde ja õigust. Ta mõistis kom­munismi
ja Nõukogude infiltratsioo-ni
ohtu Lahis-ldas ja selle blokee-
Möödunud nädala teisipäeval kuul­sime
raadiost mõnemmutilist auto­maatrelvade
raginat, mille tulemuse­na
Egiptuse president Änwar Sadat
ja mitu teist prommentset egiptlast
Ja välisdiplomaati said sunna ja haa­vata.
Kuna president Sadat ignoree­ris
nelja Lahis-Ida moslemiusku J .
Liidu mõju all olevat naabrit — Lii°
büat. Lõuna Jeemenit, Abessiiniat ja
Süüriat mng mitmeid teisi ja tegi Iis­raeliga
rahu, süs ei tea.keegi mis juh­tub
Egiptuses ja Lähis-Idas üldse pä­rast
seda kiU president Sadat on sur­nud.
Vaatamata sisemisele opösit
sident Sadati laiba röövimisele ja hä­vitamisele.
Kuna president Sadat ise oli Egip­tuse
kõrgem ohvitser ja ta toetus
Egiptuse armeele, siis võiks annata,
et vähemalt esialgul sõjavägi hoiab
võimu rangelt oma käes, sest Egiptu­se
ohvitseridel on selgesti silmade
ees Iraani kindralite ja kõrgemate
ohvitseride saatus. Kuid loodetakse
siiski, et kuigi Sadat õli diktaator
polnud ta. shahh ning tehakse kõik,
et Egiptuses vältida Iraani taolise
kodusõja tekkimist. Kuid keegi ei
usu', et president Sadati järglased
sioonile esialgul senine suund jätkub* suudavad jätkata Sadati poliitikat ja >
Egiptuses. Kuid küshnus on, kauaks? seniseid sõbralikke vahekordi lisrae-.
liga. Selleks on lisraehs võimul pea­minister
M. Begin, kes on väga reso­luutne
mees ja ei vali abinõusid. •
Eelolevaid, kevadel pidi Iisrael
, lahkuma viimasest osast okupeeritud
Siinai kõrbest. Kuna Iisraeli Egiptu­se
rahu allakirjutaja: president Sa-ilmub
KGB ohvitser. Nagu külm tuul
käib läbi teatrisaali ja mijtmelt poolt
kostab argu pettumuse hääli ja ra-' Medved ci jäänud vastust võliiu
hutut mõminat. Ajakirjanik tunneb süüdistaja peale näpuga näidates
soveli olusid ja KGB töötamise mee- . - . .
todeid, kuid temalegi on üllatuseks,
kuidas ainuüksi poUtseiametniku la­vale
ilmumisest piisas pettumustun»
de esilekutsumiseks publiku hulgas,
ilma et kellegi vastu veel mingisu­gust
süüdistust oleks jõutud ülesse
tõstagi. -
Jah, juba, mitu generatsiooni teab
seda karmide kogemuste põhjal, et
politseivõimuga tegemist tegemine
on pahatihti samaväärne süüdimõist­misega
ja see teadmine on soveti ko­danikesse
sügavalt juurdunud, olgu
tegemist kas mõne ette\'õtte direkto­riga
.või õpipoisiga. Isegi kõrgeimad
ametikandjad on hellad, igasuguse
avaliku süüdistuse vastu ja on val­mis
enesekaitseks, vahendeid vali­mata,
põhimõttel — kui mina ei hä­vita
oma vastast, siis hävitab tema
minu.
Milliste äärmusteni enese julgeole­ku
kindlustamise -püüded Vastastik-
Sündmus ise tundub uskumatuna.
. Suurel Egiptuse, sõjaväeparaadil pea­tus
üks kahur\'äe üksustesse kuuluv
veoauto just presidendi: tribüüni :ees.
Autost hüppasid maha mitu sõdurit,
heitsid presidendi tribüünile käsisra-
LUGEjA KIRJUTAB
,,M6ie av^^^
oma lugejate mõtteavaldusi — Jca
neid mis ei tihtu ajaleHe seisufcoh-
, , tadcga. Palume kirjutada kokkw-
'• nüüd hääli, . , , et . Iisrae..l. ei, toh.i.k^s- lah- • uo-.t1u.7fc,,u 7tt. .•ja„ nits^a^cAia» oma «niim^«i jkan
t kuda rahulepingu järele viimasest • J . ... . ., ,
aadress. Tometu^jotao endale oj-naate
ja avasid N. Liidu päritoluga' dat on surnud, siis kuuldub juba
automaatrelvadest tribüünil^ tule.
Automaatrelvade ragin kestis ainu
mõni minut ja selle tulemuseiia sai osast Siinaist. Et ei tohiks lasta
surmavalt^haavata president Sadat, egiptlasi otseselt lismeir
üks piiskoppe ja mitmed teised pro-: -USA Kongressil tulevad suured
müristas vastu oma võimsa karuhäii-lega:
„Ma ei tunne seda naist, kes mind
just praegu süüdistas, kuid juba ic-ma
pilgust paistab selgesti, et ta on
üks prostituut." (Tegelikult ta tar-'
VLtas vängemat sõna kui prostituui).
Normaalses ühiskonnas tuleks sel­list
intsidenti võtta kui labas-t jagele­mist,
kuid selle loo jutustaja võiab
asja surmtõsiselt, konstateerides
oma kirjutises elutargalt, et Medve.d'i
kiire reaktsioon arvaiavasli päästis
ta elu, sest kui ta oleks ennast kaits­ma
ja vastu vaidlema hakanud, oleks
ta. kirjutise aulori arvates langenud
veel suurema kahtluse alla ja teda
kahtlustav naine oleks sellest saa­nud
aina rohkem hoogu.
Sms. Medved jäetigi rahule ja hil­jem
sai temast Nõukogude Ukraina
delegatsiooni liige Liitunud Rahvaste
Organisatsioonis.
Avalikku süüdistamist ja sellega'
sageli kaasuvat ülekuulamist ükskõik
rnillist sorti politseiasutuses kardab
iga soveti kodanik. Ja et see kartus
pole asjatu, seda tohiks illustreerida
seegi asjaolu, et eeltoodud smš. Med-ve.
d'i vahejuhtumi trükis jäädvusta­ja
ja kommenteerija polnud keelgi
muu, kui soveti impeeriumi omaaeg­ne
pea, Nikita S.Hnjshtshev.
HEUOB-S-SON
mjnentsed egiptlased. Raskelt sai
haavata ka Egiptuse sõfamiriister,
•kaks USA sõjalist nõuandjat. Belgia
saadikja mitmed teised.'
: On otse uskumatu, et sellel paraa­dil
puudusid ka kõige algelisemad
julgeoleku abinõud. Terasest tribüün,
rimiseks Identifitseeris end demo. kuulikindlad vestid ja mis: kõige täht-kraatiatega
ja eriti iUSA-ga. ta lähe­nes
küsimustele falktiliselt ja mitte
poliitilise spekulatsiponiga. Kuid ta
oli ka otsustav, kui oli tarvis intriige
likvideerida. Tal oli rahva hulgas
suur poolehoid ja populaarsiis. Oma
säm, julgeolekuteenistuse mehejjd, ife%
oleks mõn-arid kahjutuks teinud.
Näib nagu oleks tegeniist suure ja-ulatusliku
vandenõuga. - 1
Ei 'ole isegi teada, kes otseselt oli
vastutav selle Julma mõn-a solorita-vaidlused
Saudi Aräabiale 8 miljardi
dollari eest Awaks radarlenriukite
müümise asjas. Kardetakse, et Sa­dati
surm annab uut tuult purjedesse
neile, kes, Kongressil Iisraeli ässitü-:
sel on sellele müügilfe vastu,
Kõiki neid asjaolusid arvestades-
Lähis-Ida tulekoldel toimus julm ve­revalamine;
mille tulemusena Lähis-
• Ida kõige tugevarria riigi Egiptuse
president Sadat on surnud. Keegi ei
tea sellepärast, mis toob homne päev
.Lähis-Idale ja kogu maailma rahule.
^/v ^' AJK •
guse XugeiatB kirju redxge^ndd jc
lühendada ning mittesobivusc
konal iäXXa ava\dcmdti&.
T. Eesti Majas 7 ja 8 novembril
MAALIKUNSTNIK
sõnade järgi ta ehitas sellist Egip-Vmises. Kui USA president Ronald
tust, et see võiks püsida ka pärast te-da.
Kas suudab Egiptus ilma Sadatita
oma poliitilisi purjeid hoida?
Põhiseaduse Järgi määras parla»
mmi presideridi ajutiseks asetäitjaks
oma parlamendi esimehe. Sellele
järgnevad presidendi valimised. Seni-ne
presidendi abi määrati valitsuse
poolt antud olukorras kõige tähtsa­male
kohale sõjaministriks.
Reagan, Kanada, Briti ja kõik vaba
maailma riigid, ar\'atud kaasa Iisrael
: mõistsid selle mõrva" rangelt hukka,
siis N. Liidu mõju all olevad Araabia
riigid juuberdavad. USA-d esitasid 22. sept. möödus aasta Iraaki ja
laupäeval president Sadati matustel ^ a n i vahelise sõja algusest. Mõle-kolm
endist presidenti R. Nixon, J. - pooled on kaotanud selles sõjas
Garter ja G.. Ford,: Kanadat kindral- ^"^^^^ 10,000; meest langenutena ja
kuberner Ed.Schrever, ja ta maeti "Mõlemale poolele on tehtud majan-süurte
auavadustesa kui Lähis-Ida' dusli-kku kahju miljardites dollari-
Egiptusele ainult ilusate silmade päbki küsimuseks, mil määral on
eest. Nõukogude relvad ei olnud Sa
datile ainult kingituseks. 30 (KK) ve­nelast
tehniliste nõuandjatena ja va&»
tuluure agentidena oüd Egiptuses
Moskva sillapeaks. f
Sadat saatis selle eelväe kiires kor­ras
välja, pöörates Egiptuse ajaloo-raarnatus
uue lehekülje ja lõi kõige
paremad vahekorrad USA-ga. Alles
septembrikuus likvideeris Sadat vii-mase
rühina nõukogude sillapeast ja
saatis nad tagäsij Venemaale. Samal
ajal sulges Sadat ka Moskva saat­konna
Kairos ja saatis ^ogu staabi
koos saadikuga välja. Paar nädalat
Egiptuse sõjavägi Sadati ja tema va
litsuse.vaenlaste poolt infiltreeritniid
ja mil määral jääb sõjavägi usaidatä-vaks.
Järgmiseks küsimuseks on va­hekord
ÜSA-ga, sest Egiptuselt §al
USA-le vahepealne maandumisbaas
Lähis-Ida õliväljäde hoidmisel. Nii
leinab demokraatlik maailm Sadati
kadumist - Egiptuse presidendina ja
polütikuna maailma areenilt kõige
tõsisemalt. Kuid demokraatlik maa-
V apostel.
. President Sadati surmatunnistuse­le
kirjutasid alla 11 arsti, ta suri
selle dokumendi järgi mitme haava
tõttu, üks neist kaelas, paremas käes
ja ka üks puus oli purustatud.
Surma põhjustas shokk ja sisemine
verejooks, kuna kops oli purustatud.
Äbipresident H. Mpbarak teatas
• ilm jälgib siitpeale suurima murega tundi pärast Sadati surma Egiptuse
olukordade kujunemist Lähis-Idas Ja rahvale presidendi surmast ja kinhi-rustamise
teel. Sõda on taJcerdu-nud
piiriäärses ribas. Selle lõuna­poolses
osas Iraaki i\'äeosad on val­lutanud
mitmed linnad ja Iraaiii õli­tööstuse
keskused, põhjapoolses osas
Iraani väeosad on tunginud Iraaki
-territooriumile ja sisse piiranud suu­re
Iraaki sõjalise baasi. Mõlematel
on raskusi arendada saavutatud edu
sõjaliseks võiduks. Vastastikuses tu­levahetuse'
ja pommitamise tagajär­jel
on langenuid mõlemal poolel
eriti Egiptuses.
Hiljuti saabus okupeeritud Eestist
USA-se alalise elamisloaga ema kahe
lapsega, poeg kümne ja tütar nelja­aastane.
Punasest põrgust lahkumine.
sai talle võimalikuks abiellumise
tõttu USA kodanikuga.
Paljudel sellistel alalistel N. Lii­dust
lahkujatel on tulnud kaua ooda­tud
ärasõidu momendil veel viimast
korda kogeda venelaste toorust tolli­ametnike
poolt. Kirjeldatud juhul
oHd nad eriti jõhkrad.
- Teatavasti määratakse sellisele ala­lisele
lahkujale kindtl tähtpäev niil-leks
ta peab N. Liidu piiridest lah­kunud
olema. Kui ta selleks ajaks
lahkunud ei ole tühineb ta väljasõi­du
luba ja kõik ta püüded pääseda
välja raudsest puurist on luhtunud.
Kõnesoleval emal lastega õnnestus
reserveerida lennupilet lennukile mis
lahkust Moskvast ainult kolm päeva
etine seda kui tema väljasõidu viisa
oleks aegunud. Sealse korra kohasdt
peab reisija oma pakkidega ilmuma
lennujaama kaks tundi enne lennuki
; \;äljasõidu aega.
Ema lastega ja pakkidega saabus
lennujaama kolm tundi enne lennuki
väljalennu aega. Kuid venelasest tol- ,
liametnik teatas talle järsusõnaliselt, •
et tal tuleb sõita järgmise lennukiga
kuna tolliametnikud ei suutvat enam
ta pakke läbinuhkida,. Järgmine len­nuk
millega ta võiks lahkuda lendab
alles nädala, .pärast.- Selleks ajaks
oa nn
SAARNIIT/i 34as
ISESEISEV
KUNSTINÄITUS
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest „The Canadian Home
Insulation ProgramT' alusel — C.H.I.P.
INSULÄTION^:.:
Asjatundlik isoleerimine
klaasvilla puhumisega.
Pööningu ventilaatorid.
Esmdäja Torontos: ENN LIGE, tel; 425-0839
keskmiselt 100 päevas. Mõttetu sõda
tas, et parlament ja Egiptuse demo- '^^s^^^' • '
kraatlik partei tahab jätkata presi- . Vaen Iraaki ja Iraani vahel on aja-,', oleks aga tema lahkumise luba aegu-
Ipolibe piiriäärsete maaalade ompn^ nud ja tem
diõiguse pärast. Sõjalise kokkupõrke
sellel sajandil on hoidnud ära Iraani
suurem sõjaline võimsus. Olukord
muutus, kui Iraanis kukutati shahhi
valitsus ja sõjaväes tehti selline pu»
hastus, et selle võitlusvõime tundu­valt
langes. Iraaki diktaator Saddan
Hussein lootis saada selle tõttu ker­ge
võidu ja alustas sõja, et kindlusta­da
Iraaki laevadele vaba väljpääs
Pärsia lahte ja likvideerida Iraanis
.Ayatollah Khomeini valitsus, kes ko­gu
aeg on teinud Iraakis kihutus­tööd
Saddan Husseini kukutamiseks.
•dent Sädäti rahu poliitikat.
Lähemal, ajal valitakse uus presi­dent.
Arvatavasti saab selleks äbipre­sident
H.Mobarak või siis parlamen­di
esimees.'
Kuid Egiptuse ja ,,€amp DavidT'
rahu (Iisraeli ja Egiptuse rahu) vas­taste
hulgas toimub suur juubeldus.
Teatavasti moodustas Egiptuse rik­kast
õliriigist naaber Liibüa diktaa­tor
koi. Quaddafi' koos Abessiinia,
Lõuna Jeemeni ja Süüriaga ÜSA, Iis­raeli
ja Egiptuse vastase rinde nina
ähvardas mõmta ja tappa kõik nen­de
riigijuhid. -Selle tulemusena toi­mus
mõrvakatse president R. Reaga­nile,
paavst John Paul IMe, ja nüüd
mõrvati president Sadat otse usku­matuna
tunduvas olukorras oma suu­rel
sõjaväe paraadil.
seks maksvusetuks muutunud. See
oli muidugi tolliametnikel, kelledeks
on alati julgeoleku politsei nuhid,
teada. ' ,
Sellest teatest'kohkunud ema palus
kõiki kolme tolliametnikku eraldi, et
nad ometi ta pakid läbi vaataks. Kõi­gi
kolme vastus oh nagu pähetuubi-il
saksa TV-s
GEISLINGEN (M.E.) — Saksa
TV-s jookseb praegu l5-osaline (iga
osa 45 min.) ameerika-nõukoeudj
film „Tundmata sõda*'. Fili^..koostati
1976. a., mil elati veel pingdõdvenda-mise
petlikus hullustuses. Saksa aja­lehtedes
avaldatud kriitika kohaselt
on see film ühekülgne, kuna näida-dakse
ainult nõukogude filmiülesvõt-teid.
Filmi .vastu on protesteerin.|id
sõjameeste, endiste sõjavangide ja
teadmata kadunute omaste organi­satsioonid.
Radikaalsema kursiga
ajalehed nimetavad filmi valeks ja
pettuseks. Baieri TV-s seda filmi ei
näidata, kuna see demonstreerib nõu­kogude
propagandat ja punaarmee
tugevust. Kui Baieri CŠU legevusjuht
esitas vastava küsimuse filmi ostnud
Saksa Ringhäaligu intendandile, vas­tas
viimane jahedalt: .,Nõukogude
kaameramehed on tuntud oijia doku-mentaarse
truuduse poolest.-.."
Kommentaarid ülearused.
Nagu selgub ajalehtede kriitikast,
näidatakse küll Molotov-Ribbentropi
pakti sõlmimist, aga vaigitakse maha
salaklausei. miile põhjal sahkeYdati
maha Balti riigid, Jda-Poola. Põhja­tud
samasõnaline laul: „Ei! Peate - Bukoviina'ja Soome Karjala. Poola
sõitma järgmise lennukiga." Siis ema ^^^'it^eride massmõrvamise Kaiõni
palus neid läbivaadata vähemalt seda
ühte kohvrit milles olid laste riided.
Aga ka see, ei liigutanud venelaste
toorest südant. Vastus jäi ikka len-
HmdB9
kui Hussein arvestas ja kiire võidu,
saamine luhtus. Kumbki pool ei loo­da
enam võidurikkale sõja lõpetami­sele
vaid revolutsioonile vastase poo­lel.
Sõjaliste eksprtide arvates olu­kord
Iraanis on katastroof ihne ja
Quaddafi ja tema linlased, arvatud seal võib tulla valitsuse vahetus lä-kaasa
omavahel sõjas olevad: Iraak hematel kuudel. See siiski ei tähenda
T 1.... J . seda, et lius valitsus oleks valmis sõ­da
lõpetama Iraaki tingimuste koha­selt.
Ka valitsuse muudatuse korral
sõda Iraakiga võib kesta edasi.
Iraakile mõttetu sõda on samuti
kardetav. Kaotused ja riigi majan­duslik,
allakäik võib rahva meeleolu
muuta Husseini vastaseks ja tasan­dada
teed valitsuse muudatusele.
Husseini toetajaiks on teised Araabia
riigid ja N.- Liit oma relvade, laske­moona
ja lennukitega. See võimaldab
temale sõjaväe toetuse ja mõttetu
sõda võib kesta edasi. A.N.
Iraani vastupanu osutus kõvemaks nake järgmise lennukiga.
Oli selge, et tegemist oli etteplaa-nitsetud
kavaga, et tema väljasõit
metsas ajavad venelased selles fil­mis
jälle sakslaste kraesse. Soome
Talvesõda serveeritakse tühise piiri­tülina.
Ehkki sõda kestis kolm kuud
ning oli sellest osa võtnud venelaste
üteluse .järgi„otshen krepkaja või­na*'
(väga kibe sõda). Ida-Poola vai-nurja
ajada. Kuid vankad ei oskanud .iutämise selles filmis ütlevad ve^iela-ja
Iraan kiitsid president Sadati mõr­va,
kui ühe moslemi reeturi surma.
Koi. Quaddafi ähvardas avalikult
tappa kõik Sadati asemele valitud
presidendid. Egiptuses on suur ja
mõjuv opositsioon Sadati poliitikale,
mida juhib Liibüas viibiv endine
Egiptuse sõjaväe staabiülem kindral
s. E El Shazli. Sellesse opositsiooni
kuuluvad osa Egiptuse moslemitest
usumehi, mitme ülikooli üliõpilasi ja
teisi. Quaddafi avaldas- kohe teada-
^ ande ja kutsus Egiptuse opositsiooni
üles revolutsioonile. Kutsuti üles pre-arveslada
sellega, et nende ees seisis
küll õnnetu ema aga vapper ja julge
eesti naine. Ta lükkas pea püsti ja
ütles neile: „Jätan siia.koik oma pa­kid
ja võtan kaasa ainult öma lap-
' sed kuid ma ei loobu oma lennust
' sellel lennukil!"
Nii saabus ta süa maale kahe lap­sega
ilma, et neile oleks antud või­malust
võtta kaasa midagi muud kui
neil just juhtus seigas olema.
Kas ei tuleta see meelde seda kui­das
tuhanded meist olid sunnitud
kommunismi koleduste hirniul oma
kodud maha jätma:ja asuma palja
kätega nagu seegi ema, põgenemise
teele.
sed^ olevat röövitud maa-alade taga­sivõtmise.
Loomulikult vaigitakse
maha ka miljonid vene sõjavangid ja
Wlassovi armee. Samuti ei näidata
ka punaarmee poolt sooritatud tsi­viilelanike
metsikuid mõiTamisi, vä­gistamisi
ja muud ..soldateskat" val­lutatud
saksa aladel. Selle asemel
näidatakse pilte, kus ülilahked puna-armeelased
jagavad nälgivale Berlii­ni
elanikele suppi ja leiba.
Igatahes teenib see film nõukogude
propaganda huvisid, Sakslased mak­sid
iga filmiminuti eest lOOO.marka.
Võib ise välja arvestada, mis.see film
maksis. Aga iseenda pesa mustamine
on siin. tavaline. -
-kk