1981-10-15-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MELIÄPÄEVAL, 15. „Meie Elu" nr. 39 (1650) 1981
maa
/ . V - V ^ . V / . ' . V / . ' « ' . - i ' . . V - » » ; v / > / / ^ / W W . ' < . ' » i
. E. Amja selgitab Toronto Eesti Majas E, Kaare le
bus'e ajalooteose tellimise võimalusi. • : • F o t o H a a m e r .
Kümme kuud pärast prof. A. Voo-buse
ajalooraamatu viienda.köite To^
rontosse jõudmist saabusid nüüd
korraga kaks uut köidet — kuues ja
seitsmes. Kaheksas köide on ladumi-
• sel. .
Käsikirja trükkitoimetamise aegu
vaadates näeme, et tavaliselt olid neil
ühe-aastased vahed, 'Välja arvatud 2.
ja i ning 3. ja 4. köidete vahel mil
olid nelja-aa$tased pausidi Nagu selgub,
päästsid viienda köite välja üks
esialgu anonüümseks jäänud mees
Austraaliast ja Vancoi^veri rahvas,
Peale viienda koi te saabumist lõid ka
idapoöise Kanada eestlased suuremal
määral kaasa. Saja uue tellija ja imo-ne
kogukama summa annetajate
teeneks tuleb lugeda' kuuenda ja
seitsmenda köite „otsa lahtitegemist".;
y
: Kuigi Toronto purkonnast on ;jõu>-
lust. saadik tellijatelt saadud ü\e
15,000 dollari, see vaevalt katab ü h e ainsa
köite kuluWd. Vähemalt sada
tellijat on veel Torontost vaja.
Värskelt saabbnud kuues köide käsitleb
Vabadussõda ja mida kõik see
tähendas eestlastele. Edasi kirjeldatakse
elukorraldust Eestis põhiseaduse
ja vähemusrahvust^ küsimustes
ning eesti põllumajanduse ümberkorraldamist
ja kujunemist. Seitsmes
k(|ide käsitleb ühiskonda puudutavat
korraldusi ja seadusandlust, kirikuid
ja usuelu, koolisüsteemi alg-
'koolist ülikoolini ja erial^koole.
^ Kuuendas köites ava-ldatakse kes
oli s^e „Mr; K. Austraaliast", kes va*
remini tõhusalt toetas. 'See oli Hugo
Saläsoö, rohuteaduse dioktor. Üldi-
'semalt on dr. SalasoD" tuntud Eesti
Arhiiv Austraalias asutajana, ülevalpidajana.
Seitsmendas köites tänatakse
nimeliselt kaheteistkümnet
Vancouveri isikut ja abielupaari
ning sealset-Peetri kogudust.
Tartu Instituudi kaudu saab teha
tulumaksuvaba annetusi raamatute
kinkimiseks avalikele raamatukogür
dele. Informatsiooniks palutakse
pöörduda Instituudi sekretän (dr. E.
Arüja) poole. Autorile otse raha saates
oleks, väga soovitav seda teha
pängasi või postkontorist saadava
International Money Orderiga^ sest
ühendriikides on üsna tulikas, kallis
ja aegäviitev Kanada tšekkide kasseerimine.
Vöõbuse ingliskeelse eestlaste ajalooraamatute
ladu Torontos on dr.
E. Aruja käes, 37 Groveland Cresr-cent,
Don Mills,: Ontario M3A 3€4, te-kfon
(416) 447-8958. :
E.A.
Adelaide Eesti Selts kinkis Lõumia-Austraalia Riigiraamatukogule,
prof. A. Võõbuse teose „Studies In the History; of the Estonian
Peopl|e'v seni-ilmunud viis köidet. Pildil, vasakult: ÄES esimees
Heino Lomp, ÄES sekretär 'Ene-Mai Reinpuu,' Riigiraamatukogu
direktor hr.R.K.dlding ja sekretär prl. Hankelo Foto: H. Härm
C Ö V E N T R Y (,3/Seie Elu IkaastööM-selt)
X— Paar aastat tagasi Inglismaal
(Somfirsetis) elunev kirjanik
krahv Nikolai Tolstoi (kuulsa vene
kirjaniku kauge sugulane j[a sugulus-sidemeis
kadunud Londoni E.V.Saat.
konna ametnik hr. A. Bergmanniga)
lõi kontaktid Balti paguiasringkon-dadega
ülesandel; et ta on kirjutamas
raamatut Venemaa moodsa ajaloo
teemal. Sel puhul saadeti publitsisü.
le Eesti osas rohkesti poliitilist kirjandust
— Eesti Rahvusföndilf (E.
Uustalu) Rootsis, E.V. Saatkonnalt
Londonis (pr. A. Taru), H. Linsii ja
nende ridade kirjutaja kaasa-arva-tud.
— Nüüd krahv Tolstoi on kirju-tanud
raamatu tiitliga „Stälin's see-ret
war" (Jonathan Cape klrjastuselp
Wnnaga £9.50).
Raamatu ,;Stälini, salajane sõda"
kaks peatükki on juba avaldatud
„The Sünday Telegraphis". Neis artiklites
krahv Tolstoi väidab, et nõukogude
diktaator Stalin: (valitses 1925
—1953) pidas raevulist sõdi mitte ai-nult
väliste vaenlastega, vaid ka vene
rahva vastu. Stalin olevat elanud pideva
hirmutunde all. /krahv Tolstoi
väidab:„Teistel valitsejatel oli põhjus
atentaadi kartuseks. Stalin ainukesena
usku^, et ta elab riigis, kus
iga inimese kasi on tema vastu. M i
kui tema hirmuteod tõusid^ nU ta
: tundis, et vaei^lt leidub* isikut maal;
kel ei oleks põhjust kibestunud vihkamiseks
kõigi nende kannatuste arhitekti
vastu.'':..
0 0 0 Õ
ininimaalsed palga määrad astuvad jõusse 1. oktoobril 1981
Üldine tunni määr
>ija tunni määr ;
>ilase tunni määr
Alkohoolsete jookide litsentsiga
töötaja tunni määr
Ehitustöödel tunni määr
$3.
$3.
$2.
$3.
$3.
,400UhiversityAvenue
'M7A1V2
:lel:(416),965-5251
1055 Princess Street
K7L1H3
Tel: (613) 542-2853
Lähemat informatsiooni võib saada, Employment Standards Branchp
^""io Ministry of Labour, alljärgnevates linnades: ;
NÄMILFOM KENORA
1 West Avenue South 808 Robertson Street
L8N2R9 P9N1X9
Tel: (416) 527-2951 Tel: (807) 468-3128
LONDON
205 Oxford Street East
N6A5G6 .
Tel: (519) 439-3231
SÄULTSTE. MARIE
205 King Street 390 Bay Street
L2R3J5 P6A1X2
M (416) 682-7261 , Tel: (705) 949-3331
THUNDERBÄY T8MMINS
435 James Street South 273 Third Avenue
P7E6E3 P4N1E2
Tel: (807) 475-1691 Tel: (705) 267-6231
824 King Street West
N2GK31
Tel: (519) 744-8101
2197,RiversideDnve
K1H7X3
Tel (613) 523-7530
Eestlastest Soome
Ringhäälingus
HELSINGI (M.E.) — Suvel esitas
siinne Ringhääling palju saateid, mis
käsitlesid. Eestit Algatuse see sai
juulis, mil oli kuulda sari Nõukogude
rahvamuusikast allpealkirjaga
„Eesti". Kava esitati kahes osas.
Veidi hiljem Ringhääling saatis
eetrisse 8-osalise kava -pealkirjaga
„Kas saad aru eesti keelest/Ymmär-rätkö
eestin kieltä", mis tutvustas
soomlasteie eesti keelt kui ka viis
|. kuulajad hõimurahva juurde.
Rahvamuusikat tutvustas soome
kuulajatele väljapaistev ansambel
„Leiränd", keda ei tohi, nagu mainiti
programmis, segada Lõuna-Soo-me
rahvamusikaansambliga „Leika-rit".
Mainitagu, et eesti ..Leigarid"
on see rühm, kes esineb igal suvel
Tallinna vabaõhumuuseumis Rocea
ai Mares turistidele.
Sel suvel ansamblil oli võimalik
esineda ka Soome pealinna vabaõhumuuseumis
Seurasaaris. kuhu Eestist
sõitis 34 isikut 64-sl. Mainitagu,
et kavas toodi esile see, et ansambel
viibib Soomes esimest korda hoolimata,
et reis siia on nii lühike.
Aastast 1969 saadik on„Leigarilc"
juhatajaks Kristjan Toro, keda ka
intervjueeriti soome keeles.
199 Larch Street
P3E5P9
Tiei: (705) 675-4455
500 Ouellette Avenue
iv!9A1B3
Tel: (519) 256-8278
Tasuta kaugekõnedeks
latus.
suse :iria kohalikus tele-iniiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisigtiiiiiiiiiiriiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniinD
E I
MINGIT
KOMPROMISSE
KOMMUNISTIDEGA
K. Pftt» - 1918.
)iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinn
1
Employment Standards Branch
Robert G. Elgie. MD, Minister
iam Davis, Premier PORT
LÜHIDALT
Ol^me väike rahvas, meie i k e m
madal Ja meie rahvustmme on üldl'^
selt väga nõrk. Tõde on valus kuulda,
kuid kätt südamel^ pannes on see
tõesti tõsi. Aegajalt oleme saanud
rahvustunde süsti usust, laulupidudest
ja ajaloo keerises sõdadest. Kõige
vähem šeoB aga rahvast toit, mis
muutub olukordade sunnil
Jõulupühad on meile jäänud; siis
on kirikud rahvast tulvil kes tulevad
jõulumeeleolu saama. Vanad eestlased
pidasid Jõuluid — või ka Näärid
— aastavahetuse pühadeks. Nende
pühitsemist alustati Toomapäe-val
(21. detsembril) ja lõpetati 6.
jaanuaril. Seega väga-pikad pühad.
Kahjulcs ei ole meie esiemadelt toit-
•Ijustamise alalt nii paliju head säilinud
kui kunstialalt, näiteks rcJivarõi.
yaste loomingu näol.
J Äga ega meil pruugi siiski häbene-pa
teiste rahvaste ees, sest Euroopa
cultuud põhiväärtused on kõik väi-cerähvaste
loodud, veel enne kui nad
suurtdks riikideks koikiku klopsiti.
, Nikolai Tolstoi esimese artikli pealkirjaks
ongi: „Stalin ~ türann, kes
elas terroris". Krahv Tolstoi maalib
pildi oma sissejuhatavas ai^tiklis Sta-lini
isikust' (kes oli füüsiliselt väikese
kasVuga, rõugearmilise näoga ja
vasakust, käest vigastatud) kui sadistist.
Siin N. Tolstoi võtab appi Svetlana
(Stalini tütre) autobiograafiad:
„Vastavalt tema tütrele, 1948. aastast
äl?tes tema (Stalin) oli kibestunud ja
seda kogu maailma vastU; Ta nägi
vaenlasi kõikjal. See (vihkamine) oli
jõudnud juba patoloogilise punktini
või tagakiusamise maaniani.. .Mida
absurdseni oli fantaasiay seda enam
reaalsena s.ee näis temale ja häda'
seHcle, l;[eš mõtles vastupidiselt." Kirjutis
on varustatud Stalini piMijga,
kus ta väike tütar (Svetlana) ripub
Stalini käte vahel, kaelustades oma
isa. Pildi allkirjaks: ,;Stalin ja Svetlana,
õnnelik pill, varjates; karmi rea-'
•liteeti.";,.; ,
Teine huvitay väide Stalini isiku
kohta krahv Tolstoilt -— Stalin laskis
alt tõmmata Hitlerist. Stalin olnud
(Hrushtshevi andmeid) haivatud Hit-leri
kartusest nagu küülik boa mao
ees," kuid tema peamine kartus kuulus
vene rahva vastu. Meenutagem
siinkohal, et Stalin oli rahvuselt grusiinlane
(Georgia) ja rääkis vene
keelt tugeva .aktsendiga. Hitleri jõu
tugevuse kartusel krahv Tolstoi ütleb:
Tema (Stalini) lömitav ko
lepe natsismga, eriti pärast aprilli
Peatoit oli liha, kas ikeedetuna voi
ahjus küpsetatuna, mille juurde anti
kartuleid ja 'kapsaid. Seapealiha
maitses hapulkapsa supis, milles oli
veel kartuleid või kaalikaid. Lastele
keedeti ube ja herneid. Saartel ja
randades oli kalu. Näärid ilma vorstideta
ei olnud mõeldavad, sest kardeti
äpardust sigadele, kui vorstid
laualt puudusid. Vorstid tõid õnne
majja ja neid.kingiti kui 'külla mindi,
r või kui keegi tuli häid pühi soovima.
Vorste söödi soojalt, mis võeti kas
ahjust vi5i keriselt koosi sealiha või
Tasvagä.-: • .
Pühadeleivad erinesid argipäevalei-badest
oma erilise kuju poolest. Ruk-kileivataignast
kuhikukujuline leib
oli 31 sm läbimõõduga ja 12 sm kõrge,
millele vajutati suure võtmega
märgid peale. Seakujulisi leivapätse
nimetati orikalcs, mille üks ots vormiti!
seapea moodi ja 'külgedele tehti
mügerikii moodi jalad. Vana-aasta
õhtul pandi leivapätsi peale mi mitu
jämeda soola tera, kui mitu looma
oli talus. Jäid soolaterad sulamata, ei
olnUd uuel aastal loomadele õnnetust
karta. Meie maal kasvas pähkleid, ka
neid söödi jõuluajal ja jagati kingituseks.
Näärileib pidi terve pühade
ajal laual olema, sellest vndi osa jkä
loomadele.
TÕNISEPÄEV oli 17. jaanuaril, tal^
ve keskel — siis keedeti seapeaosä,
milles oli 'kõrv ja söödi hapukapsas-te,
ubade või hernestega.
KÜÜNLAPÄEV oli 2v veebruaril ja
sellega tähistati talveikülma selgroo
murdumist. Siis küpsetati seaselgroo-gu
või keedeti seakülge tangude ja
kapsastega. Joodi küünlapuna, see oli
kõrvetatud suhkruga punakaks vär^
vitud viin. '
.•VASTLAPÄEV. Liha astjast võttes
pidi perenaine hoolas olema,, et
mitte seajalgu enne vastlapäeva supi
sisse panna. Vastlapäev on ,alati esimese
noorkuu esimesel teisipäeval,,
kusjuures kuü loeti mitte aasata algusest,
vaid veebruarist. Tavaliselt langeb
vastlapäev veebruarikuusse, harukorril
ka märtsikuusse. Vastlapäeva
toit on oa- või hernesupp sea j ai-:
gadega. Loodeti, et seajalgade söömine
teeb sööjad erksaks, „käbedaks".
Peremees, kes vilja väljale külvas
(kevadel) pidi vastlapäeval üheksa
korda einestama, siis andis vili üheksa
seemet! Hilisemal ajal tehti Vastr
lakuklid. Vastlapäevaks lõppesid ül^
diselt soolaliha tagavarad ja tuli
enam piimav jahu ja mimatoitudele
üleminna. ^
TUHKAPÄEV oli vastlapäevale i
järgneval ikolmapäeval. Kui sel päeval
tuiskas, siis ennustas see marja-derikast
sügist.
MADISEPÄEV oli Eesti Vabariigi
sünnipäev, 24.^ veebruar. Siis ei tohtinud
süüa liha. Ei ka mitte ube, herneid
ega kapsaid, et nad kasvuajal •
ära ei ussitaks.
KEVADPÜHAD olid seotud munade
keetmise ja värvimisega (kohati
ka. suviste pühadega). Mune värviti
sibulakoorte ja vihalehtedega. Munad
värviti võrdlemisi kirjuks, sest kirju
muna pidi õnne tooma. Mida kirjum
rnuna, seda suurem õnn! Mune^ keedeti
ohtralt, sest noored poisid käi^
sid külas neid korjamas, Pealei keedetud
munade söödi veel munaputru',
piima, suppe, kohupiima, sõir^, ahjus
küpsetatud vasikaliha ja vasikaliha,
sülti.
KARJALASkEPÄEVAKS oli tavaliselt
14. aprill ja mõnelpool anti loomadele
tükk leiba, mis pidi tõstma
sigivust. Karjast kasteti ja anti talle
. tavaliselt parem kakk kaasa.
KÜNNIPÄEV, see oU 14. aprill.
[Cünnimehele anti keedet mune süüa
ja kasteti enne põllule minekut. Miks
talle toobiga^ vett visati, küll see vist
teatud õnne tõi?
SUVISTEPÜHAD olid väga meeldivad,
nendega tähistati külvitööde
perioodi lõppu. Tuppa toodi kase- ja
õitsevate toomingate oksi. Oli nagu
hingetõmbamine põllutööst. Neiud
. tegid pääsusilma lilledest ja kullerkuppudest
pärjad pähe. Poisid ehtisid
võllakiiged kaskedega. Õhtul
tantsiti, lauldi ja kiiguti. Söödi samu
piimatoite, mis kevadpühadel ja muretseti
kala kõrvaliseksv
(pakt sõlmiti juba 1939. a. 23.
augustil'!) baseerus, realistlikult, teadlikule
nõrkusele. Nõukogude sõjaline
jõuetus ja mõjuka . ettevalmistuse
pimduš sõjaks olid vaid mahajäänud
rezhiimi barbaarsuse kajastused.
Võttes arvesse neid tegureid, siis oli
paratamatu, et hästi juhitud, varustatud
ja väljaõpetatud Wehrmacht
jõuab ette Punaarmeest. .
VASTAMATA KÜSIMUSED :
See täielikult seletab Stalini'paanikat
irrvasioonl algpäevadel, kuid jätab
siiski kaks küsimust vastama.
Miks'ta (Stalin) ei uskunud hoiatus-hääli
Hitleri ettevalmistavast rünnakust
ja miks ta ei annud efektiivseid
käske vasturünnakuks, kui vene vägesid
rünnati? NH krahv Tolstoi kaks
vastamata küsimust. Ja taas rõhutab
Tolstoi, et Stalin iasi end petta
fu Ilgetest natisi-operatsiöonidest, —
Roy Medvedev (nüüd põgenik Inglismaal)
väidab aga vastupijdist ja
iitleb, et Stalin kunagi ei usaldanud
Hitlerit ja ta „mängts väga kardetavat,
keerulist, ja oma teada kavalat
inängu . •. 'Saksamaaga". Tolstoi
kommenteerib Medvedevi seisuk(ph-taVV.
See näib olevat nonsens. Stalin
on pihtinud kibestunult Harry Hpp-kinsile
(ameerika diplomaat sõjapäevil),
et„ta usaldas seda meest" (Hitleri
l) ja 1941. a. 6. novembri kõnes
ta kaudselt vihjas, et ainult rünnak
Nõukogude Ludule tegi sõbrast
vaenlase."
Kas. krahv Nikolai Tolstoi raamatus
Stalini „salajasest sõjast" on juttu
ka Balti riikide tragöödiast, millest
kirjanik peak^ olema küllalt
teadlik, see selgub alles raamatu hilisemast
lugemisest.
Suveperioodil mingisuguseid erilisi
toite ei valmistatud, küll. aga arvestati,
et, jakbbipäevast peale võis
võtta värskeid kartuleid, mis oli
meeldivaks vahelduseks perelaual.
Rõuges, Võrumaal, oli ütelus:„Jakob
toob uutsõkukliv Laurits laia leiva
. ja Pärtus. päris pätsi." ^
Mulgimaal valmistati esimesena
suveks suurel hulgal kamäjahu, mida
söödi tavaliselt hapupiimaga ja küpsetati
kamakäkke. Jaanipäevaks
pruuliti jaanikahja — õlut, millele lisati
mett. Õlut ja viina võeti jaanitulele
minnes kaasa, samuti ka veidi
söögipoolist — peamiselt vanemate
. inimeste poolt. Noored viisid vaid
kaasa tantsuks kergemeelsed jalad
ja otsisid sõnajala õit, mis pidi õitsema
jaaniööl V;.
Jaanipäev, 24. juunil vana kalendri
järgi, on eestlaste ajaloo keskne sü-dasuvine
pidu. Vabariigi kestvuse
ajal muudeti see Võidupühaks, mil
võidi rõõmu tunda pulbitsevast elust
vabas ilusas Eestis. Südasuvistest
killamängudest ei kõnele küll ükski
meie ajaloo raamat ja sellepärast
peaks selle halvamaiguga, sõna muutma,
mis pärineb;„killavooridest".
• EXT.:
i(t Keenialane Heniy Rono parandas
oma maailmarekordit 5000 meetris
kahe. sekundiga saades Oslos ajaks
13 min. 6,20 sek. Viimase ringi tegi
56 sekundiga.
Inglanna Paula Fudge tegi' sama.
diistantsi rekordiks 15 min. 14,51 sek.
sept. alul Oslos.
^ Ludmilla Veselkova Nõukogude
Liidust jooksis miili rekordi ajaks -
4 min. 20,89 sek^ Bolognas, Itaalias.
Septembri alul Roomas peetud
Rahvusvahelise Amatöör. Atleetide
'Koondise (lAAF) kongressil muudeti
rida määruseid: ,
„Amatöör on see kes peab kinni
'kõlvulis.use rnäärustest." Välja
jäeti materiaalse kasu saavutamise
motüv. .
•—'Atleet võib võtta rahalist toetust
eluruumi, toidu, transpordi, haridusliku
ja kutselise treeningu eest.
.— Auhinna rahad ja sissetulek reklaamidest
kantakse hooldusfondi et
aidata atleeti kui tema karjäär on
möödas.
^ Aprillis peetud 'kuuendast Rahvusvahelisest
Masterite võistlusest Havais
(!>) võttis osa ligi' 2000 atleeti
kes olid saabunud Austraaliast, Uus-
Meremaalt, Jaapanist, Inglismaalt,
Hispaaniast, Saksamaalt, Kanadast
ja Ameerika mandrilt. ,
10.. aprillil toimus Inglise alamkoja
ruumes saur pidusöök Londoni
•Veteran Atleetide Klubi likmetele,
. kes pühitsesid klubi 50-dat aastapäeva.
Kõnedest selgus, et sorkimine ja
Jooks, ilma võistlusteta, oli edutu
(ebaõnnestus) huvi alal hoidmiseks.
itr Nõukogude üleliidulise koolinoorte
võistlusel 23-el spordialal Kaunases
s.a. juulis saavutas Eesti noorte
koondis U-da. koha. Kergejõustikus'
platseerusid eestlased 9-daks, lätla--
sed 7-daks ja leedulased 10-daks. Ukrainlased
olid esimesed. Kergejõustikus
kuue parima hulka kuulusid: 1)
Valter Külvet, kümnevõistluse rekord
—'8026 p., I) Ingrid Pulst, seitsme
võistlus — 5404 p., 2) Jüri Peterson,
odavise— 68,08 m, 3) Eha Rünne,
kuulitõuge — 15,32 m, 4) Peeter
jLopato, 110 m tõkkeid — 14,99 s., 5)
Aivar Räni, vasaraheide — 66,86m, 6)
Meeskond, 4x100 m — 43,10 s. '
Septembri alul Roomas peelu<l
kergejõustiku Maailma Karika
võistlust jälgis 60 000 pealtvaatajat.
Meeste karika võitis "Euroopa 147
punktiga. Järgnesid Ida-Saksamaa
130, USA 127, N. Liit 118 ja viimase-na
Ameerika 95, laihu kuulusid ka 8
kanadlast. Naiste. karika võitis Ida-
Saksamaa 120 p., Euroopa 110, N. Liit
98, ÜSA 89 ja Ameerika 71 (2 kanad-lannat
sisse arvatud). Järpiine ka-rikavõistlus
peeta'kse 1983 ^a. Helsingis.
•
Kanada Masterite maratoni jooksu
maikuus Vancouveris lõpetas 455
[ võistlejat., Üle 50 a. klassis oli kii-
^reim mees F. Kürnež (51 a.) ajaga
2 tundi 52.00 min. ja kiireim naine A.
.Baldwin (52 a.) — 3 tundi 47,16 min.
erk
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 15, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-10-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E811015 |
Description
| Title | 1981-10-15-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
MELIÄPÄEVAL, 15. „Meie Elu" nr. 39 (1650) 1981
maa
/ . V - V ^ . V / . ' . V / . ' « ' . - i ' . . V - » » ; v / > / / ^ / W W . ' < . ' » i
. E. Amja selgitab Toronto Eesti Majas E, Kaare le
bus'e ajalooteose tellimise võimalusi. • : • F o t o H a a m e r .
Kümme kuud pärast prof. A. Voo-buse
ajalooraamatu viienda.köite To^
rontosse jõudmist saabusid nüüd
korraga kaks uut köidet — kuues ja
seitsmes. Kaheksas köide on ladumi-
• sel. .
Käsikirja trükkitoimetamise aegu
vaadates näeme, et tavaliselt olid neil
ühe-aastased vahed, 'Välja arvatud 2.
ja i ning 3. ja 4. köidete vahel mil
olid nelja-aa$tased pausidi Nagu selgub,
päästsid viienda köite välja üks
esialgu anonüümseks jäänud mees
Austraaliast ja Vancoi^veri rahvas,
Peale viienda koi te saabumist lõid ka
idapoöise Kanada eestlased suuremal
määral kaasa. Saja uue tellija ja imo-ne
kogukama summa annetajate
teeneks tuleb lugeda' kuuenda ja
seitsmenda köite „otsa lahtitegemist".;
y
: Kuigi Toronto purkonnast on ;jõu>-
lust. saadik tellijatelt saadud ü\e
15,000 dollari, see vaevalt katab ü h e ainsa
köite kuluWd. Vähemalt sada
tellijat on veel Torontost vaja.
Värskelt saabbnud kuues köide käsitleb
Vabadussõda ja mida kõik see
tähendas eestlastele. Edasi kirjeldatakse
elukorraldust Eestis põhiseaduse
ja vähemusrahvust^ küsimustes
ning eesti põllumajanduse ümberkorraldamist
ja kujunemist. Seitsmes
k(|ide käsitleb ühiskonda puudutavat
korraldusi ja seadusandlust, kirikuid
ja usuelu, koolisüsteemi alg-
'koolist ülikoolini ja erial^koole.
^ Kuuendas köites ava-ldatakse kes
oli s^e „Mr; K. Austraaliast", kes va*
remini tõhusalt toetas. 'See oli Hugo
Saläsoö, rohuteaduse dioktor. Üldi-
'semalt on dr. SalasoD" tuntud Eesti
Arhiiv Austraalias asutajana, ülevalpidajana.
Seitsmendas köites tänatakse
nimeliselt kaheteistkümnet
Vancouveri isikut ja abielupaari
ning sealset-Peetri kogudust.
Tartu Instituudi kaudu saab teha
tulumaksuvaba annetusi raamatute
kinkimiseks avalikele raamatukogür
dele. Informatsiooniks palutakse
pöörduda Instituudi sekretän (dr. E.
Arüja) poole. Autorile otse raha saates
oleks, väga soovitav seda teha
pängasi või postkontorist saadava
International Money Orderiga^ sest
ühendriikides on üsna tulikas, kallis
ja aegäviitev Kanada tšekkide kasseerimine.
Vöõbuse ingliskeelse eestlaste ajalooraamatute
ladu Torontos on dr.
E. Aruja käes, 37 Groveland Cresr-cent,
Don Mills,: Ontario M3A 3€4, te-kfon
(416) 447-8958. :
E.A.
Adelaide Eesti Selts kinkis Lõumia-Austraalia Riigiraamatukogule,
prof. A. Võõbuse teose „Studies In the History; of the Estonian
Peopl|e'v seni-ilmunud viis köidet. Pildil, vasakult: ÄES esimees
Heino Lomp, ÄES sekretär 'Ene-Mai Reinpuu,' Riigiraamatukogu
direktor hr.R.K.dlding ja sekretär prl. Hankelo Foto: H. Härm
C Ö V E N T R Y (,3/Seie Elu IkaastööM-selt)
X— Paar aastat tagasi Inglismaal
(Somfirsetis) elunev kirjanik
krahv Nikolai Tolstoi (kuulsa vene
kirjaniku kauge sugulane j[a sugulus-sidemeis
kadunud Londoni E.V.Saat.
konna ametnik hr. A. Bergmanniga)
lõi kontaktid Balti paguiasringkon-dadega
ülesandel; et ta on kirjutamas
raamatut Venemaa moodsa ajaloo
teemal. Sel puhul saadeti publitsisü.
le Eesti osas rohkesti poliitilist kirjandust
— Eesti Rahvusföndilf (E.
Uustalu) Rootsis, E.V. Saatkonnalt
Londonis (pr. A. Taru), H. Linsii ja
nende ridade kirjutaja kaasa-arva-tud.
— Nüüd krahv Tolstoi on kirju-tanud
raamatu tiitliga „Stälin's see-ret
war" (Jonathan Cape klrjastuselp
Wnnaga £9.50).
Raamatu ,;Stälini, salajane sõda"
kaks peatükki on juba avaldatud
„The Sünday Telegraphis". Neis artiklites
krahv Tolstoi väidab, et nõukogude
diktaator Stalin: (valitses 1925
—1953) pidas raevulist sõdi mitte ai-nult
väliste vaenlastega, vaid ka vene
rahva vastu. Stalin olevat elanud pideva
hirmutunde all. /krahv Tolstoi
väidab:„Teistel valitsejatel oli põhjus
atentaadi kartuseks. Stalin ainukesena
usku^, et ta elab riigis, kus
iga inimese kasi on tema vastu. M i
kui tema hirmuteod tõusid^ nU ta
: tundis, et vaei^lt leidub* isikut maal;
kel ei oleks põhjust kibestunud vihkamiseks
kõigi nende kannatuste arhitekti
vastu.'':..
0 0 0 Õ
ininimaalsed palga määrad astuvad jõusse 1. oktoobril 1981
Üldine tunni määr
>ija tunni määr ;
>ilase tunni määr
Alkohoolsete jookide litsentsiga
töötaja tunni määr
Ehitustöödel tunni määr
$3.
$3.
$2.
$3.
$3.
,400UhiversityAvenue
'M7A1V2
:lel:(416),965-5251
1055 Princess Street
K7L1H3
Tel: (613) 542-2853
Lähemat informatsiooni võib saada, Employment Standards Branchp
^""io Ministry of Labour, alljärgnevates linnades: ;
NÄMILFOM KENORA
1 West Avenue South 808 Robertson Street
L8N2R9 P9N1X9
Tel: (416) 527-2951 Tel: (807) 468-3128
LONDON
205 Oxford Street East
N6A5G6 .
Tel: (519) 439-3231
SÄULTSTE. MARIE
205 King Street 390 Bay Street
L2R3J5 P6A1X2
M (416) 682-7261 , Tel: (705) 949-3331
THUNDERBÄY T8MMINS
435 James Street South 273 Third Avenue
P7E6E3 P4N1E2
Tel: (807) 475-1691 Tel: (705) 267-6231
824 King Street West
N2GK31
Tel: (519) 744-8101
2197,RiversideDnve
K1H7X3
Tel (613) 523-7530
Eestlastest Soome
Ringhäälingus
HELSINGI (M.E.) — Suvel esitas
siinne Ringhääling palju saateid, mis
käsitlesid. Eestit Algatuse see sai
juulis, mil oli kuulda sari Nõukogude
rahvamuusikast allpealkirjaga
„Eesti". Kava esitati kahes osas.
Veidi hiljem Ringhääling saatis
eetrisse 8-osalise kava -pealkirjaga
„Kas saad aru eesti keelest/Ymmär-rätkö
eestin kieltä", mis tutvustas
soomlasteie eesti keelt kui ka viis
|. kuulajad hõimurahva juurde.
Rahvamuusikat tutvustas soome
kuulajatele väljapaistev ansambel
„Leiränd", keda ei tohi, nagu mainiti
programmis, segada Lõuna-Soo-me
rahvamusikaansambliga „Leika-rit".
Mainitagu, et eesti ..Leigarid"
on see rühm, kes esineb igal suvel
Tallinna vabaõhumuuseumis Rocea
ai Mares turistidele.
Sel suvel ansamblil oli võimalik
esineda ka Soome pealinna vabaõhumuuseumis
Seurasaaris. kuhu Eestist
sõitis 34 isikut 64-sl. Mainitagu,
et kavas toodi esile see, et ansambel
viibib Soomes esimest korda hoolimata,
et reis siia on nii lühike.
Aastast 1969 saadik on„Leigarilc"
juhatajaks Kristjan Toro, keda ka
intervjueeriti soome keeles.
199 Larch Street
P3E5P9
Tiei: (705) 675-4455
500 Ouellette Avenue
iv!9A1B3
Tel: (519) 256-8278
Tasuta kaugekõnedeks
latus.
suse :iria kohalikus tele-iniiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisigtiiiiiiiiiiriiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniinD
E I
MINGIT
KOMPROMISSE
KOMMUNISTIDEGA
K. Pftt» - 1918.
)iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinn
1
Employment Standards Branch
Robert G. Elgie. MD, Minister
iam Davis, Premier PORT
LÜHIDALT
Ol^me väike rahvas, meie i k e m
madal Ja meie rahvustmme on üldl'^
selt väga nõrk. Tõde on valus kuulda,
kuid kätt südamel^ pannes on see
tõesti tõsi. Aegajalt oleme saanud
rahvustunde süsti usust, laulupidudest
ja ajaloo keerises sõdadest. Kõige
vähem šeoB aga rahvast toit, mis
muutub olukordade sunnil
Jõulupühad on meile jäänud; siis
on kirikud rahvast tulvil kes tulevad
jõulumeeleolu saama. Vanad eestlased
pidasid Jõuluid — või ka Näärid
— aastavahetuse pühadeks. Nende
pühitsemist alustati Toomapäe-val
(21. detsembril) ja lõpetati 6.
jaanuaril. Seega väga-pikad pühad.
Kahjulcs ei ole meie esiemadelt toit-
•Ijustamise alalt nii paliju head säilinud
kui kunstialalt, näiteks rcJivarõi.
yaste loomingu näol.
J Äga ega meil pruugi siiski häbene-pa
teiste rahvaste ees, sest Euroopa
cultuud põhiväärtused on kõik väi-cerähvaste
loodud, veel enne kui nad
suurtdks riikideks koikiku klopsiti.
, Nikolai Tolstoi esimese artikli pealkirjaks
ongi: „Stalin ~ türann, kes
elas terroris". Krahv Tolstoi maalib
pildi oma sissejuhatavas ai^tiklis Sta-lini
isikust' (kes oli füüsiliselt väikese
kasVuga, rõugearmilise näoga ja
vasakust, käest vigastatud) kui sadistist.
Siin N. Tolstoi võtab appi Svetlana
(Stalini tütre) autobiograafiad:
„Vastavalt tema tütrele, 1948. aastast
äl?tes tema (Stalin) oli kibestunud ja
seda kogu maailma vastU; Ta nägi
vaenlasi kõikjal. See (vihkamine) oli
jõudnud juba patoloogilise punktini
või tagakiusamise maaniani.. .Mida
absurdseni oli fantaasiay seda enam
reaalsena s.ee näis temale ja häda'
seHcle, l;[eš mõtles vastupidiselt." Kirjutis
on varustatud Stalini piMijga,
kus ta väike tütar (Svetlana) ripub
Stalini käte vahel, kaelustades oma
isa. Pildi allkirjaks: ,;Stalin ja Svetlana,
õnnelik pill, varjates; karmi rea-'
•liteeti.";,.; ,
Teine huvitay väide Stalini isiku
kohta krahv Tolstoilt -— Stalin laskis
alt tõmmata Hitlerist. Stalin olnud
(Hrushtshevi andmeid) haivatud Hit-leri
kartusest nagu küülik boa mao
ees," kuid tema peamine kartus kuulus
vene rahva vastu. Meenutagem
siinkohal, et Stalin oli rahvuselt grusiinlane
(Georgia) ja rääkis vene
keelt tugeva .aktsendiga. Hitleri jõu
tugevuse kartusel krahv Tolstoi ütleb:
Tema (Stalini) lömitav ko
lepe natsismga, eriti pärast aprilli
Peatoit oli liha, kas ikeedetuna voi
ahjus küpsetatuna, mille juurde anti
kartuleid ja 'kapsaid. Seapealiha
maitses hapulkapsa supis, milles oli
veel kartuleid või kaalikaid. Lastele
keedeti ube ja herneid. Saartel ja
randades oli kalu. Näärid ilma vorstideta
ei olnud mõeldavad, sest kardeti
äpardust sigadele, kui vorstid
laualt puudusid. Vorstid tõid õnne
majja ja neid.kingiti kui 'külla mindi,
r või kui keegi tuli häid pühi soovima.
Vorste söödi soojalt, mis võeti kas
ahjust vi5i keriselt koosi sealiha või
Tasvagä.-: • .
Pühadeleivad erinesid argipäevalei-badest
oma erilise kuju poolest. Ruk-kileivataignast
kuhikukujuline leib
oli 31 sm läbimõõduga ja 12 sm kõrge,
millele vajutati suure võtmega
märgid peale. Seakujulisi leivapätse
nimetati orikalcs, mille üks ots vormiti!
seapea moodi ja 'külgedele tehti
mügerikii moodi jalad. Vana-aasta
õhtul pandi leivapätsi peale mi mitu
jämeda soola tera, kui mitu looma
oli talus. Jäid soolaterad sulamata, ei
olnUd uuel aastal loomadele õnnetust
karta. Meie maal kasvas pähkleid, ka
neid söödi jõuluajal ja jagati kingituseks.
Näärileib pidi terve pühade
ajal laual olema, sellest vndi osa jkä
loomadele.
TÕNISEPÄEV oli 17. jaanuaril, tal^
ve keskel — siis keedeti seapeaosä,
milles oli 'kõrv ja söödi hapukapsas-te,
ubade või hernestega.
KÜÜNLAPÄEV oli 2v veebruaril ja
sellega tähistati talveikülma selgroo
murdumist. Siis küpsetati seaselgroo-gu
või keedeti seakülge tangude ja
kapsastega. Joodi küünlapuna, see oli
kõrvetatud suhkruga punakaks vär^
vitud viin. '
.•VASTLAPÄEV. Liha astjast võttes
pidi perenaine hoolas olema,, et
mitte seajalgu enne vastlapäeva supi
sisse panna. Vastlapäev on ,alati esimese
noorkuu esimesel teisipäeval,,
kusjuures kuü loeti mitte aasata algusest,
vaid veebruarist. Tavaliselt langeb
vastlapäev veebruarikuusse, harukorril
ka märtsikuusse. Vastlapäeva
toit on oa- või hernesupp sea j ai-:
gadega. Loodeti, et seajalgade söömine
teeb sööjad erksaks, „käbedaks".
Peremees, kes vilja väljale külvas
(kevadel) pidi vastlapäeval üheksa
korda einestama, siis andis vili üheksa
seemet! Hilisemal ajal tehti Vastr
lakuklid. Vastlapäevaks lõppesid ül^
diselt soolaliha tagavarad ja tuli
enam piimav jahu ja mimatoitudele
üleminna. ^
TUHKAPÄEV oli vastlapäevale i
järgneval ikolmapäeval. Kui sel päeval
tuiskas, siis ennustas see marja-derikast
sügist.
MADISEPÄEV oli Eesti Vabariigi
sünnipäev, 24.^ veebruar. Siis ei tohtinud
süüa liha. Ei ka mitte ube, herneid
ega kapsaid, et nad kasvuajal •
ära ei ussitaks.
KEVADPÜHAD olid seotud munade
keetmise ja värvimisega (kohati
ka. suviste pühadega). Mune värviti
sibulakoorte ja vihalehtedega. Munad
värviti võrdlemisi kirjuks, sest kirju
muna pidi õnne tooma. Mida kirjum
rnuna, seda suurem õnn! Mune^ keedeti
ohtralt, sest noored poisid käi^
sid külas neid korjamas, Pealei keedetud
munade söödi veel munaputru',
piima, suppe, kohupiima, sõir^, ahjus
küpsetatud vasikaliha ja vasikaliha,
sülti.
KARJALASkEPÄEVAKS oli tavaliselt
14. aprill ja mõnelpool anti loomadele
tükk leiba, mis pidi tõstma
sigivust. Karjast kasteti ja anti talle
. tavaliselt parem kakk kaasa.
KÜNNIPÄEV, see oU 14. aprill.
[Cünnimehele anti keedet mune süüa
ja kasteti enne põllule minekut. Miks
talle toobiga^ vett visati, küll see vist
teatud õnne tõi?
SUVISTEPÜHAD olid väga meeldivad,
nendega tähistati külvitööde
perioodi lõppu. Tuppa toodi kase- ja
õitsevate toomingate oksi. Oli nagu
hingetõmbamine põllutööst. Neiud
. tegid pääsusilma lilledest ja kullerkuppudest
pärjad pähe. Poisid ehtisid
võllakiiged kaskedega. Õhtul
tantsiti, lauldi ja kiiguti. Söödi samu
piimatoite, mis kevadpühadel ja muretseti
kala kõrvaliseksv
(pakt sõlmiti juba 1939. a. 23.
augustil'!) baseerus, realistlikult, teadlikule
nõrkusele. Nõukogude sõjaline
jõuetus ja mõjuka . ettevalmistuse
pimduš sõjaks olid vaid mahajäänud
rezhiimi barbaarsuse kajastused.
Võttes arvesse neid tegureid, siis oli
paratamatu, et hästi juhitud, varustatud
ja väljaõpetatud Wehrmacht
jõuab ette Punaarmeest. .
VASTAMATA KÜSIMUSED :
See täielikult seletab Stalini'paanikat
irrvasioonl algpäevadel, kuid jätab
siiski kaks küsimust vastama.
Miks'ta (Stalin) ei uskunud hoiatus-hääli
Hitleri ettevalmistavast rünnakust
ja miks ta ei annud efektiivseid
käske vasturünnakuks, kui vene vägesid
rünnati? NH krahv Tolstoi kaks
vastamata küsimust. Ja taas rõhutab
Tolstoi, et Stalin iasi end petta
fu Ilgetest natisi-operatsiöonidest, —
Roy Medvedev (nüüd põgenik Inglismaal)
väidab aga vastupijdist ja
iitleb, et Stalin kunagi ei usaldanud
Hitlerit ja ta „mängts väga kardetavat,
keerulist, ja oma teada kavalat
inängu . •. 'Saksamaaga". Tolstoi
kommenteerib Medvedevi seisuk(ph-taVV.
See näib olevat nonsens. Stalin
on pihtinud kibestunult Harry Hpp-kinsile
(ameerika diplomaat sõjapäevil),
et„ta usaldas seda meest" (Hitleri
l) ja 1941. a. 6. novembri kõnes
ta kaudselt vihjas, et ainult rünnak
Nõukogude Ludule tegi sõbrast
vaenlase."
Kas. krahv Nikolai Tolstoi raamatus
Stalini „salajasest sõjast" on juttu
ka Balti riikide tragöödiast, millest
kirjanik peak^ olema küllalt
teadlik, see selgub alles raamatu hilisemast
lugemisest.
Suveperioodil mingisuguseid erilisi
toite ei valmistatud, küll. aga arvestati,
et, jakbbipäevast peale võis
võtta värskeid kartuleid, mis oli
meeldivaks vahelduseks perelaual.
Rõuges, Võrumaal, oli ütelus:„Jakob
toob uutsõkukliv Laurits laia leiva
. ja Pärtus. päris pätsi." ^
Mulgimaal valmistati esimesena
suveks suurel hulgal kamäjahu, mida
söödi tavaliselt hapupiimaga ja küpsetati
kamakäkke. Jaanipäevaks
pruuliti jaanikahja — õlut, millele lisati
mett. Õlut ja viina võeti jaanitulele
minnes kaasa, samuti ka veidi
söögipoolist — peamiselt vanemate
. inimeste poolt. Noored viisid vaid
kaasa tantsuks kergemeelsed jalad
ja otsisid sõnajala õit, mis pidi õitsema
jaaniööl V;.
Jaanipäev, 24. juunil vana kalendri
järgi, on eestlaste ajaloo keskne sü-dasuvine
pidu. Vabariigi kestvuse
ajal muudeti see Võidupühaks, mil
võidi rõõmu tunda pulbitsevast elust
vabas ilusas Eestis. Südasuvistest
killamängudest ei kõnele küll ükski
meie ajaloo raamat ja sellepärast
peaks selle halvamaiguga, sõna muutma,
mis pärineb;„killavooridest".
• EXT.:
i(t Keenialane Heniy Rono parandas
oma maailmarekordit 5000 meetris
kahe. sekundiga saades Oslos ajaks
13 min. 6,20 sek. Viimase ringi tegi
56 sekundiga.
Inglanna Paula Fudge tegi' sama.
diistantsi rekordiks 15 min. 14,51 sek.
sept. alul Oslos.
^ Ludmilla Veselkova Nõukogude
Liidust jooksis miili rekordi ajaks -
4 min. 20,89 sek^ Bolognas, Itaalias.
Septembri alul Roomas peetud
Rahvusvahelise Amatöör. Atleetide
'Koondise (lAAF) kongressil muudeti
rida määruseid: ,
„Amatöör on see kes peab kinni
'kõlvulis.use rnäärustest." Välja
jäeti materiaalse kasu saavutamise
motüv. .
•—'Atleet võib võtta rahalist toetust
eluruumi, toidu, transpordi, haridusliku
ja kutselise treeningu eest.
.— Auhinna rahad ja sissetulek reklaamidest
kantakse hooldusfondi et
aidata atleeti kui tema karjäär on
möödas.
^ Aprillis peetud 'kuuendast Rahvusvahelisest
Masterite võistlusest Havais
(!>) võttis osa ligi' 2000 atleeti
kes olid saabunud Austraaliast, Uus-
Meremaalt, Jaapanist, Inglismaalt,
Hispaaniast, Saksamaalt, Kanadast
ja Ameerika mandrilt. ,
10.. aprillil toimus Inglise alamkoja
ruumes saur pidusöök Londoni
•Veteran Atleetide Klubi likmetele,
. kes pühitsesid klubi 50-dat aastapäeva.
Kõnedest selgus, et sorkimine ja
Jooks, ilma võistlusteta, oli edutu
(ebaõnnestus) huvi alal hoidmiseks.
itr Nõukogude üleliidulise koolinoorte
võistlusel 23-el spordialal Kaunases
s.a. juulis saavutas Eesti noorte
koondis U-da. koha. Kergejõustikus'
platseerusid eestlased 9-daks, lätla--
sed 7-daks ja leedulased 10-daks. Ukrainlased
olid esimesed. Kergejõustikus
kuue parima hulka kuulusid: 1)
Valter Külvet, kümnevõistluse rekord
—'8026 p., I) Ingrid Pulst, seitsme
võistlus — 5404 p., 2) Jüri Peterson,
odavise— 68,08 m, 3) Eha Rünne,
kuulitõuge — 15,32 m, 4) Peeter
jLopato, 110 m tõkkeid — 14,99 s., 5)
Aivar Räni, vasaraheide — 66,86m, 6)
Meeskond, 4x100 m — 43,10 s. '
Septembri alul Roomas peelu |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-15-06
