Meie Elu = Our life, November 3, 1983

              MLJAPÄEVAL, i/NOVEMBRIL - T H ™ „Meie Elu" nr. U (17S7) 1983
msns
10 . MEIE t L ü j V - - - . , © y i ^ OFE" — Est©niah^We
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd'., Estonian
House,958 Broaciview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
^ TeL 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Papming, 473 Luhiiiann Dr.VNew Milford, NJ^^^^
. Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu": väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.^
„Meie mu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave.; Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
Sp.i., esmasp. ja neljap. kl. 9 h m . - 8 õ., laup. kl. 9 hm.—1 p.l.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. ^40.00,6 k. $22.00,
3 k. ^5.50. pSA-sse - 1 a.^44.00,6 k. ^25.00,3 k. $17.00. Üle-meremalidfesse
- l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisä Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilislüSA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupdstiiisa
/ ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
r Üksiknumber-75s|:
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, '
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75/
^ sentigi makse.
SUHTUMINE BALTI
RUSUTUSTESSE SOODNE
Välispoliitilistest küsimustest re­fereeris
välisminister G. Shultzi eri-konsuhant
tähtsamates välispoliiti­listes
küsimustes Edw. J. Derwinski.
Ta oli varemalt 24 a. Esindajatekoja
nn
uiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiuiniiiiiiiniiiiiiniiniiuiiniim^^^^^
aõues
USA üksuste invasioon Grenadä-
1@ on esile kutsunud mitmesugu­seid
seisukohti. Ühed mõistavad
invasiooni hukka. Leidub ka neid,
kes seda õigustavad.
USA üksuste maandumisel keegi
ei teadnud oletada, keda nad seal
kohtasid. Kuu|bä hambuni relvasta­tud
sõdalasi, tervelt 600 meest, kes
asusid kohe võitlusse.
Meie ei ole veel seisukohti ja ar­vustust
kuulnud kuuba sõjaväeük-suse
olemasolu kohta Grenadas.
Küsiksime naiivses imestuses:
miks?
Eriti Ottawa on USA aktsiooni ar­vustaja,
sest siinne valitsus andis
Grenadale, kui alaarenenud maale
oma toetuse 7,8 miljonit dollarit.
Seletus: Kanada ei jaga toetusi
ideoloogiliste tõekspidamiste, vaid
maa vajaduste järgi. Missuguse
maa? Kas Castro Kuuba vajadus­teks
ehitada Grenadale sõjaväelist
lennuvälja, kust oleks Kuuba kau­du
tulevatel Nõukogude relvadel
lennutransport Nikaraaguasse jsi
selle naaberriikide geriljade kafu-
. Praegu, ei saa veel, pilti, misi
Juhtus. Grenadal. Tapeti kommu­nistlik
peaminister Bishop koos va-^
litsuse liikmetega ja valitsus võeti
üle sõjaväelaste poolt. Millise
maailmavaatega sõjaväelased?
Kas samuti kommunistid?
Kuuba üksused Grenadal näita­vad,
et Castro oli Moskva käsul
laiendamas oma b^stiooni vastu
Mehhikot ja Panama riike, et täien­dada
kommuijiistlikku rõngast üm­ber
USA. Otse lõunas on õlirikas,
kuid suurtes ühiskonälikes prob­leemides
jMehhiko. Mehhiko õli-vopl
USA-sse on Moskvale sama
oluline kui endale salavutada õli-toodang
Kesk-Idas. USÄ-le on Ve-netsueela
ja Mehhiko õli otse elu­line
küsimus, samuti kui Kariibi-mere
poliitiline demokratiseerimi­ne
kommunistlil^u sissevoolu vas-kuidas
on lood Kanada vahekor­dades
MATO ,maide ja USA-ga?
See vahekord on täiesti ebaselg®,
mis ei ole veri ega vesi. Peaminister
Trudeau kipub nüüd vahemeest
Inängima USA ja Nõukogude Liidu
vahel. Selline vahetalitus on küsi­tava
väärtusega diplomaatia, sest
ikka pole aastate järgi selge, mida
praegune valitsus ja peaminister
rahvusvahelistes arengutes tahab.
Sest väga kaua Kanada ebaselge
neutraalsus ei saa kahe suurvõimu
vahel püsida.
On piinlik ühel suurriigil relva­dega
kallale tungida sellisele kää-bussaarele,
nagu seda on Grenada.
See ongi vasakpoolset^ neutralisti-de
etteheide. Ometi ti^li USA-1 va­lida,
kas oma hemi^fääri hoida
kommunistliku ülevõtmise eest ja
säästa tulevikule Ameerika, või
tunda ainult piinlikkust ja tagasi­hoidlikkust.
See ongi president
Reagani välispoliitika — astuda
kommunistlikule agressioonile
vastu, kus iial see nähtavale tuleb.
Grenada invasioon USA poolt oi!
ainus ja õige tegu selleks, et de­mokraatlikku
reshiimi sisse seada.
USA on teinud minevikus suuri
eksisamme. Üks. neist .oli vabade
käte andmine Kuubal Castro res­hiimi
tekkimiseks. Teine neist järg'
nes 1963. a. president Kennedy
poolt, kus lasti nurja minna nn.
„Bay of Pigs" invasioonil, ajal mil
Kennedy sundis Moskvat kõrval­dama
sinna toodud rakette. Kenne­dy
oli resoluutne ja tugev diplo­maatias
Hrushtsheviga, kuid när­vid
ütlesid üles, kui oli Kuuba in­vasiooni
käsk antud.
> Vahepeal on see kujunenud tuge­vaks
agressioonipesaks, kustterro-riseeritakse
rahyäid Aafrikas ja
Lõuna-Ameerikas ja võib-olla äh­vardatakse
USA enda territooriu-
• m i . - . \
Grenada invasiooni kujunemine
ja tulemused on USA-le huvitav
eksperiment ja suudab ehk hoiata­da
ka Castrot, kes peaks nägema, et
USA on valvel ja seda võib-olla ehk'
ka Kuuba-osas.'
ründab USA väikest Gre­nada
saart? On see vajalik, või käib
see kõigi demokraatlike põhimõte-le
vastu? ;
President Reagan oma televisioo-nikõnes
27. oktoobril ütles, et põhjus
maabumiseks oli appikutse Kariibi
Vabariikide Liidu poolt, kuhu kuulu­vad
seitse vaikset saareriiki, kes mu­res
olid oma iseseisvuse pärast.mida
ohustas marumarksistlik Grenada
„sõjavägi". Teiseks oli Reagani mu­reks
kindlustada umbes 100.0 ameeri-
Ita kodaniku julgeolekut, ne1ides(vä'
hemalt 600 üliõpilast. *
SAARERIIGID SOOVISID
„Ida-Kariibi Vabariikide Liitu"
kuuluvad vähese arvu saareriigid.
Saar saart ei armasta, olgugi et tihti
neid lahutab vaid paarkümmend ki­lomeetrit
merevett, Kohalikult on
tuntud ütlus, et „kes tuleb üle vee,
peab oma joogivee kaasa tooma", i
Peaminister Ed Seaga, kelle valit­suse
ajal Jamaika on kiiresti stabi-hseerunud
rahulikuks demikraatiäks
pärast aastaid toimunud kaost Man-ley
„rahvavabariigis", toetas ja soo­vitas
USA sekkumist. See pole ülla­tus.
Samuti pole üllatus Barbados'i
pragmaatilise valitsusR toetus, kuna
juba dekaade on Barbados olnud Ka­riibi
rahulikuks sadamaks.
Üllatus tuleb väikevabariikidest:
Antiqua, St. Vincent, St. Lucia, pt.
Kitts ja Dominica. N i i mõnelgi neist
on valitsused, kelle maailmavaade.
on vasakul ka Marksist. -
Vast on raske aru saada, kuidas
kõik need poliitiliselterinevad vaba­riigid
otsusele jõudsid, et siiski pole
„jänki" imperialism,mis neid ähvar-
. dab, vaid midagi muud.
Peaminister Bishop'i marksistlik
.valitsus tema 1979. a. võimuhaardest
peale oli küll pinnaks nii naabrite kui
ka USA silmas, kuid enne kui kuuba­lased
hakkasid pikka lennurada ehi­tama
110,000 elanikuga saarele, ei
tuntud erilist mureti
Oktoobri keskel püüdis, võimu
haarata üks valitsuse fraktsioon. Pä­rast
ebaõnnestunud" katset haaras
võimu sõjavägi. Bishop, keda koos
oma ministritega vangis hoidi, va­bastati
rahvamasside poolt. Nende
vabadus kestis vähem kui tund. Siis
ründas armee rahvamassi ning tappis
Bishop.'i koos ministritega.
STRATEEGILINE TÄHTSUS
Väikesed Antillid, mille lõunapool­semaks
saareks on Grenada, paendu-vad
kaarega ida poole Puertoriikos^
jõudes Lõuna-Ameerika ranniku ligi­dale.
Mitte kaugel põhja poole on selles
kaares St. Lucia saar. Kui ronida St.
Lucia põhjarannikul asuva 18. sa­jandi
kindluse tippu,on selgelt näha
Martinique, mille prantsuse kollabo-ratöörid
andsid üle sakslastele 1942.
:a.-'
Martinique's asus tähtsaim Saksa
allveelaevade baas ja St. Lucia's
Ameerika lennuväli, mis võimaldas
USA jõudude ja varustuse ülevnmist
Põhja-Ameerika invasiooniks. Veel
tänapäeval dn St. Lucia mäed tunne-livõrkudest
läbi puuritud, mis siiani
sisaldavad kasutamatuid bensiinita-gavarasid
ja aegunud laskemoona.
Kuigi niaakaardilt on seda raske
leida, St. Lucia ning Grenada asuvad
ristteel USA, Aafrika, Lõuna-Euroo^
pa ja Kesk-Ämeerika vahel.
Grenada tähtsus Ameerika „uk-seks"
oi> rohkem kui oluline.
Kui USA koos oma kariibiriikide
abistajatega maabus Grenadas, pol­nud
nad ettevalmistatud vastuvõtule,
mis neid seal ootas. >
Vast siiski, et ära hoida vastulööki
Kuubast, oli ettenägelikult kohal
kümnelaevane flotill, mis koosnes
kahest lahinggrupist, üks nendest
lennukikandja „Independence'i" toe-telaevastik!
Esimeseks maabusid USA armee
üksused, sijs politsei ja toetusüksu-sed
saarte vabariikidest. Mõlemad
lennuväljad okupeeriti kiiresti ja oldi
valmis välismaalasi evakueerima.
Kliid, järsku selgus ,tõde. Vastas­teks
polnud mitte Grenada sõdurid,
vaid Kuuba töömehed, kes labidad
vahetasid raskekuulipildujate ja kä­sigranaatide
vastu.
Kui algandmetel saareL oli 200
kuubalast,, siis nädala lõpuks oli arv
tõusnud 2000-le. Paarsada nendest
langenud, kuussada vangi võetud ja
ülejäänud pidasid veel vastu.
Grenada okupatsioon oli toimu­nud
ilma, et isegi CIA sellest teadnud
oleks.
- V.M.
Tuhat päeva, c 3
(Algus esiküljel)
dab seesuguse bürokraatia kokku- Us võeti istet ümmargustes 9-kohaga
tõmbamist. Võeti rohkelt sõna ja mi- elavatest lilledest kaunistatud lauda-nistrile
tehti ka konkreetseid kirja- des. President oma saatjatega saa-likke
ettepanekuid. Muu hulgas ju- bus vnmasena, püsti seisvad ajakir-hiti
ta tähelepanu sellele, et USA-s janikud tervitasid teda tugeva kaua-on
eriti suurlinnades igasuguseid kestva aplausiga. Kõrvalruumis
..põrandaaluseid" ettevõtteid, miili- mängis rokokooriietuses olev keelpil-sed
oma miljardiliste läbikäikude ja Iide ansambl eelmise sajandi kam-kõrgete
kasumite juures ei maksa mermuusikat.
Pärast pisut üle tunniajalist vahe-aega
juhiti tugev proshektorite val­gus
saali, kiirelt aga vaikselt sisenes
seinte äärtele Valge Maja juurde lä­hetatud
pre&sikorpus koos tosina
TV-kaameraga. President Reagan
tõusis püsti ja alustas kõnega. Ta
tervitas kõigepealt etnilise pressi
esindajaid kui kaasmaalasi-ameerik-hige,
vahepeal ka USA ambassador lasi. Juhtis siis tähelepanu eelnenud
UN-is ja eelkõige hindavad tunnusta- nädalalõpul möödunud tuhandele
vait teda ka kõik kommunistidest päevale tema administratsioonist ja
ikestatud rahvaste liikmed tema märkis väga tagasihoidlikul ning lü-kindlameelse
hoiaku ja tegutsemise hidal viisil seda majanduslikku edu,
eest Moskva survepoliitika vastu. Ka mis nüüd USA-s on ilmne|nud eelne-nüüd
D. kriipsutas alla, et N . Liit nud (teistelt ülevõetud) ajastu raskus-jätkab
inimõiguste rikkumist, igno- te likvideerimisel ja olukorra paran-reerides
Helsingi Aktile allakirjuta- damisel. Samuti kõneles ta lisaks
mist. Ta peatus pikemalt hiljutise maailmapoliitika tulipunktidest,
vahöjuhtumi juures,kus sovetid bru- kaasaarvatult raskustest N.Liiduga,
taalselt surmasid 269 süütut inimest kes õhutab Lääne „rahu" demonst-
Korea reisilennuki hävitamisega, ratsioone ja ise samaaegselt teeb
üteldes, et N. Liit vaikis siis 6 päeva, jooksval lindil igal nädalal olemas-alustades
peale seda oma propagan- olevale 1300-le aatomraketile juurde
dajutte. See ei ole mitte USA ja N. uusi,asetades neid positsioonidele —
Liidu vaheline probleem vaid viima- mis on täielik vastuolu ja ka ähvar-se
probleem kogu maailmaga, kus N. dus Euroopa, Aasia j^. maadele. Kü-
Liidu terroriakt kutsus esile suure simuste esitamisega oldi siin tagasi-'
pahameele ja hukkamõistmise. Ta hoidlikumad, kuigi neid oli ja presi-puudutas
ka küsimusi Ladina-Amee- dent vastas, samuti koosviibimise lõ-rikast,
Lähis-Idast jm. Temale ehitati pul segunes oma külalistega vestle­vate
lausete vahetamiseks või mõ­nelt
ka erisoovi vastuvõtmiseks.
Üks Valge Maja personali kuulu­vaid
isikuid, kellega oli juhus ühes
lõunalauas istuda presidendi kprval-lauas,
avaldas tõsist imestust,et pre-sidenlReagan
keset oma kõige pala­vamat
tööd leidis aega istuda etnilise
pressi esindajatega poolteist tundi
koos, pealegi veel ühises lõunalauas,
mis juhtub väga harva. Ta seletas, et
esiteks president saab igal nädalal
500 - .700 ametlikku reporti, ettepa­nekut,
tähtsamat kirja jne., kus ta iga
neist üksiku kohta peab oma otsuse
tegema, sageli enne konsulteerima
kedagi, ja et lisaks täna on koös
rohkelt küsimusi. Balti ajakirjan kelt
kokkulepitult esitati neid kaks: 1)
milline võiks olla USA hoiak juhul,
kui näiteks okupeeritud Balti riikide
küsimus tõusetuks UN-i täiskogus,
ja 2) olukorra allakriipsutamisena, et
Kohtuministeeriumi eriinvestigee-rimise
asutus ning samuti kohtud on
nn. sõjakuritööde äial kasutamas ai­nult
N. Liidu võltsitud s.t. valeand­meid,
mida ei tohiks õiguse mõisteli­selt
olla. Referent vastas, et USA
praeguse administratsiooni hoiak
Balti riikide küsimuses on soodne ja
meenutas.et just hiljuti president
Reagan saatis USA peaesindaja UN-is
J. Kirkpatricku kaudu UN-i kõi­gile
liikmesriikidele ja pressile aval- • 1 1 1 - 1 . i j 1 .•
duse, et USA ei tunnusta N. Liidu n>khk julgeoleku nõukogu tal (^nka-vägivaldset
annektsiodni Balti riiki- f ' Kaug-Ida peatse tnp. (Jaapan. ,a
des. Sõjakuridegude küsimuses ta WuM-Koreasse) ettevalmistus La-soovitas
pöörduda kohtuministri segaduste kat-lg
las juhtub Iga paev midagi tõsise­mat,
samuti Ladina-Ameerikas, on
alganud 1984. a. valimislahingute
starditöö, homme president peab esi­nema
TV-ülekandega avalikul pres­sikonverentsil
jhe.. Märkisime,et
oleme tänulikud presidendi sõbrali­ku
suhtumise eest etnipsele pressile.
See kokkutulek lähendas positiiv-
USA PAREMAKS JA
TUGEVAMAKS
Presidendi peanõunik poliitilisel
alal kabinetiliikme tasemel,Edward
Meese III,selgitas peamiseh mõnin­gaid
sisepoliitilisi probleeme. Ta rõ­hutas
suure selgusega, et tuleb tõsta
esile ameerika perekonna väärtusi ja selt ka etnilise pressi inimesi oma-võidelda
kuritegevuse ja moraalilagas- vahel. Neid oli l^õikjalt üle maa,
tamise vastu.'Pikemalt peatus ta ka läänerannikult, lõunast, kogu idä-vajaduselvõidelda
senisest effektiiv- ranniku ulatusest ja põhjapoolseilt
semah narkootika levitamise ja ka- aladelt. Üks osa kasutas neist ka
sütamiše vastu, millisel alal narkoo- võimalust Valge Maja juurde selleks
tika salajase sisseveo tõkestamiseks saadetud eribussiga minna pärast-on
mobiliseeritud nüüd palju riiklik- lõunaks Kongressihoonesse (Capi-ke
eriosaköndi ja asutusi nagu näit. tol), kus'Vabariikliku partei esimees
sõjavägi, rannavalve, tolliametkond, F. J. Fahrenkopf Jr. oli nende võõrus-,
valis-ja eripolitseij.t.E. Meese pidas tajaks, saadi kohata senaatorite ja
ka tarviliseks, et teostuks vabataht- Esindajatekoja liikmetega ning pa-liku
palvetamise õigus avalikes koo- kuti kokteili suupistetega. Etnilise
Iides, mis praegu avaldub vaid „vaik- pressi esindajate külaskäigust Val-ses
minutis". gesse Majja jõid teateid paljud amee-
PRESIDENT TERVITAS rika ajalehed, samuti TV-d.
ETNILIST PRESSI
Valge Maja esinduslikus söögisaa-
Majanduselu
SlllllliillillllllllliliiilliiillllillllllilililllHIiiHllllllliniilillilH
Kas M 0
Bond
Kui ma oleksin kanadalane, kelle hu­vi
maailma sündmuste vastu piirdub
spordielu jälgimisega, siis ma olek­sin
22. oktoobril iihinenud tiibraket-tidevastäse
meeleavaldusega. Hästi­korraldatud
rongkäik, loogilised loo­sungid
ja jõuliselt võimendatud elu­rõõmus
muusika lõid kutse, millele
järgimist ainult poliitiliste tõdede
tundmine võis vältida. Teadliku
eestlasena jätsin punaste poolt or--
ganiseeritud rongkäigu sinna paika
ja tõttasin ROM-i| juurde, kus ikes­tatud
rahvaste esindajad oma ridu
vastudemonstratsiponiks koondasid.
Ajalehes ilmunud teate põhjal jäi mul­je,
et E KN ja Võijtlejate Ühing olid
volitanud „üldtuntud Leon Tretjake-witchi
B . A . M . A . P h D . " eestipoolse
osavõtu korraldajaks. Ku];ia ma isik-likuh
L. T-d ei tunne, siis ]äi mul
teadmata, käs ta oli üles nendest
umbes tosinast eestlasest, kes haju-i
tatuna mõnesaja teiste rahvuste esin­dajate
hulgas oma väge ROM-i ees
võitlusvalmis seadsid. Mingit amet­likku
eestlaste tpnnust näha igata­hes
ei olnud. Samuti ei hakanud sil­ma
midagi, mis oleks kps või vih-jamisigi
jätnud mulje hästi läbimõel­dud
ja ettekavatsetud meeleavaldu­sest.
Kõik oli äärimiselt juhuslik ja
sellest olenevalt kujunes kogu ette­võte
haledalt tühiseks. Marie Under
väitis kord et „meilt palju võetud -
f 0 0
siiski meile jäi me uhkus, au ning
v i h a . . . " , ROM-i ees seistes tõdesin,
et see,mis Underi arvates meiU too­kord
võtmata jäi, on nüüd vabataht- _
likuh ära antud. Järele on jäänud vaid
elus hästi läbilöönud ja • mugavusi-nautivad
eestipäritoluga keskmised
kanadlased. Peokõnedes võitleme
veel küll kodumaal ofjusesoleva rah­va
eest, praktiliselt aga kallame nen­de
nimel endale veel ühe joogi, yoi
veedame lisanädala Havais. Kui tõe­poolest
tahetakse meie õiguste eest
demonstreerida, K A S VÕIKS siis se­da
nii korraldada, et osavõtjad piin­likkust
ei peaks tundma? Kuna de-monstratsioohid
põhiliselt, nõuavad
rahvahulkade osavõttu, siis tuleks
iga sellise ürituse läbiviimiseks nõu­tada
kõigi organisatsioonide seisu­koht.
Jaatava otsuse puhul peaks iga
tegevliikmetega organisatsioon, ja
neid on meil mitmeid kümneid, oma
koosseisust vähemalt ühe kolmandi­ku
välja tooma. Nende organisat­sioonide
esindajad peaksid ka välja-töötama
meeleavalduse strateegia ja
tehnilise rakenduse, mis austades de­mokraatlikke
põhimõtteid,imponee-riks
oma poliitilise löögijõuiga ning
uudsete võtetega. See omakorda ta-gaks
laialdase katte ajakirjanduses ja'
TV-s,' mis tegelikult ongi meeleaval­duse
ülim eesmärk.
HARRI KIVILO
Võttes arvesse intressi suurust ja
likviidsust,on Kanada riigi võlako­hustused
CANADA SAVING BONDS
eelistatult võrreldavad teiste sääs­tuhoiustega,
nagu Guaranteed In-vestment
Gertificates (G.I.C.).
C.S.B-id tagavad prevaleeriva int-ressinormiga
kapitali kasvu. Intress
määratakse oktoobris ja on soodus
üldiste intressimääradega võrreldes.
Kui intressid tõusevad, lisandub ta­valiselt
erihüvitus (mitte' aga G.LC-dele).
Kui intressid langevad, ei puu­duta
see G.S.B-sid esimesel aastal ja
järgnevatel aastatel on tagatud mii-nimumintress.
Erinevah G.I.C-dest
Saving. Bonds oa igal ajal vaheta­tavad
raha vastu igas Kanada pan­gas.
Neid võib hoida 7 aastat kuni
tähtpäevani. Selleaastane väljaanne
kannab esimesel aastal intressi 91/4
% ja järgmistel aastatel mitte alla 7%.
C.S.B. on välja antud föderaalva­litsuse
poolt siselaenuks jooksvate
. kulude katteks. Sel aastal tuleb valit­susel
välja osta eriti palju tähtpäe­vani
jõudnud Saving Bonds'isid ja
selleks saadakse raha peamiselt uute
müügist.
C.S.B-id sobivad neile, kes taha­vad
säästa ja otsivad head intressi­määra
ning maksimaalset kindlust.
Ostes C.S.B-id on kaks valikut —
kas intress maksetakse välja igal aas-talvõi
lisatakse juurde ja kannab
omakorda intressi. Seega kapital
kasvab kiiremini, kuid tähtpäeva
saabudes makstakse välja korraga
kõik kogunenud intress. Investeeri-jad.
kelie intressid ulatuvad üle luba­tud
maksussoodustuse esimeselt
1000 dollarilt, peavad maksma korra­ga
palju tulumaksu. Seepärast on
oluline arvestada intressi maksmise
tähtpäevadega. Intressidelt tulumak­su
tasumine aastate viisi jaotab selle
pikemale ajale.
Intressid üle 1000 dollari aastas
maksustatakse täies ulatuses, kuna
dividendid ja kapitali juurdekasv
(cäpital gains) maksustatakse osali­selt.
C.S.B-id saavad osta vaid Kanada
elanikud. Neid müüvad rahaasuti-sed,
börsimaaklerid ja valitud agen­did.
Mingit tasu ei ole maksta ei
ostmisel ega rahaks vahetamisel.
HERBERT STRAZDINS
(börsimaakler firmas
Canavest House Ltd.)
Pakid Balti riikidesse ja Venemaale
Meie saachime riide- ja jalanõupakice kuni 19V4
naela netto. Kõik on täielikult kindlustatud/
Suur valik kaupu meie äris.
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast — laupäevani kl. 9 hom. - kl. 5 p.l.
KESKNÄDALATEL suletud.
Pärast kell 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel.
BALTIC EXPORTING CO.
482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531-3098
CANAVEST HOUSE LIMITED
STOCKBROKERS
Commerce Gourt East, Toronto, Ontario
HERBERT STRAZDINS
Meie pakume parimat nõuannet investeerimisel. ® Stocks —Bonds
— Optipns — RRSP ® Palun helistage (416) 862-1930.
ena
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiniiiiitiiuiiii
Eesti Sihtkapit£i! Kanadas
Annetu's€d, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organlsatsioonidels
Eesti Sihtkapital Kanadas
Itiaudu tulumaksuvaba kvUtungl saa­miseks.
— Eesti Maja, 9Š8 Broad^
view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiHsiiHiiiiiiiiiiiiiiiiikt^^^^
R EHITUSTÖÖD
Puu- ja alumiiniumaknad ja seinakatted.
ihitan kööke, esikuid, patioid, garaaže, katuseid
ja korstnaid.
Teen igasuguseid värvimistöid.
Helistage: 466-7366 kella 7-mest h. — 9-ni ö.
"Meie Elu" nr. 44 (1757) 1983
.Ülesandeks,, o
(Algus esiküljel)
Eestis vangistatud vabadusvõitle­jate
abistamiseks pakkide saatmisest
kõnelesid A. Nõmmik ja Henny Aru-ja.
Ü. lürima leidis, et pakkide saat­misega
avaldatakse tunnustust, oku­patsioonile,
kui need adresseeritakse
..Estonian SSR'\ aadressiks peaks
olema ainult „Estonia".
Rahaline aruanne oli tasakaalus
$36,704.47. Aruande tulude-kulude
vahe oli puudujäägiga, kuid sellest
^on suurem osa läinud raali ja muu
varustuse ostuks, mis on varandu­sena
bilansis.
Kohtadel olnud tegevuse aruanded
olid kirjalikult ~ A. jursilt Löuna-
Ontariost, P. Mölderilt Montrealist,
W. Pentilt Ottawast, E. Lepnurmelt
I Vancouverist, R. Antikult Keskarhii­vi
kohta ja Henny Arujalt Eestis
Vangistatute Abistamise Toimkon­nalt;
TEGEVUSKAVA JA EELARVE
kohta märkis L. Leivat, et EKN-ule
langeb uusi ülesandeid seoses' Balti
Liidu juhtimise ülevõtmisega. Ka
Balti Õhtu korraldamine langeb eest­lastele.
Muu tegevus on nähtud ette
üldjoontes senistel alustel. Eelarve
on koostatud $46,000 suuruses, ette­nähtud
toetustega $40,OOo! E. Salu-rand
märkis eelarve juures, et EKN-u
toetavad peamiselt vanemad ijnime-sed
— pensionärid. Oleks aeg, et
pealekasvanud keskmine generat­sioon,
kes on juba headel kohtadel ja
jõukamad inimesed, Suuremat huvi
näitaksid EKN-u majanduslikuks
toetamiseks.
Tegevuskava ja eelarve võeti vastu
' esitatud kujul.
Põhikirja muudatusega nähti etto
juhatuse kestvuseks 2 aastat, ^elle
juures soovis Ü. Jürima rohkem põh­jendust.
L.Leivaf märkis, et see on
otstarbekohane praktilistel põhjus­tel.
Põhikirja muudatus võeti vastu,
hakates kehtima vastuvõtmisest ala­tes.
VALIMISED
Valimiste all valiti senine esimees
Laas Leivat ühel häiilel tagasi. Esi­mehe
ettepanekul valiti juhatuse
koosseisu endised juhatuse liikmed;
H. Lupp, A. Kittask, A. Jurs, P. Möld-re,
W. Pent, E. Lepnurm, E. Salurand,
T. Tõsine, Kadi Kaljuste, E. Lindaja,
N. Valge, Anne Läte, K. Jõgi ja U.
Petersoo.
Komisjonide esimehed jäid osalt
endisteks ja kahel komisjonil uued ~
väliskomisjoni esimeheks valiti Mati
Epner ja informatsioonikomisjoni
esimeheks P. Aruvald. Rahvuskul­tuuri
komisjoni, Vabadusfondi ko­misjoni
ja juriidilise komisjoni esi­mehed
jäid juhatuse täita. ,
Esindajateks Balti LiitmL. Leivat,
H. Lupp, T. Romet, A. Kängsepp, U.
Petersoo, K.Jõgi ja P. Aruvald. Esin­dajateks
Ü.E. Kesknõukogusse L.
Leivat, H. Lupp, E. Salurand, W.
Pent, H. Teder, P. Aruvald, L. Savi jn
H. Raudsepp.
Balti Naiste Nõukogu.sse valiti
eestlaste poolt 18 esindajal.
Eestis Vangistatute Abistamise
Toimkonna juhataja A. Nõmmik lah­kus.
Temale avaldati tänu tehtud töö
eest. Uue juhataja leiab toimkonnale
EKN juhatus,
KÜSIMUSED
Kõige elavamaks päevakorra­punktiks
kujunesid tegevuskovali-sed
ja koosolekul algatatud küsimu-
.sed. Kahe tunni jooksul sõeluti ela­vas
diskussioonis väga mitmesugu­seid
küsimusi, mis esinevad moie
ühiskondlikus elus.
Kõnelusi alustas Ü. jürima etiohei-detega
Torontos töötavale Eesti
Gümnaasiumile, et see õpilastele kir­jatööks
teemasid andes soovitab õpi
lastele käsitada sõnu abort ja teisi
seksiga ühenduses olevaid mõisteid.
See on nagu seksi kursuse soovitami­ne.
Seda ön TV-s isegi küllalt, meie
' gümnaasium ei peaks seda korral­dama,
H. Lupp vastas, et kooli asjas ole­vate
küsimustega peaks ta otse pöör­duma
kooli poole. EKN üldkoosolek
ei ole koht kooli kirjatööde käsita­miseks,
ja mis puutub aktuaalselt
päevakorral olevaisse küsimusis!j(%
siis just noored ise, kes on 17-ja 18
aastased, soovivad nende küsimuste
selgitamist., - ,
Pikemalt kõneles eesti noortele
eesti keele Hindlustamisest õp. H.
Laaneots, öeldes, et ka eesti noorte
suvelaagrites on noorti^le inglise keni
sisse tungimas. On-vaja, et noorte
kasvatajad oleksid tugevad eesti kee­les.
E. Kiilaspea selgitas, et noorte or
ganisatsioonid ja eriti skautliku(l
gaidlikud organisatsioonid peavo
seda silmas jä noorte juures hoitaksf
eesti keel käibel.
Kõneldi sellest, et EKN liikmed jj
ka teised eestlased peaksid oma ring
kondade MP-idega kontakti võtm
Balti Ohtudest osavõtmiseks. Käsita
ti ka Balti Vabadusliidu küsimust
, mida Vancouveri, eestlased toetavotl
Koosoleku lõpul esimees L. Leiva
ja koosoleku juhataja H. Lupp mär
kisid lahkunud peasekretäri töö